Wãween Ad Maroñ Kõm̦m̦an bwe Yokwe eo Ad ñan Doon en Kajoor Wõt

1-2. (1) Etke rijjilõk Paul ear maroñ ba bwe yokwe ej kadkad eo “el̦aptata”? (2) Kajjitõk ta ko jenaaj etali?

KE RIJJILÕK Paul ear kõnono kõn tõmak, kõjatdikdik, im yokwe, ear ba bwe “men eo el̦aptata an aorõk [iaan kadkad kein] ej yokwe.” (1 Kor. 13:13) Etke Paul ear maroñ ba men in? Ilo naaj ilju im jekl̦aj, jeban aikuj tõmak kallim̦ur ko an Anij kõn lal̦ eo ekããl ak kõjatdikdik bwe kallim̦ur kein renaaj jejjet im m̦ool kõnke enaaj m̦õj an jejjet kũtieer. Bõtab eban bõjrak ad yokwe Jeova im armej ro. Ilo m̦ool, yokwe eo ad ñan er enaaj eddekl̦o̦k wõt ñan indeeo.

² Kõnke enaaj aikuj wõr ippãd yokwe aolep iien, jenaaj etale jilu kajjitõk ko. Kein kajuon, etke eaorõk bwe jen yokwe doon? Kein karuo, ewi wãween ad kwal̦o̦k yokwe ñan doon? Kein kajilu, ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦an bwe yokwe eo ad ñan doon en kajoor wõt?

ETKE EAORÕK BWE JEN YOKWE DOON?

3. Ta jet iaan un ko unin ad yokwe doon?

³ Etke eaorõk bwe jen yokwe doon? Juon iaan un ko, ej kõnke ad yokwe doon ej kaalikkar bwe jej Kũrjin ro rem̦ool. Jesus ear ba ñan rijjilõk ro an: “El̦aññe kom̦ij yokwe doon, innem aolep renaaj jel̦ã bwe kom̦ij ri-kal̦oora.” (Jon 13:35) Ejjab men in wõt, ak ad yokwe doon ej kõm̦m̦an bwe jen bõrokuk wõt. Paul ear ba bwe yokwe ej “kein loklok eo eweeppãn im ej kõm̦m̦an bõrokuk.” (Kol. 3:14) Bõtab, ebar wõr juon un eaorõk unin ad yokwe doon. Rijjilõk Jon ear jeje ñan rũttõmak ro m̦õttan im ba: “Jabdewõt eo ej yokwe Anij, ej aikuj bareinwõt yokwe jein ak jatin.” (1 Jon 4:21) Ñe jej kwal̦o̦k yokwe ñan doon, jej kwal̦o̦k ad yokwe Anij.

4-5. Kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn wãween an yokwe eo ad ñan Anij ekkejell̦o̦k ñan yokwe eo ad ñan ro jet.

⁴ Ewi wãween an yokwe eo ad ñan Anij ekkejell̦o̦k ippãn yokwe eo ad ñan ro jeid im jatid? Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn wãween an menono eo ad jerbal ippãn m̦õttan ko jet ilo ãnbwinnid. Ñe juon taktõ ej lale ñe em̦õjn̦o̦ ak em̦m̦an an bam̦ peid, men in emaroñ jipañe ñan jel̦ã el̦aññe em̦m̦an menono eo ad ke ak jaab. Ta eo jemaroñ katak jãn waanjoñak in?

⁵ Ãinwõt an juon taktõ maroñ jel̦ã el̦aññe em̦m̦an menono eo ad ak jaab ikijjeen an lale wãween an bam̦ peid, jemaroñ lale ewi joñan kajoorin yokwe eo ad ñan Anij ikijjeen ad etale yokwe eo ad ñan ro jet. El̦aññe jej kile bwe yokwe eo ad ñan rũttõmak ro m̦õttad em̦õj an jino m̦õjn̦o̦l̦o̦k, men in emaroñ kaalikkar bwe yokwe eo ad ñan Anij em̦õj an bar m̦õjn̦o̦l̦o̦k. Bõtab ñe jej keini ad kwal̦o̦k yokwe ñan rũttõmak ro m̦õttad, men in ej kaalikkar bwe ekajoor yokwe eo ad ñan Anij.

6. El̦aññe yokwe eo ad ñan ro jeid im jatid ej jino m̦õjn̦o̦l̦o̦k, etke men in ej juon men el̦ap an kauwõtata? (1 Jon 4:​7-9, 11)

⁶ El̦aññe yokwe eo ad ñan ro jeid im jatid ej jino m̦õjn̦o̦l̦o̦k, men in ej juon men el̦ap an kauwõtata. Etke? Kõnke men in ej mel̦el̦ein bwe em̦õjn̦o̦ kõtaan eo ad ippãn Jeova. Rijjilõk Jon ear kaalikkar men in ke ear ba: “Armej eo ejjab yokwe jein ak jatin, eo ej loe, ejjab maroñ yokwe Anij, eo im ejjañin loe.” (1 Jon 4:20) Ta eo jej katak jãn men in? Toon wõt ad “yokwe doon,” Jeova enaaj m̦õn̦õn̦õ ippãd.—Riit 1 Jon 4:​7-9, 11.

EWI WÃWEEN AD KWAL̦O̦K YOKWE ÑAN DOON?

7-8. Ta jet iaan wãween ko jemaroñ kwal̦o̦k ad yokwe doon?

⁷ Elõñ alen an Baibõl̦ eo jiroñ kõj ñan “yokwe doon.” (Jon 15:​12, 17; Rom 13:8; 1 Tes. 4:9; 1 Pit. 1:22; 1 Jon 4:11) Bõtab, yokwe ej juon eñjake ilo bũruod, im ejjel̦o̦k en̦ emaroñ lo kobban bũruod. Innem ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k bwe jej yokwe ro jeid im jatid? Ikijjeen naan ko jej ba im kõm̦m̦an ko ad.

⁸ Elõñ wãween ko jemaroñ kwal̦o̦k ñan ro jeid im jatid bwe jej yokwe er. Erkein ej jet iaan wãween ko: “Kom̦win kõnono m̦ool” ñan doon. (Zek. 8:16) Kom̦win “aenõm̦m̦an wõt ippãn doon.” (Mark 9:50) Kom̦ eo m̦oktata kom̦win “kwal̦o̦k kautiej ñan doon.” (Rom 12:10) “Kom̦win karwaineneik doon.” (Rom 15:7) Wõnm̦aanl̦o̦k wõt im “jol̦o̦k an doon bõd.” (Kol. 3:13) “Wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ineek apañ ko an doon.” (Gal. 6:2) “Kom̦win wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kaenõm̦m̦an doon.” (1 Tes. 4:18) “Wõnm̦aanl̦o̦k wõt . . . im kõketak doon.” (1 Tes. 5:11) “Jar kake doon.”—Jem. 5:16.

9. Etke ad kaenõm̦m̦an ro jet ej juon wãween eaorõk ñan kwal̦o̦k yokwe eo ad ñan er? (Bar lale pija eo.)

⁹ Jen etale juon iaan wãween ko jemaroñ kwal̦o̦k yokwe eo ad ñan ro jet. Jen etale naanin jiroñ eo an Paul: “Kom̦win wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kaenõm̦m̦an doon.” Etke ad kaenõm̦m̦an ro jet ej juon wãween eaorõk ñan kwal̦o̦k yokwe eo ad ñan er? Ekkar ñan juon bokin kõmel̦el̦e kõn Baibõl̦, naan eo Paul ear kõjerbale ñan “kaenõm̦m̦an,” ej mel̦el̦ein “ñan jutak iturin juon armej im kõkajoore ñe ej iioon mãlejjoñ ko relukkuun pen.” Kõn men in, ñe jej kaenõm̦m̦an juon jeid ak jatid me ej iioon mãlejjoñ, jej jipañe ñan bar jutak im wõnm̦aanl̦o̦k wõt ilo an etetal ilo ial̦ eo ej tõll̦o̦k ñan mour. Kajjojo iien jej kaenõm̦m̦an juon jeid ak jatid ñe ej iioon apañ, jej kwal̦o̦k ñane bwe jej yokwe e.—2 Kor. 7:​6, 7, 13.

10. Ewi wãween an tũriam̦o im kaenõm̦m̦an ekkejell̦o̦k ippãn doon?

¹⁰ Ad tũriam̦o im lel̦o̦k kaenõm̦m̦an, rej ekkejell̦o̦k ippãn doon. Ewi wãween? Juon eo me etũriam̦o, ekõn̦aan kaenõm̦m̦an ro jet im kajjioñ kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k aer eñtaan. Kõn men in, m̦oktata jej tũriam̦okake er; innem men in ej kõm̦akũt kõj ñan kaenõm̦m̦an er. Paul ear kõmel̦el̦e bwe kõn an Jeova tũriam̦okake armej ro, men in ej kõm̦akũti ñan kaenõm̦m̦an er. Ear ba bwe Jeova ej “juon Jemãn eo el̦ap an tũriam̦o, im ej Anij in kaenõm̦m̦an otemjej.” (2 Kor. 1:3) Ilo ijin, Paul ear ba bwe Jeova ej juon Jemãn eo el̦ap an tũriam̦o. Kõnke Jeova ej Wũnjãn tũriam̦o, men in ej kõm̦akũti ñan “kaenõm̦m̦an kõj ilo aolep apañ ko jej iiooni.” (2 Kor. 1:4) Ãinwõt an dãn erreo to̦o̦rtok jãn juon unin dãn kaem̦õl̦ol̦oik ro remaro, ãindeinl̦o̦k wõt Jeova ej kõkajoor im kaenõm̦m̦an ro rej iioon el̦ap inepata. Ewi wãween jemaroñ anõke Jeova ilo an tũriam̦okake ro jet im kaenõm̦m̦an er? Juon wãween ej ilo ad kaddek kadkad ko ilo bũruod me renaaj jipañ kõj ñan tũriam̦okake ro jet im kaenõm̦m̦an er. Ta jet iaan kadkad kein?

11. Ekkar ñan Kolosse 3:12 im 1 Piter 3:​8, ta kadkad ko jet jej aikuj kaddeki ñan dãpij wõt yokwe eo me ej kõm̦m̦akũt kõj ñan kaenõm̦m̦an ro jet?

¹¹ Ta eo enaaj jipañ kõj ñan dãpij wõt yokwe eo jej aikuji bwe jen maroñ “wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kaenõm̦m̦an doon” jãn raan ñan raan? Jej aikuj kaddek kadkad ko rem̦m̦an ãinwõt jouj, bũrom̦õj ippãn ro rej eñtaan, im yokwe ro jeid im jatid ilo tõmak. (Riit Kolosse 3:12; 1 Piter 3:8.) Ewi wãween an nãj kadkad kein jipañ kõj? Ñe jej tũriam̦okake ro jeid im jatid im lukkuun kea kake er, eitok wõt bwe jen kõn̦aan kaenõm̦m̦an er ñe rej iioon eñtaan. Ãinwõt an kar Jesus ba: “Men ko juon armej ej ba rej itok jãn bũruon. Juon armej em̦m̦an, ej kõnnaan kõn men ko rem̦m̦an kõnke em̦m̦an bũruon.” (Matu 12:​34, 35) Alikkar bwe ad kaenõm̦m̦an ro jeid im jatid me rej pãd ilo aikuj, ej juon wãween elukkuun aorõk ñan kwal̦o̦k yokwe eo ad ñan er.

EWI WÃWEEN AD MAROÑ KÕM̦M̦AN BWE YOKWE EO AD ÑAN DOON EN KAJOOR WÕT?

12. (1) Etke jej aikuj ekkõl wõt? (2) Ta kajjitõk eo jenaaj etale kiiõ?

¹² Kõj aolep jekõn̦aan “wõnm̦aanl̦o̦k wõt im yokwe doon.” (1 Jon 4:7) Ijoke, eaorõk ñan keememej bwe Jesus ear kakkõl bwe “yokwe eo an enañin aolep armej enaaj m̦õl̦ol̦o̦k.” (Matu 24:12) Jesus ejjab ba bwe enañin aolep ri-kal̦oor ro an renaaj bõjrak jãn aer kwal̦o̦k yokwe ñan doon. Meñe ãindein, ak jej aikuj ekkõl wõt im jab kõtl̦o̦k bwe wãween an armej ro ilo lal̦ in jab kwal̦o̦k yokwe en jelõt kõj. Kõn men in, jen etale kajjitõk in eaorõk: Ewõr ke juon wãween ñan lale el̦aññe ekajoor yokwe eo ad ñan ro jeid im jatid?

13. Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan lale el̦aññe ekajoor yokwe eo ad ñan ro jeid im jatid?

¹³ Juon wãween ñan lale joñan kajoorin yokwe eo ad, ej ñan etale wãween ad em̦m̦akũt ñan jet kain wãween ko jej iiooni ilo mour ko ad. (2 Kor. 8:8) Rijjilõk Piter ear kwal̦o̦k kõn juon iaan wãween kein ke ear ba: “El̦aptata, kom̦win lukkuun yokwe doon kõnke yokwe ej kalbubu elõñ jerawiwi.” (1 Pit. 4:8) Kõn men in, wãween ad em̦m̦akũt ñan m̦õjn̦o̦ ko im likjab ko an ro jet remaroñ kwal̦o̦k el̦aññe ekajoor yokwe eo ad ñan er.

14. Ekkar ñan 1 Piter 4:​8, kain yokwe rot eo ej aikuj wõr ippãd? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹⁴ Jen kiiõ lukkuun etale naan ko an Piter. Ilo jinoin eoon 8, ej kwal̦o̦k kõn kain yokwe rot eo ej aikuj wõr ippãd—jej aikuj “lukkuun yokwe doon.” Naan eo Piter ear kõjerbale ñan “lukkuun” ej mel̦el̦ein “el̦l̦o̦ke.” Jem̦l̦o̦kin eoon in ej kwal̦o̦k ta eo enaaj wal̦o̦k ñe jej lukkuun yokwe doon. Yokwe eo ad enaaj kalbubuuk jerawiwi ko an ro jeid im jatid. L̦õmn̦ak kake ilo wãween in: Yokwe ej ãinwõt juon m̦õttan nuknuk me jej jibwe im lukkuun el̦l̦o̦ke bwe en kalbubuuk ejjab juon, ejjab ruo, ak “elõñ jerawiwi” ko. Naan in “kalbubu” ej jipañ kõj ñan pijaikl̦o̦k ta mel̦el̦ein ñan jeorl̦o̦k bõd. Ãinwõt an juon m̦õttan nuknuk maroñ kalbubuuk juon men emããr, yokwe emaroñ kalbubu m̦õjn̦o̦ ko im likjab ko an ro jet.

15. El̦aññe ekajoor yokwe eo ad ñan ro jeid im jatid, ta eo jenaaj maroñ kõm̦m̦ane? (Kolosse 3:13)

¹⁵ Yokwe eo ad ñan ro jeid im jatid ej aikuj lukkuun kajoor ñan joñan eo me jemaroñ jeorl̦o̦k bõd ko aer, meñe elukkuun pen. (Riit Kolosse 3:13.) Ñe jej jeorl̦o̦k an ro jet bõd, jej kaalikkar bwe ekajoor yokwe eo ad im jekõn̦aan kabuñbũruon Jeova. Ta eo emaroñ bar jipañ kõj ñan jeorl̦o̦k bõd ko an ro jet im jab m̦õkaj im illu kõn men ko rej kõm̦m̦ani?

16-17. Ta eo emaroñ bar jipañ kõj ñan kõjekdo̦o̦ne bõd dikdik ko an ro jet? Kwal̦o̦k juon waanjoñak. (Bar lale pija eo.)

¹⁶ Kalimjek wõt kadkad ko rem̦m̦an an ro jeim im jatũm̦, im jab kadkad ko aer rejjab em̦m̦an. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak in. Pijaikl̦o̦k am̦ pãd ilo juon iien iiãio ippãn jet jeid im jatid. Ej juon iien elimo im m̦okta jãn ami ro̦o̦l, kom̦ij pija ippãn doon. Im kwõj bar pijaiki komiañ ruo kõttan ñe ebaj nana pija eo jinointata. Kiiõ ewõr jilu nejũm̦ pija. Bõtab ilo juon iaaer, kwõj kile bwe juon iaan likao ro m̦õttam̦ ej mejãn jememe. Kwõnaaj ta kõn pija eo? Kwõnaaj jol̦o̦ke pija eo kõnke ilo pija ko jet nejũm̦, aolep ro ilo ijo ekoba likao eo m̦õttam̦ rej ettõñdikdik.

¹⁷ Jen keidi pija kein ñan men ko jej kããlõt ñan ememeji. Elõñ men ko jaar kõm̦m̦ani ippãn ro jeid im jatid. Bõtab jen ba bwe ilo juon iaan iien kein, juon iaan jeim ak jatũm̦ ear ba ak kõm̦m̦ane juon men me ear kõmetak eok. Ta eo kwõnaaj kõm̦m̦ane kõn iien in kwõj keememeje? Kwõmaroñ ke jol̦o̦ke jãn ememej eo am̦ ãinwõt am̦ kar jol̦o̦ke juon iaan pija ko? (JK. 19:11; Eps. 4:32) Jemaroñ jol̦o̦ke bõd dikdik in an eo jeid ak jatid jãn ememej eo ad kõnke elukkuun lõñ iien ko rem̦m̦an ippãn me jemaroñ ememeji. Eñin ej iien rot ko jekõn̦aan ememeji im kaorõki.

UNIN AD LUKKUUN AIKUJ YOKWE ILO RAAN KEIN

18. Ilo katak in, ta boin ko jaar etali kõn yokwe?

¹⁸ Etke jekõn̦aan kõm̦m̦an bwe yokwe eo ad ñan doon en kajoor wõt? Ãinwõt ad kar kõnono kake, ñe jej kwal̦o̦k yokwe ñan ro jeid im jatid jej kwal̦o̦k ad yokwe Jeova. Ewi wãween ad kwal̦o̦k yokwe eo ad ñan rũttõmak ro m̦õttad? Juon wãween ej ikijjeen ad kaenõm̦m̦an er. Jenaaj maroñ “wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kaenõm̦m̦an doon” el̦aññe ewõr ippãd tũriam̦o. Ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦an bwe yokwe eo ad ñan doon en kajoor wõt? Ilo ad lukkuun kate kõj ñan jeorl̦o̦k bõd ko an ro jet.

19. Etke el̦ap an aorõk ñan kwal̦o̦k yokwe ñan doon ilo raan kein?

¹⁹ Etke el̦ap an aorõk ñan kwal̦o̦k yokwe ñan doon ilo raan kein? L̦õmn̦ak kõn un eo Piter ear letok ñan kõj: “Jem̦l̦o̦kin men otemjej ej epaaktok. Kõn men in, . . . kom̦win lukkuun yokwe doon.” (1 Pit. 4:​7, 8) Ilo an epaaktok jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in enana, ta eo jemaroñ kõtmãne? Jesus ear kwal̦o̦k juon kanaan kõn ri-kal̦oor ro an ke ear ba: “Armej otemjej renaaj dike kom̦ kõn wõt eta.” (Matu 24:9) Bwe jen maroñ jutak wõt pen meñe ro jet rej dike kõj, jej aikuj bõrokuk wõt ippãn doon. Ñe jej kõm̦m̦ane men in, Setan eban lo tõprak ilo an kajjioñ kõjepel kõj kõnke ewõr ippãd yokwe—“kein loklok eo eweeppãn im ej kõm̦m̦an bõrokuk.”—Kol. 3:14; Pil. 2:​1, 2.