ǀKharib kai ǀhaos Indianapolis, Indianab ǃnâ 1925
1925—ǀGuikaidisi kurigu ǃkharu hâse
JANUARIB 1, 1925 ǃKhē xu ǂgō-ommi ge ge mî: “ǃÂubasen da ge ra buruxa xūn nî īsa nē kurib ǃnâ. Xawe da ge tā kaise nî ǂâiǂhansen tae-i nî īs xa. ǂÂiǂhansen da ga os ge nēsa nî ǂhani da ǂhâǂhâsa xūna xu tsî nî ǃaroma î da Jehovab ra ǂgaoǀkhā da sîsen-e dī ǀû.” Tae-i 1925 nî īsan ge Elobmîs ǁkhāǁkhāsen-aona gere ǃâubasen? Matin ge aoǁnâ ǀgara ǁîn gere ǃâubasen xū-i ge ī tama hâ i xawe?
ELOB KHOEN GE GE ǃÂU ǀGARA
ǂGui Elobmîs ǁkhāǁkhāsen-aon ge 1925 gere ǃâubasen, ǃhūbaib paradais ase nî ǀasaǀasahesa. Tae-i ǃaroma? ǃGâsab Albert Schroederi ge ega ǂGaeǂguira soros ǁanib ase ǃoabab ge ra ǁguiǃā: “Sida ge gere ǂgom 1925 i ǂhauhesana ǀhomma ǃoa nî īsa în sī ǂgaeǂgui. Tsî i Abrahammi tsî Davidi khami ī naun ǂgomǂgomsa ǃoaba-aon tsîna ǃhūbaib ai khâisa māhe tsî nî ǂgaeǂguisa.” Nēs ge ī tama ion ge ǀnî ǃgâsana ge tsûaǂgao.—ǂKhm. 13:12.
Tsûaǂgaon ge xawen ge Elobmîs ǁkhāǁkhāsen-aona aiǃgû tsî ge aoǁnâ. ǁÎn ge ge mûǂan tsoatsoa Jehovab xa aoǁnâs kaise a ǂhâǂhâsasa. Hā re î da ǁkhāǁkhāsen matin ge ǂhôaǂgares ǃnâ-ū ǂgui khoena aoǁnâbasa.
ǂHÔAǂGAREDE OMS
ǂGui khoen ge 1925 WBBR ǂhôaǂgaresa gere ǃgâ. ǁNā-amagan ge 1925 ǂhôaǂgaresa Chicagos ǀgūse ge om. Nē ǀasa ǂhôaǂgares ge “WORD” ti ge ǂansa-i. Ralf Leffleri nē ǂhôaǂgaresa ge ommi, ge ra ǂâi-oa ǃkhai ǃui-a î ge ǃnūseba xu ǂhôaǃgaresa gere ǃgâ-esa. Aiǁgause, ǀgui omaris ge ǃnūse 5 000 kilometerna Alaskab ǃnâ gere hâ. ǁÎn ge ǂgurose nē ǂhôaǂgaresa ge ǁnâu. ǃGâ toan ges khaoǃgâs ge ǁnā omarisa sîǂkhanisa ge xoa, ǂhôaǂgares tawa ra sîsen khoena ǃoa în ǁîna gangan.
ǁAreǀkhāb: WORD ǂhôaǂgares antenagu Batavia, Illinois ǃnâ
Amǀkhāb: Ralph Leffleri ǂhôaǂgares tawa ra sîsen
ǃKhē xu ǂgō-ommi Desemberi 1, 1925 i ge ra ǁguiǃā tae-i ǃaroman ge ǂgui khoena nē ǂhôaǂgaresa ǃgâ ǁkhā-i sa: “Nē WORD ǂhôaǂgares ge Amerikab ǃnâ hoa khoen xa ra ǃgâ-e. Khoen ge nē ǂhôaǂgaresa Amerikab ǂhabase ra ǃgâ tsî Cubab xu tsî Alaskab kōse. ǂGuin noxopa ge amaba ǁnâu tama hâ în ge nē ǂhôaǂgaresa ǃgâs xa ge ǁkhoaxabahe-i.”
George Naish
Elobmîs ǁkhāǁkhāsen-aon ge gere dītsâ în ǂhôaǂgaresa aoǁnâ sîsenni ǃnâ sîsenū Kanadab ǃnâ. Chuc ǂhôaǂgares ge 1924 Saskatoons ǃnâ ge omhe. Nēs ge Kanadab ǃnâ ge ǂguro-i Elobmîs ǂhôaǂgaresa. ǁÎn ge 1925 ǂhôaǂgaresa nî doe-ū ge īs ge. ǀApeǂhomis ge ǂhôaǂgaresa ǀnî hâ ǃkhaiba ǃoa ge doe-ū. Nēs ge Saskatoons ǃnâ muvin ge ǀorose gere kōhe ǃkhaiba ǃoa ge doe-ūhe. Nē ǃkhaib ge ǁama-e tsî ge dī-ūnuhe ǀapeǂhomis xa.
Gangans nē ǂhôaǂgares ǃaroman ge ǂgui khoen Saskatchewan ǀkharib ǃnâ ra hâna ǃgâiǂhôasa ǂguro ǃnās ase ge ǁnâu. Aiǁgause, î ge ǃgôahesas Grahams ti ge ǂansa-i kaikhoesa ge hâ i, ǁîs ge ǂkhari ǃaros ǃnâ gere hâ. Tsîs ge ǁîsa xoa tsî Elobmîs ai ǃgaoǃgaosa ǂkhanina ge ǂgan ǂhôaǂgaresas ge ǃgâ toa o. ǃGâsab George Naishi ge ra ǂâi-oa, ǁîs ge ǂgan ǀgaub ge kaise ge ǃgāsa-i. ǃHaeǁaeb ǃnâs ge ǃgôahesas Grahamsa ǃgâiǂhôasa gere aoǁnâ.
ǂHÂǂHÂSA AMABA TA GE GE ǁKHĀǁKHĀSEN
Maarti 1, 1925 ǃKhē xu ǂgō-ommi ge ǂhâǂhâsa khomaiǃâs, “Birth of the Nation” ti hâsa ge ūhâ-i. Tae-i ǃaromas ge khomaiǃâsa kaise ǂhâǂhâsa-i? Elobmîs ǁkhāǁkhāsen-aon ge ge ǂan-i ǁGâuab demongu, ǂhumi ǂgomdi, ǂhanub tsî ǂgīǂgōsi ǃnandi tsîna ra ǂgaeǂguisa. ǁNā khomaiǃâs ǃnâ-ū î ge ‘ǂgomǂgomsa tsî ǁnâuǃāxa ǃgāba’ ǃgâsana ge mîba în ǁnâuǃā, Jehovab ǃoaba-aon ǀhommi tsî ǃhūbaib ai hân tsîn a ǀguiǃnâxasa. ǁÎn ge ǁGâuab ǃhūbaib ǃnâ ǃâ tama hâ. Tsîn ge ǀguiba ra sîsen în Jehovaba mâxōǀkhā tsî ǁGâuab tsî ǁîba ra mâxōǀkhān tsîna mâǃoa. (Mat. 24:45) ‘ǂGomǂgomsa tsî gā-ai ǃgāb’ ge ǀaro tsî ge ǁguiǃā, ǀhommi ǃnâb ge Elob Gaosiba 1914 ǂgaeǂgui tsoatsoa tsî i ge ǁnā kurub ǃnâ ǁGâuab tsî demongu tsîna ǀhomma xu a aoǁnâhesa tsî nēsi ǃhūbaib ai hâsa.—J.ǂHa. 12:7-9.
ǀNî Elobmîs ǁkhāǁkhāsen-aon ge nē ǀasa ǁnâuǃā ǀgauba ge ūǃoa tama hâ i. Nē khomaiǃâs ǃnâ î ge saorase ge mî-e: “ǃKhē xu ǂgō-ommi khomai-aon nē ǀasa ǁnâuǃā ǀgauba ǁnâuǃā tamana da ge ra ǀapemā în ǃnūǃnâxa tsî Jehovaba ai ǂgomaiǂnûi, ǁîban ǂgomǂgomsase ra ǃoaba hîna.”
Tom Eyre ti ǀon hâ aimâba-aob Britainni ǃnâ ra hâb ge ra ǁguiǃā matin ge ǃnāsa Elobmîs ǁkhāǁkhāsen-aona nē khomaiǃâs xa gere tsâ ǀgauba: “ǃGâsan ge ǂHaiǂhais 12ǁî danaǃâs ge ǁguiǃāhe ǀgaub xa ge ǃgâibahe-i. Mûǂan da ge Gaosib go ǀhommi ǃnâ ǂgaeǂgui tsoatsoasa, o da ge ôasasib ǀkha nau khoena nē ǃgâiǂhôas xa gere mîba ǂgao. Nēs ge ge hui da î da ǃnāsase aoǁnâ tsî mû Jehovab hānîǁaeb ǁaeb ǃnâ buruxa xūna nî dīsa.”
ELOB KHOEN GE ǁÎB XA RA AOǁNÂ
Nētsēn ge Jehovab ǃoaba-aona ǃnāsa ǁaeba Jesajab 43:10 xa ra ǃhoa. Nē xoas ge ra mî: “Sadu ge a ti ǀhûǀguitimî-aodo, tsî ti ǃoaba-aodu, ǁhûiǂui ta gedo, tib ge ǃKhūba ra mî.” Xawe 1925 aiǃâs ge nē xoasa sada ǂkhanin ǃnâ ǁnātikōse ge sîsenūhe tama hâ i tsîs ge ǁnāsa ge tawa. ǃKhē xu ǂgō-ommi ge 1925, 11 māǂuidi ǃnâ Jesajab 43:10; 12 sa ge sîsenū.
Augustub 1925 ǃnân ge Elobmîs ǁkhāǁkhāsen-aona ǀkharib kai ǀhaos tawa ge ǀhao hâ-i Indianapolis, Indianab ǃnâ. ǁKhoreǁhares haisi-ams ge ǀkharib kai ǀhaos ǀapeǁguib ai ge hâ īs ǃnâb ge Joseph F. Rutherforda ge mî: “Nē ǀhaosa ǃoa da ge go hā î da sida Elob xa ǀgaiǀgaihe . . î da ôasasiba ūhâ aoǁnâ sîsenni ǃnâ ǁîb ǃoaba-aon ase.” Nē ǀkharib kai ǀhaos tawan ge ǁnāpa ge hâ în hoana gere ǂkhâǃnâhe în Jehovab xa nau khoena mîba mâ ǃēs hoasa ra sîsenūse.
Satertaxtsēs Augustub 29 ge ǃgâsab Rutherforda ǃhoas ge mā, “A Call to Action” ti hâsa. ǁÎb ǃhoas ǃnâb ge ge ǀgomǀgomǃgao tae-i ǃaroma-i aoǁnâ sîsen-e kaise a ǂhâǂhâsasa: “Jehovab ge ǁîb khoena ra mîba . . “Sadu ge a ǀhûiǀguitimî-ao . . ‘tita a Elo ǃkhaisa.’ Tsîb ge ǁîna saora mîdi ǀkha ge mîmā: ‘ǁGauǁgaus ǃkhauba ǁaedi ǂamai ūkhâi.’ Hūbaib ai hâ khoen hîna Jehovab xa ra ǃhoan ge ǁnān ǁîb gagab ǀkhab ra huina ǁîn a ǁîb ǃoaba-ao amaga.”—Jes. 43:12; 62:10.
Message of Hope ti ǀon hâ ǂkhanib
ǃGâsab Rutherfordi ge ǁîb ǃhoas khaoǃgâ ǂkhaniba ge khomai “Message of Hope” ti hâba, nēs ge Elob Gaosiba ǃoa gere ǁnaeǁgau. ǃGâ-aon ge nēsa ge ǃkhō-am mî rasa, Elob Gaosib ǀguib “ǂkhîb di ǀkhaeb, ǃgâiǃgâb, ǂurusib, ǃnorasasib tsî ama ǃgâiaǂgaoba nî māda sa.” Nē haisi-ams ge ega ǂnûiǃkhunihe tsî ge māǂuihe î-i aoǁnâ sîsenni ǃnâ sîsenūhe. ǁAubexa î ge 40 miliun ǂkhaniga ge māǂuihe.
Elobmîs ǁkhāǁkhāsen-aon ge noxopa ǀasa ǀons Jehovab di ǀhûǀguitimî-aon ti hâsa ǃoa ge tawa tama hâ i. Xawen ge gere ǁnâuǃā tsoatsoa matikōse i a ǂhâǂhâsasa în Jehovab xa aoǁnâ.
ǃGÂIǃGÂIBASENSA RA ǁGAU KHOENA ǃOA OASĪS
ǃHūbaib ǂhawase-i ge nēsi Elobmîs ǁkhāǁkhāsen-aona ge hâ i tsîs ge ǀapeǂhomisa ǁîna ge ǂkhâǃnâ, în tā ǂkhanin ǀguina māǂui xawe ǃgâiǃgâibasensa ra ǁgau khoena ǁkhawa sari. Message of Hope, a ti hâ ǂkhaniba māǂuis ǁaeb ain ge saora daoǁgausa ge hō: “Khoen hîna ge Message of Hope ǂkhaniba ūǃoan omde ǃoa ǁkhawa sari.”
Januarib 1925 ge māǂuis khaoǃgâ hâ-i ǃnurib ǃnâ î ge Elobmîs ǁkhāǁkhāsen-aob Texas ǃnâ ra hâba ge mî: “Kaise da ge ra buru ǀnai da ge aoǁnâ ǃnâ hâ i ǂkharis ǃnâ da ga oasī o da ra hō ǀamǂoasa xu, ǀasase da ra aoǁnâ ǃnâ ǂkharis xa. Sida aoǁnâ ǂkharis ǃnâ hâ ǃāros ge koro ǃnāde ǃkharuge 10 kurigu ǃnâ ge aoǁnâ ǃnâ-e. . . ǀGūǁaeb ǃnâ i ge ǃgâsas Hendriks tsî ti mamas tsîna ǁkhawa ǁnā ǃāsa ge sari tsî ǂguros xa ǀgamǁî saris ǃnâ ǂgui ǂkhanina ge māǂui.”
ǁNaetisa aimâba-aob Panamas ǃnâ ra hâb ge ge xoa: “ǂGuro ǃnāsa da ge sari khoen ge ǁkhawa ta ge oasī, o ǃgâise ge ǃkhōǃoate. ǃKharuge kurib ǃnâ ta ge ǀnai ta ge aoǁnâba khoena ǃoa ge oasī tsî ta ge ǀnî khoen ǀkha ǃgâi ǀamǂoasa ge ūhâ-i.”
HĀNÎǁAEBA ǃOA MÛǂUIS
ǃGâsab Rutherfordi ge aimâba-aona ǃoa sîǂkhanisa ge xoa 1925 tsî ge ǁguiǃā tae-i ge aoǁnâ sîsenni ǃnâ ǁnā kuri īsa tsî tae-en ǃâubasen ǁkhāsa. ǁÎb ge ge mî: “Nē go ǃkharu kuri da ge aiǂhanuba ge ūhâ i ǁnān tsûaǂgao hâna ǁkhaeǂgaosa. Nē sîsenni ge kaise go ǃgâiaǂgao kai du . . Saora kuri 1926 du ge ǃēde nî ūhâ Elob tsî ǁîb gaosib xa aoǁnâ tsî ǁgausa ǁîb ama ǃoaba-ao du a sa. Hā re î da sada Elob tsî sada Gao-aob tsîna ǀguiba ǁnaeba.”
ǃGâsan ge Amerikab ǃnâ hâ Betelsa 1925 ǀams ai gere kaikai. ǀApeǂhomis ge 1926 kai om sîsenga ge tsoatsoa.
Om sîsengu Adams ǃganni ǃnâ, Amerika ǃnâ, 1926
a Nēsi da ra sîsenū Sida Xristeǁî ûib tsî aoǁnâ sîsenni—sîsen ǂkhanib.