ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • mwbr19 June kk. 1-8
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2019
  • Izihlokwana
  • JUNE 3-9
  • JUNE 10-16
  • JUNE 17-23
  • JUNE 24-30
Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2019
mwbr19 June kk. 1-8

Amabhuku Asetshenziswe Kugwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

JUNE 3-9

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU KWABASEGALATHIYA 4-6

“‘Indaba Le Engumzekeliso’ Isifundisani”?

(KwabaseGalathiya 4:24, 25) Izinto zonke lezi zingathathwa njengendaba engumzekeliso ngoba abesifazana laba batsho izivumelwano ezimbili. Esinye ngeseNtabeni iSinayi, esizala abantwana ababa yizigqili, futhi sinjengoHagari. 25 UHagari umela iSinayi, intaba ese-Arabhiya, njalo umela iJerusalema yalamuhla ngoba yena labantwabakhe bayizigqili.

it-1-E 1018 ¶2

UHagari

Umphostoli uPhawuli wathi uHagari okukhulunywa ngaye endabeni engumzekeliso wayemela isizwe sako-Israyeli. Isizwe lesi saba ngesikaJehova ngenxa yesivumelwano soMthetho esenziwa eNtabeni iSinayi njalo isivumelwano lesi sazala “abantwana ababa yizigqili.” Isono senza isizwe sako-Israyeli sehluleka ukwenza lokho okwakutshiwo yisivumelwano lesi. Isivumelwano lesi asizange sinike abako-Israyeli inkululeko kodwa senza baba yizigqili ngoba sasitshengisa ukuthi bayizoni okumele zibulawe. (Joh 8:34; Rom 8:1-3) UPhawuli wafananisa iJerusalema loHagari ngoba laliyisigodlo sako-Israyeli futhi lathunjwa labantwabalo. AmaKhristu azelwe ngomoya wona ngabantwana ‘beJerusalema ephezulu’ emela owesifazana kaNkulunkulu ongokomfanekiso. IJerusalema leli lifanana loSara owesifazana okhululekileyo ngoba alikaze libe yisigqili. U-Ishmayeli wahlukuluza u-Isaka futhi ngendlela efananayo abantwana beJerusalema eyisigqili bahlukuluza “iJerusalema ephezulu” eyayikhululwe yiNdodana. UHagari lendodana yakhe baxotshwa futhi lokhu kutshengisa indlela uJehova asilahla ngayo isizwe sako-Israyeli.—Gal 4:21-31; khangela loJoh 8:31-40.

(KwabaseGalathiya 4:26, 27) Kodwa iJerusalema ephezulu ikhululekile njalo ingumama wethu. 27 Kubhaliwe ukuthi: “Thaba wena mfazi oyinyumba; thokoza kakhulu uklabalale wena mfazi ongelamihelo yokubeletha ngoba abantwana bowesifazana odeliweyo banengi kakhulu kulabowesifazana olendoda.”

w14 10/1 12 ¶11

Woba Lokholo Oluqinileyo eMbusweni

11 Isivumelwano sikaNkulunkulu lo-Abhrahama sagcwaliseka ezizukulwaneni zika-Abhrahama lapho zithatha ilifa leLizwe ezazilithenjisiwe. Kodwa iMibhalo itshengisa ukuthi isivumelwano lesi sasizaphinda sigcwaliseke ngenye indlela eqakathekileyo. (Gal. 4:22-25) Ekugcwalisekeni lokhu okukhulu, umphostoli uPhawuli waphefumulelwa ukuthi achasise ukuthi onguye oqakatheke kakhulu kunzalo ka-Abhrahama nguKhristu, njalo abanye ababumba inzalo le ngamaKhristu agcotshwe ngomoya angu-144 000. (Gal. 3:16, 29; Isam. 5:9, 10; 14:1, 4) Owesifazana okuvela kuye inzalo le ‘yiJerusalema ephezulu,’ okutsho ingxenye esezulwini yenhlanganiso kaNkulunkulu ebunjwa yizidalwa zomoya ezithembekileyo. (Gal. 4:26, 31) Inzalo yowesifazana izakwenza ukuthi abantu bathole izibusiso njengoba kwathenjiswa esivumelwaneni sikaNkulunkulu lo-Abhrahama.

(KwabaseGalathiya 4:28-31) Lina bafowethu lingabantwana besithembiso njengoba nje lo-Isaka wayenjalo. 29 Kodwa njengoba lowo owayezelwe ngendlela yemvelo waqalisa ukuhlukuluza owayezelwe ngomoya, kunjalo lakhathesi. 30 Lanxa kunjalo, uthini umbhalo? “Xotsha incekukazi lendodana yayo ngoba indodana yencekukazi kayisoze yafa yaba yindlalifa lendodana yowesifazana okhululekileyo.” 31 Ngakho bafowethu kasisibo bantwana bencekukazi, singabowesifazana okhululekileyo.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(KwabaseGalathiya 4:6) Njengoba lingamadodana, uNkulunkulu uthumele umoya weNdodana yakhe ezinhliziyweni zethu futhi wona uyamemeza usithi: “Abha, Baba!”

w09-ZU 4/1 13

Ingabe Bewazi?

Kungani uJesu abiza uJehova ngokuthi “Abha, Baba” lapho ethandaza?

Igama lesi-Aramu elithi ʼab·baʼʹ lingasho ukuthi “baba” noma ukuthi “O Baba.” Isikhathi ngasinye kwezintathu lapho le nkulumo ivela khona emiBhalweni, iyingxenye yomthandazo futhi isetshenziselwa ukubhekisela kuBaba wasezulwini, uJehova. Lisho ukuthini leli gama?

I-International Standard Bible Encyclopedia ithi: “Enkulumweni eyayivame ukusetshenziswa ngesikhathi sikaJesu, elithi ʼabbāʼ lalisetshenziswa ngokuyinhloko njengegama eliveza ubuhlobo obuseduze nenhlonipho izingane ezinayo ngoyise.” Laliyindlela yokubiza ubaba ngothando futhi liphakathi kwamagama okuqala umntwana awafundayo. UJesu wasebenzisa leli gama lapho enxusa uYise ngokujulile. Ensimini yaseGetsemane, amahora ambalwa nje ngaphambi kokufa kwakhe, uJesu wabiza uJehova ngokuthi “Abha, Baba,” lapho ethandaza.—Marku 14:36.

Incwadi eshiwo ngenhla iyaqhubeka: “Ukusebenzisa elithi ʼabbāʼ lapho umuntu ekhuluma noNkulunkulu akuvamile neze ezincwadini zamaJuda zangenkathi yamaGreki namaRoma, ngokungangabazeki ngenxa yokuthi kwakungase kubhekwe njengokuntula inhlonipho ukubiza uNkulunkulu ngale ndlela.” Nokho, ‘ukusebenzisa kukaJesu leli gama lapho ethandaza kuwubufakazi obuqinisekile bokusho kwakhe ukuthi usondelene noNkulunkulu.’ Eminye imibhalo emibili lapho kuvela khona elithi “Abba” emiBhalweni—yomibili eyabhalwa umphostoli uPawulu—ibonisa ukuthi amaKristu ekhulu lokuqala nawo ayelisebenzisa lapho ethandaza.—Roma 8:15; Galathiya 4:6.

(KwabaseGalathiya 6:17) Kusukela lamuhla kakungabi lomuntu ongihluphayo ngoba emzimbeni wami ngilezimpawu zokuba yisigqili sikaJesu.

w10-ZU 11/1 15

Ingabe Bewazi?

Umphostoli uPawulu wayesho ukuthini lapho ethi emzimbeni wakhe wayethwele ‘izimpawu zokushiswa zenceku kaJesu’?—Galathiya 6:17.

▪ Kungenzeka ukuthi izilaleli zikaPawulu zangekhulu lokuqala zaziwaqonda ngezindlela ezingefani la mazwi. Ngokwesibonelo, endulo kwakusetshenziswa insimbi eshisayo ukuze kubekwe uphawu ezithunjweni zempi, kubaphangi bamathempeli nasezigqileni ezingababaleki. Abantu babekubheka njengehlazo lokhu kubekwa kophawu emzimbeni womuntu.

Nokho, ukubekwa uphawu emzimbeni kwakungabhekwa kabi ngazo zonke izikhathi. Abantu abaningi basendulo babezibeka izimpawu emzimbeni ukuze babonise ukuthi bavela kusiphi isizwe noma inkolo. Ngokwesibonelo, i-Theological Dictionary of the New Testament ithi, “amaSiriya ayebonisa ukuzinikela kwawo kunkulunkulu uHadadi no-Atargatis ngokuzibeka izimpawu esihlakaleni noma entanyeni ngensimbi eshisayo . . . Ozinikele kuDionysus wayebekwa uphawu lweqabunga lentandela.”

Abahlaziyi abaningi banamuhla banomuzwa wokuthi uPawulu wayekhuluma ngezibazi azithola eziwombeni zokushaywa ezihlukahlukene phakathi nenkonzo yakhe yobuKristu njengesithunywa sevangeli. (2 Korinte 11:23-27) Nokho, mhlawumbe uPawulu wayethi indlela yakhe yokuphila—hhayi izimpawu ezingokoqobo—yayimphawula njengomKristu.

Ukubalwa KweBhayibhili

(KwabaseGalathiya 4:1-20)

JUNE 10-16

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU KWABASE-EFESU 1-3

“Uhlelo LukaJehova Lenhloso Yalo”

(Kwabase-Efesu 1:8, 9) Wasithululela umusa lo omkhulu lakho konke ukuhlakanipha kanye lokuzwisisa konke, 9 ngokwenza ukuthi siyazi imfihlo engcwele yentando yakhe. Imfihlo le ivumelana lalokho okumthokozisayo ayekuhlosile

it-2-E 837 ¶4

Imfihlo Engcwele

UMbuso KaMesiya. Izincwadi zikaPhawuli zisitshela ngokwambulwa kwemfihlo engcwele emayelana loKhristu. Ku-Efesu 1:9-11 uPhawuli ukhuluma ngokuthi uNkulunkulu wenza siyazi “imfihlo engcwele” yentando yakhe. Uthi: “Imfihlo le ivumelana lalokho okumthokozisayo ayekuhlosile, ukuthi ahlele izinto ekupheleni kwezikhathi ezibekiweyo, ukuze aqoqele zonke izinto kuKhristu, izinto ezisemazulwini lezinto ezisemhlabeni. Zizaqoqelwa kuye sibili lowo esimanyene laye njalo esabekwa ukuthi sibe yizindlalifa kanye laye. Savele sakhethwa ngokuvumelana lenhloso yalowo owenza konke akhetha ukukwenza, okuhambelana lentando yakhe.” “Imfihlo engcwele” igoqela uMbuso kaMesiya. UPhawuli wakhuluma ‘ngezinto ezisemazulwini’ futhi izinto lezi yilabo abazakuba yizindlalifa zoMbuso wasezulwini beloKhristu. ‘Izinto ezisemhlabeni’ yilabo abazabuswa yilowo Mbuso. UJesu wakwenza kwacaca lokhu ngesikhathi ekhuluma labafundi bakhe mayelana lemfihlo engcwele. Wathi kubo: “Lina liyiphiwe imfihlo engcwele yoMbuso kaNkulunkulu.”—Mak 4:11.

(Kwabase-Efesu 1:10) ukuthi ahlele izinto ekupheleni kwezikhathi ezibekiweyo, ukuze aqoqele zonke izinto kuKhristu, izinto ezisemazulwini lezinto ezisemhlabeni. Zizaqoqelwa kuye sibili

w12-ZU 7/15 27-28 ¶3-4

“UJehova Oyedwa” Ubutha Umkhaya Wakhe

3 UMose watshela ama-Israyeli: “UJehova uNkulunkulu wethu unguJehova oyedwa.” (Dut. 6:4) Izenzo zikaJehova nenjongo yakhe kuyavumelana. Ngakho, “lapho kugcwala isilinganiso sezikhathi ezimisiwe,” uNkulunkulu wasungula ‘isimiso sokuqondisa’—okuwukuthi, ilungiselelo lokuhlanganisa zonke izidalwa zakhe ezihlakaniphile. (Funda eyabase-Efesu 1:8-10.) Lesi simiso sokuqondisa siyofeza injongo yaso ngezigaba ezimbili. Isigaba sokuqala silungiselela ibandla labagcotshiwe ukuphila ezulwini ngaphansi kukaJesu Kristu njengeNhloko yalo engokomoya. Lesi sigaba saqala ngePhentekoste lika-33 C.E. lapho uJehova eqala ukubutha labo abayobusa noKristu ezulwini. (IzE. 2:1-4) Njengoba abagcotshiwe kuye kwathiwa balungile ukuba banikwe ukuphila ngesisekelo somhlatshelo wesihlengo kaKristu, bavuma ngokungananazi ukuthi ‘bangabantwana bakaNkulunkulu’ bokutholwa.—Roma 3:23, 24; 5:1; 8:15-17.

4 Isigaba sesibili silungiselela labo abayohlala ePharadesi emhlabeni lapho sekubusa uMbuso kaKristu. “Isixuku esikhulu” sakha ingxenye yokuqala yaleli qembu. (IsAm. 7:9, 13-17; 21:1-5) Phakathi nokuBusa Kweminyaka Eyinkulungwane, siyohlangana nezigidigidi zabavusiwe. (IsAm. 20:12, 13) Cabanga indlela uvuko oluyobubonisa ngokwengeziwe ngayo ubunye bethu! Ekupheleni kweminyaka eyinkulungwane, ‘izinto ezisemhlabeni’ ziyobhekana novivinyo lokugcina. Labo abayozibonakalisa bethembekile bayokwamukelwa ‘njengabantwana bakaNkulunkulu’ basemhlabeni.—Roma 8:21; IsAm. 20:7, 8.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(Kwabase-Efesu 3:13) Ngiyalicela-ke ukuthi lingalahli ithemba nxa libona inhlupho ezingehlelayo ngenxa yokulinceda ngoba zenza lithole inkazimulo.

w13-ZU 2/15 28 ¶15

Ungavumeli Lutho Lukuvimbe Ukuba Ubambe Inkazimulo

15 Ukuphikelela kwethu ekwenzeni intando kaJehova kusiza abanye ukuba babambe inkazimulo. Nakhu uPawulu akulobela ibandla lase-Efesu: “Ngiyanicela ukuba ningayeki ngenxa yalezi zinsizi zami ngenxa yenu, ngoba zisho inkazimulo kini.” (Efe. 3:13) Izinsizi zikaPawulu ‘zazisho inkazimulo’ kwabase-Efesu ngamuphi umqondo? Ukuzimisela kukaPawulu ukuqhubeka ekhonza abase-Efesu naphezu kobunzima kwababonisa ukuthi amalungelo ababewajabulela njengamaKristu ayenesisindo futhi enenani eliphakeme ngokungenakuqhathaniswa. Ukube uPawulu wayeka lapho esosizini, kwakungeke yini lokho kudlulisele kubo umqondo wokuthi ubuhlobo babo noJehova, inkonzo yabo nethemba labo kwakungenanzuzo? Ukukhuthazela kukaPawulu kwaphakamisa ubuKristu futhi kwabonisa ukuthi ilungelo lokuba umfundi liyakufanelekela noma ikuphi ukuzidela.

(Kwabase-Efesu 3:19) futhi lilwazi uthando lukaKhristu oluqakatheke kakhulu ukwedlula ulwazi, ukuze uNkulunkulu alenze libe lazo zonke izimpawu zobuntu bakhe.

cl 299 ¶21

Ukwazi Uthando lukaKhristu

21 Ibala lesiGiriki elihunyutshwe ngokuthi ‘ukwazi’ litsho ukuba lolwazi “ngokuthile okwake kwenzakala kuwe.” Sizazwisisa imizwa kaJesu nxa sitshengisa uthando njengaye, ngokuzinikela ukuze sisize abafowethu, ukuba lesihawu ngezidingo zabo kanye lokubathethelela ngenhliziyo yonke. Ngaleyondlela, ngalokhu esiyabe sikwenzile sizabe ‘sesilwazi uthando [“lukaKhristu,” NW] oludlula ukwazi.’ Kasingaqali ukukhohlwa ukuthi ukuqhubeka sisiba njengoKhristu, kusisondeza kuNkulunkulu wethu olothando, uJehova, lowo uJesu amlingisela ngokupheleleyo.

Ukubalwa KweBhayibhili

(Kwabase-Efesu 1:1-14)

JUNE 17-23

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU KWABASE-EFESU 4-6

“Gqokani Zonke Izigqoko Zokuzivikela Empini Eliziphiwa NguNkulunkulu”

(Kwabase-Efesu 6:11-13) Gqokani zonke izigqoko zokuzivikela empini eliziphiwa nguNkulunkulu ukuze lenelise ukuma liqine, limelane lezenzo zikaDeveli zobuqili; 12 ngoba kasilwi lenyama legazi kodwa silwa labohulumende, leziphathamandla, lababusi bomhlaba lo olobumnyama, lezidalwa zomoya ezimbi ezisezindaweni ezisemazulwini. 13 Ngenxa yalokho thathani zonke izigqoko zokuzivikela empini eliziphiwa nguNkulunkulu ukuze lenelise ukumelana lesitha ngosuku olubi, besekusithi nxa selikwenzile konke, lime liqine.

w18.05 27 ¶1

Batsha Melanani LoSathane

UMPHOSTOLI uPhawuli wafanisa amaKhristu lamasotsha asempini. Impi le kasiyilwi labantu kodwa silwa loSathane lamadimoni akhe. USathane lamabutho akhe bazingcitshi ngoba sebelesikhathi eside besempini labantu bakaNkulunkulu. Nxa sikhangele izitha esilwa lazo kungakhanya angani ngeke sinqobe. Abatsha yibo abasengozini enkulu ngoba uSathane ubafuna ngamehlo abomvu. Pho kuyini okungabasiza ukuthi banqobe empini le njengoba besilwa lezitha ezidla ubhedu? Asithandabuzi ukuthi abatsha banganqoba empini le njalo baqhubeka benqoba ngendlela abaphila ngayo. Kuyini okwenza baphumelele? Kungenxa yokuthi ‘iNkosi iyabanika amandla ayo amakhulu.’ Okunye okubasiza ukuthi banqobe empini le yikuthi bahlome baphelela ‘ngesihlangu esipheleleyo sikaNkulunkulu.’—Bala u-Efesu 6:10-12.

(Kwabase-Efesu 6:14, 15) Ngakho manini liqine, ibhanti leqiniso libotshelwe ekhalweni lwenu, ligqoke isivikelo sesifuba esiyikulunga, 15 lasenyaweni zenu ligqoke amanyathela lilungiselele ukutshumayela izindaba ezinhle zokuthula.

w18.05 28-29 ¶4, 7, 10

Batsha Melanani LoSathane

4 Iqiniso eliseLizwini likaNkulunkulu lifana lebhanti leli ngoba liyasivikela ezimfundisweni ezingamanga ezingasiphambanisa ekukhonzeni uJehova. (Joh. 8:31, 32; 1 Joh. 4:1) Nxa sikuthanda lokho esikufundiswa nguJehova kuzakuba lula ukuthi sigcine ‘isihlangu sesifuba’ sisendaweni yaso, okutsho ukusebenzisa izimiso zakhe empilweni zethu. (Hubo. 111:7, 8; 1 Joh. 5:3) Kanti njalo ukuzwisisa iqiniso eliseBhayibhilini kuzasisiza ukuthi sime siqine futhi sibe lesibindi nxa siphikiswa.—1 Phet. 3:15.

7 Izimiso zikaJehova ezilungileyo zingafaniswa lesihlangu lesi ngoba zivikela inhliziyo zethu. (Zaga. 4:23) Kwakungaba yingozi ukuthi isotsha litshiye isihlangu esenziwe ngensimbi eqinileyo beseligqoka esinye esenziwe ngensimbi engaqinanga. Ngakho lathi kasisoze sitshiye izimiso zikaJehova ezilungileyo besesilandela esikucabangayo. Ukulandela esikucabangayo kuyingozi njalo ngeke kuvikele inhliziyo zethu. (Zaga. 3:5, 6) Yikho kumele sihlale sihlola zikhathi zonke ukuthi ‘isihlangu’ sokulunga esisiphiwe nguJehova sihlezi endaweni yaso ukuze sivikele inhliziyo zethu.

10 Imbatata ezazigqokwa ngamasotsha eRoma zaziwasiza ukuthi anqobe empini kodwa imbatata ezingokomfanekiso ezigqokwa ngamaKhristu ziwasiza ukuthi amemezele ivangeli lokuthula. (Isaya. 52:7; Rom. 10:15) Ukusebenzisa wonke amathuba esiwatholayo ukuze sitshumayele akulula kudinga isibindi. Ngokwesibonelo elinye ijaha elileminyaka engu-20 lithi: “Ngangisesaba ukutshumayeza engangifunda labo. Ngibona angani inhloni yizo ezazingithwalise nzima. Khathesi nxa sengicabanga ngesikhathi leso ngiyazibuza ukuthi ngangivele ngisesabani ngoba sengikukholisa ukutshumayeza ontanga yami.”

(Kwabase-Efesu 6:16, 17) Phezu kwakho konke lokhu, thathani ihawu elikhulu lokholo elizakwenelisa ukucitsha ngalo yonke imitshoko yomubi evuthayo. Yemukelani lengwane yensindiso kanye lenkemba yomoya, eyilizwi likaNkulunkulu,

w18.05 29-31 ¶13, 16, 20

Batsha Melanani LoSathane

13 USathane laye uyawahlasela amaKhristu ‘ngemitshoko evuthayo.’ Ngokwesibonelo angenza sicabange ukuthi uJehova kasithandi lokuthi kalandaba lathi. Enye intombazane eleminyaka engu-19 okuthiwa ngu-Ida yayizibona ingelancedo. Ithi: “Ngangizitshela ukuthi uJehova kalandaba lami lokuthi kafuni ukuba ngumngane wami.” Kuyini okumsiza ukuthi alwisane lohlupho lolu? U-Ida uthi: “Ukungena imihlangano kuyaluqinisa kakhulu ukholo lwami. Ngangijayele ukufika emihlanganweni ngizihlalele nje ngingaphenduli ngoba ngangicabanga ukuthi akulamuntu ofuna ukuzwa engikutshoyo. Kodwa khathesi ngiyalungiselela futhi ngiyaphendula kabili loba kathathu nxa ngisemihlanganweni. Kunzima ukwenza lokhu kodwa ngisala sengingcono. Abafowethu labodadewethu labo bayangikhuthaza. Sikhathi sonke nxa ngitshayisa emihlanganweni ngiyabe sengikwazi ukuthi uJehova uyangithanda.”

16 Njengoba nje ingowane yayivikela ingqondo yesotsha, “ithemba lokusindiswa” livikela ingqondo zethu loba indlela esicabanga ngayo. (1 Thes. 5:8; Zaga. 3:21) Ithemba lenza sicabange ngezithembiso zikaNkulunkulu kulokuthi sikhathazeke kakhulu ngenhlupho esingabe silazo. (Hubo. 27:1, 14; ImiSeb. 24:15) Nxa sifuna ingowane yokusindiswa isivikele kumele siyigqoke kulokuthi siyithwale ngesandla.

20 UPhawuli ufanisa iLizwi likaNkulunkulu lenkemba esiyiphiwe nguJehova. Kumele sifunde ukulisebenzisa ngobuciko ukuze senelise ukuvikela lokho esikukholwayo loba silungise indlela esicabanga ngayo. (2 Khor. 10:4, 5; 2 Tim. 2:15) Ungayithuthukisa njani indlela osebenzisa ngayo iBhayibhili? USebastian oleminyaka engu-21 uthi: “Nxa ngibala iBhayibhili ngibhala phansi ivesi engiyithandileyo esahlukweni ngasinye ngoba ngifuna ukuba loluhlu lwamavesi engiwathandayo. Lokhu kuyangisiza ukuthi ngizwisise indlela uJehova acabanga ngayo.” UDaniel esike sakhuluma ngaye yena uthi: “Nxa ngibala iBhayibhili ngiyabe ngidinga amavesi engibona angani azasiza abantu engihlangana labo enkonzweni. Senginanzelele ukuthi abantu bayalalela nxa bebona ukuthi uyalithanda iBhayibhili njalo wenza konke okusemandleni akho ukuze ubasize.”

Ukuchwayisisa IMibhalo

(Kwabase-Efesu 4:30) Kanti njalo lingawudabukisi umoya ongcwele kaNkulunkulu elabekwa ngawo uphawu lokuthi likhululwe ngenhlawulo ngelanga lokusindiswa.

it-1-E 1128 ¶3

Ubungcwele

Umoya ongcwele. UJehova usebenzisa umoya ongcwele loba amandla akhe asebenzayo ukuze afeze injongo yakhe. Okwenza kuthiwe ngumoya ongcwele yikuthi uhlanzekile, umsulwa, futhi usetshenziswa nguNkulunkulu kuphela. (Hu 51:11; Luk 11:13; Rom 1:4; Efe 1:13) Umoya ongcwele wenza ukuthi umuntu abe ngongcwele kumbe ngohlanzekileyo. Nxa umuntu angenza into engaqondanga loba embi uyawudabukisa umoya ongcwele. (Efe 4:30) Lanxa umoya ongcwele ungasiwo muntu uyadabuka ngenxa yokuthi utshengisa ubuntu bukaNkulunkulu obungcwele. Ukwenza izinto ezimbi ‘kucitsha umlilo womoya kaNkulunkulu.’ (1Te 5:19) Nxa umuntu esekwenza umkhuba ukwenza izinto ezimbi umoya ongcwele kaNkulunkulu uyadana futhi lokho kungenza uNkulunkulu abe yisitha salowo muntu. (Isy 63:10) Umuntu ojayele ukudanisa umoya ongcwele angacina esewuthuka futhi lesi yisono uJesu Khristu athi ngeke sithethelelwe kulo umumo wezinto lakulowo ozayo.—Mat 12:31, 32; Mak 3:28-30.

(Kwabase-Efesu 5:5) Liyakwazi lokhu futhi liyakunanzelela ukuthi umuntu oziphatha kubi kwezemacansini kumbe ongcolileyo kumbe oyisihwaba, okutsho ukuthi okhonza izithombe, kalalo ilifa eMbusweni kaKhristu loNkulunkulu.

it-1-E 1006 ¶2

Ubuhwaba

Bukhanya Ngezenzo. Umuntu oyisihwaba simbona ngezenzo futhi izenzo lezo zitshengisa okusenhliziyweni yakhe. Incwadi yeBhayibhili kaJakhobe isitshela ukuthi nxa isifiso esibi sesikhulile sizala isono. (Jak 1:14, 15) Yikho izenzo zomuntu zihle zitshengise ukuthi uyisihwaba. Umphostoli uPhawuli wathi umuntu oyisihwaba ukhonza izithombe. (Efe 5:5) Lokho akufisayo kucina kusiba ngunkulunkulu wakhe ngoba uyabe esekuqakathekisa ukwedlula ukukhonza uMdali.—Rom 1:24, 25.

Ukubalwa KweBhayibhili

(Kwabase-Efesu 4:17-32)

JUNE 24-30

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU KWABASEFILIPHI 1-4

“Lingakhathazeki Ngaloba Yini”

(KwabaseFiliphi 4:6) Lingakhathazeki ngaloba yini, kodwa kukho konke bekani izicelo zenu kuNkulunkulu ngomthandazo langokumncenga kanye lokumbonga.

w17.08 10 ¶10

‘Ukuthula KukaNkulunkulu . . . Kudlula Ukuqedisisa Konke’

10 Kuyini okungasinceda ukuthi singakhathazeki ngalutho njalo sibe ‘lokuthula kukaNkulunkulu’? UPhawuli wathi yikuthandaza. Yikho nxa sikhathazekile kufanele sithandaze kuNkulunkulu ngenhliziyo yonke ngoba yena uyasikhathalela. (Bala u-1 Phetro 5:6, 7.) Okunye esingakwenza yikumbonga ngokuhle asenzele khona. Ukuhlala sikhumbula ukuthi uJehova ‘angenza okukhulu kakhulu kulalokho esikucelayo kumbe esikucabangayo’ kuzasiqinisa okwamagama.—Efe. 3:20.

(KwabaseFiliphi 4:7) Nxa lingenza njalo, ukuthula kukaNkulunkulu okwedlula konke ukuzwisisa kuzalinda izinhliziyo zenu lezingqondo zenu ngoKhristu uJesu.

w17.08 10 ¶7

‘Ukuthula KukaNkulunkulu . . . Kudlula Ukuqedisisa Konke’

7 Kumele ukuthi abazalwane beFiliphi bathi bebala incwadi ababeyibhalelwe nguPhawuli bakhumbula izinto ezazimehlele ngesikhathi eseFiliphi lokuthi uJehova wamkhulula njani ngendlela ababengayicabangeli. Wayehloseni uPhawuli ngokubabhalela leyoncwadi? Wayefuna ukubanceda ukuthi bangakhathazeki nxa bephakathi kwenhlupho kodwa bakhuleke ukuze bathole ukuthula kukaNkulunkulu. Kodwa nanzelela ukuthi uPhawuli wathi ‘ukuthula kukaNkulunkulu . . . kudlula ukuqedisisa konke.’ Kutshoni lokhu? Amanye amaBhayibhili athi “kudlula konke esingabe sikucabanga” loba “wonke amacebo esilawo.” Ngamanye amazwi uPhawuli wayesithi “ukuthula kukaNkulunkulu” kuyamangalisa njalo akulalutho esingalulinganisa lakho. Lanxa singabona angathi inhlupho zethu seziphezu kwamandla ethu akumelanga sikhohlwe ukuthi uJehova ukhangele njalo angenza esingakukhangelelanga.—Bala u-2 Phetro 2:9.

w17.08 12 ¶16

‘Ukuthula KukaNkulunkulu . . . Kudlula Ukuqedisisa Konke’

16 Kuzasinceda ngani ukuba ‘lokuthula kukaNkulunkulu okudlula ukuqedisisa konke’? IBhayibhili lithi ‘kuzalinda izinhliziyo lezingqondo zethu kuKhristu uJesu.’ (Flp. 4:7) Ibala elithi “kuzalinda” lalisetshenziswa esisotsheni nxa kukhulunywa ngamabutho ayelinda idolobho endulo. Idolobho leFiliphi lalo lalilindwa ngamasotsha njalo izakhamuzi zalo zazilala behle ebusuku ngoba zazikwazi ukuthi amasango edolobho alindiwe. Lathi nxa ‘silokuthula kukaNkulunkulu’ izinhliziyo lezingqondo zethu ziyahlaliseka. Siyakwazi ukuthi uJehova uyasikhathalela futhi ufuna sihlale sithokoza. (1 Phet. 5:10) Lokhu kwenza singakhulelwa yikukhathazeka loba ukudana.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(KwabaseFiliphi 2:17) Lanxa ngithululwa njengomnikelo wokunathwayo phezu komhlatshelo ngokwenza inkonzo engcwele eliyenzayo ngenxa yokholo lwenu, ngiyathaba njalo ngiyathokoza lani lonke.

it-2-E 528 ¶5

Iminikelo

Iminikelo yokunathwayo. Kuleminikelo eminengi eyayinikelwa kuJehova ikakhulu ngesikhathi ama-Israyeli esengene eLizweni Lesithembiso. Omunye wakhona ngumnikelo wokunathwayo. (Nan 15:2, 5, 8-10) Iwayini yayithululwa phezu kwe-alithare ibe ngumnikelo wokunathwayo. (Nan 28:7, 14; qathanisa lo-Eks 30:9; Nan 15:10) Umphostoli uPhawuli wabhalela amaKhristu aseFiliphi wathi: “Lanxa ngithululwa njengomnikelo wokunathwayo phezu komhlatshelo ngokwenza inkonzo engcwele eliyenzayo ngenxa yokholo lwenu, ngiyathaba njalo ngiyathokoza lani lonke.” Lapha wazifanisa lomnikelo wokunathwayo ukuze atshengise indlela ayezazinikela ngayo ngenxa yabafowabo. (Flp 2:17) Esezakufa wabhalela uThimothi wathi: “Mina sengiqalisile ukuthululwa njengomnikelo wokunathwayo futhi isikhathi sokukhululwa kwami sesizafika.”—2Ti 4:6.

(KwabaseFiliphi 3:11) ukuze ngibone ukuthi kungenzeka yini ukuthi lami ngithole ukuvuswa kwabafileyo kwakuqala.

w07-ZU 1/1 26-27 ¶5

‘Uvuko Lokuqala’—Seluqalile!

5 Ngokulandelayo, amalungu agcotshiwe ‘ka-Israyeli kaNkulunkulu’ kumelwe ahlanganyele neNkosi uJesu Kristu enkazimulweni yasezulwini, lapho ‘eyoba neNkosi ngaso sonke isikhathi.’ (Galathiya 6:16; 1Thesalonika 4:17) Leso senzakalo sibizwa ngokuthi ‘ukuvuka kokuqala’ noma ‘uvuko lokuqala.’ (Filipi 3:10, 11; IsAmbulo 20:6) Lapho lolo vuko seluphelile, kuyobe sekuyisikhathi sokuba izigidi zabafa zivuselwe emhlabeni zinethemba lokuzuza ukuphila okuphakade ePharadesi. Ngakho, kungakhathaliseki ukuthi sinethemba lasezulwini noma lasemhlabeni, sinesithakazelo esijulile “ovukweni lokuqala.” Luluhlobo luni lovuko? Lwenzeka nini?

Ukubalwa kweBhayibhili

(KwabaseFiliphi 4:10-23)

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza