Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
MARCH 4-10
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IHUBO 16-17
‘Jehova, Nguwe Onginika Konke Okuhle’
Abatsha Bangenzani Ukuze Baphumelele Empilweni?
KHETHA KUHLE ABANGANE
11 Bala iHubo 16:3. UDavida wayekwazi ukukhetha abangane. ‘Kwakumthokozisa’ ukuba lobudlelwano labantu ababethanda uJehova. Wabiza abangane bakhe ngokuthi ‘ngabangcwele’ ngenxa yokuthi babeziphatha kuhle. UDavida kayisuye yedwa owakubonayo ukuthi kuqakathekile ukukhetha kuhle abangane. Omunye umhubi laye wathi: “Ngingumngane kubo bonke abakwesabayo, kubo bonke abalandela imithetho yakho.” (Hubo. 119:63) Thina singabathola ngaphi abangane abanjalo? Esihlokweni esidlulileyo sifunde ukuthi singabathola enhlanganisweni kaJehova elabantu abamlalelayo futhi abamesabayo. Kodwa kumele sikhethe abangane abalingana lathi kuphela yini?
w14-ZU 2/15 29 ¶4
‘Bona Ubuhle BukaJehova’
UDavide wahlabelela: “UJehova uyingxenye yesabelo sami engisabelwe neyendebe yami. Usibambé ngokuqinile isabelo sami. Imicu yokulinganisa ingehlele ezindaweni ezijabulisayo.” (IHu. 16:5, 6) UDavide wambonga uJehova ‘ngesabelo’ sakhe, okuwukuthi, ukuba nobuhlobo obuhle naye nelungelo lokumkhonza. NjengoDavide, singase sibhekane nobunzima kodwa asive sinezibusiso eziningi ezingokomoya! Ngakho-ke, masiqhubeke sijabulela ukukhulekela kweqiniso futhi ngaso sonke isikhathi ‘sibuke ngokwazisa’ ithempeli likaJehova elingokomoya.
Ukuphila Ngendlela Ethokozisa UNkulunkulu
5 La ngamazwi athinta inhliziyo asitshengisa ukuthi uJehova uyasikhathalela. Uzakunika isiqondiso osidingayo njalo akuvikele nxa usilandela. UNkulunkulu ufuna ukukuncedisa ukuthi uphumelele ekulwisaneni lezilingo lobunzima ophakathi kwabo. (Bala iHubo 55:22.) Ngakho nxa ungakhonza uJehova ngenhliziyo epheleleyo ungaba lesibindi sokutsho amazwi la akhulunywa ngumhubi athi: “Sengibeke uJehova phambi kwami kokuphela. Njengoba ekwesokunene sami, angiyikuzanyazanyiswa.” (IHubo 16:8; 63:8) UJehova angakuncedisa ukuthi uphile ngendlela emthokozisayo. Kodwa njengoba usazi, kulesitha sikaNkulunkulu esingafuniyo ukukubona usenza lokhu.
Ukuchwayisisa IMibhalo
it-2-E 714
Inhlamvu Yelihlo
Nxa kungangena unwele kumbe uthuli elihlweni kuyezwakala masinyane ngoba ilihlo libuthakathaka. Inhlamvu yelihlo iqakathekile futhi iligugu yikho ivalelwe ngoba kulula ukuthi ilimale kumbe ihlaselwe yimikhuhlane etshiyeneyo okungabangela ukuthi umuntu angasaboni kuhle loba acine eseyisiphofu. Lokhu yikho okwenza iBhayibhili lisebenzise umutsho othi ‘inhlamvu yelihlo’ nxa likhuluma ngento eqakathekileyo okumele ivikelwe. Umthetho kaNkulunkulu lawo kumele uphathwe ngendlela efananayo. (Zag 7:2) Nxa uDutheronomi 32:10 ekhuluma ngendlela uJehova ayephatha ngayo abako-Israyeli, uthi wayebavikela “njengenhlamvu yelihlo lakhe.” UDavida wathandaza kuNkulunkulu ecela ukuthi amvikele “njengenhlamvu yelihlo.” (Hu 17:8) Wayemcela ukuthi aphangise ukumvikela nxa esehlaselwa yizitha. (Khangela loZak 2:8.)
MARCH 11-17
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IHUBO 18
“UJehova . . . Nguye Ongikhululayo”
w09-ZU 5/1 14 ¶4-5
Imifanekiso EseBhayibhelini—Ingabe Uyayiqonda?
IBhayibheli libuye lifanise uJehova nezinto ezingaphili. Uchazwa ngokuthi “iDwala” nangokuthi ‘uyisiphephelo.’ (2 Samuweli 23:3; IHubo 18:2; Duteronomi 32:4) Kuyini ukufana lapha? Njengoba nje idwala elikhulu linganyakazi, noJehova uNkulunkulu angaba uMthombo wesivikelo.
Incwadi yamaHubo igcwele imifanekiso echaza izici ezihlukahlukene zobuntu bukaJehova. Ngokwesibonelo, iHubo 84:11 lithi “uyilanga nesihlangu” ngoba unguMthombo wokukhanya, ukuphila, amandla nesivikelo. Ngakolunye uhlangothi, iHubo 121:5 lithi “uJehova ungumthunzi wakho esandleni sakho sokunene.” Njengoba nje umthunzi ungakuvikela elangeni elikhipha umkhovu etsheni, noJehova angabavikela labo abamkhonza beshiswa yizinsizi, abanikeze isivikelo esinjengomthunzi ngaphansi ‘kwesandla’ nangaphansi ‘kwamaphiko’ akhe.—Isaya 51:16; IHubo 17:8; 36:7.
it-2-E 1161 ¶7
Ilizwi
UNkulunkulu uyawezwa amazwi ezinceku zakhe. Labo abakhonza uNkulunkulu ngomoya langeqiniso bangaqiniseka ngokuthi uyabezwa nxa bekhuleka kuye kungelani lokuthi basebenzisa luphi ulimi. UNkulunkulu ‘uyazizwa’ izicelo esizenza enhliziyweni ngoba uyakwazi okusezinhliziyweni zethu. Phela uyayizwa lemithandazo esiyenza lanxa singaphumiseli amazwi. (Hu 66:19; 86:6; 116:1; 1Sa 1:13; Neh 2:4) UNkulunkulu uyazizwa izinceku zakhe nxa zicela uncedo kuye. Uyalizwa lelizwi lalabo abamphikisayo, lenhloso zabo kanye lalakho abayabe behlela ukukwenza ezincekwini zakhe.—Gen 21:17; Hu 55:18, 19; 69:33; 94:9-11; Jer 23:25.
Ungenzani Ukuze Ulwisane Lokukhathazeka?
2. Cabangisisa. Uyazikhumbula yini izikhathi lapho uJehova akuncedisa khona ukuthi uqinisele ebunzimeni? Nxa singacabangisisa ngendlela uJehova asincedise ngayo thina kanye lezinceku zakhe zakudala sizahlaliseka futhi simthembe sibili. (Hu 18:17-19) Umdala webandla okuthiwa nguJoshua uthi: “Ngiyabhala phansi nxa uJehova engaphendula imithandazo yami. Lokhu kungincede ngakhumbula izikhathi lapho engicele khona into ethile kuye njalo wanginika khona kanye ebengikucelile.” Nxa singacabanga ngendlela uJehova asincedise ngayo sizabalamandla okuqhubeka silwisana lokukhathazeka.
Ukuchwayisisa IMibhalo
it-1-E 432 ¶2
Ikherubhi
Amakherubhi amelela ukuba khona kukaJehova: “Ngizabonakala kuwe kuleyondawo, ngikhulume lawe ngiphezu kwesivalo. Ngizakwazisa konke okuzamele ukutshele abako-Israyeli ngiphakathi laphakathi kwamakherubhi amabili aphezu kwebhokisi lobufakazi.” (Eks 25:22; Nan 7:89) IBhayibhili lithi uJehova ‘uhlezi esihlalweni sobukhosi phezu [kumbe phakathi] kwamakherubhi.’ (1Sa 4:4; 2Sa 6:2; 2Am 19:15; 1Imi 13:6; Hu 80:1; 99:1; Isy 37:16) Amakherubhi aphinda ‘amele inqola kaJehova’ ayigadileyo (1Imi 28:18), futhi impiko zamakherubhi zimela isivikelo kanye lesiqubu esikhulu. Yikho uDavida wathi ekhuluma ngendlela uJehova aphangisa ngayo ukumncedisa wathi ‘weza ephapha egade ikherubhi ephezu kwempiko zengilosi.’—2Sa 22:11; Hu 18:10.
MARCH 18-24
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IHUBO 19-21
“Amazulu Amemezela Inkazimulo KaNkulunkulu”
Umazi Kuhle Kangakanani UJehova?
16 UDavida wafunda ngoJehova ezintweni ezidaliweyo. UDavida esesemncane wayeqeda isikhathi esinengi eselusa izimvu zikayise. Kungenzakala yiso isikhathi aqalisa ngaso ukucabangisisa ngezinto ezidalwe nguJehova. Ngokwesibonelo, wayesithi nxa ekhangela phezulu ebusuku abone izinkulungwane zezinkanyezi. Kodwa kazange aphonguzikhangela nje, wazwisisa lobuntu balowo owazidalayo. Wabhala wathi: “Amazulu afakaza inkazimulo kaNkulunkulu; lomkhathi utshumayela umsebenzi wezandla zakhe.” (Hubo. 19:1, 2) Ngesikhathi uDavida ecabangisisa ngendlela emangalisayo abantu abadalwe ngayo wabona ukuthi uJehova uhlakaniphile. (Hubo. 139:14) Lapho ecabangisisa ngezinto ezidalwe nguJehova, wananzelela ukuthi mncane kakhulu nxa eqathaniswa laye.—Hubo. 139:6.
UNkulunkulu Unjani?
Kodwa ilanga lincane kakhulu nxa liqathaniswa lamanye amaplanethi. Abezesayensi bacabangela ukuthi eyinye inkanyezi okuthiwa yi-UY Scuti inkulu kulelanga okokuthi lingangena kiyo ka-1 700. Inkanyezi le inkulu okokuthi nxa ibingafakwa lapho okulelanga khona ibingaginya umhlaba lamanye amaplanethi agoqela iMercury, iVenus iMars ize iyefika lakuplanethi iJupiter. Mhlawumbe lokho kwenza sizwisise okwatshiwo ngumphrofethi uJeremiya ukuthi uJehova wadala amazulu lomhlaba ngamandla akhe amakhulu.
g95-ZU 11/8 7 ¶3
Ingcweti Eshaywa Indiva Kunazo Zonke Esikhathini Sethu
Ukujulisa ukwazisa kwethu ngobuciko bemvelo kungasisiza ukuba sazi uMdali wethu, esizungezwe imisebenzi yakhe. Ngesinye isikhathi uJesu watshela abafundi bakhe ukuthi babhekisise izimbali zasendle ezazikhula eGalile. Wathi: “Thathani isifundo eminduzeni yasesigangeni, indlela ekhula ngayo; ayikhandleki, futhi ayiphothi; kodwa ngithi kini ngisho noSolomoni enkazimulweni yakhe yonke wayengavunule nanjengowodwa wayo.” (Mathewu 6:28, 29) Ubuhle bembali yasendle engabalulekile bungasikhumbuza ukuthi uNkulunkulu uyazinaka izidingo zomkhaya wesintu.
Ukuchwayisisa IMibhalo
Injongo KaJehova Izagcwaliseka Loba Sekutheni!
5 UJehova wafaka imithetho ethile kuzo zonke izinto azidalileyo. Wafaka imithetho eqondisa imvelo njalo wanika labantu imithetho okumele bayilandele. Imithetho le inceda zonke izinto ezidaliweyo ukuthi zisebenze ngokubambisana. (Hubo. 19:7-9) Yonke into uyifake endaweni yayo njalo ilomsebenzi wayo ewenzayo. Ngokwesibonelo emkhathini kulezinto ezinengi eziqakathekileyo ezenza senelise ukuphila emhlabeni. Amandla adonsela phansi yiwo abamba izinto lezi ukuthi zihlale ziseduze lomhlaba. Anceda lokuthi amanzi olwandle ahlale esendaweni yawo. Aluba engekho amandla la, izinto eziphilayo bezingeke zibe khona emhlabeni. Yikho-ke siyabona ukuthi imithetho yemvelo iyasiza sibili ukuthi kube lokuhleleka okukhulu ezintweni ezidaliweyo. Lokhu kusitshengisa ukuthi uNkulunkulu ulenjongo enhle ngomhlaba labantu. Yikho nxa sisekutshumayeleni kasizameni ukunceda abantu babone ukuthi uNkulunkulu unguMdali olenhlakanipho.—Isam. 4:11.
ZINIKELE EMSEBENZINI WOKUTSHUMAYELA
ijwfq 45
Kungani Indlela OFakazi BakaJehova Abananza Ngayo ISidlo SeNkosi Itshiyene Leyezinye Izinkolo?
Senza konke okusemandleni ethu ukuthi silandele lokho okutshiwo liBhayibhili nxa sinanza iSidlo seNkosi Sakusihlwa, esaziwa langokuthi “ISidlo SeNkosi,” kumbe iSikhumbuzo sokufa kukaJesu. (1 KwabaseKhorinte 11:20; King James Version) Kodwa okwenziwa zinkolo ezinengi endabeni le kakusekelwanga eBhayibhilini.
Kungani sinanza iSidlo seNkosi?
Inhloso yokunanza iSidlo lesi ngeyokuthi sikhumbule uJesu, sitshengise ukuthi siyawubonga umhlatshelo wakhe. (UMathewu 20:28; 1 KwabaseKhorinte 11:24) ISidlo lesi ayisiwo mkhuba owenzelwa ukuthethelelwa izono kumbe ukuthi umuntu amukelwe nguNkulunkulu. IBhayibhili lisifundisa ukuthi ukuba lokholo kuJesu yikho okwenza sithethelelwe izono zethu hatshi ukwenza umkhuba othile wenkolo.—KwabaseRoma 3:25; 1 UJohane 2:1, 2.
Kumele sinanzwe kangaki?
UJesu walaya abafundi bakhe ukuthi bananze iSidlo SeNkosi Sakusihlwa kodwa kazange athi bhadla ukuthi kumele sinanzwe kangaki. (ULukha 22:19) Abanye bacabanga ukuthi kumele sisinanze nyanga zonke, ikanti abanye basinanza maviki onke, nsuku zonke, kanengana ngelanga, kumbe izikhathi ezinengi umuntu angafisa ukusinanza ngazo. Nansi imicijo okumele sicabange ngayo.
UJesu wasungula iSidlo seNkosi Sakusihlwa ngelanga lePhasika yamaJuda, okuyilo ilanga afa ngalo. (UMathewu 26:1, 2) Lokhu kwakungasokutshayisana kwezinto nje, ngoba iMibhalo ifananisa umhlatshelo kaJesu lomhlatshelo wewundlu lePhasika. (1 KwabaseKhorinte 5:7, 8) IPhasika lalinanzwa kanye ngomnyaka. (U-Eksodusi 12:1-6; ULevi 23:5) AmaKhristu akuqala lawo ayenanza iSikhumbuzo sokufa kukaJesu kanye ngomnyaka, futhi oFakazi bakaJehova labo basinanza kanye ngomnyaka.
Kumele senziwe mhlaka bani njalo sikhathi bani?
Indlela uJesu enza ngayo iSikhumbuzo isinceda sibone ukuthi kumele sisinanze mhlaka bani futhi sikhathi bani. Wasisungula ngemva kokutshona kwelanga ngoNisani 14, 33 C.E., ngokwekhalenda yeBhayibhili. (UMathewu 26:18-20, 26) Siqhubeka sinanza iSikhumbuzo ngelanga leli minyaka yonke silandela lokho okwakusenziwa ngamaKhristu okuqala.
UNisani 14, 33 C.E. wayengoLwesihlanu, kodwa lokhu akutsho ukuthi iSikhumbuzo kumele senziwe ngoLwesihlanu minyaka yonke. Sisebenzisa indlela eyayisetshenziswa ngesikhathi sikaJesu ukuze sibone ukuthi uNisani 14 uyabe engaliphi ilanga. Kasisebenzisi ikhalenda esisetshenziswa ngamaJuda khathesi.
Isinkwa lewayini
Ngesikhathi uJesu esungula iSidlo SeNkosi Sakusihlwa wasebenzisa isinkwa esingelamvubelo kanye lewayini elibomvu elalisele ngesikhathi benanza iPhasika. (UMathewu 26:26-28) Lathi silandela isibonelo sakhe ngokusebenzisa isinkwa esingafakwanga imvubelo lezinye izinto futhi sisebenzisa lewayini elibomvu eliyabe lingafakwangwa lutho. Asisebenzisi i-grape juice.
Ezinye izinkolo zisebenzisa isinkwa esilemvubelo kodwa izikhathi ezinengi nxa iBhayibhili likhuluma ngemvubelo landise ukuyifananisa lesono loba ukonakala. (ULukha 12:1; 1 KwabaseKhorinte 5:6-8; KwabaseGalathiya 5:7-9) Yikho isinkwa esimela ngcono umzimba kaKhristu ongelasono ngesingafakwanga imvubelo kumbe ezinye izinto. (1 UPhetro 2:22) Abanye bandise ukusebenzisa i-grape juice esikhundleni sokusebenzisa iwayini kodwa lokhu kakuvumelani lokutshiwo liBhayibhili. Amanye amasonto asebenzisa i-juice le ngoba afundisa abantu ukuthi akumelanga banathe utshwala.—1 KuThimothi 5:23.
Isinkwa lewayini kakusiwo mzimba legazi likaJesu
Isinkwa esingelamvubelo kanye lewayini elibomvu okusetshenziswa eSikhumbuzweni kumela igazi kanye lomzimba kaJesu. Akuntshintshwa ngendlela eyisimangaliso kube ngumzimba kumbe igazi likaJesu njengokucatshangwa ngabanengi. Khangela izizathu eziseBhayibhilini ezenza sitsho njalo.
• Ngabe uJesu wayelaye abafundi bakhe ukuthi banathe igazi lakhe, wayeyabe ebatshela ukuthi bephule umlayo kaNkulunkulu wokungadli igazi. (UGenesisi 9:4; ImiSebenzi 15:28, 29) Kodwa lingawa lidojwe zinkukhu ngoba uJesu kangeke atshele abantu ukuthi bephule umthetho kaNkulunkulu omayelana lobungcwele begazi.—UJohane 8:28, 29.
• Umhlatshelo kaJesu wenzakala ‘kanye kuphela.’ (KumaHebheru 9:25, 26) Kodwa nxa kuyikuthi isinkwa lewayini kuyantshintsha kube yinyama legazi lakhe ngesikhathi kusenziwa iSidlo seNkosi Sakusihlwa, kutsho ukuthi labo abadla futhi banathe iwayini bayabe sebephinda ukwenza umhlatshelo.
• UJesu wathi: “Yenzani lokhu ukuba lingikhumbule,” kazange athi benze umhlatshelo wakhe.—1 KwabaseKhorinte 11:24.
Kulabantu abasebenzisa lokho okutshiwo ngamanye amaBhayibhili ukuze basekele imfundiso yokuthi ngesikhathi seSidlo seNkosi isinkwa lewayini kuyantshintsha kube ngumzimba legazi likaJesu. Ngokwesibonelo, emaBhayibhilini amanengi, uJesu uthi ngewayini: “Leli ligazi lami.” (UMathewu 26:28) Kodwa amazwi kaJesu angahunyutshwa langokuthi: “Lokhu kutsho igazi lami,” kumbe ukuthi “Lokhu kumela igazi lami.” UJesu wayejayele ukufundisa esebenzisa izingathekiso futhi ngesikhathi ekhuluma lokhu wayesebenzisa sona.—UMathewu 13:34, 35.
Ngobani okumele badle isinkwa banathe lewayini?
Ihlekana elincane yilo elidla isinkwa futhi linathe lewayini nxa oFakazi bakaJehova benanza iSidlo seNkosi Sakusihlwa. Kungani kunjalo?
Igazi likaJesu elachithekayo lasungula ‘isivumelwano esitsha’ esangena esikhundleni sesivumelwano esasiphakathi kukaJehova uNkulunkulu lesizwe sako-Israyeli sasendulo. (KumaHebheru 8:10-13) Labo abasesivumelwaneni esitsha yibo abadla isinkwa banathe lewayini. Isivumelwano lesi sigoqela ‘labo ababiziweyo’ kuphela hatshi wonke amaKhristu. (KumaHebheru 9:15; ULukha 22:20) AmaKhristu la azabusa loJesu ezulwini. IBhayibhili liveza ukuthi ayi-144 000.—ULukha 22:28-30; ISambulo 5:9, 10; 14:1, 3.
Kulelinye iqembu elingekho phakathi ‘komhlambi omncane’ ozabusa loJesu ezulwini. Iqembu leli ‘lixuku elikhulukazi’, njalo inengi lethu liphakathi kweqembu leli elizathola ukuphila okungapheliyo emhlabeni. (ULukha 12:32; ISambulo 7:9, 10) Lanxa singadli isinkwa njalo singanathi iwayini, lathi siyatshengisa ukuthi siyayibonga inhlawulo kaJesu.—1 UJohane 2:2.
MARCH 25-31
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IHUBO 22
Iziphrofetho Ezimayelana Lalokho Okwenzakala UJesu Esifa
Imibuzo Ebuzwa Ngabafundi
UJesu wathi esezakufa wakhuluma amazwi atholakala kuMathewu 27:46 athi: “Nkulunkulu wami, Nkulunkulu wami, ungitshiyeleni na?” Lapho uJesu esitsho njalo wayegcwalisa amazwi omhubi uDavida abhalwe kuHubo 22:1. (Mak. 15:34) Kuyabe kungaqondanga ukuphetha ngokuthi okwenza uJesu watsho amazwi la yikuthi uJehova wayemdanisile kumbe ukuthi waphelelwa lukholo okwesikhatshana. UJesu wayekwazi mhlophe ukuthi kungani kwakumele afe njalo wayezimisele ukwenza njalo. (Mat. 16:21; 20:28) Wayekwazi lokuthi langesikhathi esezakufa, uJehova wayezabe esekhiphile ‘uthango’ lokumvikela. (Jobe. 1:10) Yikho uJehova kazange amvikele uJesu ukuze kukhanye ukuthi wayezahlala ethembekile kungelani lendlela ebuhlungu ayezabulawa ngayo.—Mak. 14:35, 36.
w11-ZU 8/15 15 ¶13
Bamthola UMesiya!
13 UDavide waprofetha ukuthi uMesiya wayeyothukwa. (Funda amaHubo 22:7, 8.) UJesu wathukwa ngesikhathi ehlushwa esigxotsheni sokuhlushwa, ngoba uMathewu uyabika: “Abantu abadlulayo bamhlambalaza, benikina amakhanda bethi: ‘O wena owawuzoba umdilizi wethempeli nomakhi walo ngezinsuku ezintathu, zisindise! Uma uyindodana kaNkulunkulu, yehla esigxotsheni sokuhlushwa!’” Ngendlela efanayo, abapristi abakhulu, ababhali namadoda amadala benza inhlekisa ngaye bathi: “Abanye wabasindisa; yena ngokwakhe akakwazi ukuzisindisa! UyiNkosi yakwa-Israyeli; makehle manje esigxotsheni sokuhlushwa sizomkholwa. Ubeké ithemba lakhe kuNkulunkulu; makamsindise manje uma Yena emfuna, ngoba wathi, ‘NgiyiNdodana kaNkulunkulu.’” (Math. 27:39-43) Noma kunjalo, uJesu wakubekezelela konke lokhu ngaphandle kokuziphuca isithunzi. Yeka isibonelo esihle asishiyela sona!
w11-ZU 8/15 15 ¶14
Bamthola UMesiya!
14 Kwakuzokwenziwa inkatho ngesembatho sikaMesiya. Umhubi wabhala: “Bahlukaniselana izingubo zami, futhi benza inkatho ngezembatho zami.” (IHu. 22:18) Yilokho okwenzeka, ngoba “lapho [amasosha amaRoma] esembethele [uJesu,] aba izingubo zakhe zangaphandle ngenkatho.”—Math. 27:35; funda uJohane 19:23, 24.
Ukuchwayisisa IMibhalo
‘Uyisibonelo Yini Ekukhulumeni’?
12 Sonke singahlanganyela emihlanganweni yebandla ngokuhlabela langokunika izimpendulo ezilungiselelwe kuhle. (Hubo. 22:22) Abanye kubathwalisa nzima ukuhlabela lokuphendula emihlanganweni. Wena-ke? Nxa lawe kukuthwalisa nzima, ukufunda ukuthi abanye bancedwa kuyini kuzakunceda.
APRIL 1-7
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IHUBO 23-25
“UJehova UnguMelusi Wami”
“Labo Abamfunayo UJehova Kabasweli Lutho Oluhle”
5 Amazwi kaDavida athi izinceku zikaJehova ‘kazisweli lutho oluhle’ atshoni? Singawazwisisa ngokuhlola amazwi akuHubo 23 ahambelana lawo. (Bala iHubo 23:1-6.) UDavida uqalisa iHubo leli ngamazwi athi: “UJehova ungumalusi wami, angiyikuswela.” Emavesini alandelayo uqamba izibusiso ezinengi azithola ngenxa yokwamukela uJehova njengoMalusi wakhe. Uthi uJehova uyamkhokhela “ezindleleni zokulunga” futhi uhlala emsekela ngezikhathi ezinhle langezikhathi ezinzima. UDavida uyavuma ukuthi lanxa ‘esemadlelweni aluhlaza’ kaJehova uzakwehlelwa zinhlupho. Kwezinye izikhathi angadana kube sengathi udabula phakathi ‘kwesigodi sethunzi lokufa,’ njalo uzakuba lezitha. Kodwa ‘kayikwesaba okubi’ ngoba uJehova unguMalusi wakhe.
6 Nxa sikhangela esesixoxe ngakho, kungani uDavida wathi ‘kasweli lutho oluhle’? Ngenxa yokuthi wayelakho konke ayekudinga ukuze ahlale eseduze loJehova. Wayengadingi izinto ezinengi empilweni ukuze athokoze. Wayesuthiseka ngalokho ayekunikwa nguJehova. Okwakuqakatheke kakhulu kuye yikuthi uJehova wayembusisa futhi emvikela.
Amandla Okuvikela—“UNkulunkulu Uyisiphephelo”
21 Ukudla okungokomoya okufika ngesikhathi esifaneleyo ngokunye esikunikwa nguJehova ukuze asivikele. UJehova unike ‘inceku ethembekileyo lehlakaniphileyo’ umlayo wokwaba ukudla okungokomoya ukuze asincede ukuthi sithole amandla eLizwini lakhe. Leyonceku ethembekileyo isebenzisa amabhuku adindiweyo, agoqela amamagazini okuthiwa yi-Nqabayokulinda le-Awake! Iphinde isebenzise lemihlangano yebandla, imihlangano emincane lemikhulu ukuze isinike ‘ukudla ngesikhathi esifaneleyo.’ Lokhu kutsho ukuthi isinika ukudla esikudingayo ngesikhathi esikudinga ngaso. (UMathewu 24:45) Sewake wezwa okuthile yini emhlanganweni wamaKhristu okwakunika amandla kanye lesikhuthazo owawusidinga? Mhlawumbe kwakuyimpendulo yothile, inkulumo, kumbe umthandazo. Sewake wathintwa yindaba ethile yini owayibala emabhukwini ethu? Khumbula ukuthi uJehova wenza konke lokhu ukuze asivikele ekukhonzeni.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w11-ZU 2/15 24 ¶1-3
Thanda Ukulunga Ngayo Yonke Inhliziyo Yakho
UJEHOVA uhola abantu bakhe “emikhondweni yokulunga” ngeZwi lakhe nangomoya wakhe ongcwele. (IHu. 23:3) Nokho, njengoba singaphelele sithambekele ekuchezukeni kuleyo ndlela. Kudingeka umzamo oqotho ukubuyela endleleni yokulunga. Yini eyosisiza ukuba siphumelele? NjengoJesu, kumelwe sithande ukwenza okulungile.—Funda amaHubo 45:7.
2 Iyini ‘imikhondo yokulunga’? Umkhondo uyindlela encane noma umzila okuhanjwa kuwo ngezinyawo. Le ‘mikhondo’ inqunywa indinganiso kaJehova yokulunga. NgesiHebheru nangesiGreki, elithi ‘ukulunga’ libhekisela entweni “eqondile,” lisikisela ukunamathela ngokuqinile ezimisweni zokuziphatha. Njengoba uJehova ‘eyindawo yokuhlala yokulunga,’ abakhulekeli bakhe bayakujabulela ukumlindela ukuba abanqumele indlela eqondile yokuziphatha okufanele bahambe ngayo.—Jer. 50:7.
3 Siyomjabulisa ngokugcwele uNkulunkulu kuphela uma sikulwela ngayo yonke inhliziyo yethu ukuphila ngezindinganiso zakhe zokulunga. (Dut. 32:4) Lokhu kuqala ngokufunda konke esingakufunda ngoJehova uNkulunkulu eZwini lakhe, iBhayibheli. Lapho sifunda okwengeziwe ngaye, sisondela kuye usuku nosuku, uthando lwethu ngokulunga kwakhe luyokhula. (Jak. 4:8) Kumelwe sivume nokuqondiswa iZwi likaNkulunkulu eliphefumulelwe lapho kudingeka senze izinqumo ezibalulekile ekuphileni.
APRIL 8-14
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IHUBO 26-28
Okwenziwa NguDavida Ukuze Ahlale Eqotho KuJehova
w04-ZU 12/1 14 ¶8-9
Hamba Endleleni Yobuqotho
8 UDavide wathandaza: “Ngihlole, Jehova, ungivivinye; cwenga izinso zami nenhliziyo yami.” (IHubo 26:2) Izinso zisekujuleni emzimbeni womuntu. Ngokomfanekiso, izinso zimelela imicabango nemizwa yomuntu ejulile. Inhliziyo engokomfanekiso yona ngumuntu ongaphakathi ewonke—izisusa, imizwa nengqondo yakhe. Lapho uDavide ecela uJehova ukuba amhlole, wayethandazela ukuba imicabango nemizwa yakhe ejulile ihlolisiswe.
9 UDavide wacela ukuba izinso nenhliziyo yakhe kucwengwe. UJehova ukucwenga kanjani lokho esiyikho ngaphakathi? UDavide wahlabelela: “Ngizomtusa uJehova, onginiké iseluleko. Ngempela, phakathi nobusuku izinso zami zingiqondisile.” (IHubo 16:7) Kusho ukuthini lokho? Kusho ukuthi iseluleko sikaNkulunkulu safinyelela ezibilinini zikaDavide sahlala khona, saqondisa imicabango nemizwa yakhe. Kungaba njalo nakithi uma sizindla ngokwazisa ngeseluleko esisithola ngeZwi likaNkulunkulu, ngabameleli bakhe nangenhlangano yakhe futhi sisivumela ukuba singene sijule kithi. Ukuthandaza njalo kuJehova simcele ukuba asicwenge ngale ndlela kuyosisiza ukuba sihambe ngobuqotho.
w04-ZU 12/1 15 ¶12-13
Hamba Endleleni Yobuqotho
12 Ekhuluma ngesinye isici esaqinisa ubuqotho bakhe, uDavide wathi: “Angizange ngihlale nabantu abangebona abeqiniso; futhi angingeni nalabo abafihla lokho abayikho. Ngiyalizonda ibandla labenzi bokubi, futhi angihlali nababi.” (IHubo 26:4, 5) UDavide wayengeke ahlale nababi. Wayebazonda abangane ababi.
13 Thina? Ingabe siyala ukuhlala nabangebona abeqiniso ngezinhlelo zethelevishini, ama-video, amabhayisikobho, izingosi ze-Internet, noma ngezinye izindlela? Ingabe siyadeda kubantu abakufihlayo abayikho? Abanye esikoleni noma lapho esisebenza khona bangase bazishaye abangane bethu ngezinhloso ezimbi. Ingabe siyafuna ngempela ukwakha ubungane obuseduze nabantu abangahambi eqinisweni likaNkulunkulu? Nakuba zingase zithi ziqotho, izihlubuki zingayifihla injongo yazo yokusisusa ekukhonzeni uJehova. Kuthiwani uma kukhona abathile ebandleni lobuKristu abaphila ukuphila okumbaxambili? Nabo bayakufihla lokho abayikho ngempela. UJayson, manje oseyinceku ekhonzayo, wayenabangane abanjalo esakhula. Uthi ngabo: “Ngelinye ilanga omunye wabo wathi kimi: ‘Akunandaba ukuthi senzani manje ngoba uma isimiso esisha sifika siyobe sifile. Ngeke sazi ukuthi kukhona okusiphuthele.’ Leyo nkulumo yangivusa emaqandeni. Angifuni isimiso esisha sifike ngifile.” Ngokuhlakanipha uJayson wahlukana nalabo bangane. Umphostoli uPawulu waxwayisa: “Ningadukiswa. Ukuzihlanganisa nababi konakalisa imikhuba emihle.” (1 Korinte 15:33) Akuve kubalulekile ukugwema abangane ababi.
Kungani Singena Imihlangano?
6 Imihlangano iyasikhuthaza. Umhlaba lo esiphila kuwo unganqunda izingqondo lezinhliziyo zethu futhi uphambanise lobuhlobo bethu loJehova. Kodwa imihlangano yebandla yona iyasikhuthaza futhi isiqinise. (Bala imiSebenzi 15:30-32.) Emihlanganweni yethu eminengi sijayele ukuxoxa ngokugcwaliseka kweziphrofetho zeBhayibhili. Lokhu kwenza singathandabuzi ukuthi konke uJehova athembisa ukusenzela khona ngesikhathi esizayo kuzagcwaliseka loba sekutheni. Okunye njalo okusikhuthazayo zinkulumo ezenziwayo lezimpendulo zabafowethu kanye lokuhlabela kwabo ngamaphimbo amnandi. (1 Khor. 14:26) Kanti njalo ukuxoxa labafowethu labodadewethu imihlangano ingakaqalisi lalapho isiphelile kwenza sikhululeke njalo sithokoze.—1 Khor. 16:17, 18.
13 Ukungena imihlangano kwenza uJehova abone ukuthi sifuna ukusondela kuye laseNdodaneni yakhe. Nxa sisemihlanganweni uJehova uyasifundisa esebenzisa iLizwi lakhe iBhayibhili. (Isaya. 30:20, 21) Imfundo esiyithola emihlanganweni yethu yenza labantu abasivakatshelayo babaze bathi: “UNkulunkulu impela uphakathi kwenu.” (1 Khor. 14:23-25) UJehova uyayibusisa imihlangano yethu ngomoya wakhe ongcwele futhi nguye oqondisa yonke imfundo esiyinikwayo. Ngakho nxa sisemihlanganweni siyabe silalele uJehova ekhuluma lathi futhi sibona lendlela asinakekela ngayo. Lokhu kwenza sisondele kuye.
18 Wena uyakuqakathekisa yini ukungena imihlangano ukuze ukhonze uJehova? Nxa kunjalo zimisele ukuqhubeka usenza okusemandleni akho ukuthi ungene imihlangano. Ungenza njalo uzabe uvumelana leNkosi uDavida eyathi: “Ngiyayithanda indlu ohlala kuyo, O Jehova.”—Hubo. 26:8.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w06-ZU 7/15 28 ¶15
UJehova Uyamkhulula Ohluphekayo
15 Umhubi uDavide wahlabelela: “Noma kungenzeka ubaba nomama bangishiye, yebo uJehova yena ubeyongamukela.” (IHubo 27:10) Yeka indlela okududuza ngayo ukwazi ukuthi uthando lukaJehova ludlula olwanoma imuphi umzali ongumuntu! Nakuba ukungafunwa, ukuhlukunyezwa, noma ukulahlwa umzali kungase kube buhlungu kakhulu, akuyithonyi nakancane indlela uJehova akukhathalela ngayo. (Roma 8:38, 39) Khumbula ukuthi uNkulunkulu udonsa abantu ngoba ebathanda. (Johane 3:16; 6:44) Kungakhathaliseki ukuthi abantu baye bakuphatha kanjani, uYihlo osezulwini uyakuthanda!
APRIL 15-21
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IHUBO 29-31
Ukulaya Kutshengisa Ukuthi UNkulunkulu Uyasithanda
it-1-E 802 ¶3
Ubuso
Umutsho othi ‘ukufihla ubuso’ utsho izinto ezitshiyeneyo kusiya ngokuthi kukhulunywa ngani. Izikhathi ezinengi nxa uJehova uNkulunkulu efihla ubuso bakhe kuyabe kusitsho ukuthi kasathokozi ngomuntu othile kumbe ukuthi kasoze amncedise. Lokhu kubangelwa yikuthi uyabe engamlalelanga. Kungenzakala futhi lanxa kuliqembu labantu eliyabe lingamlalelanga ngokwesibonelo isizwe sako-Israyeli. (Job 34:29; Hu 30:5-8; Isy 54:8; 59:2) Kwezinye izikhathi kungatsho ukuthi uJehova kenzi okuthile kumbe kaphenduli umthandazo elindele isikhathi sakhe esifaneleyo. (Hu 13:1-3) Isicelo sikaDavida sokuthi uJehova afihle ubuso bakhe ezonweni zikaDavida sasisitsho ukuthi wayecela uJehova ukuthi athethelele izono zakhe kumbe abeke eceleni iziphambeko zakhe.—Hu 51:9; khangela loHu 10:11.
Vumela UJehova Akududuze
18 Vuma ukulaywa. Ngesikhathi uJehova ethuma umphrofethi uNathani ukuthi ayekhuluma loDavida ngesono ayesenzile, uDavida kazange azame ukucatsha ngomunwe kumbe ukwenza angani ayekwenzile kwakungakubi kangako. Wahle wavuma ukuthi wayengaphambaniselanga umkaBhathisheba kuphela kodwa wayephambanisele loJehova. Wavuma ukulaywa nguJehova yikho uJehova wamxolela. (2 Sam. 12:10-14) Lathi nxa senze isono esikhulu kumele sikhulume lalabo uJehova ababeke ukuthi babe ngabelusi bethu. (Jak. 5:14, 15) Kanti njalo akumelanga sizame ukucatsha ngomunwe. Nxa singathi silaywa sihle sikwamukele lokho esikutshelwayo futhi sikusebenzise, sizaphangisa ukuba lokuthula njalo sithokoze.
Kutshoni Sibili Ukuphenduka?
18 Umuntu osusiweyo utshengisa ukuthi uyaphenduka ngokuhlala ebuya emihlanganweni yebandla langokulandela iseluleko sabadala sokuthi ahlale ethandaza njalo etaditsha. Uzasebenza nzima ukuze axwaye izinto ezamenza wenza isono. Nxa angasebenza nzima ukuze abe ngumngane kaJehova, angaqiniseka ukuthi uzamthethelela lokuthi abadala bazamncedisa abuyele ebandleni. Nxa abadala bephatha indaba yomuntu owonileyo bayananzelela ukuthi itshiyene lezabanye futhi kabamahluleli ngokhahlo.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w06-ZU 5/15 19 ¶13
Amaphuzu Avelele ENcwadi Yokuqala YamaHubo
31:23—Umuntu ozidlayo uvuzwa kanjani ngokudlulele? Umvuzo okukhulunywa ngawo lapha usho isijeziso. Umvuzo umuntu olungile awutholayo ngenxa yamaphutha akhe awenza engahlosile uyisiyalo esivela kuJehova. Njengoba umuntu ozidlayo engaphenduki enkambweni yakhe embi, yena uvuzwa ngokudlulele ngesijeziso esiqatha.—IzAga11:31; 1 Petru 4:18.
APRIL 22-28
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IHUBO 32-33
Kungani Kumele Uvume Isono Esikhulu Osenzileyo?
w93-ZU 3/15 9 ¶7
Isihe SikaJehova Sisivikela Ekuphelelweni Yithemba
7 Uma sinecala lokwephula umthetho kaNkulunkulu ngokungathi sína, singase sikuthole kunzima ukuvuma izono zethu, ngisho nakuJehova. Yini engenzeka ngaphansi kwalezozimo? KumaHubo 32, uDavide wavuma: “Kwathi ngithule [esikhundleni sokuvuma izono], amathambo ami aguga ngokububula kwami usuku lonke. Ngokuba imini nobusuku isandla sakho sasinzima phezu kwami, uloya lwami loma njengokomisa kwehlobo.” (Amavesi 3, 4) Ukuzama ukufihla isono sakhe nokucindezela unembeza onecala kwamudla uDavide onhlanhlathayo. Ukudabuka kwanciphisa amandla akhe kangangokuba wayefana nomuthi owohlozwe yisomiso ongenawo umswakama onikeza ukuphila. Empeleni, kungenzeka ukuthi wathola imiphumela elimazayo ngokwengqondo nangokomzimba. Nokho, walahlekelwa injabulo yakhe. Uma noma ubani kithi ezithola esesimweni esifanayo, yini okumelwe siyenze?
UNkulunkulu Uzimisele ‘Ukuthethelela’
8 UDavida ezisola ngesono sakhe wathi: ‘Lapho-ke ngasengisivuma isono sami kuwe angabe ngisasibekela ububi bami. Walithethelela icala lesono sami.’ (IHubo 32:5) Ibala lesiHebheru elihunyutshwe ngokuthi ‘ukuthethelela’ lingatsho “ukuphakamisa” noma “ukuthwala.” Ukusetshenziswa kwalo lapha kutsho ukususa “isazela, isono, kumbe ukuphambanisa.” Ngakho singathi uJehova waphakamisa izono zikaDavida wahamba lazo. Akuthandabuzwa ukuthi lokhu kwehlisa imizwa yecala eyayisinda uDavida. (IHubo 32:3) Lathi singamethemba ngokupheleleyo uNkulunkulu osusa izono zalabo abakholwa emhlatshelweni kaJesu wenhlawulo njalo bacele ukuthethelelwa.—UMathewu 20:28.
Isazela—“Ungihlambulule Esonweni Sami”
Mhlawumbe ukuvuma izono zakho kuJehova uNkulunkulu kanye lokutshela abadala ukubona kungenye yezinto ezinzima kakhulu ukuzenza. Kusobala ukuthi uDavida laye kwakumsinda, ngoba ‘wathula’ okwesikhatshana efihle izono zakhe. (IHubo 32:3) Kodwa ngemva kwesikhathi wabubona ubuhle bokuvuma izono zakhe lokulungisa lapho ayephambanise khona.
Isibusiso esikhulu esatholwa nguDavida yikuthi waphinda waba ngojabulayo. Wabhala wathi: “Ubusisiwe lowo oziphambeko zakhe zithethelelwe, ozono zakhe zisibekelwe.” (IHubo 32:1) Waphinda wakhuleka esithi: “O Nkulunkulu, vula izindebe zami, umlomo wami uzamemezela indumiso yakho.” (IHubo 51:15) Kwathi isazela sikaDavida sesiphelile, esebonga uNkulunkulu ukuthi wayemthethelele, wezwa eselamandla okuyatshela abanye ngaye.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w06-ZU 5/15 20 ¶1
Amaphuzu Avelele ENcwadi Yokuqala YamaHubo
33:6—Uyini ‘umoya’ womlomo kaJehova? Lo moya ungamandla kaNkulunkulu asebenzayo, noma umoya ongcwele, awusebenzisa ngenkathi edala amazulu. (Genesise 1:1, 2) Ubizwa ngokuthi umoya womlomo wakhe ngoba njengomoya onamandla, ungathunyelwa ukuze ufeze izinto ezikude.
APRIL 29–MAY 5
AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | IHUBO 34-35
“Dumisani UJehova Zikhathi Zonke”
w07-ZU 3/1 22 ¶11
Masiphakamise Igama LikaJehova Kanyekanye
11 “Ngizomtusa uJehova ngazo zonke izikhathi; ukudunyiswa kwakhe kuzoba semlonyeni wami njalo.” (IHubo 34:1) Njengoba ayephila njengesilahlwa, kumelwe ukuba uDavide wayekhathazeka kakhulu ngezidingo zokuphila, kodwa njengoba la mazwi ebonisa, akazange avumele ukuba lokho kukhathazeka kwansuku zonke kusithibeze ukuzimisela kwakhe ukudumisa uJehova. Yeka isibonelo esihle asibekela sona lapho sibhekene nobunzima! Kungakhathaliseki ukuthi sisesikoleni, emsebenzini, sikanye namanye amaKristu, noma sisenkonzweni yethu yasobala, isifiso sethu esikhulu kufanele sibe ukudumisa uJehova. Cabanga nje ngezizathu ezingenakubalwa esinazo zokwenza kanjalo! Ngokwesibonelo, ngeke siziqede izinto ezintsha esingazithola futhi sizijabulele emisebenzini emangalisayo yendalo kaJehova. Cabanga nangalokho akufezile ngengxenye yasemhlabeni yenhlangano yakhe! Nakuba bengaphelele, uJehova uye wasebenzisa abantu abathembekile ngendlela enamandla ezikhathini zanamuhla. Ungayiqhathanisa yini imisebenzi kaNkulunkulu neyabantu abakhulekelwa izwe? Awuvumelani yini noDavide, owaphinde wabhala: “O Jehova, akekho ofana nawe phakathi konkulunkulu, futhi ayikho imisebenzi efana neyakho”?—IHubo 86:8.
w07-ZU 3/1 22-23 ¶13
Masiphakamise Igama LikaJehova Kanyekanye
13 “Umphefumulo wami uzoziqhayisa ngoJehova; abamnene bayozwa bajabule.” (IHubo 34:2) UDavide lapha akazange aziqhayise ngezinto yena ayezifezile. Ngokwesibonelo, akazange agabise ngendlela akhohlisa ngayo inkosi yaseGati. Waqaphela ukuthi uJehova wayemvikele ngesikhathi eseGati nokuthi wayephunyuke ngosizo lukaJehova. (IzAga 21:1) Ngakho uDavide waziqhayisa ngoJehova, hhayi ngaye ngokwakhe. Ngenxa yalokhu, abantu abamnene badonsekela kuJehova. Ngokufanayo, noJesu waphakamisa igama likaJehova, futhi lokhu kwadonsela abantu abathobekile, abafundisekayo kuYe. Namuhla, abantu abamnene bazo zonke izizwe badonsekela ebandleni lezizwe zonke lamaKristu agcotshiweyo, uJesu ayiNhloko yalo. (Kolose 1:18) Izinhliziyo zabantu abanjalo ziyathinteka lapho zizwa izinceku zikaNkulunkulu ezithobekile zikhazimulisa igama lakhe nalapho zizwa isigijimi seBhayibheli, umoya ongcwele kaNkulunkulu ozisiza ukuba zisiqonde.—Johane 6:44; IzEnzo 16:14.
w07-ZU 3/1 23 ¶15
Masiphakamise Igama LikaJehova Kanyekanye
15 “Ngambuza uJehova, wangiphendula, wangikhulula kukho konke ukwethuka kwami.” (IHubo 34:4) Lesi senzakalo sasibalulekile kuDavide. Yingakho aqhubeka: “Lona ohluphekile wabiza, uJehova wezwa. Futhi Yena wamsindisa kuzo zonke izingcindezi zakhe.” (IHubo 34:6) Lapho sikanye nesikholwa nabo, sinamathuba amaningi okulandisa okuhlangenwe nakho okwakhayo kwendlela uJehova aye wasisiza ngayo ukuba sikhuthazelele izimo ezinzima. Lokhu kuqinisa ukholo lwabo, njengoba nje amazwi kaDavide aluqinisa ukholo lwalabo ababemsekela. Endabeni kaDavide, abahlobo bakhe “babheka [kuJehova] baqhakaza, futhi kwakungenakwenzeka ukuba ubuso babo bube namahloni.” (IHubo 34:5) Nakuba babebalekela iNkosi uSawule, abazange bazizwe benamahloni. Babeqiniseka ukuthi uNkulunkulu wayesekela uDavide, futhi ubuso babo babuqhakazile. Ngendlela efanayo, abantu abasanda kuhlanganyela kanye nalabo asebenesikhathi eside bengamaKristu eqiniso babheka kuJehova ukuba abasekele. Njengoba beye balunambitha mathupha usizo lwakhe, ubuso babo obuqhakazile bubonisa ukuzimisela kwabo ukuhlala bethembekile.
Ukuchwayisisa IMibhalo
w06-ZU 5/15 20 ¶2
Amaphuzu Avelele ENcwadi Yokuqala YamaHubo
35:19—Sisho ukuthini isicelo sikaDavide sokuba abamzondayo bangalicifi iso labo? Ukucifa iso kungabonisa ukuthi izitha zikaDavide zazijabula ngokuphumelela kwamacebo azo onya ezazimenzele wona. UDavide wayecela ukuba lokhu kungenzeki.