ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • mwbr19 July kk. 1-8
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2019
  • Izihlokwana
  • JULY 1-7
  • JULY 8-14
  • JULY 15-21
  • JULY 22-28
  • JULY 29–AUGUST 4
Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2019
mwbr19 July kk. 1-8

Amabhuku Asetshenziswe Kugwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

JULY 1-7

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU KWABASEKHOLOSE 1-4

“Hlubulani Obudala, Ligqoke Obutsha”

(KwabaseKholose 3:5-9) Ngakho bulalani izitho zemizimba yenu yasemhlabeni, okuvela kuzo ukuziphatha okubi kwezemacansini, lokungcola, lokubuswa zinkanuko zemacansini, lezifiso ezimbi kanye lobuhwaba, okuyikukhonza izithombe. 6 Ulaka lukaNkulunkulu luyeza ngenxa yezinto lezo. 7 Le yiyo indlela elaliziphatha ngayo empilweni elaliyiphila kuqala. 8 Kodwa kufanele likulahle konke lokhu: ukuthukuthela, lokuzonda, lobubi, lokuthethisa; njalo inkulumo ebolileyo akufanelanga iphume emilonyeni yenu. 9 Lingaqambelani amanga. Hlubulani ubuntu obudala lezenzo zabo,

w11-ZU 3/15 10 ¶12-13

Yamukela Umoya KaNkulunkulu, Hhayi Owezwe

12 Ubuntu bami bubonakalisa ukuthi nginamuphi umoya? (Funda abaseKolose 3:8-10, 13.) Umoya wezwe ukhuthaza imisebenzi yenyama. (Gal. 5:19-21) Uvivinyo lwangempela lokuthi imuphi umoya osithonyayo alufiki lapho izinto zihamba kahle kodwa lapho zingahambi kahle, njengalapho umzalwane noma udade othile engasinaki, esicasula noma ngisho esona. Ngaphezu kwalokho, lapho sisodwa emakhaya, yilapho kungase kubonakale khona ukuthi sithonywe imuphi umoya. Kungase kudingeke sizihlole. Zibuze, ‘Ezinyangeni eziyisithupha ezedlule, ingabe ubuntu bami buye basondela kobukaKristu noma ngiye ngahlehlela kweminye yemikhuba emibi yokukhuluma noma yokuziphatha?’

13 Umoya kaNkulunkulu ungasisiza ukuba ‘sihlubule ubuntu obudala nemikhuba yabo’ futhi sigqoke ‘ubuntu obusha.’ Lokhu kuyosisiza ukuba sibe nothando nomusa ngokwengeziwe. Siyothambekela ekuthethelelaneni ngokukhululekile, ngisho noma kunesizathu esizwakalayo sokukhononda. Lapho sinomuzwa wokuthi siphathwé ngendlela engenabulungisa, mhlawumbe kungenjalo, ngeke sisasabela ‘ngokufutheka okubi’ nangokuqhuma ‘ngentukuthelo nolaka nokuklabalasa nokuhlambalaza.’ Kunalokho, siyokwenza umzamo wokuba sibe “nobubele besisa.”—Efe. 4:31, 32.

(KwabaseKholose 3:10-14) ligqoke ubuntu obutsha obenziwa bube butsha ngolwazi oluqondileyo ngokuvumelana lomfanekiso kaNkulunkulu owabudalayo. 11 Lapho akulamGrikhi kumbe umJuda, akulakusoka kumbe ukungasoki, akula owezizweni, umSikhethiya, isigqili kumbe okhululekileyo; kodwa uKhristu uyikho konke kukho konke. 12 Njengoba lingabantu bakaNkulunkulu abakhethiweyo, abangcwele labathandwayo, gqokani uthando lozwelo olukhulu, lomusa, lokuthobeka, lobumnene kanye lokubekezela. 13 Qhubekani libekezelelana futhi lithethelelana ngenhliziyo yonke lanxa umuntu engabe elesizatho sokusola omunye. Njengoba nje uJehova alithethelela ngenhliziyo yonke, lani kufanele lenze njalo. 14 Phezu kwezinto zonke lezi, gqokani uthando ngoba lwenza limanyane ngokupheleleyo.

w13 9/1 21 ¶18-19

Usuguquliwe Yini?

18 Nxa sifuna ukuguqulwa ngendlela efaneleyo yiLizwi likaNkulunkulu, akwenelanga ukubala iBhayibhili zikhathi zonke lokufunda kulo nje, lesi yisiqalo. Abantu abanengi bayalifunda iBhayibhili lapha lalaphana njalo ngenxa yalokho sebekujayele lokho elikutshoyo. Mhlawumbe wake wahlangana labantu abanjalo usekutshumayeleni. Abanye bayawazi amavesi eBhayibhili ngekhanda. Lanxa kunjalo, lokhu akuyithinti kangako indlela abacabanga ngayo kumbe abaphila ngayo. Uhlupho lungaphi? Umuntu kumele avumele iLizwi likaNkulunkulu lijule enhliziyweni yakhe ukuze limguqule njalo limncede. Lokhu kutsho ukuthi kumele sithathe isikhathi esithe xaxa sicabanga ngalokho esikufundayo. Kungaba kuhle ukuthi sizibuze ukuthi: ‘Ngiyaqiniseka yini ngokuthi lokhu akusiyo mfundiso yenkolo nje? Ngiyakubona yini ukuthi kuliqiniso? Kanti njalo, empilweni yami ngiyakubona yini lapho engingasebenzisa khona lokho engikufundayo, ngingakuthathi njengendaba engingayifundisa abanye kuphela? Ngilawo yini umuzwa wokuthi uJehova uyabe ekhuluma lami sibili?’ Ukucabanga lokunakana ngemibuzo enjengale kungasinceda ukuthi sijulise ukuthanda kwethu uJehova ezinhliziyweni zethu. Sizaqhubeka simthanda kakhulu. Yikho-ke nxa inhliziyo yethu isithintekile, kuzaba lontshintsho oluhle.—Zaga. 4:23; Luka. 6:45.

Ukuhlala sibala iLizwi likaNkulunkulu lokucabangisisa ngalo kuzasikhuthaza ukuthi siqhubeke sisenza lokho esesiqalisile ukukwenza: ‘Ukuhlubula uqobo lwethu oludala lezenzo zalo lokwembatha uqobo lwethu olutsha olwenziwa lube lutsha ekwazini.’ (Kol. 3:9, 10) Akuthandabuzwa ukuthi singaqhubeka siphumelela njengoba sithola khona kanye okutshiwo yiLizwi likaNkulunkulu futhi silisebenzise ekuphileni kwethu. Ubuntu bobuKhristu obutsha esizaba labo buzasinceda ukuthi sizivikele lapho uSathane esihlasela ngamacebo akhe obuqili.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(KwabaseKholose 1:13, 14) Wasihlenga emandleni obumnyama wasisa embusweni weNdodana yakhe ayithandayo, 14 esithola ngayo ukukhululwa ngenhlawulo, ukuthethelelwa kwezono zethu.

it-2-E 169 ¶3-5

UMbuso KaNkulunkulu

‘UMbuso WeNdodana Yakhe Ayithandayo.’ Sekudlule amalanga alitshumi uJesu enyukele ezulwini, abafundi bakhe babona ubufakazi bokuthi ‘wayesephakanyiselwe esandleni sokudla sikaNkulunkulu’ ngesikhathi ethulula umoya ongcwele phezu kwabo ngo-33 C.E. (ImiS 1:8, 9; 2:1-4, 29-33) ‘Isivumelwano esitsha’ saqalisa ukusebenza kibo yikho baba ‘yisizwe esikhethiweyo,’ u-Israyeli kaNkulunkulu.—Heb 12:22-24; 1Pe 2:9, 10; Gal 6:16.

UKhristu wayesehlezi esandleni sokudla sikaYise futhi wayeseyiNhloko yebandla. (Efe 5:23; Heb 1:3; Flp 2:9-11) IMibhalo itshengisa ukuthi kusukela ngePhentekhosti lika-33 C.E. kwabekwa umbuso owawuzabusa phezu kwabafundi bakaJesu. Ngesikhathi umphostoli uPhawuli ebhalela amaKhristu eKholose, wakwenza kwacaca ukuthi uJesu Khristu wayeselombuso, wathi: “[UNkulunkulu] wasihlenga emandleni obumnyama wasisa embusweni weNdodana yakhe ayithandayo.”—Kol 1:13; qathanisa lo-ImiS 17:6, 7.

Kusukela ngePhentekhosti lika-33 C.E., uKhristu ubebusa phezu kuka-Israyeli kaNkulunkulu, okutsho amaKhristu agcotshwe ngomoya ukuze abe ngabantwana bakaNkulunkulu. (Joh 3:3, 5, 6) Nxa amaKhristu agcotshiweyo esephiwe umvuzo wokuyaphila ezulwini ayabe engasabuswa ngumbuso kaKhristu kodwa azabe esebusa loKhristu ezulwini.—Sam 5:9, 10.

(KwabaseKholose 2:8) Nanzelelani kungabi lomuntu olithumba ngokuhlakanipha komhlaba lo langobuqili obuyize. Lokho kusekelwe emasikweni abantu lasezintweni eziqakathekiswayo zomhlaba lo, hatshi kuKhristu;

w08-ZU 8/15 28 ¶8

Amaphuzu Avelele Encwadi YabaseGalathiya, Yabase-Efesu, YabaseFilipi NeyabaseKolose

2:8—Ziyini ‘izinto zokucathula zezwe’ uPawulu axwayisa ngazo? Ziyizinto ezivelele ezweni likaSathane—izinto noma izimiso eziwumgogodla walo ezilakhayo, ziliqondise noma zilishukumise. (1 Joh. 2:16) Zihlanganisa ifilosofi, ukuthanda izinto ezibonakalayo nezinkolo zamanga zaleli zwe.

Ukubalwa KweBhayibhili

(KwabaseKholose 1:1-20)

JULY 8-14

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU 1 KWASETHESALONIKA 1-5

“Qhubekani Likhuthazana Futhi Lisakhana”

(1 KwabaseThesalonika 5:11-13) Ngakho qhubekani likhuthazana futhi lisakhana, njengoba nje lisenza. 12 Siyalicela-ke bafowethu ukuthi libahloniphe abasebenza nzima phakathi kwenu, belikhokhela eNkosini futhi beleluleka; 13 libaqakathekise kakhulu njalo libathande ngenxa yomsebenzi wabo. Hlalisanani ngokuthula.

w11-ZU 6/15 26 ¶12

‘Baziseni Labo Abasebenza Kanzima Phakathi Kwenu’

12 ‘Ukwengamela’ ibandla kuhilela okungaphezu nje kokufundisa. Inkulumo efanayo isetshenzisiwe kweyoku-1 Thimothewu 3:4. UPawulu wathi umbonisi kufanele abe “indoda eyengamela umkhaya wayo ngendlela enhle, enabantwana abazithoba ngobuqotho ngokuphelele.” Ngokusobala, inkulumo ethi “yengamela” esetshenziswe lapha ayihlanganisi kuphela ukufundisa kwayo abantwana kodwa nokuhola emkhayeni nokubafundisa babe ‘abantwana abazithobayo.’ Yebo, abadala bayahola ebandleni, basize bonke ukuba bazithobe kuJehova.—1 Thim. 3:5.

w11-ZU 6/15 28 ¶19

‘Baziseni Labo Abasebenza Kanzima Phakathi Kwenu’

19 Ungenzenjani uma ungathola isipho esenzelwe wena ngokukhethekile? Ingabe ubuyobonisa ukusazisa ngokusisebenzisa? UJehova ukuphe ‘izipho ezingabantu’ ngoJesu Kristu. Enye indlela ongabonisa ngayo ukuthi uyazazisa lezi zipho iwukulalelisisa lapho abadala benikeza izinkulumo nokulwela ukusebenzisa amaphuzu abawavezayo. Ungabonisa ukwazisa nangokunikeza izimpendulo ezakhayo emihlanganweni. Sekela umsebenzi abadala abaholayo kuwo, njengenkonzo yasensimini. Uma uye wazuza eselulekweni osithole kumdala othile, kungani ungamtsheli? Ngaphezu kwalokho, kungani ungabonisi ukwazisa ngemikhaya yabadala? Khumbula, ukuze umdala asebenze kanzima ebandleni, umkhaya wakhe udela isikhathi obekufanele usichithe naye.

(1 KwabaseThesalonika 5:14) Kodwa siyalincenga bafowethu ukuthi libaxwayise abaphambukayo, liduduze abahlulukelweyo njalo lisekele ababuthakathaka, libekezelele wonke umuntu.

w17.10 10 ¶13

Tshengisa Ngezenzo Ukuthi Ulothando Lweqiniso

13 Siza ababuthakathaka. Okunye okungatshengisa ukuthi silothando lweqiniso yikusiza ‘ababuthakathaka lokubekezelela wonke umuntu.’ (1 Thes. 5:14) Abanye abantu ababuthakathaka bayathuthuka ngokuhamba kwesikhathi, kodwa abanye kumele sibabekezelele njalo siqhubeke sibancedisa. Lokhu singakwenza ngokubafundela amavesi akhuthazayo, ukuhamba labo ekutshumayeleni kumbe ukubalalela nxa beveza okubakhathazayo. Okunye okumele sikukhumbule yikuthi sonke silalapho esehluleka khona, ngakho akumelanga sihlale sikhangela ukuthi ngubani oqinileyo loba obuthakathaka ekukhonzeni. Umphostoli uPhawuli laye wavuma ukuthi wayelalapho ayesehluleka khona. (2 Khor. 12:9, 10) Ngakho sonke siyaludinga usizo lwabafowethu labodadewethu.

w15 2/1 11 ¶16

Woba Lesihawu Njalo Uthobeke NjengoJesu

16 Amazwi ethu. Ukuzwela abanye isihawu kusenza ‘siqinise abadanileyo’ ngamazwi aduduzayo. (1 Thes. 5:14, The Holy Bible in Ndebele) Singathini ukuze sibakhuthaze? Singabatshela amazwi azakwenza babone ukuthi silendaba labo sibili. Singabancoma ngenhliziyo yonke ukuze babone ukuthi kukhona abenelisa ukukwenza lokuthi balobuntu obuhle. Singabakhumbuza ukuthi baligugu kuJehova yikho wabasondeza eNdodaneni yakhe. (Joh. 6:44) Kanti njalo singabanceda lokuthi bangathandabuzi ukuthi uJehova uyabakhathalela kakhulu abantu bakhe “abalezinhliziyo ezephukileyo” kumbe “abadabukileyo emoyeni.” (Hubo. 34:18) Amazwi ethu aduduzayo angabanceda kakhulu abangabe bedinga ukududuzwa.—Zaga. 16:24.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(1 KwabaseThesalonika 4:3-6) Intando kaNkulunkulu yikuthi libe ngcwele njalo lixwaye ukuziphatha okubi kwezemacansini. 4 Ngamunye wenu kumele akwazi ukuthi angawukhuza njani umzimba wakhe ukuze uhlale ungcwele njalo usamukeleka, 5 angabuswa zinkanuko zemacansini ezilobuhwaba, njengabantu abangamaziyo uNkulunkulu. 6 Kakho okufanele edlulele ngale kwemingcele efaneleyo futhi aphambanise umfowabo endabeni le ngoba uJehova uyabajezisa abenza zonke izinto lezi, njengoba nje sake salitshela njalo salixwayisa kakhulu.

it-1-E 863-864

Ubufebe

Ubufebe yisono esingenza ukuthi umuntu acine esusiwe ebandleni. (1Kr 5:9-13; Heb 12:15, 16) Umphostoli uPhawuli wathi umKhristu ofebayo wona umzimba wakhe ngoba usebenzisa izitho zakhe zensitha ngendlela elihlazo. Uyaphambaniseka kakhulu ekukhonzeni futhi angcolise ibandla likaNkulunkulu njalo angaba lemikhuhlane ethelelwana emacansini. (1Kr 6:18, 19) Uyabe ethathela abanye amalungelo abo. (1Te 4:3-7) Lokhu ukwenza (1) ngokuletha ihlazo lokungcola ebandleni (Heb 12:15, 16) (2) ngokwenza ukuthi lowo afebe laye angabi ngohlanzekileyo ekuziphatheni, futhi nxa lowomuntu engatshadanga, uyabe esezangena emtshadweni engahlanzekanga, (3) ngokwenza ukuthi imuli yakhe ingasakhulunyelwa kuhle, (4) langokuphambanisela abazali, indoda kumbe ijaha loba intombi yalowo afebe laye. Uyabe engamhloniphanga uNkulunkulu futhi umuntu owenza njalo uzajeziswa.—1Te 4:8.

(1 KwabaseThesalonika 4:15-17) Esilitshela khona ngelizwi likaJehova yikuthi thina esizabe sisaphila ngesikhathi sokuba khona kweNkosi kasisoze sibaqalele asebafayo loba sekutheni, 16 ngoba iNkosi izakwehla ivela ezulwini ikhipha imilayo ngelizwi lengilosi enkulu futhi ilecilongo likaNkulunkulu, besekusithi abafileyo abamanyene loKhristu bavuke kuqala. 17 Ngemva kwalokho, thina esiphilayo esisesekhona sizahlwithwa emayezini kanye labo ukuze sihlangabeze iNkosi emoyeni. Yikho-ke sizakuba leNkosi kuze kube nini lanini.

w15 7/1 20-21 ¶14-15

“Ukuhlengwa Kwenu Sekusondela”!

14 Kuzahamba njani nxa uGogi waseMagogi eseqalisa ukuhlasela abantu bakaNkulunkulu? UMathewu loLukha bakhuluma ngesenzakalo esifananayo esithi: “[INdodana yomuntu] izathuma izingilosi zayo ziqoqe abakhethiweyo bayo kuyo yonke imimoya yomine, kusukela emikhawulweni yomhlaba kusiya emikhawulweni yamazulu.” (Mak. 13:27; Mat. 24:31) Indaba le kayikhulumi ngokuqoqwa kwabagcotshiweyo okwaqalisa ngo-33 C.E., njalo kayitsho ukubekwa uphawu kwabagcotshiweyo abalokhu besemhlabeni. (Mat. 13:37, 38) Ukubekwa uphawu kwabagcotshiweyo abayabe besemhlabeni kuzakwenzakala ukuhlupheka okukhulu kungakaqalisi. (Isam. 7:1-4) Manje yikuphi ukuqoqwa uJesu ayekhuluma ngakho? Wayesitsho isikhathi lapho abaseleyo kwabangu-144 000 abazanikwa khona umvuzo wabo wokuya ezulwini. (1 Thes. 4:15-17; Isam. 14:1) Kuzakuba lesikhathi lapho abazaqoqwa khona nxa uGogi waseMagogi eseqalisile ukuhlasela. (Hez. 38:11) Ngalesosikhathi azagcwaliseka amazwi kaJesu athi: “Lapho-ke abalungileyo bazakhazimula njengelanga embusweni kaYise wabo.”—Mat. 13:43.

15 Lokhu kutsho ukuthi abagcotshiweyo ‘bazahlwithwa’ yini? Abantu abanengi emasontweni bakholwa ukuthi imfundiso le itsho ukuthi amaKhristu azathathwa emhlabeni ngemizimba yawo yenyama aye ezulwini. Bacabanga lokuthi bazambona ngamehlo uJesu esesiza ukuzobusa umhlaba. Kodwa iBhayibhili liyakucacisa ukuthi kasisoze simbone ngamehlo nxa esesiza. Lithi: “Isiboniso seNdodana yoMuntu sizavela emkhathini” njalo uJesu ‘uzakuza ngamayezi esibhakabhakeni.’ (Mat. 24:30) IBhayibhili liveza lokuthi ‘inyama legazi akungeke kudle ilifa loMbuso kaNkulunkulu.’ Yikho labo abazathathwa baye ezulwini bazaqala ‘baguqulwe ngesikhatshana, ngokucwayiza kwelihlo, ngecilongo lokucina.’ (Bala u-1 Khorinte 15:50-53.) Ngakho-ke lanxa ibala elithi ‘ukuhlwithwa’ singasoze silisebenzise lapha ngenxa yendlela elisetshenziswa ngayo ezinkolweni, esikwaziyo yikuthi abagcotshiweyo abathembekileyo abasesemhlabeni bazaqoqwa ngokucwayiza kwelihlo.

Ukubalwa KweBhayibhili

(1 KwabaseThesalonika 3:1-13)

JULY 15-21

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU 2 KWASETHESALONIKA 1-3

“Ongelamthetho Uzavezwa”

(2 KwabaseThesalonika 2:6-8) Khathesi-ke selikwazi ukuthi kuyini okuvimbelayo okuzakwenza ukuthi avezwe ngesikhathi sakhe esifaneleyo. 7 Lanxa sekusebenza ukungabi lamthetho lokhu okufihlakeleyo, kuzahlala kufihlakele kuze kusuke lowo ovimbelayo khathesi. 8 Ngemva kwalokho, ongelamthetho uzavezwa sibili, lowo iNkosi uJesu ezamsusa ngamandla omlomo wayo ibisimqeda ngokubonakaliswa kokuba khona kwayo.

it-1-E 972-973

Ukuzinikela KuNkulunkulu

Kukhona okwakufihlakele okwakutshiyene kakhulu ‘lemfihlo engcwele’ kaJehova. Yikuphi lokho? ‘Yikungabi lamthetho.’ Lokhu kwakufihlakele kumaKhristu eqiniso ngoba langesikhathi umphostoli uPhawuli ebhala amazwi la, kwakungakacaci ukuthi ‘ongelamthetho’ ngubani. Lanxa “ongelamthetho” wayengaqalisa ukuvela, abanengi babezaqhubeka bengamazi ngoba ukungabi lamthetho kwakhe wayezakwenza ecatsha ngebizo likaNkulunkulu. Lokhu kwakuzabe kuyikuhlamuka ekuzinikeleni ngeqiniso kuNkulunkulu. UPhawuli wathi ukungabi lamthetho lokho kwasekuqalisile ngesikhathi sakhe ngoba kwasekulabanye ebandleni ababezama ukuhuga abanye futhi lokhu kwakuzabangela ukuthi kube lokuhlamuka. ‘Ongelamthetho’ wayezasuswa ngesikhathi sokubonakaliswa kukaJesu. ‘Umuntu’ lowo ongelamthetho ‘wayezaziphakamisa phezu kwabo bonke okuthiwa ngonkulunkulu kumbe phezu kwezinto zonke ezikhonzwayo’ (NgesiGrikhi, se ʹba·sma). Umphikisi omkhulu kaNkulunkulu nguSathane njalo wayezasebenzisa “ongelamthetho” ukuthi akhohlise abantu futhi labo abamlandelayo bazatshabalaliswa. Okwakuzakwenza ukuthi ‘umuntu ongelamthetho’ aphumelele ekukhohliseni abantu yikuthi wayezabe esenza angathi uzinikele kuNkulunkulu.—2Te 2:3-12; qathanisa loMat 7:15, 21-23.

(2 KwabaseThesalonika 2:9-12) Kodwa ukuba khona kwalowo ongelamthetho kungumsebenzi kaSathane, omupha amandla okwenza zonke izimangaliso lezibonakaliso zamanga lezimanga, 10 lamandla okusebenzisa konke okungalunganga ukuze aqile abazatshabalala bejeziselwa ukuthi kabalamukelanga futhi kabalithandanga iqiniso elalizabenza basindiswe. 11 Yikho uNkulunkulu ebavumela ukuthi baqilwe ngemfundiso yamanga ukuze bakholwe amanga, 12 besebesahlulelwa bonke ngoba kabalikholwanga iqiniso, kodwa babethokoziswa ngokungalunganga.

it-2-E 245 ¶7

Amanga

Kulabanye abakhetha ukungalaleli izindaba ezinhle ezimayelana loJesu, yikho uNkulunkulu ebavumela ukuthi “baqilwe ngemfundiso yamanga ukuze bakholwe amanga.” (2Te 2:9-12) Lokhu kwake kwenzakala ngesikhathi kubusa iNkosi u-Ahabi ko-Israyeli. Abaphrofethi bamanga batshela u-Ahabi ukuthi wayezanqoba empini ayezayilwa leRamothi-Gileyadi kodwa umphrofethi kaJehova uMikhaya wamtshela ukuthi uzanqotshwa. UMikhaya wayebone umbono lapho uJehova avumela khona ukuthi ingilosi yakhe ibe ‘ngumoya wamanga’ emilonyeni yabaphrofethi baka-Ahabi. Ingilosi yasebenzisa amandla ayo ukuze abaphrofethi baka-Ahabi bamkhohlise ngokumtshela ayefuna ukukuzwa. Lanxa wayexwayisiwe, u-Ahabi wakhetha ukulalela amanga futhi lokho kwamenza wabulawa empini leyo.—1Am 22:1-38; 2Imi 18.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(2 KwabaseThesalonika 1:7, 8) Kodwa lina elihluphekayo lizaphunyuzwa kanye lathi ekwembulweni kweNkosi uJesu ezulwini ilezingilosi zayo ezilamandla 8 elangabini lomlilo ovuthayo, esephindisela kulabo abangamaziyo uNkulunkulu lakulabo abangazilaleliyo izindaba ezinhle ezimayelana leNkosi yethu uJesu.

it-1-E 834 ¶5

Umlilo

UPhetro wathi “amazulu lomhlaba okukhona khathesi kugcinelwe umlilo.” Ivesi le kanye lamanye ayakucacisa ukuthi akukhulunywa ngomlilo sibisibili kodwa kufanekiselwa ukubhujiswa kwaphakade. Phela uZamcolo wosuku lukaNowa kazange atshabalalise amazulu lomhlaba okungokoqobo kodwa watshabalalisa abantu ababengamkhonzi uNkulunkulu. Yikho lokwembulwa kukaJesu Khristu elezingilosi zakhe ezilamandla elangabini lomlilo kuzaphetha ngokubhujiswa komumo lo wezinto omubi kanye labantu abangamkhonziyo uNkulunkulu.—2Pe 3:5-7, 10-13; 2Te 1:6-10; Isy 66:15, 16, 22, 24.

(2 KwabaseThesalonika 2:2) ukuthi lingaphangi liphithane ingqondo futhi lingethuswa ngamazwi athi usuku lukaJehova selufikile, lanxa amazwi lawo efika kini ngelizwi eliphefumulelweyo kumbe ngombiko okhulunyiweyo loba ngencwadi ekhanya angathi ivela kithi.

it-1-E 1206 ¶4

Ukuphefumulelwa

“Amazwi Aphefumulelweyo”—Aliqiniso Langamanga. UPhawuli wasebenzisa ibala lesiGrikhi elithi pneuʹma (umoya) kwezinye izincwadi azibhalayo. Ngokwesibonelo ku-2 Thesalonika 2:2 waxwayisa abafowabo ukuthi bangaphangi baphithane ingqondo futhi bangethuswa “ngamazwi athi usuku lukaJehova selufikile, lanxa amazwi lawo efika kini ngelizwi eliphefumulelweyo kumbe ngombiko okhulunyiweyo loba ngencwadi ekhanya angathi ivela kithi.” Kuyakhanya ukuthi uPhawuli wasebenzisa ibala elithi pneuʹma (umoya) esitsho indlela yokukhulumisana, ‘umbiko okhulunyiweyo’ kumbe ‘incwadi.’ Ebhukwini elithi Commentary on the Holy Scriptures (k. 126) umlobi okuthiwa nguLange wathi: “Lapha uMphostoli wayekhuluma ngemilayezo eyayikhanya angani iphefumulelwe, amazwi angamanga mayelana lokuzakwenzakala, kumbe amazwi abaphrofethi.” (Elahunyutshwa nguP. Schaff, ngo1976) Ebhukwini elithi Word Studies in the New Testament umlobi okuthiwa nguVincent wathi: “Ngomoya. Abanye abantu babekhuluma amazwi ayisiphrofetho emihlanganweni yamaKhristu besithi bawatshelwe nguNkulunkulu.” (1957, Vol. IV, k. 63) Yikho lanxa amanye amaBhayibhili ehumutsha ibala elithi pneuʹma evesini le lakwamanye amavesi ngokuthi “umoya” amanye athi “umlayezo woMoya” (The Bible—An American Translation), “ukukhuluma okuzakwenzakala” (The Jerusalem Bible), “ukuphefumulelwa” (D’Ostervald; Segond [French]), “ilizwi eliphefumulelweyo” (NW).

Ukubalwa KweBhayibhili

(2 KwabaseThesalonika 1:1-12)

JULY 22-28

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU 1 KUTHIMOTHI 1-3

“Lalamela Umsebenzi Omuhle”

(1 KuThimothi 3:1) Amazwi la aqotho: Nxa indoda ilalamela umsebenzi wokuba ngumbonisi, ifisa umsebenzi omuhle.

w16.08 21 ¶3

Qhubeka Uthuthuka Ekukhonzeni

3 Bala u-1 Thimothi 3:1. Umphostoli uPhawuli wakhuthaza amadoda ukuthi ‘abeke izinhliziyo zawo’ loba alwele ukuba ngababonisi. Ibala lesiGiriki eliyisenzo elihunyutshwe ngokuthi ‘ukubeka inhliziyo’ lilomqondo wokulalamela loba ukuqoqomela ukuze ufikele into ethile ekhatshana. UPhawuli wasebenzisa ibala leli ukuze atshengise ukuthi ukuba ngumbonisi kuyasetshenzelwa. Ake sithi umzalwane othile ufisa ukuba yinceku ekhonzayo. Uyakunanzelela ukuthi ukuze athole lesosibusiso kumele alwele ukulandela lokho iMibhalo ekutshoyo ngalabo abafuna ukuba ngababonisi. Okwakuqala uzama ukufinyelela ukuba yinceku ekhonzayo. Ngokuhamba kwesikhathi abeselalamela ukuba ngumdala webandla. Esikunanzelelayo lapha yikuthi umzalwane lo kufanele asebenze nzima sibili nxa efuna ukuba yinceku ekhonzayo loba ukuba ngumdala.

(1 KuThimothi 3:13) Phela nxa amadoda eyiphatha kuhle imisebenzi yawo yenkonzo, aba ngadume ngokuhle futhi aba lenkululeko enkulu yokukhuluma ngokukholwa kwawo kuKhristu uJesu.

km-E 9/78 4 ¶7

‘Abadume Ngokuhle’

7 Kuyakhanya ukuthi yindaba umphostoli uPhawuli wathi amadoda la “aba ngadume ngokuhle.” Lezi ayisizo zikhundla ezifanana lalezo ezitholakala emasontweni. Kodwa izinceku ezikhonzayo eziphatha ‘kuhle imisebenzi yenkonzo’ zithokozisa uJehova loJesu futhi ibandla liyawahlonipha liphinde liwasekele amadoda la. Aba “lenkululeko enkulu yokukhuluma ngokukholwa kwawo kuKhristu uJesu.” Umsebenzi awenzayo uyaqakathekiswa kakhulu ngoba awenza ngokuthembeka. Alokholo oluqinileyo futhi aveza ukholo lwawo ngesibindi.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(1 KuThimothi 1:4) njalo bangalaleli izindaba ezingamanga lezindaba zosendo. Izinto ezinjalo kazincedi ngalutho, kodwa zenza abantu baphethe ngokucabangela nje, kazibancedi ngezinto ezivela kuNkulunkulu ezimayelana lokholo.

it-1-E 914-915

Usendo

Kwakungancedi ukuhlola lokuxoxa ngezindaba lezi ikakhulu ngesikhathi sikaPhawuli loThimothi. Kwakungaselasizatho sokugcina imbali yosendo ngoba ebandleni lobuKhristu, uNkulunkulu wayesesamukela amaJuda labeZizweni. (Gal 3:28) Okunye yikuthi imbali yosendo yayikwenze kwacaca ukuthi uKhristu wayengowosendo lukaDavida. Khumbula ukuthi uNkulunkulu kazange azilondoloze izingwalo zembali ngesikhathi iJerusalema litshabalaliswa. Yikho uPhawuli wayengafuni ukuthi uThimothi lawo wonke amaKhristu bathatheke ngendaba lezi ngoba lokhu kwakungenza ukuthi bachithe isikhathi bedingisisa futhi bephikisana ngendaba ezazingasoze zibancede ngalutho ekukhonzeni. Usendo lukaJesu esiluthola eBhayibhilini luyakuveza ukuthi unguMesiya yikho akulasizatho sokuchitha isikhathi siludinga kwezinye izindawo. Ezinye izindaba zosendo eziseBhayibhilini ziyakufakazela ukuthi imbali yosendo lukaJesu iliqiniso.

(1 KuThimothi 1:17) Kayidunyiswe njalo ikhazinyuliswe kuze kube nini lanini iNkosi yaphakade, engafiyo futhi engabonakaliyo, uNkulunkulu onguye yedwa. Amen.

cl 12 ¶15

“Ngempela Lo nguNkulunkulu Wethu”

15 Elinye ibizo lokuhlonipha elingelikaJehova kuphela ngelithi ‘Nkosi yaphakade.’ (1 KuThimothi 1:17; ISambulo 15:3) Ibizo lokuhlonipha leli litshoni? Ngezingqondo zethu ezimfitshane kunzima ukuthi sikuzwisise lokhu. Lanxa kunjalo, uJehova ngowaphakade, wayevele ekhona kusukela nini lanini futhi uzaba khona kuze kube phakade. IHubo 90:2 lithi: “Kusukela phakade kuze kube phakade unguNkulunkulu.” Ngakho uJehova kalasiqalo, wayevele ekhona. Ubizwa ngokufaneleyo ngokuthi ‘nguSimakade’ ngoba wayevele ekhona kusukela nini lanini kungakabi lalutho endaweni yonke! (UDanyeli 7:9, 13, 22) Ngubani ongala ukuthi uNkulunkulu ulelungelo lokuba yiNkosi Yobukhosi?

Ukubalwa KweBhayibhili

(1 KuThimothi 2:1-15)

JULY 29–AUGUST 4

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU 1 KUTHIMOTHI 4-6

“Ukuzinikela KuNkulunkulu Kuxeganiswa Lenotho”

(1 KuThimothi 6:6-8) Kodwa ukuzinikela kuNkulunkulu kuletha inzuzo enengi nxa kulokusuthiseka, 7 ngoba kasilethanga lutho emhlabeni njalo akulalutho esingasuka lalo. 8 Ngakho nxa silokudla lokokugqoka sizasuthiseka ngezinto lezo.

w03-ZU 6/1 9 ¶1-2

Ukufunda Imfihlo Yokwaneliseka

Isici esiyinhloko esasenza uPawulu ajabule sasiwumuzwa wakhe wokwaneliseka. Nokho, kusho ukuthini ukwaneliseka? Kalula nje, kusho ukungafuni okungaphezu kwezinto eziyisisekelo. Ngokuphathelene nalokhu, uPawulu watshela uThimothewu, ayehamba naye enkonzweni, wathi: “Empeleni, kuyindlela yokuthola inzuzo enkulu, lokhu kuzinikela kokuhlonipha uNkulunkulu kanye nokwaneliswa. Ngoba asilethanga lutho ezweni, futhi asinakuhamba nalutho. Ngakho, uma sinokudla nokokwembatha, siyokwaneliswa yilezi zinto.”—1Thimothewu 6:6-8.

Phawula ukuthi uPawulu wahlobanisa ukwaneliseka nokuzinikela kokuhlonipha uNkulunkulu. Wayeqaphela ukuthi injabulo yangempela ivela ekuzinikeleni kokuhlonipha uNkulunkulu, okungukuthi ivela ekwenzeni ukukhonza kwethu uNkulunkulu kuze kuqala, hhayi ezintweni ezibonakalayo noma engcebweni. ‘Ukudla nokokwembatha’ kwakumane kuyizinto ezazimsiza ukuba akwazi ukuqhubeka ephishekela ukuzinikela kokuhlonipha uNkulunkulu. Ngakho kuPawulu imfihlo yokwaneliseka yayingukuthembela kuJehova, kungakhathaliseki ukuthi izimo zinjani.

(1 KuThimothi 6:9) Kodwa labo abazimisele ukunotha bawela esilingweni, lasemjibileni, lasezifisweni ezinengi ezingelangqondo leziyingozi ezithela abantu emanyaleni lasekubhujisweni.

g-ZU 6/07 6 ¶2

Ukuzimisela Ngokuceba—Indlela Okungakuthinta Ngayo

Yiqiniso, abantu abaningi abafi ngenxa yokuphishekela ingcebo. Kodwa bangase baphuthelwe izinto ezibalulekile ekuphileni besalibele yilokho abakuphishekelayo. Kanti nokuphila kwabo kungase kuwohloke uma ukucindezela komsebenzi noma kwezimali kubabangela ukuba bahlaselwe imizwa yokwesaba, baqwashe, bahlale bephethwe ikhanda noma benezilonda ngaphakathi—okuyizinkinga zempilo ezinganciphisa ukuphila komuntu. Ngisho noma umuntu engase aphaphame abone isidingo sokushintsha izinto eziza kuqala ekuphileni kwakhe, kungenzeka ukuthi sekwephuzile. Kungenzeka ukuthi umuntu ashade naye akasamethembi, izingane zakhe sezilimele ngokomzwelo, futhi nempilo yakhe isiwohlokile. Mhlawumbe omunye walo monakalo ungalungiseka, kodwa kuyodingeka umsebenzi omkhulu. Ngempela, abanjalo ‘bazigwaza yonke indawo ngeminjunju eminingi.’—1 Thimothewu 6:10.

(1 KuThimothi 6:9) Phela ukuthanda imali kuyimpande yazo zonke izinto ezilimazayo njalo ngenxa yokubasela lolothando, abanye badukisiwe ekukholweni, bazigwaza yonke indawo ngezinhlungu ezinengi.

g-ZU 11/08 6 ¶4-6

Izihluthulelo Eziyisithupha Zempumelelo Yomuntu

Njengoba sibonile esihlokweni sokuqala kulolu chungechunge, abantu abaphishekela ingcebo njengesihluthulelo sempumelelo, empeleni bajaha utalagu. Ngaphandle kokuzibangela ukudumala, bazibangela ubuhlungu obukhulu. Ngokwesibonelo, lapho bephishekela ingcebo, abantu bavame ukudela ubuhlobo bomkhaya nabangane. Abanye badela ubuthongo ababudingayo—ngenxa yokukhathazeka, uma kungengenxa yomsebenzi. UmShumayeli 5:12 uthi: “Ubuthongo bomuntu osebenzayo bumnandi, kungakhathaliseki ukuthi udla okuncane noma okuningi; kodwa ubuningi bengcebo ngeke bumvumele ukuba alale.”—Hebrew Names Version.

Imali ayiyona nje inkosi enonya kodwa ibuye ibe inkosi ekhohlisayo. UJesu Kristu wakhuluma ‘ngamandla engcebo okukhohlisa.’ (Marku 4:19) Ngamanye amazwi, ingcebo ithembisa injabulo, kodwa ayiyilethi. Imane ibangele isifiso sokuthola eyengeziwe. UmShumayeli 5:10 uthi: “Umuntu othanda imali ngeke abe neyanele.”—The New English Bible.

Ngamafuphi, ukuthanda imali kuwuzigwaza ngowakho futhi ekugcineni kuholela ekudumazekeni, ekukhungathekeni ngisho nasebugebengwini. (IzAga 28:20) Okuhlobene eduze nenjabulo nempumelelo ukupha, ukuthethelela, ukuziphatha okumsulwa, uthando nengokomoya.

Ukuchwayisisa IMibhalo

(1 KuThimothi 4:2) futhi belalela amanga akhulunywa ngabantu abazenzisayo, abalemizwangedwa etshileyo kungathi itshiswe ngomtshiso.

lvs 23-24 ¶17

Ukuba Lomzwangedwa Omuhle

17 Umphostoli uPhetro wathi: “Hlalani lilomzwangedwa omuhle.” (1 UPhetro 3:16, NW) Kuyadanisa ukuthi abantu abanengi lamuhla abazilandeli izimiso zikaJehova futhi kucina kungasathi thiki nxa besenza okubi. UPhawuli wathi imizwangedwa enjalo ‘yahaqazwa ngensimbi etshisayo.’ (1KuThimothi 4:2) Sowake wananzelela yini ukuthi umuntu ojayele ukubamba imbiza ezitshisayo ucina engasabuzwa ubuhlungu? Kuyafanana lomuntu ojayele ukwenza izinto ezimbi, umzwangedwa wakhe ‘uyahaqazeka’ futhi ucine ungasasebenzi.

(1 KuThimothi 4:13) Qhubeka ukukhuthalele ukubalela uzulu wonke, lokweluleka kanye lokufundisa, ngize ngifike.

it-2-E 714 ¶1-2

Ukubalela Uzulu Wonke

Ebandleni. Balutshwana abantu ababelezincwadimgoqwa ngesikhathi samaKhristu okuqala futhi lokhu kwakusenza ukuthi ukubalela uzulu wonke kube yinto eqakathekileyo kakhulu. UPhawuli wathi izincwadi ayezibhalile kwakumele zibalwe phambi kukazulu wonke njalo zidluliselwe lakwamanye amabandla. (Kol 4:16; 1Te 5:27) Waphinda watshela umngane wakhe uThimothi ukuthi ‘akhuthalele ukubalela uzulu wonke, lokweluleka kanye lokufundisa.’—1Ti 4:13.

Nxa umuntu ebalela uzulu wonke, kumele abale ngendlela ecacileyo. (Hab 2:2) Umuntu obalela uzulu wonke uyabe efundisa abanye yikho kuqakathekile ukuthi ayizwisise indaba ayibalayo, akwazi ukuthi umlobi wayesitshoni futhi indlela abala ngayo ingenzi abalaleleyo bathole umqondo ongayisiwo. USambulo 1:3 uthi bayathokoza labo ababalela phezulu amazwi esiphrofetho lalabo abawezwayo kanye labenza izinto ezibhalwe kuso.

Ukubalwa KweBhayibhili

(1 KuThimothi 4:1-16)

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza