ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • mwbr21 July kk. 1-12
  • Amabhuku Asetshenziswe KuGwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Amabhuku Asetshenziswe KuGwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2021
  • Izihlokwana
  • JULY 5-11
  • JULY 12-18
  • JULY 19-25
  • JULY 26–AUGUST 1
  • AUGUST 2-8
  • AUGUST 9-15
  • AUGUST 16-22
  • AUGUST 23-29
  • AUGUST 30–SEPTEMBER 5
Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2021
mwbr21 July kk. 1-12

Amabhuku Asetshenziswe KuGwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

JULY 5-11

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | UDUTHERONOMI 11-12

“UJehova Ufuna Simkhonze Njani?”

it-2-E 1007 ¶4

Umphefumulo

Ukukhonza Ngomphefumulo Wonke. Njengoba sesibonile, “umphefumulo” utsho umuntu ngokwakhe. Kodwa eminye imibhalo ithi sidinge, sithande futhi sikhonze uNkulunkulu ‘ngenhliziyo zethu ezipheleleyo langomphefumulo wethu wonke.’ (Dut 4:29; 11:13, 18) UDutheronomi 6:5 (TBS) uthi: “Wothanda iNkosi uNkulunkulu wakho ngenhliziyo yakho yonke langomphefumulo wakho wonke langamandla akho wonke.” UJesu wathi kumele sikhonze uNkulunkulu ngomphefumulo wethu wonke, ngamandla ethu wonke ‘langengqondo yethu yonke.’ (Mak 12:30; Luk 10:27) Umbuzo osuka ube khona yikuthi kungani izinto lezi ziqanjwa ndawonye lomphefumulo khona kuyikuthi uyazigoqela. Nanku umzekeliso ozasinceda sizwisise ukuthi kungani kungabe kunjalo: Umuntu angazithengisa yena (umphefumulo wakhe) ukuthi abe yisigqili somunye, okutsho ukuthi uyabe esengaphansi kwakhe. Kodwa angabe engayisebenzeli ngenhliziyo yonke inkosi yakhe, engazimiselanga futhi engelasifiso sokuyithokozisa. Lokhu kungabangela ukuthi angasebenzi ngamandla akhe wonke kumbe ngengqondo yakhe yonke esenza lokho okufunwa yinkosi yakhe. (Khangela Efe 6:5; Kol 3:22.) Yikho okwenza lezi ezinye izinto ziqanjwe yikusinceda sikhumbule ukuthi ngayinye yazo iqakathekile enkonzweni esiyenzela uNkulunkulu, esingabakhe laseNdodaneni yakhe eyanikela ngokuphila kwayo ukuze sihlawulelwe. Ukukhonza uNkulunkulu “ngomphefumulo wonke” kutsho ukusebenzisa zonke izitho zethu ekumkhonzeni, ukuzimisela ukumkhonza lokuba lesifiso sokumthokozisa.—Khangela Mat 5:28-30; Luk 21:34-36; Efe 6:6-9; Flp 3:19; Kol 3:23, 24.

it-1-E 84 ¶3

I-alithare

Ama-Israyeli alaywa ukuthi adilize ama-alithare ayesetshenziswa ekukhonzeni kwamanga kanye lensika zamatshe lezigodo zophawu luka-Ashera ezazijayele ukuba seduzane kwama-alithare lawo. (Eks 34:13; Dut 7:5, 6; 12:1-3) Kwakungamelanga alingisele indlela yokukhonza yabaseKhenani kumbe atshise abantwabawo emlilweni njengabo. (Dut 12:30, 31; 16:21) Abako-Israyeli kwakungamelanga babe lama-alithare amanengi kodwa kwakumele babe lelilodwa ababezalisebenzisa ukukhonza uNkulunkulu oyedwa weqiniso futhi lalizakuba sendaweni uJehova ayezayikhetha. (Dut 12:2-6, 13, 14, 27; qathanisa lokhu lokwakusenziwa eBhabhiloni lapho okwakulama-alithare angu-180 ayengakankulunkulukazi u-Ishtar kuphela.) Baqalisa balaywa ukuthi bakhe i-alithare ngamatshe angabazwanga sebechaphile uMfula uJodani (Dut 27:4-8), futhi lakhiwa nguJoshuwa eNtabeni yase-Ebhali. (Jos 8:30-32) Ngemva kokwabiwa kweLizwe Lesithembiso, abesizwana sakoRubheni lesakoGadi lengxenye yesizwana sakoManase bakha i-alithare elikhulu duzane loJodani njalo lokhu kwabangela ukuthi ezinye izizwana zizonde zize zifune ukulwa labo. Kodwa zehlisa umoya sezizwile ukuthi i-alithare lelo lalingatsho ukuthi sebehlamuka kodwa laliyibufakazi bokuthembeka kwabo kuNkulunkulu weqiniso uJehova.—Jos 22:10-34.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-1-E 925-926

INtaba IGerizimu

Ngemva kokunqoba i-Ayi, izizwana zako-Israyeli zenza njengokulaywa kwazo nguMosi, zabuthana eNtabeni iGerizimu laseNtabeni i-Ebhali zikhokhelwa nguJoshuwa. Zabalelwa amazwi ayekhuluma ngezibusiso ezazizazithola nxa zilalela uJehova leziqalekiso ezazizazehlela nxa zingayekela ukumlalela. AbakoSimeyoni, labakoLevi, labakoJuda, labako-Isakhari, labakoJosefa kanye labakoBhenjamini bama phambi kweNtaba iGerizimu. AbaLevi bona babesesigodini belebhokisi lesivumelwano, ezinye izizwana eziyisithupha zimi phambi kweNtaba i-Ebhali. (Dut 11:29, 30; 27:11-13; Jos 8:28-35) Kukhanya angani izizwana ezazimi phambi kweNtaba iGerizimu zazivuma kumbe ziphendula nxa kubalwa ngezibusiso kukhangelwe lapho ezazimi khona, kuthi izizwana eziphambi kweNtaba i-Ebhali zivume nxa kubalwa iziqalekiso kukhangelwe entabeni leyo. Lanxa abanye besithi izibusiso zazibalwa kukhangelwe iNtaba iGerizimu ngenxa yobuhle lokuvunda kwayo nxa iqathaniswa leNtaba i-Ebhali egcwele amadwala futhi engavundanga, iBhayibhili alisitsheli lutho ngendaba le. UMthetho wabalelwa phezulu “phambi kombuthano wonke wako-Israyeli kugoqela abesifazane labantwana labezizweni ababehlala phakathi kwabo.” (Jos 8:35) Womabili amaxuku ayesizwa okwakubalwa lanxa ayemi entabeni ezitshiyeneyo futhi okunye okwakungabe kusenza ukuthi kube njalo yindawo ayekuyo eyayisenza ukuthi ilizwi lomuntu okhulumayo lizwakale kuhle.—Khangela isihloko esithi EBAL, MOUNT.

JULY 12-18

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | UDUTHERONOMI 13-15

“UMthetho Wawutshengisa Njani Ukuthi UJehova Ulendaba Labayanga?”

it-2-E 1110 ¶3

Okwetshumi

Kukhanya kwakulokunye okwetshumi okwakubekwa eceleni minyaka yonke okwakungayisikho kwabaphristi abangabaLevi bodwa, lanxa abaLevi bonke babencedakala ngakho. Kwakusetshenziswa kakhulu zimuli zama-Israyeli nxa zibuthene ndawonye emikhosini yesizwe. Kodwa nxa umango wokuya eJerusalema wawumude kakhulu okokuthi imuli yayingenelisi ukuthwala okwetshumi kwayo isiya lakho khonale, kwakumele ikuthengise, ibe isithwala imali eyitholileyo, ifike ithenge ngayo ukudla lokunye nje eyayizakudinga ukuze ikholise ngesikhathi somhlangano ongcwele. (Dut 12:4-7, 11, 17, 18; 14:22-27) Ekupheleni kweminyaka emithathu leyisithupha yeSabatha ngalinye leminyaka eyisikhombisa, okwetshumi lokho kwakungasetshenziswa ukubhadala indleko zemibuthano yesizwe kodwa kwakubekwa eceleni ukuze kuphiwe abaLevi, abezizweni, abafelokazi kanye lezintandane.—Dut 14:28, 29; 26:12.

it-2-E 833

Umnyaka WeSabatha

Umnyaka weSabatha wawubizwa langokuthi ‘ngumnyaka wenkululeko [hash·shemit·tahʹ].’ (Dut 15:9; 31:10, NWT) Ngomnyaka lowo umhlabathi wawuyabe uphumula kumbe ukhululiwe, njengoba wawulaluka. (Eks 23:11) Kwakuphinda kube lokuphumula loba ukukhululwa ezikweledeni. Kwakuyisikhathi ‘sokukhululwa kusenzelwa uJehova,’ ukuze adunyiswe. Imibono iyatshiyana endabeni le, ngoba abanye abachasisa iBhayibhili bathi lokho kwakungatsho ukuthi izikwelede zazisesulwa, kodwa kwakusitsho ukuthi lowo oboleke omunye kwakungamelanga alandelele lowo ambolekileyo efuna ukuhlawulwa nxa engumHebheru njengaye, njengoba wayengasoze athole lutho emasimini ngalowomnyaka olwaluzamnceda abhadale isikwelede. Kodwa obolekileyo wayengalandelela owezizweni. (Dut 15:1-3, NWT) Abanye orabi bathi izikwelede zokunceda um-Israyeli odubekayo zazisesulwa, kodwa lezo eziphathelane lezamabhizimusi zazingesulwa. Bathi ngesikhathi samaKhristu akuqala, uHillel wasungula uhlelo oluthile olwaluvumela lowo oboleke omunye ukuthi aye emthethwandaba afike enze isimemezelo esithile esasizakwenza ukuthi isikwelede salowo ambolekileyo singesulwa.—The Pentateuch and Haftorahs, edited by J. Hertz, London, 1972, pp. 811, 812.

it-2-E 978 ¶6

Isigqili

Imithetho ephathelane lesigqili lenkosi yaso. Ko-Israyeli, imithetho ephathelane lesigqili esingumHebheru yayitshiyene laleyo ephathelane lesigqili esingowezizweni. Isigqili esingasomHebheru sasisiba yimpahla yenkosi yaso okwempilo yayo yonke, futhi sasingaba lilifa elidluliselwa ebantwaneni (Lev 25:44-46) kodwa isigqili esingumHebheru kwakumele sikhululwe ngomnyaka wesikhombisa sisebenzele inkosi yaso kumbe ngomnyaka weJubhili, kusiya ngokuthi kuqale kuphi. Kanti njalo kwakumele siphathwe njengesisebenzi esiqhatshiweyo. (Eks 21:2; Lev 25:10; Dut 15:12) UmHebheru owayezithengisele kowezizweni kumbe kuloba ngubani ongasuyem-Israyeli wayengazihlenga loba nini kumbe ahlengwe ngulowo owayelelungelo lokwenza njalo. Intengo yokuhlengwa kwakhe yayisiya ngokuthi kusele iminyaka emingaki ukuthi kube ngumnyaka weJubhili kumbe ukuthi kube ngumnyaka wesikhombisa ayezakhululwa ngawo. (Lev 25:47-52; Dut 15:12) Ngomnyaka wokukhululwa kwesigqili esingumHebheru, inkosi yaso kwakumele isinike isipho esasizasinceda nxa sesiqala impilo singumuntu okhululekileyo. (Dut 15:13-15) Nxa sasifike lenkosikazi, kwakumele sisuke layo. Kodwa umfazi esasimphiwe yinkosi yaso (okungenzakala ukuthi wayengowezizweni owayengeke akhululwe ngomnyaka wesikhombisa) kanye labantwana ababa labo babesiba yimpahla yenkosi yesigqili leso. Nxa sekunjalo isigqili esingumHebheru sasingakhetha ukungasuki enkosini yaso, yikho indlebe yaso yayibhotshozwa ngosungulo, okwakutshengisa ukuthi sesizakuba yisigqili senkosi leyo kokuphela.—Eks 21:2-6; Dut 15:16, 17.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w06-ZU 4/1 31

Imibuzo Evela Kubafundi

Yini esingayifunda emthethweni oku-Eksodusi 23:19 othi: “Ungalibilisi izinyane obisini lukanina”?

Lesi siqondiso esiseMthethweni KaMose, esivela kathathu eBhayibhelini, singasisiza siqonde umbono kaJehova ngezinto ezifanele nezingafanele, sibuye siqonde isihawu nesisa sakhe. Siqokomisa nendlela akwenyanya ngayo ukukhulekela kwamanga.—Eksodusi 34:26; Duteronomi 14:21.

Ukubilisa izinyane noma esinye isilwane obisini lukanina kwakuyongqubuzana nenqubo yemvelo esungulwe uJehova. UNkulunkulu wénza ukuba umama abe nobisi ukuze londle futhi lusize izinyane ukuba likhule. Ngokwamazwi esinye isazi, ukupheka izinyane obisini lukanina kwakuyobonisa “ukungabuhloniphi ubuhlobo uNkulunkulu abenze baba khona phakathi komzali nomntanakhe.”

Ngaphezu kwalokho, abanye basikisela ukuthi kungenzeka ukuthi ukubilisa izinyane obisini lukanina kwakuyisiko elalenziwa amaqaba ebiza imvula. Uma amaqaba ayekwenza ngempela lokhu, lo mthetho wawuyovikela ama-Israyeli emikhubeni engokwenkolo engenangqondo nenonya eyayenziwa izizwe eziwazungezile. UMthetho KaMose wawuwenqabela ngokuqondile ama-Israyeli ukwenza imikhuba yalezo zizwe.—Levitikusi 20:23.

Okokugcina, uma sibheka lo mthetho siyabona ukuthi uJehova unesihe. Empeleni, uMthetho wawunemiyalo eminingana ecishe ifane nalo, eyenqabela ukuphathwa kabi kwezilwane neyayisiza ukuba abantu bangenzi izinto ezingqubuzana nemvelo. Ngokwesibonelo, uMthetho wawunemiyalo eyenqabela ukunikela ngesilwane esinezinsuku ezingaphansi kwezingu-7 sizelwe, ukubulala isilwane kanye namazinyane aso ngosuku olufanayo nokuthatha umama namaqanda noma amaphuphu akhe esidlekeni.—Levitikusi 22:27, 28; Duteronomi 22:6, 7.

Kusobala ukuthi uMthetho wawungelona nje uhide lwemiyalo eyinkimbinkimbi. Phakathi kwezinye izinto, izimiso zawo zigxilisa kithi ukuziphatha ngendlela enengqondo, ngendlela ezibonisa kahle izimfanelo zikaJehova ezimangalisayo.—IHubo 19:7-11.

JULY 19-25

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | UDUTHERONOMI 16-18

“Izimiso Zokwahlulela Ngendlela Elungileyo”

it-1-E 343 ¶5

Ubuphofu

Ukwahlulela kubi okwakubangelwa yikonakala kukamahluleli kwakufaniswa lobuphofu njalo uMthetho wagcizelela kanengi ukuthi abahlulelayo kwakungamelanga bamukele isivalamlomo, izipho kumbe babandlulule, njengoba lokho kwakungabavala amehlo bacine sebesahlulela kubi. ‘Isivalamlomo sifiphaza ababonayo.’ (Eks 23:8) “Ukufunjathiswa kufiphaza amehlo abahlakaniphileyo.” (Dut 16:19) Lanxa umahluleli wayelungile futhi eqedisisa, wayengaphanjaniswa yisipho, kungelani lokuthi wayenanzelela kumbe engananzeleli. Umthetho kaNkulunkulu wawuphinda ukhulume ngokuthi indlela umahluleli abona ngayo labo abahlulelayo yayingamenza abe yisiphofu ekwahluleleni. Wawusithi: “Lingabandlululi umyanga kumbe litshengise ukukhetha abakhulu.” (Lev 19:15) Yikho umahluleli kwakungamelanga azwele umyanga kumbe afune ukuthabisa abantu ngokubandlulula umuntu onothileyo ngenxa nje yokuthi unothile.—Eks 23:2, 3.

it-2-E 511 ¶7

Inombolo

Okubili. Inombolo u-2 ithutsha kanengi endabeni zokwahlulela. Ukuvumelana kobufakazi babantu ababili kuyayiqinisa indaba. Kwakudingakala ofakazi ababili kumbe abathathu ukuthi indaba iqiniswe phambi kukamahluleli. Lokhu kuyasebenza lasebandleni lamaKhristu. (Dut 17:6; 19:15; Mat 18:16; 2Kr 13:1; 1Ti 5:19; Heb 10:28) UNkulunkulu wakulandela lokhu ngesikhathi ethumela iNdodana yakhe ebantwini ukuze ibe nguMsindisi wabo. UJesu wathi: “LaseMthethweni wenu kubhaliwe ukuthi: ‘Ubufakazi babantu ababili buliqiniso.’ Mina ngiyazifakazela futhi loBaba ongithumileyo uyangifakazela.”—Joh 8:17, 18.

it-2-E 685 ¶6

Umphristi

Umsebenzi wokufundisa abantu umthetho kaNkulunkulu wawusenziwa kakhulu ngabaphristi futhi kunengi ababekwenza ekwahluleleni. Emadolobheni abo, babencedisa abahluleli futhi ngezinye izikhathi amacala anzima okokuthi ayengeke ahlulelwe yimithethwandaba ayelethwa kubo lakubahluleli. (Dut 17:8, 9) Kwakumele babe lamadoda amadala edolobho nxa kuhluzwa indaba yokubulawa komuntu ukuze babe leqiniso lokuthi lokho okumele kwenziwe ukuze idolobho lingabi lecala lokubulala kuyalandelwa. (Dut 21:1, 2, 5) Nxa indoda elobukhwele yayicabanga ukuthi umkayo ufebile, kwakumele iye laye ethabanikeli lapho umphristi ayesenza khona okuthile ukuze uJehova ahlulele ukuthi owesifazana lo ufebile yini loba hatshi. (Nan 5:11-31) Kuzo zonke izindaba, isahlulelo esasikhitshwa ngabaphristi kumbe ngabahluleli abakhethiweyo kwakumele sihlonitshwe. Umuntu owayesidelela kumbe engasilaleli kwakumele abulawe.—Nan 15:30; Dut 17:10-13.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-1-E 787

Ukususwa

EMthethweni kaMosi, ukuze umuntu agwetshelwe ukubulawa, kwakumele kube lobufakazi babantu ababili loba abedlula lapho. (Dut 19:15) Ofakazi labo yibo okwakumele babe ngabokuqala ukukhanda umuntu olecala ngamatshe. (Dut 17:7) Lokho kwakuzatshengisa ukuthi bayawutshisekela umthetho kaNkulunkulu lokuthi bafuna ukugcina isizwe sako-Israyeli sihlanzekile. Kwakuzakwenza lokuthi banganiki ubufakazi bamanga futhi bangaphangi bafakaze bengelaqiniso ngendaba leyo.

ZINIKELE EMSEBENZINI WOKUTSHUMAYELA

it-1-E 519 ¶4

Umthethwandaba, Ukwahlulela

Ibandla LamaKhristu. Lanxa ibandla lamaKhristu lingahluleli ngendlela okwenziwa ngayo emthethwandaba, lingalaya labo abaphila ngendlela engahlelekanga futhi lingabasusa lasebandleni. Yikho umphostoli uPhawuli utshela ibandla ukuthi abakhokhelayo kumele bahlulele labo abaphakathi kwalo. (1Kr 5:12, 13) UPhawuli loPhetro bathi bebhalela amabandla lababonisi baveza ukuthi abadala kumele bananzelele ukuthi abafowabo labodadewabo benza njani ekukhonzeni, bancedise njalo bakhuthaze loba ngubani osephambuka. (2Ti 4:2; 1Pe 5:1, 2; khangela Gal 6:1.) Labo ababangela ukwahlukana kumbe ukuthi kube lokubhazuka kumele baxwayiswe kabili ibandla lingakenzi okuthile ngabo. (Tit 3:10, 11) Kodwa labo abalomkhuba wokwenza isono bengaphenduki kumele basuswe kumbe baxotshwe ebandleni. Le yindlela yokubalaya ukuze babone ukuthi ibandla alikwamukeli lokho abakwenzayo. (1Ti 1:20) UPhawuli utshela amadoda alomlandu wokuba ngabahluleli ukuthi ahlangane ndawonye ukuze ahluze udaba oluyabe seluvukile. (1Kr 5:1-5; 6:1-5) Kumele aqale azwe ubufakazi babantu ababili loba abathathu, abesebuhluza engakahluleli. Akumelanga abandlulule.—1Ti 5:19, 21.

JULY 26–AUGUST 1

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | UDUTHERONOMI 19-21

“Impilo Yomuntu Iligugu KuJehova”

w17.11 14 ¶4

Lingisela Isihawu SikaJehova Lokwahlulela Kwakhe Okuhle

UJehova watshela abako-Israyeli ukuthi bakhethe amadolobho okuphephela ngapha langapha kweJodani. Amadolobho la ayeseduze labantu, ngakho kwakulula ukuthi umuntu obulele omunye ngengozi aphangise ukufika khona ukuze avikeleke. (Nani. 35:11-14) Kanti njalo imigwaqo eyayiqonda emadolobheni la yayilungiswa ukuze ihlale imihle. (Dute. 19:3) Ezinye ingcitshi zembali yamaJuda zibika ukuthi emigwaqweni le kwakulamabhakane ayeqondisa umuntu obalekela edolobheni lokuphephela. Ngakho njengoba amadolobho la ayeseduze, sasingekho isizatho sokuthi umuntu obulele omunye ngengozi abalekele kwezinye izizwe ezazikhonza onkulunkulu bamanga.

w17.11 15 ¶9

Lingisela Isihawu SikaJehova Lokwahlulela Kwakhe Okuhle

UJehova wahlela ukuthi kube lamadolobho okuphephela ngoba wayengafuni ukuthi abako-Israyeli babe lecala legazi. (Dute. 19:10) UJehova uyakuqakathekisa ukuphila futhi uyabazonda abantu ‘abalezandla ezichitha igazi elingelacala.’ (Zaga. 6:16, 17) Ngokwesibonelo lanxa umuntu obulele omunye ngengozi wayetshengiswa isihawu kukhona okwakumele akwenze. Kwakufanele ayekwethula indaba yakhe ebadaleni njalo nxa kungatholakala ukuthi ubengahlosanga ukubulala, wayebuyiselwa edolobheni lokuphephela. Kwakungamelanga asuke kulelodolobho nxa umphristi omkhulu engakafi, yikho kwakungenzakala ukuthi ahlale eyisiphepheli ukuphila kwakhe konke. Umlayo lo wanceda abako-Israyeli ukuthi bahloniphe ukuphila komuntu. Kwakumele babalekele loba yini eyayingabangela ukuthi bachithe igazi ukuze batshengise ukuthi bayamhlonipha uMdali wabo obanika ukuphila.

it-1-E 344

Igazi

Umuntu kwakumele akholise ukuphila ayekuphiwe nguNkulunkulu njalo loba ngubani owayengambulala wayesiba lecala kuNkulunkulu. Lokhu kwakhanya lapho uNkulunkulu etshela uKhayini owayengumbulali amazwi la: “Igazi lomfowenu liyakhala kimi lisuka emhlabathini.” (Gen 4:10) Lomuntu owayezonda umfowabo aze amfisele ukufa, kumbe owamnyundela loba efakaza amanga ngaye efaka ukuphila kwakhe engozini, wayesiba lecala lokuba ngumbulali.—Lev 19:16; Dut 19:18-21; 1Jo 3:15.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-1-E 518 ¶1

Umthethwandaba, Ukwahlulela

Umthethwandaba wawusesangweni ledolobho. (Dut 16:18; 21:19; 22:15, 24; 25:7; Rut 4:1) ‘Isango’ ligceke elaliphakathi kwedolobho duzane legedi. Laliyindawo lapho uMthetho owawubalelwa khona abantu ababebuthene lalapho okwakumenyezelwa khona imilayo. (Neh 8:1-3) Kwakulula ukuthola ofakazi esangweni nxa kulendaba ethile okwakuxoxwa ngayo njengokuthengiswa kwempahla lokunye okunenginengi ngoba abantu abanengi babephuma bengena esangweni ilanga lonke. Kanti njalo njengoba kwakusiba labantu abanengi ababebona nxa kulecala elithonisiswayo esangweni, abahluleli babengaba lomusa futhi bahlulele kuhle. Kumele ukuthi kwakulendawo duzane lesango lapho abahluleli ababethonisisa amacala behlezi khona. (Job 29:7) USamuyeli wayesiya eBhetheli, eGiligali laseMizipha “esahlulela u-Israyeli kuzo zonke lezizindawo,” laseRama lapho okwakulomuzi wakhe khona.—1Sa 7:16, 17.

AUGUST 2-8

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | UDUTHERONOMI 22-23

“UMthetho Wawutshengisa Njani Ukuthi UJehova Ulendaba Lezinyamazana?”

it-1-E 375-376

Umthwalo

Ngezikhathi zakudala izinyamazana zazijayele ukusetshenziswa ukuthwala imithwalo. Ama-Israyeli atshelwa ukuthi nxa angabona ubabhemi womuntu omzondayo ewiswe ngumthwalo kwakungamelanga amtshiye kodwa kwakumele ‘amncedise amvuse.’ (Eks 23:5) Lokho inyamazana eyenelisa ukukuthwala kuthiwa ngumthwalo, ngokwesibonelo “umthwalo wembongolo ezimbili.”—2Am 5:17, TBS.

it-1-E 621 ¶1

UDutheronomi

Ibhuku likaDutheronomi litshengisa ukuthi uJehova wayelendaba lezinyamazana. Ama-Israyeli ayengavunyelwa ukuthatha inyoni esidlekeni sayo ngoba yayingeke ibaleke njengoba kwakumele ivikele abantwabayo. Ayengathatha abantwana kodwa ayekele unina ahambe ukuze enelise ukukhulisa abanye. (Dut 22:6, 7) Umlimi wayengavunyelwa ukubopha ejogweni inkabi lobabhemi ukuze ubabhemi angathwali nzima. (22:10) Inkabi kwakungafanelanga ifakwe isayeke nxa ibhula amabele ukuze ingabulawa yindlala khona kulokudla lapho ekhona futhi isebenza nzima ibhula.—25:4.

w03-ZU 10/15 32 ¶1-2

“Ningaboshelwa Ejokeni”

NJENGOBA ubona lapha, leli kamela nenkunzi okulima ndawonye kubonakala kuphatheke kabuhlungu kakhulu. Ijoka eziboshelwe kulo lezi zilwane—elenzelwe izilwane ezilinganayo ngobukhulu nangamandla—lenza zizwe ubuhlungu zombili. Ekhathalela inhlalakahle yezilwane ezisebenzayo njengalezi, uNkulunkulu wathi kuma-Israyeli: “Ungalimi ngenkabi nembongolo ndawonye.” (Duteronomi 22:10) Lesi simiso sasingasebenza nasenkunzini nekamela.

Ngokuvamile, umlimi wayengeke azithwese ubunzima obunjalo izilwane zakhe. Kodwa uma engenazo izinkunzi ezimbili, wayengase abophele lezo zilwane ezimbili anazo. Kusobala ukuthi yiloko lo mlimi wangekhulu le-19 okulo mfanekiso anquma ukukwenza. Ngenxa yokungalingani kwazo ngobukhulu nangamandla, esingenamandla sasingadonsa kanzima sizama ukugcina ijubane, esinamandla kudingeke sithwale kakhulu.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-1-E 600

Isikwelede, Okweledayo

Isikwelede yinto okumele ibhadalwe kumbe umlandu okufanele ugcwaliswe. Ko-Israyeli isizatho esikhulu esasisenza umuntu akwelede yikuthi wayeyabe eselodubo lwemali. Um-Israyeli owayekweleda wayesiba phakathi kohlupho olukhulu ngoba wayesiba yinceku yalowo omebolekileyo. (Zag 22:7) Yikho abantu bakaNkulunkulu babelaywa ukuthi baphane futhi bangaboleki omunye um-Israyeli oswelayo bekhangelele ukuthola inzuzo. (Eks 22:25; Dut 15:7, 8; Hu 37:26; 112:5) Kodwa abezizweni babehlawuliswa inzuzo. (Dut 23:20) Abachasisa iBhayibhili abangamaJuda bathi lokhu kwakusebenza endabeni zamabhizimusi hatshi ezokunceda oswelayo. Izikhathi ezinengi abantu bezizweni babebuya ko-Israyeli okwesikhatshana, ikakhulu bezothengisa, yikho kwakulengqondo ukuthi babhadale inzuzo njengoba labo babeyabe bebabhadalisa inzuzo labo abababolekayo.

AUGUST 9-15

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | UDUTHERONOMI 24-26

“UMthetho Wawutshengisa Njani Ukuthi UJehova Ulendaba Labesifazana?”

it-2-E 1196 ¶4

Owesifazana

Lemithetho yempi yayinceda owesifazana lomkakhe ngoba indoda eyayisanda kutshada kwakungamelanga iye empini okomnyaka owodwa. Lokhu kwakusenza benelise ukuba lomntwana, owayezakuba lonina nxa umkakhe eseye empini njalo amduduze nxa kungenzakala ukuthi afele khonale.—Dut 20:7; 24:5.

it-1-E 963 ¶2

Ukubutha Okutshiywe Emasimini

Uhlelo lolu olwalunceda abayanga lwalukhuthaza abantu ukuthi baphane, babe lendaba labanye futhi bathembe ukuthi uJehova uzababusisa. Kodwa lwalungakhuthazi abayanga ukuthi babe ngamavila. Lusinceda sizwisise amazwi la kaDavida: “Angizange ngibone abalungileyo bedelwa loba abantwababo becela isinkwa.” (Hu 37:25) Nxa abayanga babengasebenza nzima bebutha okusele emasimini njengalokho okwakutshiwo nguMthetho babengasoze balambe njalo abantwababo babengasoze bacele ukudla.

w11-ZU 3/1 23

Ingabe Bewazi?

Kwa-Israyeli wasendulo, lapho indoda ifa ingenayo indodana, kwakulindeleke ukuba umfowabo angene umkayo ukuze aqhubekisele phambili igama lendoda efile. (Genesise 38:8) Ngokuhamba kwesikhathi, leli lungiselelo lafakwa eMthethweni KaMose futhi labizwa ngokuthi umshado wokungenwa. (Duteronomi 25:5, 6) Izenzo zikaBhowazi, ezichazwe encwadini kaRuthe, zibonisa ukuthi lo mthwalo wawudluliselwa nakwezinye izihlobo zendoda efile uma ingasenabo abafowabo abaphilayo.—Ruthe 1:3, 4; 2:19, 20; 4:1-6.

Okwashiwo abaSadusi kuMarku 12:20-22 kubonisa ukuthi umshado wokungenwa wawukhona osukwini lukaJesu. Isazi-mlando esingumJuda sangekhulu lokuqala, uFlavius Josephus, sathi le nkambiso yayingagcini nje ngokulondoloza igama lomndeni, kodwa yayisiza nasekugcinweni kwempahla yomndeni isemndenini futhi izidingo zomfelokazi zinakekeleke. Ngaleso sikhathi, inkosikazi yayingenalo ilungelo lokuthola ifa lomyeni wayo. Kodwa ingane ezalwe emshadweni wokungenwa yayithola ifa likayise.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-1-E 640 ¶5

Ukuchitha Umtshado

Incwadi Yokuchitha Umtshado. Ngokuhamba kwesikhathi abantu basebelusebenzisa kubi uhlelo lokuchitha umtshado. Kodwa akumelanga siphethe ngokuthi uhlelo lolo olwalusungulwe nguMthetho kaMosi lwalusenza kube lula ukuthi indoda yehlukane lomkayo. Phela kwakulezinto okwakumele iqale izenze. Kwakufanele ‘imlobele incwadi yokwehlukana, imnike ibisimxotsha endlini yayo.’ (Dut 24:1) IMibhalo ayisitsheli okunye okwakumele ikwenze, kodwa kukhanya angani kwakumele iyekhuluma lamadoda amadala, ayezaqala azame ukuyinceda ukuthi ingehlukani lomkayo. Isikhathi eyayizasiqeda ilungisa incwadi leyo futhi isenza ukuthi ukuchitha umtshado wayo kube semthethweni kwakuzayinika ithuba lokuthi icabangisise ngesinqumo sayo. Kwakumele kube lesizatho esiqinileyo sokuchitha umtshado futhi nxa kwakulandelwa konke okutshiwo nguMthetho mayelana lokuchitha umtshado abantu babengasoze bagijimele ukwehlukana. Kanti njalo kwakuvikela amalungelo abesifazana futhi kusenza ukuthi bangaphonguxotshwa nje. IMibhalo ayisitsheli ukuthi “incwadi yokwehlukana” yayibhalweni.

AUGUST 16-22

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | UDUTHERONOMI 27-28

“Lezizibusiso Zonke Zizakuba Ngezenu”

w10-ZU 12/15 19 ¶18

Thola Izibusiso NgeNkosi KaNkulunkulu Eqondiswa Umoya!

Ngokuqinisekile, ukulalela kuhlanganisa ukukuthatha ngokungathí sina ukudla okungokomoya esikulungiselelwa uNkulunkulu nalokho okushiwo eZwini lakhe. (Math. 24:45) Kusho nokulalela uNkulunkulu neNdodana yakhe. UJesu wathi: “Akuyena wonke umuntu othi kimi, ‘Nkosi, Nkosi,’ oyongena embusweni wamazulu, kodwa lowo owenza intando kaBaba osemazulwini uyongena.” (Math. 7:21) Ukulalela uNkulunkulu kusho nokuzithoba ngokuzithandela elungiselelweni alenzile lebandla lobuKristu elinabadala abamisiwe, ‘abayizipho ezingabantu.’—Efe. 4:8.

w01-ZU 9/15 10 ¶2

Ingabe Isibusiso SikaJehova Siyokufica?

Isenzo sesiHeberu esihunyushwe ngokuthi ‘qhubeka ulalela’ kuDuteronomi 28:2 sibonisa isenzo esiqhubekayo. Abantu bakaJehova akumelwe bamlalele ngezikhathi ezithile kuphela; kumelwe ukulalela kube yindlela yabo yokuphila. Kungaleyo ndlela kuphela abayoficwa ngayo yizibusiso zaphezulu. Kuye kwatholakala ukuthi isenzo sesiHeberu esihunyushwe ngokuthi ‘fica’ siyigama lokuzingela, ngokuvamile elisho “ukufinyelela.”

w10-ZU 9/15 8 ¶4

Sifune Ngobuqotho Isibusiso SikaJehova

Ama-Israyeli kwakufanele alalele enasiphi isimo sengqondo? UMthetho kaNkulunkulu wathi wayengeke ajabule uma abantu bakhe babehluleka ukumkhonza “ngokuthokoza nangokujabula kwenhliziyo.” (Funda uDuteronomi 28:45-47.) UJehova akafuni ukuba silalele iziqondiso esizinikezwayo nje ngoba kuyisibopho, into engenziwa nayizilwane noma amademoni. (Marku 1:27; Jak. 3:3) Ukulalela uNkulunkulu ngobuqotho kushukunyiswa uthando. Kubonakala ngenjabulo eshukunyiswa ukholo lokuthi imiyalo kaJehova ayiwona umthwalo nokuthi “uba umvuzi walabo abamfuna ngobuqotho.”—Heb. 11:6; 1 Joh. 5:3.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-1-E 360

Uphawu Lomngcele

Umthetho kaJehova wawusithi abantu bangatshedisi uphawu lomngcele. (Dut 19:14; khangela loZag 22:28.) Wayeqalekiswa umuntu owayetshedisa “uphawu lomngcele lukamakhelwane wakhe.” (Dut 27:17, NWT) Njengoba abantu ababelamasimu babethembe ukudla ababekulima kuwo ukuthi baphile, ukutshedisa uphawu lomngcele kwakuyikuphungula isivuno abazasithola. Ukwenza njalo kwakuyibusela. (Job 24:2) Kodwa bakhona abantu ababegangile ababekwenza lokhu futhi amakhosana akoJuda ngesikhathi sikaHoseya afaniswa lalabo ababetshedisa amatshe omngcele.—Hos 5:10.

AUGUST 23-29

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | UDUTHERONOMI 29-30

“Ukukhonza UJehova Akunzima Kangako”

w09-ZU 11/1 31 ¶2

UJehova Usinika Inkululeko Yokuzikhethela

Ingabe kulukhuni ukwazi ukuthi uNkulunkulu ufunani kithi bese sikwenza? UMose uthi: “Lo myalo engikuyala ngawo namuhla awulukhuni neze kuwe, futhi awukude.” (Ivesi 11) UJehova akafuni okungaphezu kwamandla ethu. Izinto azilindele kithi zinengqondo; singakwazi ukuzazi futhi sizenze. Akudingeki nokuba senyukele “emazulwini” noma siwelele “ngaphesheya kolwandle” ukuze sithole ukuthi ulindeleni kithi. (Amavesi 12, 13) IBhayibheli lisitshela ngokucacile ukuthi kufanele siphile kanjani.—Mika 6:8.

w09-ZU 11/1 31 ¶1

UJehova Usinika Inkululeko Yokuzikhethela

OWESIFAZANE ongumKristu owayenomuzwa wokuthi izinto abhekana nazo esemncane zazisho ukuthi wayengeke aphumelele ekuphileni, wathi: “Ngangivame ukuba nokwesaba okungenasisekelo kokuthi ngangingeke ngithembeke kuJehova.” Ingabe kunjalo ngempela? Ingabe ayikho into esingayenza ngezinto esibhekana nazo? Cha. UJehova uNkulunkulu usinike isipho sokuzikhethela, ngakho singakwazi ukuzikhethela indlela esifuna ukuphila ngayo. UJehova ufuna sikhethe kahle, futhi iZwi lakhe iBhayibheli liyasitshela ukuthi singakwenza kanjani lokho. Cabangela amazwi kaMose akuDuteronomi, isahluko 30.

w09-ZU 11/1 31 ¶4

UJehova Usinika Inkululeko Yokuzikhethela

Ingabe uJehova unendaba ukuthi sikhethani? Yebo unendaba! Ephefumulelwe uNkulunkulu, uMose wathi: ‘Khetha ukuphila.’ (Ivesi 19) Nokho, sikukhetha kanjani ukuphila? Wachaza: “Ngokuthanda uJehova uNkulunkulu wakho, ngokulalela izwi lakhe nangokunamathela kuye.” (Ivesi 20) Uma sesimthanda uJehova, siyofuna ukumlalela ngokwethembeka futhi sinamathele ngobuqotho kuye kumnyama kubomvu. Ngokwenza kanjalo, sikhetha ukuphila—indlela engcono kakhulu yokuphila manje sinethemba lokuphila phakade emhlabeni kaNkulunkulu omusha ozayo.—2 Petru 3:11-13; 1 Johane 5:3.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-1-E 665 ¶3

Indlebe

UJehova wasebenzisa inceku zakhe ukuthi zithi ama-Israyeli ayelobuqholo futhi engalaleli ‘ayelendlebe ezingasokwanga.’ (ImiS 7:51; Jer 6:10) Kwakungani kulokuthile endlebeni zawo okwenza angezwa. Indlebe zawo zazingavulwanga nguJehova, lowo obanika indlebe zokuzwisisa lezokulalela labo abamdingayo kodwa avumele ukuthi indlebe zalabo abangamlaleliyo zingezwa lutho oluphathelane laye. (Dut 29:4; Rom 11:8) Umphostoli uPhawuli wathi amanye amaKhristu ayezaphambuka ekukholweni engafuni ukuzwa iqiniso eliseLizwini likaNkulunkulu kodwa efuna ‘ukutshelwa lokho afuna ukukuzwa.’ Lokhu kwakuzabangela ukuthi alalele abafundisi bamanga. (2Ti 4:3, 4; 1Ti 4:1) Kanti njalo indlebe ‘zingancencetha’ ngokuzwa indaba ezethusayo ikakhulu eziphathelane lomonakalo.—1Sa 3:11; 2Am 21:12; Jer 19:3.

AUGUST 30–SEPTEMBER 5

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | UDUTHERONOMI 31-32

“Funda Ezifanisweni Ezisengomeni Ephefumulelweyo”

w20.06 10 ¶8-9

“Ngipha Inhliziyo Engaxamalazanga, Ukuze Ngilesabe Ibizo Lakho”

Ama-Israyeli athi esezangena eLizweni Lesithembiso, uJehova wafundisa uMosi ingoma ethile. (Dute. 31:19) UMosi yena kwakumele afundise abantu ingoma leyo. Amazwi akuDutheronomi 32:3 (Bala.) enza kucace ukuthi uJehova kafuni ibizo lakhe lifihlwe kumbe liphathwe angani lingcwele kakhulu okokuthi akumelanga lisetshenziswe. Ufuna bonke abantu balazi. Kwakuyisibusiso sibili kuma-Israyeli ukuzwa uMosi ebafundisa ngoJehova kanye lebizo lakhe elikhazimulayo. Lokho uMosi abafundisa khona kwabaqinisa futhi kwabavuselela “njengemifefezo etshanini.” (Dute. 32:2) Singenzani ukuze lathi sifundise ngendlela efananayo?

9 Nxa sitshumayela endlini ngendlu kumbe obala singatshengisa abantu ibizo likaNkulunkulu elithi Jehova eBhayibhilini. Singabanika amabhuku, sibabukelise amavidiyo njalo sibatshengise izinto ezikuwebhusayithi yethu ezidumisa uJehova. Nxa sisemsebenzini, esikolo loba siphakathi kohambo singatshela abantu ngoNkulunkulu wethu esimthandayo lokuthi unjani. Singabatshela ngezinto ezinhle uJehova azasenzela zona lazazenza emhlabeni. Nxa bekuzwa lokhu bangaqala ukubona ukuthi uJehova usithanda kangakanani. Nxa sitshela abanye iqiniso ngoBaba wethu osithandayo siyabe singcwelisa ibizo lakhe. Siyabe sibanceda bananzelele ukuthi bafundiswe amanga amanengi ngaye. Lokho esibafundisa khona kubaqinisa futhi kubavuselele ukwedlula loba yini abangayifunda.—Isaya. 65:13, 14.

w09-ZU 5/1 14 ¶4

Imifanekiso EseBhayibhelini—Ingabe Uyayiqonda?

IBhayibheli libuye lifanise uJehova nezinto ezingaphili. Uchazwa ngokuthi “iDwala” nangokuthi ‘uyisiphephelo.’ (2 Samuweli 23:3; IHubo 18:2; Duteronomi 32:4) Kuyini ukufana lapha? Njengoba nje idwala elikhulu linganyakazi, noJehova uNkulunkulu angaba uMthombo wesivikelo.

w01-ZU 10/1 9 ¶7

Lingisa UJehova Lapho Uqeqesha Izingane Zakho

Cabanga ngothando uJehova alubonisa lapho esebenzelana nama-Israyeli. UMose wasebenzisa umfanekiso omuhle ukuze achaze uthando uJehova ayenalo ngesizwe sakwa-Israyeli esasisesincane. Siyafunda: “Njengokhozi olunyakazisa isidleke salo, lubhakuza phezu kwamazinyane alo, wawelula amaphiko akhe, wabathatha, wabathwala ngezimpaphe zakhe. UJehova yedwa wamhola [uJakobe].” (Duteronomi 32:9, 11, 12) Ukuze lufundise amaphuphu alo ukundiza, ukhozi olungumama “lunyakazisa isidleke salo” lubhakuze ukuze lwenze amaphuphu alo andize. Lapho ekugcineni iphuphu liphuma esidlekeni, ngokuvamile esiba sedwaleni eliphakeme, unina “ubhakuza phezu” kwalo. Uma kubonakala sengathi lingase liyoshayeka phansi, unina ushona phansi kwalo, aliphakamise “ngezimpaphe zakhe.” Ngothando, uJehova wasinakekela ngendlela efanayo isizwe sakwa-Israyeli esasisanda kuzalwa. Wasinika uMthetho KaMose. (IHubo 78:5-7) UNkulunkulu wabe esesiqapha ngeso elibukhali lesi sizwe, elungele ukungenela abasize abantu bakhe lapho besenkingeni.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w04-ZU 9/15 27 ¶12

Amaphuzu Avelele Encwadi KaDuteronomi

31:12. Izingane kufanele zihlale nasebekhulile emihlanganweni yebandla futhi zizame ukulalela nokufunda.

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza