ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • mwbr25 November kk. 1-14
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu”

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu”
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2025
  • Izihlokwana
  • NOVEMBER 3-9
  • NOVEMBER 10-16
  • NOVEMBER 17-23
  • NOVEMBER 24-30
  • DECEMBER 1-7
  • DECEMBER 8-14
  • DECEMBER 15-21
  • DECEMBER 22-28
  • DECEMBER 29–JANUARY 4
Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2025
mwbr25 November kk. 1-14

Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

© 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

NOVEMBER 3-9

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU INGOMA YEZINGOMA 1-2

Uthando Oluqotho

w15 1/1 29 ¶9-10

Lukhona Yini Uthando Lweqiniso?

9 Nxa abantu betshada akutsho ukuthi baphongusayina isivumelwano bengathandani. Phela uthando luyinsika emitshadweni yamaKhristu. Kodwa luthando olunjani lolu? Ngolusekelwe ezimisweni zeBhayibhili yini? (1 Joh. 4:8) Luthando lwemvelo yini, olunjengokuthandana kwabantu abazalwa bonke? Lufanana loluphakathi kwabangane beqiniso abazwanana kakhulu yini? (Joh. 11:3) Ngoluphakathi kwendoda lomfazi yini? (Zaga. 5:15-20) Impendulo yikuthi uthando lweqiniso olungapheliyo phakathi kwabantu abatshadileyo lugoqela konke lokhu. Izenzo yizo ezenza umuntu abone ukuthi uyathandwa. Yikho-ke kuqakatheke kakhulu ukuthi abatshadileyo bangahlali bephatheke kakhulu okokuthi basala bengaselasikhathi sokutshengisana ukuthi bayathandana. Ukutshengisana uthando kuyabanceda ukuthi bathokoze emtshadweni wabo njalo bahlale bengelavalo lokuthi ungavuka uchithekile. Kwezinye izindawo abantu bayadingelwa umuntu wokutshada laye. Yikho-ke indoda lomfazi bangabe bengazani kangako bengakatshadi. Kodwa nxa behlala betshelana amazwi othando, kuzanceda ukuthi bathandane kakhulu futhi baphumelele emtshadweni wabo.

10 Kulokunye futhi okuhle okwenzakalayo nxa abatshadileyo bezinika isikhathi sokutshengisana ukuthi bayathandana. INkosi uSolomoni yathembisa umShulamithi ukuthi izamupha “amacici egolide ebalazwe ngesiliva.” Yambuka kakhulu yamtshela lokuthi ‘muhle njengenyanga, ukhazimula njengelanga.’ (INgoma. 1:9-11; 6:10) Kodwa umShulamithi wayethembekile ejaheni lakhe elalingumalusi. Kuyini okwamduduzayo njalo kwamenza ukuthi ahlale ethembekile lanxa babengekho ndawonye? Uyasitshela. (Bala iNgoma Yezingoma 1:2, 3.) Wayekhumbula izikhathi ezimnandi lapho ijaha lakhe elingumalusi ‘limtshengisa uthando.’ (NW) Kuye izenzo zothando lezi ‘zazithandeka kulewayini’ elenza ukuthi inhliziyo ithokoze, njalo ibizo lakhe lalisenza ukuthi abe njengomuntu okholisa ‘amakha achathazwe’ ekhanda. (Hubo. 23:5; 104:15) Siyabona-ke ukuthi nxa umuntu angatshengiswa uthando uyakholisa nxa ekhumbula isenzo lesi, besekusenza ukuthi aqhubeke emthanda kakhulu omunye wakhe. Kuqakatheke kakhulu ukuthi abatshadileyo bahlale betshengisana uthando zikhathi zonke.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w15 1/1 30 ¶11

Lukhona Yini Uthando Lweqiniso?

11 INgoma Yezingoma iphinda ibe lezifundo kumaKhristu angatshadanga, ikakhulu lawo adinga umuntu wokutshada laye. Intombi esikhuluma ngayo yayingamthandi uSolomoni. Yaqonqosela amadodakazi aseJerusalema yathi: “Lingaluvusi lokuba liluphazamise uthando luze luzithandele.” (INgoma. 2:7; 3:5) Ngani? Ngoba akuqondanga ukuthi umuntu aphonguthandana lomuntu wonke nje. Lokhu kutshengisa ukuthi nxa umKhristu efuna ukutshada kumele abekezele, amelele umuntu azamthanda ngenhliziyo yonke.

NOVEMBER 10-16

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU INGOMA YEZINGOMA 3-5

Okuqakathekileyo Yibuntu Bomuntu

w15 1/1 29 ¶8

Lukhona Yini Uthando Lweqiniso?

8 Kodwa akusikho ukuthi wonke amazwi othando abawatshelanayo engomeni le akhuluma ngokubukeka kwabo kuphela. Khangela ukuthi umalusi uthini ngendlela intombi yakhe ekhuluma ngayo. (Bala iNgoma Yezingoma 4:7, 11.) Uthi izindebe zayo “ziconsa ubumnandi njengoluju” aphinde athi “uchago loluju kungaphansi kolimi [lwayo.]” Lokhu kutsho ukuthi indlela ekhuluma ngayo inhle njalo imnandi njengoluju kanye lochago. Kuyacaca-ke ukuthi umalusi kacabangi ngobuhle bangaphandle kuphela nxa etshela intombi yakhe esithi: ‘Umuhle ikonke yonke yakho, kakulasiyinga kuwe.’

w15 1/1 31 ¶15

Lukhona Yini Uthando Lweqiniso?

15 Bala iNgoma Yezingoma 4:12. Kungani umalusi esithi isithandwa sakhe sifanana ‘lesivande esibiyelweyo’? Insimu ebiyelweyo ayingenwa nguwonke wonke nje. Umuntu angangena ngentuba kuphela. UmShulamithi wayenjengensimu leyo ngoba uthando lwakhe lwalungolwejaha ayezatshada lalo kuphela. Ngesikhathi esala ukuhugwa yinkosi, watshengisa ukuthi wayengafanani ‘lomnyango’ othe gengelezi, kodwa ‘wayengumduli.’ (INgoma. 8:8-10) Yikho-ke, amadoda labesifazana abafuna ukutshada futhi abesaba uNkulunkulu abaphongulutshaphaza uthando lwabo, kodwa bayazigcina besenzela abazatshada labo.

g05-ZU 1/8 25 ¶2-5

Uhlobo Lobuhle Obubaluleke Kakhulu

Ingabe ubuhle bangaphakathi bungabakhanga abanye? UGeorgina, oseneminyaka ecishe ibe yishumi eshadile, uthi: “Kuyo yonke le minyaka umyeni wami ubelokhu engikhanga ngokwethembeka nangobuqotho bakhe kimi. Into ebaluleke kakhulu ekuphileni kwakhe ukuthokozisa uNkulunkulu. Lokhu kuye kwamenza waba umuntu ocabangelayo nonothando. Uyangicabangela ezinqumweni zakhe futhi ungenza ngizwe ukuthi uyangazisa. Ngiyazi ukuthi ungithanda ngempela.”

UDaniel, owashada ngo-1987, uthi: “Ngicabanga ukuthi umkami muhle. Angikhangwa ubuhle bakhe bangaphandle kuphela kodwa ubuntu bakhe obungenza ngimthande ngisho nakakhulu. Ucabanga ngabanye abantu ngaso sonke isikhathi futhi uthakazelela ukubabona bephatheke kahle. Unezimfanelo eziyigugu zobuKristu. Lokhu kwenze ukuba ngikujabulele ukuhlala naye.”

Kuleli zwe eligcizelela ukubukeka kwangaphandle, kudingeka sibone okungalé kwako. Kudingeka sibone ukuthi akulula, uma kungekhona ukuthi akwenzeki ukufinyelela lokho okuthiwa ukuba “muhle”—nokuthi inzuzo yako ilinganiselwe kakhulu. Kodwa, singakwazi ukuhlakulela izimfanelo ezifiselekayo ezisenza sibe nobuhle bangempela bangaphakathi. IBhayibheli lithi: “Ukukhanga kungase kube yinkohliso, nobuhle bungase bube yize; kodwa owesifazane owesaba uJehova nguye ozitholela udumo.” Ngokuphambene, imiBhalo iyaxwayisa: “Njengendandatho yegolide yasekhaleni empumulweni yengulube, unjalo owesifazane omuhle kodwa ofulathela ukuba nengqondo.”—IzAga 11:22; 31:30.

IZwi likaNkulunkulu lisisiza ukuba sazise “umuntu osithekile wenhliziyo ogqoke isambatho esingenakonakala somoya onokuthula nobumnene, ongowenani elikhulu emehlweni kaNkulunkulu.” (1 Petru 3:4) Ngempela, ubuhle obunjalo bangaphakathi bubaluleke ngaphezu kobuhle bangaphandle. Futhi wonke umuntu angabufinyelela.

Ukuchwayisisa IMibhalo

mwb16.11 8, ibhokisi

UmShulamithi—Uyisibonelo Esihle

Kuyini okwamenza waba yisibonelo esihle kakhulu sezinceku zikaJehova?

2:7, NW; 4:12

•Walindela lowo ayemthanda

•Kazange avume ukuyengwa ngabanye ukuthi athandane laloba ngubani othutshayo

•Wayethobekile njalo emsulwa

•Kazange avume ukuthengwa ngegolide kumbe athatheke esezwe amazwi amnandi

NOVEMBER 17-23

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU INGOMA YEZINGOMA 6-8

Woba Ngumduli, Ungabi Ngumnyango

it “Ibhuku LeNgoma Yezingoma” ¶11

Ibhuku LeNgoma Yezingoma

Kukhanya uSolomoni wacina emvumele umShulamithi ukuthi abuyele ngakibo. Abanewabo bathi bembona ethutsha bathi: “Ngubani lo othutsha evela enkangala, egone usomoya wakhe?” (Ing 8:5a) Babengakakunanzeleli ukuthi udadewabo wayelothando oluqotho. Omunye wabanewabo wayeke wakhuluma ngaye wathi: “Silomnawethu oyinkazana, njalo kakaphuhli. Sizamenzelani umnawethu, ngelanga azacelwa ngalo?” (8:8) Omunye wasephendula wathi: “Nxa engumduli, sizakwakha phezu kwakhe inqaba yesiliva, kodwa nxa engumnyango, sizamvala ngepulanka lomsedari.” (8:9) Kodwa umShulamithi yena wathi: “Ngingumduli, amabele ami anjengezinqaba. Ngakho emehlweni akhe sengibe njengalowo osethole ukuthula.” (8:10) Wayengawatsho ekhululekile amazwi la ngoba wayengazange avume ukuyengwa ukuthi athandane lomunye umuntu njengoba wayesuthiseka ngensimu yakhe yamagilebisi futhi elothando oluqotho kumalusi.—8:6, 7, 11, 12.

yp 188 ¶2-mwbr

Kuqondile Yini Ukulala Lomuntu Ongatshadanga Laye?

Nxa osakhulayo engaziphatha kuhle, uyavika ingozi ebezingamehlela. Kodwa ukuziphatha kuhle kuphinda kuncede lakwezinye izinto. IBhayibhili likhuluma ngenye intombi eyahlala imsulwa ngesikhathi ithandana lejaha layo eyayingalithontisi. Intombi le yayiziqhenya ngoba yayiziphethe kuhle, yikho yathi: “Ngingumduli, amabele ami anjengezinqaba.” Wayengasithathekile othi angayengwa ukuthi aziphathe kubi ahle avume. Wayengumduli olezinqaba eziqinileyo owawungeke uphongukhwelwa nje! Yikho kwakumfanele sibili ukuthi kuthiwe ‘yintandokazi’ njalo laye wazikhulumela ukuthi ‘emehlweni [ejaha lakhe] usebe njengalowo osethole ukuthula.’ Okunye okwakubenza bathokoze bobabili yikuthi yena ngokwakhe wayehlalisekile, elokuthula.—INgoma Yezingoma 6:9, 10; 8:9, 10.

yp2-ZU 33

Isibonelo Esihle—UmShulamiti

Intombi yomShulamiti iyazi ukuthi kufanele icabange ngendlela ehluzekile ezindabeni zothando. Ithi kubangane bayo: “Nginifungisile ukuba ningazami ukuphaphamisa noma ukuvusa uthando kimi luze luzivukele lona.” UmShulamiti uyazi ukuthi imizwa ingasheshe ikwenze ucabange ngendlela engahluzekile. Ngokwesibonelo, uyaqaphela ukuthi abanye bangamcindezela ukuba avume ukuthandana nomuntu ongamfanele. Ngisho nemizwa yakhe ingafiphaza ukwahlulela okuhle. Ngakho umShulamiti uba ‘njengodonga.’—IsiHlabelelo SeziHlabelelo 8:4, 10.

Ingabe umbono wakho ngothando uvuthwe njengowomShulamiti? Ingabe uyokwazi ukungayivumeli inhliziyo yakho ilawule indlela ocabanga ngayo? (IzAga 2:10, 11) Ngezinye izikhathi abanye bangase bakucindezele ukuba uthandane nomuntu ungakakulungeli. Kungenzeka nokuba uzilethele kwawena lokho kucindezela. Ngokwesibonelo, uma ubona umfana nentombazane bebambene ngezandla, ingabe uzizwa usha amashushu ukuba nothile ozothandana naye? Ungamvuma yini umuntu ongenazo izinkolelo ezifana nezakho ezisekelwe eBhayibhelini? Intombi yomShulamiti yayivuthiwe uma kuziwa ezindabeni zothando. Nawe ungafana nayo!

Ukuchwayisisa IMibhalo

w15 1/1 28 ¶3

Lukhona Yini Uthando Lweqiniso?

3 Bala iNgoma Yezingoma 8:6. EMbhalweni lo, kwamanye amaBhayibhili kusetshenziswa umutsho othi “ilangabi likaJah” njalo umutsho lo uluchasisa kuhle kakhulu uthando. Uthando lweqiniso ‘yilangabi likaJah’ ngoba uJehova nguye owenza ukuthi kube lothando olunjalo. Wadala abantu ngomfanekiso wakhe besenelisa ukuthi bathande. (Gen. 1:26, 27) Indoda yokuqala, u-Adamu, yahaya inkondlo ngesikhathi uNkulunkulu eyinika umfazi. Akuthandabuzwa ukuthi u-Eva, owesifazana wokuqala, wayithanda kakhulu indoda le “ngokuba wathathwa” kuyo. (Gen. 2:21-23) Ngakho-ke kungenzakala sibili ukuthi indoda lowesifazana babe lothando oluqinileyo futhi olungapheliyo ngenxa yokuthi uJehova wadala abantu besenelisa ukutshengisa ukuthi bayathandana.

NOVEMBER 24-30

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-ISAYA 1-2

Nxa ‘Sisindwa Ngamacala’

ip-1-ZU 14 ¶8

Ubaba Namadodana Akhe Ahlubukayo

8 U-Isaya uqhubeka nesigijimi sakhe ngamazwi ashubile esizweni sakwaJuda: “Maye kuso isizwe esinesono, abantu abasindwa isiphambeko, inzalo eyenza okubi, amadodana achithayo! Bamshiyile uJehova, baye bamphatha ngendelelo oNgcwele ka-Israyeli, baphenduké bafulathela.” (Isaya 1:4) Izenzo ezimbi zinganqwabelana kuze kube sezingeni lokuba zifane nomthwalo osindayo nocindezelayo. Ngosuku luka-Abrahama uJehova wachaza izono zeSodoma neGomora ngokuthi ‘zinzima kakhulu.’ (Genesise 18:20) Manje kubonakala okufanayo kubantu bakwaJuda, ngoba u-Isaya uthi ‘basindwa isiphambeko.’ Ubuye ababize ngokuthi “inzalo eyenza okubi, amadodana achithayo.” Yebo, abantu baseJudiya bafana nezingane ezingamahlongandlebe. “Baphenduké bafulathela,” noma njengoba i-New Revised Standard Version ikubeka, “bahlukene ukwehlukana” noYise.

w24.08 9 ¶6

UJehova Ufuna Abantu Bonke Baphenduke

6 UJehova wayehlala ethuma abaphrofethi bakhe ukuthi baxwayise abantu bakhe njalo babancedise ukuthi babuyele kuye. Ngokwesibonelo, wathuma umphrofethi wakhe uJeremiya ukuthi abatshele athi: ‘Phenduka wena Israyeli ohlamukayo. Angisoze ngikukhangele ngizondile ngoba ngiqotho. Angisoze ngihlale ngikuzondele. Wena vuma icala lakho ngoba uhlamukele uJehova.’ (Jer. 3:12, 13) Waphinda wathuma uJoweli ukuthi abatshele athi: “Phendukelani kimi ngenhliziyo yonke.” (Jow. 2:12, 13) U-Isaya yena wamthuma ukuthi athi: ‘Zihlambululeni, tshiyani izenzo ezimbi elizenza phambi kwami, yekelani ukwenza okubi.’ (Isaya. 1:16-19) UHezekheli yena wamtshela ukuthi athi: ‘Ngiyathokoza yini ngokufa komuntu owenza okubi? Mina engikufunayo yikuthi umuntu omubi atshiye konke okubi akwenzayo aqhubeke ephila. Angithokozi ngokufa kwaloba ngubani. Yikho phendukani liphile.’ (Hez. 18:23, 32) UJehova uyathokoza nxa ebona abantu bephenduka ngoba ufuna baphile kuze kube nini lanini! Kodwa kagoqi izandla alindele ukuthi umuntu owonileyo azitshintshele yedwa. Ake sibone ezinye izibonelo ezizasinceda sikuzwisise lokho.

Ukuchwayisisa IMibhalo

rr 13 ¶16-17

‘Chasisa Indlela Ithempeli Elimi Ngayo’

16 Abantu kwakumele bakuqakathekise kakhulu ukukhonza kweqiniso ukuze kuvuselelwe, uJehova akhonzwe ngendlela efaneleyo. Kusasele iminyaka eyedlula engu-100 ukuthi uHezekheli aphrofethe, umphrofethi u-Isaya wabhala wathi: “Ngezinsuku zokucina, intaba yendlu kaJehova izamiswa iqine phezu kweziqongo zezintaba, izaphakanyiswa yedlule amaqaqa.” (Isaya. 2:2) U-Isaya waphrofetha ukuthi ukukhonza kweqiniso kwakuzavuselelwa lokuthi abantu bakaNkulunkulu babezakuqakathekisa kakhulu, kuphakanyiswe kube angathi kubekwe entabeni ende ukwedlula zonke. Khumbula ukuthi embonweni kaHezekheli, uJehova wabeka uHezekheli “entabeni ende kakhulu.” Khonapho yikho abona khona indlu kaJehova. (Hez. 40:2) Yikho umbono kaHezekheli wakuveza egcekeni ukuthi ukukhonza kweqiniso kwakuzavuselelwa.

17 Ake sikhulume ngalokho uHezekheli akubonayo lakuzwayo okubhalwe kuHezekheli isahluko 40 kusiya ku-48. Wabona ingilosi ilinganisa amagedi, lomduli, lamaguma kanye lendawo engcwele yethempeli. (Hez. 40-42) Kusenjalo kwenzakala into uHezekheli ayengayilindelanga. UJehova wafika ethempelini elenkazimulo enkulu. Wakhuza abantu bakhe ababesenza okubi labaphristi kanye labakhokheli. (Hez. 43:1-12; 44:10-31; 45:9-12) UHezekheli wabona umfula owawugeleza usuka endaweni engcwele uze uyethela eLwandle Lwesawudo. Loba ngaphi lapho amanzi awo ayegelezela khona, izinto ezazilapho zaziphila futhi kube lezibusiso ezinengi. (Hez. 47:1-12) Kanti njalo wabona ilizwe lisabiwa ngezilinganiso ezaziqanjiwe, futhi indawo yokukhonzela uJehova yayiphakathi laphakathi kwelizwe. (Hez. 45:1-8; 47:13–48:35) Kuyini uJehova ayefuna ukukufundisa abantu bakhe ngezinto zonke lezi? Wayefuna ukuqinisekisa abantu bakhe ukuthi ukukhonza kweqiniso kwakuzavuselelwa futhi kuphakanyiswe. Wayezakuba sethempelini lakhe futhi enze ukuthi izibusiso zigelezele elizweni lonke zisuka kulo ukuze kube lempilo lokuthula elizweni.

DECEMBER 1-7

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-ISAYA 3-5

Abako-Israyeli Kwakumele Bamlalele UJehova

ip-1-ZU 73-74 ¶3-5

Maye Ngesivini Esingathembekile!

3 Kungakhathaliseki ukuthi u-Isaya uzihlabelelela ngokoqobo yini izilaleli zakhe lo mfanekiso noma cha, uyazikhanga ngempela. Cishe eziningi zijwayelene nomsebenzi wokutshala isivini, futhi incazelo ka-Isaya icacile, ingokoqobo. Njengabatshali bomvini namuhla, umnini-sivini akatshali imbewu yamagilebhisi, kodwa ‘ikhethelo,’ noma “umvini obomvu” osezingeni eliphezulu—ihlumela elithathwe komunye umvini. Kuyafaneleka ukuba atshale lesi sivini “eqeleni elithelayo,” endaweni esizochuma kuyo.

4 Kuwumsebenzi onzima ukwenza isivini sikhiqize. U-Isaya uchaza umnini-sivini ngokuthi ‘uyasimba, asuse amatshe’—umsebenzi oyisicefe nokhathazayo! Cishe usebenzisa amatshe amakhudlwana ukuze ‘akhe umbhoshongo.’ Ezikhathini zasendulo, imibhoshongo enjalo yayisetshenziswa njengendawo yabalindi ababeqapha izitshalo zingantshontshwa amasela nezilwane. Wakha nodonga lwamatshe lokubiyela izindawo okutshalwe kuzo isivini. (Isaya 5:5) Lokhu ngokuvamile kwakwenzelwa ukunqanda umhlabathi obalulekile ukuba ungaguguleki.

5 Esesebenze kanzima kangaka ukuze avikele isivini sakhe, umnini-sivini kufanele alindele ukuba siveze izithelo. Esalindele lokho, ugweda isikhamo sewayini. Kodwa ingabe isivuno esilindelekile siyabonakala? Cha, isivini sikhiqiza amagilebhisi asendle.

ip-1-ZU 76 ¶8-9

Maye Ngesivini Esingathembekile!

8 U-Isaya ubiza uJehova, umnini-sivini, ngokuthi “othandekayo wami.” (Isaya 5:1) U-Isaya angakhuluma ngoNkulunkulu ngendlela efudumele kanjena kuphela ngoba enobuhlobo obuseduze naYe. (Qhathanisa noJobe 29:4; iHubo 25:14.) Nokho, uthando lo mprofethi analo ngoNkulunkulu alulukhulu uma luqhathaniswa nothando uNkulunkulu analo ‘ngesivini’ sakhe—isizwe ‘asitshala.’—Qhathanisa no-Eksodusi 15:17; IHubo 80:8, 9

9 UJehova ‘watshala’ isizwe sakhe ezweni laseKhanani wasinika imithetho nemiyalo, eyasebenza njengodonga lokusivikela ekonakalisweni ezinye izizwe. (Eksodusi 19:5, 6; IHubo 147:19, 20; Efesu 2:14) Ngaphezu kwalokho, uJehova wasinika abahluleli, abapristi nabaprofethi ukuba basifundise. (2 AmaKhosi 17:13; Malaki 2:7; IzEnzo 13:20) Lapho ama-Israyeli esongelwa ukuhlaselwa yimpi, uJehova wayevusa abakhululi. (Heberu 11:32, 33) Ngesizathu esihle, uJehova uyabuza: “Yini enye okusamelwe yenzelwe isivini sami engingakayenzi kuso kakade?”

w06-ZU 6/15 18 ¶1

“Unakekele Lo Mvini”!

U-Isaya wafanisa “indlu ka-Israyeli” nesivini kancane kancane esathela “amagilebhisi asendle,” noma ugqumugqumu obolile. (Isaya 5:2, 7) Amagilebhisi asendle mancane kakhulu kunalawo atshalwayo kodwa izinhlamvu zawo zinkulu kangangokuthi cishe lonke igilebhisi liyizinhlamvu. Ngeke ulenze iwayini ngamagilebhisi asendle noma uwadle—okuwuphawu olufanelekayo lwesizwe esihlubukayo esisithelo saso siwukwephula umthetho kunokuba sibonise ukulunga. Akuyena uMlimi wesivini owayenze ukuba lesi sithelo singabi nalusizo. UJehova wenza konke ayengakwenza ukuze enze lesi sizwe sithele. Wabuza: “Yini enye okusamelwe yenzelwe isivini sami engingakayenzi kuso kakade?”—Isaya 5:4.

w06-ZU 6/15 18 ¶2

“Unakekele Lo Mvini”!

Njengoba umvini ongu-Israyeli wawungatheli, uJehova waxwayisa ngokuthi wayezobhidliza udonga ayelwakhile olwaluvikela abantu bakhe. Wayengeke esawuthena noma awuhlakule umvini wakhe ongokomfanekiso. Wawungeke usazithola izimvula zasentwasahlobo ezaziwenza uthele, futhi lesi sivini sasiyogcwala ameva nokhula.—Isaya 5:5, 6.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w24.03 22 ¶10

Balekela Ubumnyama, Uhlale Ekukhanyeni

10 Umhlaba kaSathane uzama ukusiqila. Ufuna sikholwe ukuthi lokho uJehova athi yikuziphatha okubi lalokho athi kungcolile akukubi. (2 Phet. 2:19) Lokhu akusimangalisi ngoba enye indlela uDeveli aselesikhathi eside eyisebenzisa yikuvala abantu ingqondo ukuze bangenelisi ukwehlukanisa okulungileyo lokungalunganga. (Isaya 5:20; 2 Khor. 4:4) Yikho lamuhla amafilimu amanengi, lenhlelo ze-TV kanye lamawebhusayithi kugcwele izinto eziphikisana lemithetho kaJehova. USathane ufuna sicabange ukuthi imikhuba engcolileyo kanye lobufebe obugcwele emhlabeni lamuhla kumnandi njalo akusiphambanisi ngalutho.—Bala u-Efesu 5:6.

DECEMBER 8-14

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-ISAYA 6-8

“Ngilapha! Thuma Mina!”

ip-1-ZU 93-94 ¶13-14

UJehova UNkulunkulu Usethempelini Lakhe Elingcwele

13 Masilalele kanye no-Isaya. “Ngaqala ukuzwa izwi likaJehova lithi: ‘Ngizothuma bani, ubani ozosiyela na?’ Ngathi: ‘Nangu mina! Thuma mina.’” (Isaya 6:8) Lo mbuzo obuzwa uJehova ngokusobala ufuna ukuba u-Isaya aphendule, ngoba akekho omunye umprofethi ongumuntu okulo mbono. Ngokuqinisekile uyisimemo sokuba u-Isaya abe isithunywa sikaJehova. Kodwa kungani uJehova ebuza ethi, “Ubani ozosiyela na?” Ngokushintsha isivumelwano esisebunyeni u-“ngi” asebenzise isivumelwano esisebuningini u-“si,” uJehova manje usehlanganisa nomunye umuntu okungenani oyedwa. Ubani? Akuyona yini iNdodana yakhe ezelwe yodwa, leyo kamuva eyaba umuntu uJesu Kristu? Ngempela, iyona le Ndodana uNkulunkulu athi kuyo, “Masenze umuntu ngomfanekiso wethu.” (Genesise 1:26; IzAga 8:30, 31) Yebo, eceleni kukaJehova emagcekeni asezulwini kuneNdodana yakhe ezelwe yodwa.—Johane 1:14.

14 U-Isaya akananazi! Kungakhathaliseki ukuthi umyalezo uthini, uphendula ngokushesha: “Nangu mina! Thuma mina.” Akabuzi nokuthi yini angase ayizuze ngokwamukela lesi sabelo. Umoya wakhe wokuzithandela uyisibonelo esihle kuzo zonke izinceku zikaNkulunkulu namuhla, ezithunywe ukuba zishumayele ‘izindaba ezinhle zombuso emhlabeni wonke owakhiwe.’ (Mathewu 24:14) Njengo-Isaya, zinamathela esabelweni sazo ngokwethembeka futhi ziyise ‘ubufakazi ezizweni zonke,’ naphezu kokungalaleli okusakazekile. Futhi ziya phambili ngokuqiniseka, njengoba kwenza u-Isaya, zazi ukuthi ukuthunywa kwazo kuvela egunyeni eliphakeme kunawo wonke.

ip-1-ZU 95 ¶15-16

UJehova UNkulunkulu Usethempelini Lakhe Elingcwele

15 Manje uJehova uchaza lokho u-Isaya okumelwe akusho nokuthi ukusabela kuyoba njani: “Hamba, uthi kulesi sizwe, ‘Yizwani ngokuphindaphindiwe, O nina bantu, kodwa ningaqondi; nibone ngokuphindaphindiwe, kodwa ningatholi lwazi.’ Yenza inhliziyo yalesi sizwe ibe lukhuni, wenze zona kanye izindlebe zabo zingasabeli, unameke amehlo abo ahlangane, ukuze bangaboni ngamehlo abo futhi bangezwa ngezindlebe zabo, nokuba inhliziyo yabo ingaqondi ukuze empeleni bangabuyi futhi bazitholele ukuphulukiswa.” (Isaya 6:9, 10) Ingabe lokhu kusho ukuthi u-Isaya kumelwe akhwele azehlele kumaJuda futhi awacasule, awaxabanise noJehova? Phinde! Laba abantu bakubo ka-Isaya, ahlobene nabo. Kodwa amazwi kaJehova abonisa indlela abantu abayosabela ngayo emyalezweni waKhe, kungakhathaliseki ukuthi u-Isaya uwufeza ngokwethembeka kangakanani lo msebenzi wakhe.

16 Iphutha likubantu. U-Isaya uzokhuluma nabo “ngokuphindaphindiwe,” kodwa ngeke bawamukele umyalezo noma baqonde. Iningi liyoba ntamo-lukhuni lingasabeli, njengokungathi liyizimpumputhe noma izithulu. Ngokuya kubo ephindelela, u-Isaya uzokwenza “lesi sizwe” sibonise ukuthi asifuni ukuqonda. Sizozibonakalisa ukuthi asifuni ukuba umyalezo ka-Isaya—umyalezo kaNkulunkulu—ungene ezingqondweni nasezinhliziyweni zaso. Yeka indlela okuyiqiniso ngayo lokhu ngabantu banamuhla! Abaningi babo bayenqaba ukulalela oFakazi BakaJehova njengoba beshumayela izindaba ezinhle zoMbuso kaNkulunkulu ozayo.

w14 12/1 8 ¶2

‘Lalelani Lizwisise Lokhu’

2 Abanengi babengazwisisi ukuthi uJesu wayesitshoni. Ngenxa yani? Ngenxa yokuthi abanye basebevele belemibono yabo njalo babengafuni ukuzwisisa. UJesu waze wakhuluma ngabo wathi: “Lilendledlana yenu yokufuqela eceleni imilayo kaNkulunkulu ukuze lilandele amasiko enu!” (Mak. 7:9) Abantu laba babengazihluphi ngokuthi bazwisise ukuthi amazwi kaJesu ayesitshoni. Babengafuni ukuntshintsha ukuphila kwabo lemicabango yabo. Lanxa izindlebe zabo zazingabe zivulekile, izinhliziyo zabo zazivaleke ngci! (Bala uMathewu 13:13-15.) Manje kuyini esingakwenza ukuze ezethu izinhliziyo zihlale zivulekile ukwenzela ukuthi lokho okwafundiswa nguJesu kusincede?

Ukuchwayisisa IMibhalo

w21.11 16 ¶9, 10

Lina Elisanda Kutshada, Qakathekisani Ukukhonza UJehova

9 U-Isaya lomkakhe babekuqakathekisa kakhulu ukukhonza uJehova. U-Isaya wayengumphrofethi futhi kumele ukuthi umkakhe laye wayephrofetha ngoba ubizwa ngokuthi ‘ngumphrofethikazi.’ (Isaya. 8:1-4) Akuthandabuzwa ukuthi u-Isaya lomkakhe babeqakathekisa ukukhonza uJehova ukwedlula loba yini. Abatshadileyo bangancedakala sibili nxa bangabalingisela!

10 Abatshadileyo bangalingisela u-Isaya lomkakhe ngokwenza konke abangakwenza ekukhonzeni uJehova. Ukutaditsha iziphrofetho zeBhayibhili bendawonye lokubona indlela ezihlala zigcwaliseka ngayo kuzakwenza bamthembe sibili. (Tit. 1:2) Bangacabangisisa ngalokho abangakwenza ukuze bancedise ekugcwaliseni ezinye iziphrofetho. Ngokwesibonelo, bangancedisa ekugcwaliseni isiphrofetho sikaJesu esimayelana lokuthi izindaba ezinhle zizatshunyayelwa emhlabeni wonke ukuphela kungakafiki. (Mat. 24:14) Nxa abatshadileyo beqhubeka bebona ubufakazi bokuthi iziphrofetho zeBhayibhili ziyagcwaliseka, bazazimisela ukwenza konke abangakwenza ekukhonzeni uJehova.

DECEMBER 15-21

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-ISAYA 9-10

Isiphrofetho Esimayelana ‘Lokukhanya Okukhulu’

ip-1-ZU 125-126 ¶16-17

Isithembiso SeSikhulu Sokuthula

16 Yebo, ‘isikhathi sakamuva’ esabikezelwa u-Isaya yisikhathi senkonzo kaKristu yasemhlabeni. Ingxenye enkulu yokuphila kukaJesu kwasemhlabeni yaba seGalile. Inkonzo yakhe wayiqala esifundeni saseGalile futhi waqala khona ukumemezela: “Umbuso wamazulu ususondele.” (Mathewu 4:17) EGalile, wanikeza iNtshumayelo yakhe edumile yaseNtabeni, wakhetha abaphostoli bakhe, wenza isimangaliso sakhe sokuqala futhi waziveza kubalandeli bakhe abangaba ngu-500 ngemva kokuvuswa kwakhe. (Mathewu 5:1–7:27; 28:16-20; Marku 3:13, 14; Johane 2:8-11; 1 Korinte 15:6) Ngale ndlela, uJesu wagcwalisa isiprofetho sika-Isaya ngokudumisa “izwe lakwaZebuloni nezwe lakwaNafetali.” Yebo, uJesu akagcinanga kubantu baseGalile kuphela ukwenza inkonzo yakhe. Ngokushumayela izindaba ezinhle ezweni lonke, uJesu ‘wadumisa’ sonke isizwe sakwa-Israyeli, kuhlanganise noJuda.

17 Kuthiwani-ke ‘ngokukhanya okukhulu’ eGalile uMathewu akhuluma ngako? Nalokhu kwakuyingcaphuno yesiprofetho sika-Isaya. U-Isaya wabhala: “Abantu ababehamba ebumnyameni babone ukukhanya okukhulu. Ngokuqondene nalabo abahlala ezweni lethunzi elimnyama, ukukhanya kuye kwakhanya phezu kwabo.” (Isaya 9:2) Ekhulwini lokuqala C.E., amanga amaqaba ayesithibeze ukukhanya kweqiniso. Abaholi benkolo abangamaJuda babenze le nkinga yaba yimbi nakakhulu ngokubambelela emasikweni abo enkolo ‘ayelenzé ize’ “izwi likaNkulunkulu.” (Mathewu 15:6) Abathobekileyo babecindezelwa futhi bedidekile, belandela ‘abaqondisi abayizimpumputhe.’ (Mathewu 23:2-4, 16) Ngesikhathi kuvela uJesu, uMesiya, amehlo abantu abaningi abathobekile avuleka ngendlela eyisimanga. (Johane 1:9, 12) Umsebenzi kaJesu ngesikhathi esemhlabeni nezibusiso eziwumphumela womhlatshelo wakhe kuchazwe ngokufanele esiprofethweni sika-Isaya ngokuthi “ukukhanya okukhulu.”—Johane 8:12.

ip-1-ZU 126-128 ¶18-19

Isithembiso SeSikhulu Sokuthula

18 Labo abasabela ekukhanyeni baba nezizathu eziningi zokuthokoza. U-Isaya waqhubeka: “Wenzé isizwe saba nabantu abaningi, usenzelé ukuthokoza kwaba kukhulu. Siye sathokoza phambi kwakho njengokuthokoza kwangesikhathi sokuvuna, njengalabo abajabulayo lapho behlukanisa impango.” (Isaya 9:3) Ngenxa yomsebenzi wokushumayela owawenziwa uJesu nabalandeli bakhe, abanhliziyo ziqotho baziveza, bazibonakalisa befisa ukukhulekela uJehova ngomoya nangeqiniso. (Johane 4:24) Eminyakeni engaphansi kwemine, izixuku zamukela ubuKristu. Ngosuku lwePhentekoste 33 C.E. kwabhapathizwa abayizinkulungwane ezintathu. Ngemva nje kwalokho, “inani lamadoda laba cishe izinkulungwane eziyisihlanu.” (IzEnzo 2:41; 4:4) Njengoba abafundi bebonakalisa ukukhanya ngentshiseko, “isibalo sabafundi saqhubeka siphindaphindeka kakhulu eJerusalema; isixuku esikhulu sabapristi saqala ukulalela ukholo.”—IzEnzo 6:7.

19 Njengalabo abathokozayo ngenxa yesivuno esikhulu noma abethabayo lapho kuhlukaniselwana impango eyigugu ngemva kokunqoba okukhulu empini, abalandeli bakaJesu bathokoza ngenxa yokwanda. (IzEnzo 2:46, 47) Ngokuhamba kwesikhathi, uJehova wenza ukuba ukukhanya kukhanye ezizweni. (IzEnzo 14:27) Ngakho abantu bazo zonke izinhlanga bathokoza ngokuthi base bevulelwe indlela yokuya kuJehova.—IzEnzo 13:48.

ip-1 128-129 ¶20-21

Isithembiso SeSikhulu Sokuthula

20 Imiphumela yomsebenzi kaMesiya ihlala njalo, njengoba sibona emazwini alandelayo ka-Isaya: “Ijoka lomthwalo wabo nenduku ephezu kwamahlombe abo, ubhoko lwalowo obaqhuba ukuba basebenze, uye wakuphihliza kwaba izicucwana njengasosukwini lukaMidiyani.” (Isaya 9:4) Emakhulwini eminyaka ngaphambi kosuku luka-Isaya, abakwaMidiyani babopha uzungu nabakwaMowabi ukuze banxenxele u-Israyeli esonweni. (Numeri 25:1-9, 14-18; 31:15, 16) Kamuva, abakwaMidiyani bahlukumeza ama-Israyeli ngokuwabhudubeza nangokuphanga imizana namapulazi awo iminyaka engu-7. (AbAhluleli 6:1-6) Kodwa uJehova, ngenceku yakhe uGideyoni, wawangquzula amabutho akwaMidiyani. Ngemva kwalolo ‘suku lukaMidiyani,’ abukho ubufakazi bokuthi abantu bakaJehova bake baphinda bahlupheka ezandleni zabakwaMidiyani. (AbAhluleli 6:7-16; 8:28) Maduze nje, uJesu Kristu, uGideyoni omkhulu, uzozijuqa izitha zanamuhla zabantu bakaJehova. (IsAmbulo 17:14; 19:11-21) Khona-ke, “njengasosukwini lukaMidiyani,” kuyoba nokunqoba okuphelele nokuhlala njalo ngamandla kaJehova, hhayi ngekhono lomuntu. (AbAhluleli 7:2-22) Abantu bakaNkulunkulu ngeke baphinde bahlupheke ngaphansi kwejoka lokucindezelwa!

21 Ukubonakaliswa kwamandla aphezulu akukhona ukukhazinyuliswa kwempi. UJesu ovusiwe uyiSikhulu Sokuthula, futhi uyoletha ukuthula kwaphakade ngokuqothula izitha zakhe. U-Isaya manje ukhuluma ngezivatho zempi njengokungathi zishiswe ngomlilo: “Yilelo nalelo wudlu lalowo odavuza kuze kundindizele futhi isiphuku esigingqwe egazini kuye kwashiswa kwaba ngukudla komlilo.” (Isaya 9:5) Ukundindizela okubangelwa ukudavuza kwamawudlu amasosha amashayo ngeke kuphinde kuzwakale. Izingubo ezinegazi zamaqhawe alukhuni ngenxa yokulwa ngeke ziphinde zibonakale. Ngeke iphinde ibe khona impi!—IHubo 46:9.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w21.04 14 ¶1-2

Qhubeka Uyiqakathekisa Inhlawulo

1 UKONA kuka-Adamu, indoda epheleleyo kwabangela ukuthi yena lezizukulwane zakhe bangatholi ukuphila okungapheliyo. U-Adamu wayengeke azame ukuzigeza ngoba wayewone ngabomo. Kodwa izizukulwane zakhe zona ke? Phela zona kazonanga lutho. (Rom. 5:12, 14) U-Adamu kwakumele afe ngenxa yalokho ayekwenzile. Kodwa kukhona yini uJehova ayengakwenza ukuze izizukulwane zika-Adamu ziphile kuze kube nini lanini? Ye. Ngemva kokona kuka-Adamu, uJehova wahle waqalisa ukuveza indlela ayezakhulula ngayo abantu esonweni lasekufeni. (Gen. 3:15) Ngesikhathi sakhe ayesibekile, uJehova wayezathumela iNdodana yakhe ukuthi ‘izonikela ngokuphila kwayo kube yinhlawulo yabanengi.’—Mak. 10:45; Joh. 6:51.

2 Kuyini inhlawulo? EMibhalweni YamaKhristu YesiGrikhi, inhlawulo yimbadalo uJesu ayibhadalayo ukuze abuyisele lokho okwakulahlwe ngu-Adamu. (1 Khor. 15:22) Kungani kwakumele uJesu ahlawule? Ngenxa yokuthi umthetho kaJehova ophathelane lokwahlulela kuhle owawuseMthethweni kaMosi wawusithi impilo kumele ikhwitshizwe ngempilo. (Eks. 21:23, 24) Ngesikhathi u-Adamu esona walahlekelwa yimpilo epheleleyo, yikho uJesu wanikela ngokuphila kwakhe okupheleleyo ukuze kuvumelane lokwahlulela kuhle kukaNkulunkulu. (Rom. 5:17) Lokhu kwamenza waba ‘nguBaba Waphakade’ wabo bonke abalokholo enhlawulweni yakhe.—Isaya. 9:6; Rom. 3:23, 24.

ZINIKELE EMSEBENZINI WOKUTSHUMAYELA

ijwfq isihloko 35

OFakazi BakaJehova Sebantshintsha IBhayibhili Ukuze Lihambelane Lalokho Abakukholwayo Yini?

Hatshi kakunjalo. Iqiniso yikuthi sananzelela ukuthi esikukholwayo kakuhambelani lalokho okutshiwo liBhayibhili sasesintshintsha esikukholwayo ukuze kuhambelane leBhayibhili.

Kanti futhi saqalisa ukuhlola iBhayibhili singakadindi i-New World Translation of the Holy Scriptures ngo-1950. Ngalesosikhathi sasisebenzisa loba yiwaphi amaBhayibhili ayekhona ukuze asisize sihambelanise esikukholwayo lalokho okutshiwo liBhayibhili. Khangela ezinye izibonelo zalokho esikukholwayo ubone ukuthi kuyahambelana yini lalokho okuseBhayibhilini.

1. Lokho esikukholwayo: UNkulunkulu, uJesu lomoya ongcwele akulingani. I-Zion’s Watch Tower ka-1882 yathi: ‘Abantu ababala imagazini le bayakwazi ukuthi kasikukholwa ukuthi uJehova, uJesu lomoya ongcwele bangumuntu oyedwa ngoba lokho akukho eBhayibhilini.’

● Lokho okutshiwo liBhayibhili: “UJehova uNkulunkulu wethu nguJehova munye.” (UDutheronomi 6:4, The Holy Bible, kaRobert Young) “Kodwa kuloNkulunkulu oyedwa kuphela, uYise, okwavela kuye izinto zonke njalo okunguye esimphilelayo; leNkosi eyodwa, uJesu uKhristu, ozinto zonke zeza ngaye njalo esiphila ngaye.” (1 KwabaseKhorinte 8:6, American Bible Union Version) UJesu yena ngokwakhe wathi: “UBaba mkhulu kulami.”—UJohane 14:28, Douay-Rheims Version.

2. Lokho esikukholwayo: Abantu kabasoze batshiswe esihogweni. I-Zion’s Watch Tower kaJune 1882 yayilesihloko esithi “The Wages of Sin Is Death,” njalo isihloko leso sasithethwe embhalweni kaRoma 6:23. Yathi: “Umutsho lo ulula kakhulu njalo uyazwisiseka. Kuyamangalisa ukuthi abantu abazithi bangamakholwa bathi iBhayibhili lifundisa ukuthi abantu abenza okubi bazatshiswa esihogweni kuze kube phakade.”

● Lokho okutshiwo liBhayibhili: “Umphefumulo owonayo uzakufa.” (UHezekheli 18:4, 20, King James Version) Abantu abangalaleli uNkulunkulu kabasoze batshiswe kuze kube phakade kodwa “bazabhujiswa okulaphakade”—2 Thesalonika 1:9, King James Version.

3. Lokho esikukholwayo: UMbuso kaNkulunkulu unguhulumende ongokoqobo hatshi isimo senhliziyo yomuntu. I-Zion’s Watch Tower kaDecember 1881 yathi: “Nxa umbuso lo usubusa uzasusa yonke imibuso ekhona emhlabeni.”

● Lokho okutshiwo liBhayibhili: “Ngalesosikhathi samakhosi lawo uNkulunkulu wasezulwini uzabeka umbuso ongasoze wabhidlizwa lanini: njalo umbuso lo awusoze utshiyelwe abanye abantu. Uzayibhidliza yonke leyo mibuso ibe yizicucu, kodwa wona uzakuma laphakade.”—UDanyeli 2:44, King James Version.

OFakazi bakaJehova bakholwa okuku-New World Translation kuphela yini?

Hatshi, ngoba sisebenzisa amaBhayibhili amanengi atshiyeneyo nxa sitshumayela. Lanxa sinika abantu i-New World Translation mahala ukuze sifunde labo iBhayibhili, kasibabambi ngamandla ukuthi bayisebenzise kodwa siyabavumela ukuthi basebenzise awabo.

DECEMBER 22-28

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-ISAYA 11-13

Abantu Babezambona Njani UMesiya?

ip-1-ZU 159 ¶4-5

Insindiso Nokujabula Ngaphansi Kokubusa KukaMesiya

4 Kusasele amakhulu eminyaka ngaphambi kwesikhathi sika-Isaya, abanye abalobi beBhayibheli abangamaHeberu bakhomba ekuzeni kukaMesiya, uMholi wangempela uJehova ayezomthumela ku-Israyeli. (Genesise 49:10; Duteronomi 18:18; IHubo 118:22, 26) Manje, ngo-Isaya, uJehova unezela eminye imininingwane. U-Isaya uyabhala: “Kumelwe kuphume ihlumela esiphunzini sikaJese; ezimpandeni zakhe ihlumela liyokhiqiza.” (Isaya 11:1; qhathanisa neHubo 132:11.) Elithi “ihlumela” libonisa ukuthi uMesiya uyoba inzalo kaJese ngendodana yakhe uDavide, eyagcotshwa ngamafutha njengenkosi yakwa-Israyeli. (1 Samuweli 16:13; Jeremiya 23:5; IsAmbulo 22:16) Lapho uMesiya weqiniso efika, leli “hlumela,” elivela endlini kaDavide, liyoveza isithelo esihle.

5 UMesiya othenjisiwe nguJesu. Umlobi wevangeli uMathewu wayebhekisela emazwini ka-Isaya 11:1 lapho ethi ukubizwa kukaJesu ngokuthi “umNazaretha” kwakugcwalisa amazwi abaprofethi. Ngenxa yokuthi wakhulela emzini waseNazaretha, uJesu wayebizwa ngokuthi umNazaretha, ngokusobala okuyigama elihlobene nelesiHeberu elisetshenziswe ku-Isaya 11:1 kwelithi “ihlumela.”—Mathewu 2:23, umbhalo waphansi; Luka 2:39, 40.

ip-1-ZU 159 ¶6

Insindiso Nokujabula Ngaphansi Kokubusa KukaMesiya

6 UMesiya uyoba luhlobo luni lombusi? Ingabe uyofana nom-Asiriya ononya, onenkani obhubhisa umbuso wakwa-Israyeli wasenyakatho wezizwe eziyishumi? Cha. U-Isaya uthi ngoMesiya: “Umoya kaJehova kumelwe uhlale phezu kwakhe, umoya wokuhlakanipha nowokuqonda, umoya weseluleko nowamandla, umoya wolwazi nowokwesaba uJehova; futhi uyojabula ngokwesaba uJehova.” (Isaya 11:2, 3a) UMesiya ugcotshwa ngomoya ongcwele kaNkulunkulu, hhayi ngamafutha. Lokhu kwenzeka ngesikhathi uJesu ebhapathizwa, lapho uJohane uMbhapathizi ebona umoya ongcwele kaNkulunkulu wehlela kuJesu usesimweni sejuba. (Luka 3:22) Umoya kaJehova “wehlela phezu” kukaJesu, futhi unikeza ubufakazi balokhu lapho enza izinto ngokuhlakanipha, ngokuqonda, ngokuvumelana neseluleko, ngamandla nangolwazi. Yeka izimfanelo ezinhle zombusi!

w23.06 15 ¶5

Kungani Kumele Simesabe UJehova?

5 Umuntu oyesaba uNkulunkulu uyamthanda futhi kafuni ukwenza loba yini engaphambanisa ubungane bakhe laye. Leyo yiyo indlela uJesu ‘ayemesaba ngayo uNkulunkulu.’ (Heb. 5:7) Wayengamesabi okokuthuthumela uJehova. (Isaya. 11:2, 3) Kodwa wayemthanda kakhulu futhi ezimisele ukumlalela. (Joh. 14:21, 31) Lathi siyamhlonipha kakhulu uJehova njengoJesu ngoba ulothando, uhlakaniphile, wahlulela kuhle futhi ulamandla. Siyakwazi lokuthi uJehova uyasithanda kakhulu lokuthi ulendaba lokuthi senzani ngalokho asifundisa khona. Nxa singamlalela uyathokoza ngathi kodwa nxa singamlaleli uyezwa ubuhlungu.—Hubo. 78:41; Zaga. 27:11.

ip-1-ZU 161 ¶9

Insindiso Nokujabula Ngaphansi Kokubusa KukaMesiya

9 U-Isaya ubikezela okwengeziwe ngezimfanelo zikaMesiya: “Ngeke ahlulele ngokwanoma yikuphi okubonakala emehlweni akhe, noma amane asole ngokwento ayizwe ngezindlebe.” (Isaya 11:3b) Ukube ubungama phambi kwenkantolo, ubungeke yini ubonge ngokuba nomahluleli onjalo? NjengoMahluleli waso sonke isintu, uMesiya akakhohliswa yizimpikiswano ezingamanga, ubuqili basezinkantolo, inzwabethi noma izinto ezingasho lutho, njengengcebo. Uyakwazi ukubona inkohliso futhi ubuka ngalé komzimba ongakhangi, abone “umuntu osithekile wenhliziyo,” “umuntu ofihlekile.” (1 Petru 3:4, umbhalo waphansi) Isibonelo sikaJesu esiphakeme kunazo zonke siyisibonelo kubo bonke abaye bacelwe ukuba bahlulele izindaba ebandleni lobuKristu.—1 Korinte 6:1-4.

ip-1-ZU 161 ¶11

Insindiso Nokujabula Ngaphansi Kokubusa KukaMesiya

11 Uma abalandeli bakhe bedinga ukulungiswa, uJesu ubalungisa ngendlela ebazuzisa kakhulu—isibonelo esihle kubadala abangamaKristu. Ngakolunye uhlangothi, labo ababenza umkhuba ububi bangalindela isahlulelo esinzima. Lapho uNkulunkulu enza lesi simiso sezinto silandise, uMesiya ‘uyoshaya umhlaba’ ngezwi lakhe elinegunya, abanikeze isahlulelo sokubhujiswa bonke ababi. (IHubo 2:9; qhathanisa nesAmbulo 19:15.) Ekugcineni, bayobe bengasekho abantu ababi abaphazamisa ukuthula kwesintu. (IHubo 37:10, 11) Njengoba amanyonga nezinkalo zikaJesu zibhince ukulunga nokukholeka, unamandla okukwenza lokhu.—IHubo 45:3-7.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w25.05 30 ¶15

Siyaliqakathekisa Ibizo LikaJehova

15 Siqhubeka sibiza ibizo likaJehova. (Jow. 2:32; Rom. 10:13, 14) Ukubiza ibizo likaJehova akutsho ukulazi lokulisebenzisa nje kuphela. Kodwa kutsho lokubamazi ukuthi nguNkulunkulu onjani, ukumthemba ngenhliziyo yonke lokuhlala simcela ukuthi asincedise. (Hubo. 20:7; 99:6; 116:4; 145:18) Siphinda sitshele abantu ngebizo likaNkulunkulu, sibancedise ukuthi bamthande, baze batshintshe lendlela abaphila ngayo ukuze bamthokozise besebesindiswa.—Isaya. 12:4; Imiseb. 2:21, 38.

DECEMBER 29–JANUARY 4

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU U-ISAYA 14-16

Izitha ZikaNkulunkulu Zizajeziswa Loba Sekutheni

ip-1-ZU 180 ¶16

UJehova Uthobisa Umuzi Ozikhukhumezayo

16 Lokhu akwenzekanga ngokushesha ngo-539 B.C.E. Noma kunjalo, kusobala namuhla ukuthi konke okwabikezelwa u-Isaya ngeBabiloni kuye kwagcwaliseka. IBabiloni “manje liyindawo yencithakalo enkulu, futhi liyinqwaba yezimvithi, futhi sekungamakhulu eminyaka linjalo,” kusho omunye umhlaziyi weBhayibheli. Ube esenezela: “Akwenzeki ukuba ubone le ndawo ungakhumbuli indlela eziye zagcwaliseka ngokunembe ngayo izibikezelo zika-Isaya noJeremiya.” Ngokusobala, akukho muntu ngosuku luka-Isaya owayengabikezela ukuwa kweBabiloni nokuba kwalo incithakalo ekugcineni. Phela ukuwela kweBabiloni kumaMede namaPheresiya kwenzeka eminyakeni ecishe ibe ngu-200 u-Isaya elobe incwadi yakhe! Futhi ukuba kwalo incithakalo ngokuphelele kwenzeka ngemva kwamakhulu eminyaka. Ingabe lokhu akuluqinisi ukholo lwethu eBhayibhelini njengeliyiZwi likaNkulunkulu? (2 Thimothewu 3:16) Ngaphezu kwalokho, njengoba uJehova agcwalisa iziprofetho ezikhathini ezidlule, singaqiniseka ngokuphelele ukuthi iziprofetho zeBhayibheli ezingakagcwaliseki ziyogcwaliseka ngesikhathi sikaNkulunkulu esifanele.

ip-1-ZU 184 ¶24

UJehova Uthobisa Umuzi Ozikhukhumezayo

24 EBhayibhelini amakhosi ohlu lukaDavide afaniswa nezinkanyezi. (Numeri 24:17) Kusukela kuDavide kuqhubeke, lezo ‘zinkanyezi’ zabusela eNtabeni YaseZiyoni. Ngemva kokuba uSolomoni akhe ithempeli eJerusalema, igama elithi Ziyoni labe selibhekisela kuwo wonke umuzi. Ngaphansi kwesivumelwano soMthetho, wonke ama-Israyeli esilisa ayebophekile ukuba aye eZiyoni kathathu ngonyaka. Ngakho, yaba ‘intaba yomhlangano.’ Ngokuzimisela ukuba anqobe amakhosi aseJudiya futhi awasuse kuleyo ntaba, uNebukadinesari umemezela inhloso yakhe yokuzibeka ngaphezu kwalezo ‘zinkanyezi.’ Akanikezi uJehova udumo ngokuzinqoba. Empeleni, kunalokho ngokuzikhukhumeza uzibeka esikhundleni sikaJehova.

ip-1-ZU 189 ¶1

Isinqumo SikaJehova Ngezizwe

UJEHOVA angasebenzisa izizwe ukuze ajezise abantu bakhe ngenxa yobubi babo. Kodwa nalapho, akazithetheleli lezo zizwe ngonya lwazo olungadingekile, ukuzidla kwazo nenzondo ezinayo ngokukhulekela kweqiniso. Ngakho, kusasele isikhathi eside, uphefumulela u-Isaya ukuba alobe “isimemezelo ngeBabiloni.” (Isaya 13:1) Nokho, iBabiloni liyoba usongo esikhathini esizayo. Ngosuku luka-Isaya, i-Asiriya licindezele abantu bakaNkulunkulu besivumelwano. Libhubhisa umbuso wakwa-Israyeli osenyakatho lichithe nengxenye enkulu yakwaJuda. Kodwa ukunqoba kwe-Asiriya kulinganiselwe. U-Isaya uyabhala: “UJehova wamabutho ufungile, ethi: ‘Impela njengoba nje ngicabangile, kumelwe kwenzeke kanjalo . . . ukuze ngiphule um-Asiriya ezweni lami futhi ngimnyathele ezintabeni zami; futhi ukuze ijoka lakhe limuke phezu kwabo futhi nawo kanye umthwalo wakhe usuke ehlombe labo.’” (Isaya 14:24, 25) Kungakabiphi u-Isaya ekhiphé lesi siprofetho, usongo lwe-Asiriya luyasuswa kwaJuda.

ip-1-ZU 194 ¶12

Isinqumo SikaJehova Ngezizwe

12 Siyogcwaliseka nini lesi siprofetho? Maduze nje. “Yileli izwi uJehova alikhuluma ngokuphathelene noMowabi ngaphambili. Manje uJehova ukhulumile, ethi: ‘Phakathi neminyaka emithathu, ngokweminyaka yesisebenzi esiqashiwe, inkazimulo kaMowabi nayo kumelwe ihlazeke ngesiyaluyalu esikhulu salo lonke uhlobo, labo abasalayo bayoba mbalwa kakhulu, ngeke babe namandla.’” (Isaya 16:13, 14) Ngokuvumelana nalokhu, kunobufakazi bemivubukulo bokuthi phakathi nekhulu lesi-8 B.C.E., uMowabi wahlupheka ngendlela edabukisayo futhi izindawo eziningi zakhona zasala zingenabantu. UTiglath-pileser III wabala noSalamanu wakwaMowabi phakathi kwababusi ababekhonza ngaphansi kwakhe. USaneheribi wathola inkokhiso evela kuKammusunadbi, inkosi yakwaMowabi. Amakhosi ase-Asiriya u-Esar-haddon no-Ashurbanipal abiza amaKhosi akwaMowabi uMusuri noKamashaltu ngokuthi ayizikhonzi zawo. Emakhulwini eminyaka adlule, abakwaMowabi baphela njengesizwe. Kuye kwatholakala amanxiwa emizi okucatshangwa ukuthi eyabakwaMowabi, kodwa buncane ubufakazi obusatholakele ngalesi sitha sika-Israyeli esake saba namandla.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w25.05 10 ¶8

UJehova Uzakududuza

8 Kungenzeka ukuthi amaJuda ayethunjiwe ayesezitshela ukuthi ayengasoze aphinde alugxobe elizweni lawo. Kwakusaziwa ukuthi abantu beBhabhiloni babengabakhululi abantu ababathumbileyo. (Isaya. 14:17) Lanxa kunjalo uJehova wanika abantu bakhe ithemba, wathembisa ukubakhulula futhi akulalutho olwalungamehlula ukuthi akwenze lokho. (Isaya. 44:26; 55:12) UJehova wayebona iBhabhiloni iluthuli olungatsho lutho nje. (Isaya. 40:15) Phela uthuli nxa ungaluvuthela kanye nje, luhle lunyamalale. Ithemba lelo lalizawanceda njani amaJuda ayethunjiwe? Lalizawaduduza njalo liwancede angapheli amandla. U-Isaya wathi: “Labo abathemba uJehova bazaphinda babe lamandla.” (Bala u-Isaya 40:29-31.) Ithemba lalizawavuselela ‘aphaphe aqonge angathi alempiko njengezinkozi.’

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza