ONGULUMAMBO MOINTANETA yiileshomwa yopaMbiimbeli
ONGULUMAMBO MOINTANETA
yiileshomwa yopaMbiimbeli
Oshindonga
  • OMBIIMBELI
  • IILESHOMWA
  • OKUGONGALA
  • pe ontop. 8 ep. 76-80
  • Oshike Hashi Ningwa pEso?

Oshitopolwa shika kashi na okavidio.

Opu na epuko lyasha, okavidio itaka yi komeho.

  • Oshike Hashi Ningwa pEso?
  • Ngoye oto vulu okukala nomwenyo sigo aluhe mOparadisa kombanda yevi
  • Uupalanyolo uushona
  • Uuyelele wa faathana
  • OMWENYO OHAGU SI
  • LASARUS—OMULUMENTU A NINGILE OMASIKU GANE A SA
  • Oshike tashi ke tu ningilwa ngele otwa si?
    Ilonga kOmulongi Omunene
  • Etegameno Lini kOonakusa Aaholike?
    Etegameno Lini kOonakusa Aaholike?
  • Oshike Hashi Ningilwa Oonakusa Yetu Aaholike?
    Ontseyo Ndjoka Tayi Fala kOmwenyo Gwaaluhe
  • Etegameno lyashili kaaholike yoye mboka ya sa
    Omalongo gashili gOmbiimbeli ogeni naanaa?
Tala uuyele wa gwedhwa po
Ngoye oto vulu okukala nomwenyo sigo aluhe mOparadisa kombanda yevi
pe ontop. 8 ep. 76-80

Ontopolwa 8

Oshike Hashi Ningwa pEso?

1. Omapulo geni po haga pulwa olundji kaantu kombinga yoonakusa?

NGIIKA oho kala wu uvite waa na oonkondo molweso lyagumwe ngoka u hole. Alikana omuntu oho kala ngiini wu uvite oluhodhi nowaa na ekwatho lyasha! Shika oshopanshitwe owala okupula: Oshike hashi ningilwa omuntu ngele ta si? Oha kala tuu natango pamwe pwi ili? Aanamwenyo kombanda yevi otaa ka vula tuu ishewe okupopya naamboka ye li po ngashingeyi ya sa?

2. Oshike sha ningilwa omulumentu gwotango, Adam, peso lye?

2 Ngele twa tseya shoka sha ningilwa Adam peso lye, otashi ke tu kwatha okuyamukula omapulo ga tya ngaaka. Sho ye a yono, Kalunga okwe mu lombwele: “[O]to ka shunine mevi, we li fulwa mo, oshoka ongoye evi noto ka shituka evi.” (Genesis 3:19) Dhiladhila shoka tashi ti. Omanga Kalunga inee mu shita montsi, Adam ka li ko nando. Ye ina kala ko. Ano konima yeso lye, Adam okwa shuna monkalo tuu ndjoka yokwaapo.

3. (a) Eso oshike? (b) Omuuvithi 9:5, 10 ota ti ngiini kombinga yonkalo yoonakusa?

3 Oku shi tomona, eso olyo epingathano lyomwenyo. Ombimbeli otayi shi holola mOmuuvithi 9:5, 10. Moka tayi ti: “Aanamwenyo oye na owino, oyo ye na okusa po, ihe oonakusa kaye shi sha, yo yaa na we onkalelo, aawe, okudhimbulukwa kwawo kwa dhimbwa po. Shaa shoka oshikaha shoye tashi vulu kulonga, shi longitha, oshoka kamu na we oshilonga nenge owino nenge oondunge omuusi, to ka ya mo.”

4. (a) Oshike hashi ningilwa omadhiladhilo gomuntu ngele ta si? (b) Omolwashike iiyuvitithi yomuntu hayi hulu po okulonga ngele ye ta si?

4 Otashi ti kutya oonakusa itaa vulu okulonga sha nenge okuuva sha. Itaa vulu we okudhiladhila, ngaashi Ombimbeli tayi ti: “Inamu inekela aawa, nomuna gwaantu, ke na ekwatho! Omufudho [“ombepo,” NW] gwe nge wa zi mo, ota shuna mevi; olyo tuu esiku omadhiladhilo ge agehe ga hulu po.” (Epsalmi 146:3, 4) Peso ombepo yomuntu, oonkondo dhomwenyo gwe, ndhoka dha dhigininwa komufudho, ohayi “zi mo.” Kayi po we nando. Ano iiyuvitithi yomuntu yokuuva, okutala, okuguma, okunika nokulola mbyoka molwayo ha vulu okudhiladhila, itayi longo we. PaMbimbeli, oonakusa oye li monkalo yokwaatseya sha nandonando.

5. (a) Ombimbeli otayi shi holola ngiini kutya oonakusa osho wo iinamwenyo mbyoka ya sa ayehe oye li monkalo ya faathana? (b) “Ombepo” ndjoka yi kwetele po aantu osho wo iinamwenyo oshike?

5 Yo ngele ya si, aantu osho wo iinamwenyo oye li monkalo ndjika yokwaatseya sha nandonando. Ndhindhilika nkene Ombimbeli tayi ulike oshinima shika: “Eadhiko lyaana yaantu oli thike pamwe naandiyaka lyiimuna; eadhiko olyo tuu ndyoka. Ongashika tashi si po, naangwiyaka ta si po; naayehe ye na omufudho [“ombepo,” NW] gu thike pamwe. Aantu kaye na shoka tashi ya lunditha iimuna, oshoka shaa shoka oshowalaelela. Ayehe taa ka ya mo kehala limwe. Ayehe ya zilila montsi yevi naayehe otaa ka shunine montsi [yevi].” (Omuuvithi 3:19, 20) “Ombepo” ndjoka yi kwetele po iinamwenyo monkalamwenyo, oyo tuu ndjoka yi kwetele po aantu. Ngele “ombepo” ndjika nenge oonkondo ndhika ihaadhi monika ya zi mo, omuntu osho wo oshinamwenyo otaa shuna mevi moka yo yu umbwa.—Job 34:14, 15.

OMWENYO OHAGU SI

6. Ombimbeli otayi holola ngiini kutya iinamwenyo oyo oomwenyo (souls)?

6 Aantu yamwe otaa ti kutya omuntu okwa yooloka koshinamwenyo molwashoka omuntu oku na omwenyo (soul) ihe iinamwenyo kayi na. Ihe Genesis 1:20 na 30 (NW) ota ti kutya Kalunga okwa shiti “oomwenyo dhi na omwenyo [living souls]” dhi kale momeya, nokutya iinamwenyo “oyi na omwenyo [life] oyo oomwenyo [souls].” Moovelise ndhika, Oombimbeli dhimwe otadhi longitha iitya “iinamwenyo [creatures]” na “omwenyo [life]” pehala ‘lyomwenyo [soul],’ ihe penyolo lyadho lyopomunkulo otadhi holola kutya oshitya shika “omwenyo [soul]” otashi monika melaka lyopetameko. Natango ehala limwe mOmbimbeli moka tamu ulikwa kutya iinamwenyo oyo oomwenyo (souls), olyo Epsalmi 74:19. Moka tamu tiwa: “Ino gandja omwenyo [soul] gwonguti yoye koshilikama.”

7. Ombimbeli otayi ti ngiini okuulika kutya oomwenyoinamwenyo (souls) osho wo oomwenyoaantu (souls) ohadhi si?

7 Molwashoka iinamwenyo oyo oomwenyo (souls), yo ohayi si ngele oomwenyo (souls) dhayo tadhi si. Ombimbeli otayi ti: “Noshaa shoka sha li shi na omwenyo [soul] mefuta, osha sile mo.” (Ehololo 16:3) Ongiini kombinga yoomwenyoaantu (souls)? Ngaashi tuu twi ilongo montopolwa ya tetekele, Kalunga ina shita omuntu e na omwenyo (soul). Omuntu oye omwenyo (soul). Ano ngaashi twa tegelela, ngele omuntu ta si, nomwenyo (soul) gwe otagu si. Ombimbeli otayi shi popi lwiikando oyindji kutya shika osho lela. Ombimbeli kayi na nando oompoka ya tumbula kutya omwenyo (soul) ihagu si. “Ayehe, taa ka ningin[a] montsi yevi noya nyengwa okwiihupitha oomwenyo [souls] dhawo,” Epsalmi 22:30 osho tali ti. “Omwenyo [soul] nguka tagu yono—ogwo gu na okusa,” Hesekiel 18:4 osho ta yelitha. Nongele wa yanuna kuMarkus 3:4, oto ka mona nkene taku ti oomwenyo (souls) otadhi vulu okuhanagulwa po nenge okudhipagwa.

8. Otu shi shi ngiini kutya omwenyo (soul), Jesus Kristus, ogwa sile?

8 Mehunganeko kombinga yaJesus Kristus, Ombimbeli otayi ti: “Okwa gandjele omwenyo [soul] gwe mokusa; . . . okwa humbata oondjo dhoyendji.” (Jesaja 53:12) Elongo lyekulilo otali holola kutya osha li omwenyo (Adam) ngoka gwa li gwa yono, nopwa li pe na okugandjwa eyambo lyomwenyo (soul) gwa faathana (omulumentu) okulanda ko aantu. ‘Mokugandjela omwenyo [soul] gwe mokusa,’ Kristus okwa gandja iikulila. Omwenyomuntu (soul) Jesus, ogwa sile.

9. Oohapu “ombepo tayi shunine kuKalunga, kwe yi mu pele,” otadhi ti ngiini?

9 Ngaashi twa mono, “ombepo” oyo oshinima shoka shi ili, hasho omwenyo (soul) gwetu. Ombepo oyo oonkondo dhomwenyo (life-force) gwetu. Oonkondo ndhika dhomwenyo odhi li mukehe okantimbu molutu lwomuntu osho wo lwiinamwenyo. Dho ohadhi kalekwa po nenge hadhi dhigininwa kokufudha. Otashi ti nduno ngiini ngele Ombimbeli tayi ti kutya peso “ontsi tayi shunine mevi . . . , nombepo tayi shunine kuKalunga, kwe yi mu pele”? (Omuuvithi 12:7) Peso, konima yethimbo, oonkondo dhomwenyo (life-force) ohadhi thigi po uuntimbu wolutu auhe nolutu otalu tameke okwoola. Ihe itashi ti kutya oonkondo dhomwenyo (life-force) gwetu ohadhi thigi po lelalela evi nokuya molweendo muumbwalangandja kuKalunga. Ihe ombepo otayi shuna kuKalunga mondunge ndjoka kutya etegameno lyetu oku ka kala ishewe nomwenyo (life) methimbo tali ya, ngashingeyi oli li thiluthilu miikaha yaKalunga. Osho owala koonkondo dhe kutya ombepo, nenge oonkondo dhomwenyo (life-force), otayi vulu okugalulwa opo tu vule okukala ishewe aanamwenyo.—Epsalmi 104:29, 30.

LASARUS—OMULUMENTU A NINGILE OMASIKU GANE A SA

10. Nonando Lasarus okwa li a sa, Jesus okwa ti ngiini kombinga yonkalo ye?

10 Shoka sha ningililwe Lasarus, ngoka a ningile uule womasiku gane a sa, otashi tu kwatha okuuva ko onkalo yoonakusa. Jesus okwa lombwele aalongwa ye: “Lasarus, kuume ketu, okwa kotha, ihe ongame tandi yi, ndi ke mu penduthe.” Ihe aalongwa oya yamukula: “Omuwa, ngele a kotha, ota aluka.” Opo nduno Jesus okwe ya lombwele shu ukilila: “Lasarus okwa si.” Omolwashike Jesus a ti Lasarus okwa kotha nonando ye okwa li a sa shili? Natu tale.

11. Oshike Jesus a ningile nakusa Lasarus?

11 Sho Jesus a thiki popepi nomukunda moka mwa kala Lasarus, Marta, omumwayina gwaLasarus, okwe ke mu tsakaneka. Mbala, opamwe nayamwe oyendji, oya yi kombila hoka kwa li kwa fumvikwa Lasarus. Oyo ya li ekololo, noya li ya siikilwa nemanya. Jesus okwa ti: “Kutheni po emanya.” Molwashoka Lasarus okwa li a ningi nale omasiku gane a sa, Marta okwa keme: “Omuwa, okwa nika nokuli.” Ihe emanya olya kuthwa po, naJesus okwi igidha: “Lasarus, za mo!” Nosho ye a ningi! Ye okwa zi mo omunamwenyo, a mangwa natango nomalapi. “Mu mangululeni, ne mu mu ethe, a ye,” Jesus osho a ti.—Johannes 11:11-44.

12, 13. (a) Omolwashike tatu vulu okukala nuushili kutya Lasarus ethimbo ndyoka ye a li a sa, ka li a tseya sha? (b) Omolwashike Jesus a ti Lasarus okwa kotha ngele ye okwa li shili a sa?

12 Ngashingeyi dhiladhila kwaashono: Lasarus okwa li peni ethimbo ndyoka lyomasiku gane ye a li a sa? Ye okwa li megulu? Ye okwa li omulumentu omwaanawa. Ihe nando ongaaka, Lasarus ina popya nando kutya ye okwa li megulu, shoka ando osho a popi ando omo a li. Aawe, Lasarus okwa li a sa shili, naanaa ngaashi Jesus a ti. Ano omolwashike Jesus a lombwele tango aalongwa ye kutya Lasarus okwa li owala a kotha?

13 Eeno, Jesus okwa tseya kutya nakusa Lasarus ka li a tseya sha, ngaashi Ombimbeli tayi ti: “Oonakusa kaye shi sha.” (Omuuvithi 9:5) Ihe omunamwenyo ota vulu okupenduthwa moomposi oondhigu. Ano Jesus okwa li a holola kutya ye ota vulu okupendutha kuume ke Lasarus a ze meso koonkondo ndhoka ye a li a pewa kuKalunga.

14. Ontseyo yoonkondo dhaKristus okuyumudha oonakusa oyi na oku tu inyengitha okuninga shike?

14 Ngele omuntu a kotha oomposi oondhigu, ye ita dhimbulukwa sha. Osho wo ngaa shi li noonakusa. Yo kaye na nando omaiyuvo gasha. Yo kaye po we nando. Ihe peuthwathimbo lyaKalunga, oonakusa mboka ya kulilwa kuKalunga otaa ka yumudhwa. (Johannes 5:28) Ontseyo ndjika oyi na okupendutha lela ehalo mutse tu inyenge opo tu hokiwe kuKalunga. Nongele tatu shi ningi, nonando otu se, Kalunga ote ke tu dhimbulukwa noku tu yumudha.—1 Aatessalonika 4:13, 14.

[Picture on page 76]

ADAM—ngoka u umbilwe mevi . . . okwa shuna mevi

[Picture on page 78]

Lasarus okwa li monkalo yini po omanga Jesus inee mu yumudha?

    Ndonga Publications (1987-2025)
    Za mo
    Inda mo
    • Oshindonga
    • Tumina yalwe
    • Hogolola
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Ngele to longitha ongulumambo yetu
    • Uuyelele wiinima yopaumwene
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Inda mo
    Tumina yalwe