IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • fy isahl. 4 kk. 39-50
  • Ungaliphatha Njani Ikhaya?

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Ungaliphatha Njani Ikhaya?
  • Ifihlo Yethabo Lomndeni
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • PHILA NGALOKHO ONAKHO
  • UKUBAMBISANA
  • UKUHLANZEKA—KUBAYINI KUQAKATHEKE KANGAKA?
  • ISIKHUTHAZO SISENZA SITHUTHUKE
  • UZimu Uthanda Abantu Abahlanzekileko
    ‘Hlalani Ethandweni LakaZimu’
  • Indlela Yokwenza Ipilo Yomndenakho Ithabise
    Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili?
  • Bulunga Ukuthula Emzinakho
    Ifihlo Yethabo Lomndeni
  • Ilunga Lomndeni Neligulako
    Ifihlo Yethabo Lomndeni
Bona Okungeziweko
Ifihlo Yethabo Lomndeni
fy isahl. 4 kk. 39-50

Isahluko Sesine

Ungaliphatha Njani Ikhaya?

1. Kubayini ukutlhogomela ikhaya kubudisi kangaka namhlanjesi?

“UBUJAMO bephaseli buyatjhentjha.” (1 KwebeKorinte 7:31, NW) Amezwi la atlolwa eemnyakeni engaphezu kweyi-1 900 eyadlulako, begodu qala bona ayiqiniso kangangani namhlanjesi! Izinto ziyatjhentjha khulukhulu malungana nokuphila komndeni. Into egade iqalwa njengejayelekileko namtjhana njengesiko eemnyakeni ema-40 namtjhana ema-50 eyadlulako kanengi ayisamukeleki namhlanje. Ngebanga lalokhu, ukutlhogomela ikhaya ngendlela ephumelelako kungaletha iimraro emnengi. Nanyana kunjalo, nengabe isiluleko soMtlolo siyalandelwa, ungakwazi ukuqalana neemraro leyo.

PHILA NGALOKHO ONAKHO

2. Ngibuphi ubujamo bezomnotho obubangela ukugandeleleka emndenini?

2 Namhlanje abantu abanengi abasaneliswa kuphila kwekhaya okulula nokunzinzileko. Njengombana bephasi lezokuthengiselana bakhiqiza izinto ezingeziweko begodu basebenzisa amakghono wokukhangisa ukulinga ukudosa abantu, iingidi zabobaba nabomma zisebenza ama-awara amanengi emsebenzini bona zikwazi ukuthenga iintwezo. Ezinye iingidi qobe langa ziqalana nobudisi bokufumana okuya ngaphasi kwepumulo. Kufuze zisebenze isikhathi eside khulu kunendlela ebekungiyo ngaphambilini, mhlamunye zisebenze imisebenzi eembili, bona zithenge izinto ezizitlhogako kwaphela. Iye, abanye bangakuthabela ukufumana umsebenzi, njengombana ukutlhoga umsebenzi kumraro wephasi mazombe. Mbala, ukuphila akusilula ngomndeni wanamhlanje, kodwana iinkambisolawulo zeBhayibhili zingasiza iimndeni bona yenze engakwenza ngokuvumelana nobujamo bayo.

3. Ngiyiphi ikambisolawulo umpostoli uPowula ayihlathululako, begodu ukuyisebenzisa kungamsiza njani umuntu bona aphumelele ekutlhogomeleni ikhaya?

3 Umpostoli uPowula waqalana nobudisi bezomnotho. Ekuqalaneni nabo, wafunda isifundo esiqakathekileko, asihlathulula encwadini ayitlolela umnganakhe uThimothi. UPowula watlola: “Nesinakho ukudla nezambatho, asaneliswe ngilokho esinakho.” (1 KuThimothi 6:7, 8) Liqiniso, umndeni utlhoga okungaphezu kokudla nokokumbatha. Godu utlhoga indawo yokufihla ihloko. Abantwana kufuze baye esikolweni. Godu kufuze kube nemali yokugula nezinye iindleko. Nanyana kunjalo, ikambisolawulo yamezwi kaPowula iyasebenza. Nesaneliswa kuzalisa iintlhogo zethu kuneemfuno, ukuphila kuzokuba bulula.

4, 5. Kubayini ukucabanga kusesengaphambili nokuhlela kusiza ekutlhogomeleni umndeni?

4 Enye ikambisolawulo esizako ifumaneka emfanekisweni kaJesu. Wathi: ‘Nengabe kukhona omunye wenu ofuna ukwakha umbhotjhongo, uhlala phasi ntangi abone bonyana kuzambiza malini, abone bona unayo imali yokwenza umsebenzi loyo.’ (Luka 14:28) UJesu la ukhuluma ngokucabanga nokuhlela kusesengaphambili. Esahlukweni esigadungileko sibonile bona ikambisolawulo le isiza njani ebantwini abatjha abacabangela ukutjhada. Begodu ngemva komtjhado, iyasiza ekutlhogomeleni ikhaya. Ukucabanga kusesengaphambili endabeni le kubandakanya ukubeka imali, ukuhlela kusesengaphambili ukuzisebenzisa kuhle izinto onazo. Ngendlela leyo umndeni ungakwazi ukulawula iindleko, ukubekela eqadi imali ozoyisebenzisa eentweni eziqakathekileko zaqobe langa namtjhana zaqobe veke, begodu ungaphili ngokungaphezu kwalokho.

5 Kezinye iinarha, ukubeka imali okunjalo kungatjho ukwala umukghwa wokuboleka imali okunenzalo enengi nokuthenga izinto ezingatlhogekiko. Kezinye, kungatjho ukulawula indlela esisebenzisa ngayo amakarada wokuthenga ngesikolodo. (Iziyema 22:7) Godu kungatjho ukungathengeli butjhulweni—ukuthenga izinto ungakazimiseli begodu ungakacabangisisi bona uyayitlhoga na intweleyo neemphumela yokuyithenga. Ngaphezu kwalokho, ukusebenzisa imali kuhle kwenza kubonakale bona ukumorosa imali ngokugembula, ukubhema nokusela khulu kulimaza umndeni kwezomnotho begodu kuphikisana neenkambisolawulo zeBhayibhili.—Iziyema 23:20, 21, 29-35; KwebeRoma 6:19; Kwebe-Efesu 5:3-5.

6. Ngiwaphi amaqiniso angokoMtlolo asiza labo abatlhagako?

6 Nokho, kuthiwani ngalabo abakateleleke bona baphile ngomtlhago? Bangaduduzwa kukwazi bona umraro wephasi mazombe lo ungowesikhatjhana kwaphela. Ephasini elizako elitjhidela msinyana, uJehova uzokuqeda ukutlhaga kuhlanganise nobunye ubumbi obubangela ukugandeleleka ebantwini. (IRhalani 72:1, 12-16) Okwanje, amaKrestu weqiniso, ngitjho nanyana atlhaga kangangani, akatshwenyeki khulu, ngombana anekholo esithembisweni sakaJehova esithi: “Angekhe ngakutjhiya wedwana; angekhe ngakulahla.” Ngikho ikholwa lingatjho ngesibindi lithi: “[UJehova] umsizi wami, angesabi.” (KumaHebheru 13:5, 6) Emalangeni abudisi la, uJehova usekela iinceku zakhe ngeendlela ezinengi nengabe ziphila ngeenkambisolawulo zakhe begodu zibeka uMbuswakhe qangi ekuphileni kwazo. (Matewu 6:33) Ezinengi zazo zingavumelana namezwi wompostoli uPowula athi: “Ngiyakwazi ukutlhaga, nokuba nomnono. Ngafunda ukwaneliswa, namtjhana ngabe ngiyasutha, namtjhana ngabe ngiyalamba. Iye, ipilo ngiyijayele, angitshwenyeki namtjhana nganginakunengi namtjhana ngiyatlhoga. Nginaso isisongo sokujamelana nalokho koke, ngamandla uKrestu angiphe wona.”—KwebeFilipi 4:12, 13.

UKUBAMBISANA

7. Ngiwaphi amezwi kaJesu nekasetjenziswako, angasiza ekutlhogomeleni umndeni ngendlela ephumelelako?

7 Ekupheleni kwekonzwakhe yephasini, uJesu wathi: ‘Thanda umakhelwana wakho njengombana uzithanda wena.’ (Matewu 22:39) Ukusebenzisa isilulekwesi emndenini kusiza khulu ekutlhogomeleni ikhaya. Ngaphezu kwalokho, ngubani umakhelwanakho oseduze khulu nomthanda khulu nekungasiwo amalunga womndenakho—amadoda nabafazi, abantwana nababelethi? Amalunga womndeni angalitjengisa njani ithando komunye nomunye?

8. Ithando lingatjengiswa njani emndenini?

8 Enye indlela kukobana ilunga lomndeni ngalinye lenze umsebenzalo ekhaya. Ngalokho, abantwana kufuze bafundiswe ukubeka izinto zabo endaweni efaneleko ngemva kokuzisebenzisa, kungaba ziimpahla namtjhana izinto zokudlala. Kungathatha isikhathi nomzamo ukulungisa umbhede qobe kuseni, kodwana kusiza khulu ekuhlophiseni ikhaya. Liqiniso, ukungahlophiseki okuncani angekhe sikwazi ukukubalekela, kodwana soke singasebenzisana ukubulunga ikhaya lihlophiseke ngendlela esingakghona ngayo, kuhlanganise nokuhlophisa ngemva kokudla. Ukudonda, ukuzicabangela, ukunghonghoyila nokudosa iinyawo kungaba nomthelela omumbi kiwo woke umuntu. (Iziyema 26:14-16) Ngakelinye ihlangothi, umoya wokuzithandela ungathuthukisa ithabo lomndeni. “UZimu uthanda umuntu onikela ngehliziyo emhlophe twa.”—2 KwebeKorinte 9:7.

9, 10. (a) Ngiwuphi umthwalo kanengi oba sehlombe lomfazi, begodu lokhu kungancitjhiswa njani? (b) Ngiwuphi umbono omuhle onikelwako ngomsebenzi wekhaya?

9 Ukucabangela nethando kungasiza ukuvimbela izinto eziimraro omkhulu keminye iimndeni. Ngokwesiko abomma bamthombo wokuphila komndeni. Batlhogomela abantwana, bahlanza ikhaya, bahlanza iimpahla bathenga bebapheke ukudla. Kezinye iinarha, ngokwesiko abafazi godu basebenza emasimini, bathengise abakutholileko emakethe namtjhana bafake isandla ngezinye iindlela emalini yomndeni. Ngitjho nalapho lokhu egade kungasilo isiko esikhathini esidlulileko, ubujamo bezomnotho bukatelele iingidi zabafazi abatjhadileko bona basebenze. Umfazi nomma osebenza budisi ngeendlela ezihlukahlukeneko utlhoga ukubukwa. ‘Njengomfazi onekghono’ ohlathululwe eBhayibhilini, ukhuthele khulu. “Akadli uburotho bobuvila.” (Iziyema 31:10, 27) Nokho, lokhu akutjho bona mfazi kwaphela okufuze asebenze ekhaya. Ngemva kobana indoda nomfazi basebenze ilanga loke ngaphandle kwekhaya, mfazi kwaphela na okufuze athwale umthwalo womsebenzi wekhaya kungilapho indoda nawo woke umndeni uzigedlile? Awa, akusinjalo. (Madanisa no-2 KwebeKorinte 8:13, 14.) Isibonelo, nengabe umma ulungisa ukudla, angathaba amanye amalunga womndeni nekangalungisa itafula, ayokuthenga namtjhana ahlanze ikhaya. Kwamambala, boke bangawuhlanganyela umsebenzi.—Madanisa naKwebeGalatiya 6:2.

10 Abanye bangathi, “La sihlala khona akusimsebenzi wendoda ukwenza umsebenzi onjalo.” Lokho kungaba yiqiniso, kodwana angekhe kube kuhlakanipha na ukucabanga ngendaba le? UJehova uZimu nekathoma umndeni, akhenge atjho bona iimsebenzi ethileko izokwenziwa bafazi kwaphela. Kesinye isenzakalo, lokha indoda ethembekileko u-Abrahama ivakatjhelwa sithunywa sakaJehova esikhethekileko, yahlanganyela ekulungiseni nekuphakeleni isivakatjhi ukudla. (Genesisi 18:1-8) IBhayibhili iyaluleka: “Ngokunjalo namadoda kufanele athande abafazi bawo njengombana athanda imizimba yawo.” (Kwebe-Efesu 5:28) Nengabe ekupheleni kwelanga indoda idiniwe ifuna ukuphumula, angekhe kwenzeke bona umfazi naye uzizwa ngendlela efanako, mhlamunye udinwe ukudlula indoda? (1 KaPitrosi 3:7) Ngalokho, angekhe kufaneleke na begodu kube lithando ngendoda ukusiza ekhaya?—KwebeFilipi 2:3, 4.

11. Kungayiphi indlela uJesu abekela ngayo woke amalunga womndeni isibonelo esihle?

11 UJesu sibonelo esihle khulu somuntu owathabisa uZimu wathabisa nabangani bakhe. Nanyana angazange atjhade, uJesu sibonelo esihle emadodeni, ebafazini ngitjho nebantwaneni. Wathi ngaye ngokwakhe: ‘Indodana yoMuntu ayizange izele ukuzokwenzelwa, kodwana izele ukwenzela.’ (Matewu 20:28) Qala bona ithaba kangangani iimndeni leyo woke amalunga wayo ahlawulela umoya onjalo!

UKUHLANZEKA—KUBAYINI KUQAKATHEKE KANGAKA?

12. Khuyini uJehova ayibawa kilabo abamkhulekelako?

12 Enye ikambisolawulo yeBhayibhili engasiza ekutlhogomeleni ikhaya ifumaneka ku-2 KwebeKorinte 7:1. Siyafunda: ‘Asizihlanze kikho koke okusilaphaza umzimba nomoya.’ Labo abalalela amezwi aphefumulelweko la bayamukeleka kuJehova, obawa “ukukholwa okumsulwa.” (KaJakobosi 1:27) Begodu iimndenabo ifumana iinzuzo ezikhambisana nakho.

13. Kubayini ukuhlanzeka kuqakathekile ekutlhogomeleni ikhaya?

13 Isibonelo, iBhayibhili isiqinisekisa ngokobana isikhathi siyeza lapho amalwelwe nokugula kungekhe kusaba khona. Ngesikhatheso, “akekho ohlala khona ozokuthi: ‘Ngiyagula.’” (Isaya 33:24; ISambulo 21:4, 5) Nokho, bekube sikhatheso, umndeni ngamunye uqalana nokugula ngezinye iinkhathi. Ngitjho noPowula noThimothi bagula. (KwebeGalatiya 4:13; 1 KuThimothi 5:23) Nanyana kunjalo, bemazikweni wezokulapha bathi amalwelwe amanengi angakhandelwa. Iimndeni ehlakaniphileko iyawabalekela amalwelwe akhandelekako ngokubalekela ukusilaphala kwenyama nokomoya. Akhe sibone bonyana ikwenza njani lokhu.—Madanisa neZiyema 22:3.

14. Kungayiphi indlela ukuziphatha okuhle okuvikela ngayo umndeni emalwelweni?

14 Ukuhlanzeka emoyeni kubandakanya ukuziphatha okuhlanzekileko. Njengombana kwaziwa kuhle, iBhayibhili ikhuthaza iinkambisolawulo eziphakemeko zokuziphatha begodu ilahla ukuba nobuhlobo bomseme ngaphandle komtjhado. “Iimfebe, . . . iinhlola, namadoda enza okuphambene nemvelo, amadoda alala namadoda . . . abazolidla ilifa lombuso kaZimu. (1 KwebeKorinte 6:9, 10, NW) Ukulalela iinkambisolawulo eziqinilekwezi kuqakatheke khulu emaKrestwini aphila ephasini lanamhlanje elibolilekweli. Ukwenza njalo kuthabisa uZimu begodu kusiza ekuvikeleni umndeni emalwelweni athathelwana ngomseme anjengeNtumbantonga, i-syphilis, i-gonorrhea, ne-chlamydia.—Iziyema 7:10-23.

15. Nikela isibonelo ukutlhogeka kokuhlanzeka okungabangela ngakho ukugula okungatlhogekiko.

15 ‘Ukuzihlanza ekusilaphaleni komzimba’ kusiza ekuvikeleni umndeni kwamanye amalwelwe. Amalwelwe amanengi abangelwa kungahlanzeki emzimbeni. Isibonelo esikhulu kubhema. Ukubhema akusilaphazi amaphaphu, iimbatho nomoya kwaphela, kodwana kugulisa nabantu. Iingidi zabantu ziyafa qobe mnyaka ngebanga lokubhema igwayi. Akhe ucabange ngakho; qobe mnyaka iingidi zabantu bengekhe zigule bezife ngaphambi kwesikhathi nengabe zakubalekela ‘ukusilaphala kwenyamokhu’!

16, 17. (a) Ngiwuphi umthetho owanikelwa nguJehova owavikela ama-Israyeli emalwelweni athileko? (b) Ikambisolawulo ekuDuteronomi 23:12, 13 isebenza njani kiwo woke umndeni?

16 Cabangela nasi esinye isibonelo. Eemnyakeni engaba zi-3 500 eyadlulako, uZimu wanikela ama-Israyeli uMthetho wakhe bona ahlele ukukhulekela kwawo kwelanga nelanga. Umthetho loyo wasiza ekuvikeleni isitjhaba emalwelweni ngokubeka iimthetho yokuhlanzeka. Omunye umthetho loyo bewubandakanya ukususwa kothuvi babantu, obebufuze budibuzeswe kuhle ngaphandle kwekampa bona indawo abantu abahlala kiyo ingasilaphali. (Duteronomi 23:12, 13) Umthetho wekadeni loyo usese siluleko esihle. Ngitjho nanamhlanje abantu bayagula bebafe ngombana abawulandeli umthetho loyo.a

17 Ngokuvumelana nomthetho wakwa-Israyeli lo, indlu yomndeni yokuhlambela nendlwana yokuzithumela—ingaba ngaphakathi namtjhana ngaphandle—kufuze ihlanzeke begodu ifakwe into ebulala umulwana. Nengabe indlwana yokuzithumela ayikahlanzeki begodu ibulungwe ivaliwe, iimpukani zizokubungelela lapho bese zirhatjhe iimlwana kezinye iindawo ekhaya—nekudleni esikudlako! Ngaphezu kwalokho, abantwana nabantu abakhulu kufuze bahlambe izandla ngemva kokusebenzisa indawo le. Nekungasi njalo, bazokuthwala iimlwana ngesikhumba sabo. Udorhodere weFrance wathi ukuhlamba izandla “kungenye yeendlela ezingcono khulu ekuvikeleni ukuphathwa mathumbu, umraro wokuphefumula namtjhana wesikhumba.”

18, 19. Ngiziphi iindlela ezinikelwako zokubulunga ikhaya lihlanzekile ngitjho neendaweni zabantu abatlhagako?

18 Ukuhlanzeka kwamambala kumraro khulu endaweni yabantu abatlhagako. Omunye ojayelene nobujamo obunjalo uyahlathulula: “Ubujamo bezulu obutjhisa khulu benza umsebenzi wokuhlanza ube budisi khulu. Ithuli namawuruwuru kuzalisa indlu ngehlabathi efeni enzinyana. . . . Ukwanda msinyana emadorobheni ngitjho neendaweni zemakhaya nakho kubeka ukuphila engozini. Amasoritjhi avulekileko, intundu yeenzibi engabuthwako, amakhondlwana athwala amalwelwe, amaphela neempukani sekuyizinto esijayele ukuzibona.”

19 Ukuhlanzeka ngaphasi kobujamo obunje kubudisi. Nanyana kunjalo, kuyawufanela umzamo. Isibha namanzi nomsetjenzana omncani kutjhiphile kuneenhlanhla neendleko zesibhedlela. Nengabe uhlala endaweni enjalo, ngendlela ongakghona ngayo, bulunga indlwakho nejarada kuhlanzekile kunganabo uthuvi beenlwana. Nengabe indlela eya emzinakho iba nedaka ngesikhathi sezulu, ungakwazi na ukubeka amatjana bona ungangeni nedaka ngendlini? Nengabe ufake amanyathelo namtjhana amapatlagwana, ungawakhipha ngaphambi kokungena ngendlini? Godu kufuze ubulunge amanzi ahlanzekile. Kucatjangwa bona okunganani iingidi eembili zabantu abafa ngomnyaka kubangelwa malwelwe abandakanya amanzi asilapheleko nokungabi neendlwana zokuzithumela ezifanelekako.

20. Nengabe indlu kufuze ihlanzeke, mthwalo kabani loyo?

20 Indlu ehlanzekileko isemandleni wawo woke umuntu—umma, ubaba, abantwana neemvakatjhi. Omunye umma wabantwana ababunane eKenya wathi: “Boke bafunde ukwenza ingcenyabo.” Indlu ehlanzekileko iwujamela kuhle woke umkhaya. Isaga sesiSpain sithi: “Akukho ukuphikisana phakathi kokutlhaga nokuhlanzeka.” Kungakhathaliseki bona umuntu uhlala esithabathebeni sendlu, efledzeni, endlini ephasi namtjhana emtlhatlhaneni, ukuhlanzeka kusilodlhelo somndeni ophilileko.

ISIKHUTHAZO SISENZA SITHUTHUKE

21. Ngokuvumelana neZiyema 31:28, khuyini ezokuletha ithabo ekhaya?

21 Neyikhuluma ngomfazi onekghono, incwadi yeZiyema ithi: “Amadodanakhe ayasikima amdumise; nomnikazakhe uyasikima ambuke.” (Iziyema 31:28) Wagcina nini ukubuka ilunga lomndenakho? Mbala, sifana neentjalo etwasahlobo ezilungele ukuthuthumba nezithola ukufuthumala nomswakama. Endabenethu, sifuna ukubukwa. Kuyamsiza umfazi ukwazi bona indodakwakhe iyawuthabela umsebenzakhe obudisi nokutlhogomela kwakhe kwethando nokobana ayimthatheli phasi. (Iziyema 15:23; 25:11) Begodu kuyathabisa umfazi nekabuka indodakwakhe ngomsebenzi ewenza ngaphakathi nangaphandle kwekhaya. Abantwana nabo bayathuthuka ababelethi babo nebababuka ngomzamo abawenza ekhaya, esikolweni namtjhana ebandleni lobuKrestu. Qala bona ukubuka okuncani kungafeza indima ekulu kangangani! Kubiza malini ukuthi: “Ngiyathokoza”? Akubizi litho, kodwana kungatjho likhulu emndenini.

22. Khuyini etlhogekako ngekhaya bona ‘lijame liqine,’ begodu lokhu kungatholakala njani?

22 Ngamabanga amanengi, ukutlhogomela ikhaya akusilula. Nanyana kunjalo, kungenziwa ngokuphumelelako. Isaga seBhayibhili sithi: “Indlu izokwakhiwa ngokuhlakanipha, begodu ngelemuko izokujama iqine.” (Iziyema 24:3) Ukuhlakanipha nelemuko kungafunyanwa nengabe woke umuntu emndenini ulwela ukufunda ukwenza intando kaZimu nokuyisebenzisa ekuphileni kwakhe. Umndeni othabileko uyawufanela umzamo!

[Umtlolo waphasi]

a Encwadini eluleka ngendlela yokubalekela ukuberegwa yindeni—ubulwelwe obujayelekileko obubulala amasana—i-World Health Organization ithi: “Nengabe ayikho indlwana yokuzithumela: zithumele kude nekhaya nendaweni abantwana abadlala kiyo, okunganani amamitha ayi-10 kunalapho kukhiwa khona amanzi; bese udibuzese uthuvobo ngehlabathi.”

IINKAMBISOLAWULO ZEBHAYIBHILEZI ZINGAWUSIZA NJANI . . . UMNDENI UKUTLHOGOMELA IKHAYA?

Kukuhlakanipha ukwaneliswa ziintlhogo zokuphila.—1 KuThimothi 6:7, 8.

UJehova angekhe abatjhiye labo abamkhonzako.—KumaHebheru 13:5, 6.

Ithando ngabanye liyifanelo yobuKrestu eveleleko.—Matewu 22:39.

AmaKrestu azibulunga ahlanzekile emzimbeni nangokomoya.—2 KwebeKorinte 7:1.

[Ibhoksi elisekhasini 45]

AMANZI AHLANZEKILEKO, IPILO EHLE

I-World Health Organization inikela iimphakamiso ezisebenzako ebantwini okubudisi kibo ukufumana amanzi ahlanzekileko nalapho iindlwana zokuzithumela zingaba ngezesidala khona.

“Ikha begodu ubeke amanzi wokusela ngomgqomu ohlanzekileko. Bulunga umgqomu uvaliwe begodu ungavumeli abantwana namtjhana iinlwana basele kiwo . . . Ikha amanzi ngento enesibambo eside ebekelwe lokho kwaphela. Phalaza amanzi begodu ujuguje umgqomu ngamalanga.

“Dlhabhazisa amanzi azokusetjenziselwa ukuphekela abantwana abancani namtjhana ukubenzela isiselo. . . . Amanzi kufuze adlhabhaziswe iimzuzwana embalwa kwaphela.”

[Iinthombe ekhasini 42]

Ukutlhogomela ikhaya msebenzi wawo woke umndeni

[Isithombe ekhasini 47]

Ukubulunga izinto zihlanzekile kutjhiphile kunokuthenga iinhlahla

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana