IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w13 2/15 kk. 13-16
  • UkuFakaza EButhweni LabonoGada BesiGodlweni

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • UkuFakaza EButhweni LabonoGada BesiGodlweni
  • IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2013
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • UMPOSTOLI UTJHUMAYELA “NGAPHANDLE KWESITHIYO”
  • UPOWULA UFAKAZA KWABANCANI NAKWABAKHULU
  • ‘UKUTJHUMAYELA ILIZWI LAKAZIMU NGAPHANDLE KOKUSABA’
  • Ukujamela Iqiniso Leendaba Ezimnandi Phambi Kweemphathimandla
    IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2016
IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2013
w13 2/15 kk. 13-16

UkuFakaza EButhweni LabonoGada BesiGodlweni

Mnyaka ka-59 C.E. Hlangana neenthunjwa zamasotja adinwe likhambo, isiqhema seembotjhwa singena eRoma ngeyege ebizwa ngokobana iPorta Capena. EmBundwini wePalatine kunesigodlo somBusi uNero, esigadwe liButho lamasotja wesigodlweni afihle iinsabula zawo ngaphasi kwe-toga [ivunulo yawo yesiRoma].a Umphathi wamasotja alikhulu uJulius udosaphambili iimbotjhwa bangena ekundleni yamaRoma bakhuphuke njalo nomBundu weViminal. Badlula esimini enama-aldara wabosingazimu bamaRoma begodu badlula ekundleni lapho lapho amasotja azibandula khona.

Umpostoli uPowula bekahlangana neembotjhwezo. Eenyangeni ezidlulileko nekasesikepeni ebesibindwa ziinwuruwuru, ingilozi kaZimu yathi kuPowula: ‘Kufanele ujame phambi koMbusi [uKhesari].’ (IzE. 27:24) Inga-kghani ngilokho uPowula ebekazokuqalana nakho? Nekaqalisisa ehloko dorobha yomBusi weRoma, akunakuzaza bona bekacabanga ngamezwi iKosi uJesu amtjela wona esiQongolweni se-Antonia eJerusalema. UJesu wathi, “Yiba nesibindi! Unikele ngami ubufakazi eJerusalema, yeke yewenze njalo neRoma.”—IzE. 23:10, 11.

Mhlamunye uPowula wajama kancani bona aqale i-Castra Praetoria—umakhiwo omkhulu wesiphephelo onamaboda akhiwe ngesitina esibovu, oneenthala ngaphezulu. Emakhiweni loyo kuhlala amapholisa wendawo kunye namalunga weButho labonoGada besiGodlo abagada umbusi. Njengombana kunama-cohortb ali-12 wabonoGada besiGodlweni namasotja wedorobho aziinkulungwana ezinengi ajanyiswe lapho, ngalokho-ke bekungaba neenkulungwana ezinengi zamasotja kuhlanganise nebutho elikhamba ngeempera. I-Castra Praetoria beyikhumbuza abantu ngomthombo wegunya lombusi. Njengombana bekumsebenzi weButho labonoGada besiGodlo ukutlhogomela iimbotjhwa ezivela eemfundeni, uJuliyu udosaphambili isiqhema sakhe bangene nge-Porta Capena, okungenye yeenyege ezine ezikulu. Ngemva kwekhambo eliyingozi elithethe iinyanga ezinengi, emaswapheleni uletha iimbotjhwa zakhe endaweni efaneleko.—IzE. 27:1-3, 43, 44.

UMPOSTOLI UTJHUMAYELA “NGAPHANDLE KWESITHIYO”

Hlangana nekhambo, uPowula wafumana imibono evela kuZimu ememezela bona soke isiqhema besizokuphuluka ekuphihlizekeni komkhumbi. Ukulunywa yinyoka enetjhefu akhenge kumlimaze. Wapholisa abagulako esihlengeleni seMalta, lapho abantu bakhona bathi bekangusingazimu. Iindaba zezehlakalwezo bezingundaba mlonyeni eButhweni labonoGada besoGodlo elikholelwa elizeni.

UPowula besele ababonile abanakwabo beRoma ‘beza kuye ngeMargeni ye-Apiyosi abanye ngemaWotela amaThathu bazomhlangabeza.’ (IzE. 28:15) Kodwana njengesibotjhwa, bekangasizalisa njani isifiso sokurhuwelela iindaba ezimnandi eRoma? (Rom. 1:14, 15) Abanye bacabanga bona kungenzeka iimbotjhwa zathathwa zasiwa kumphathi wabonogada. Nengabe kunjalo, uPowula kungenzeka wasiwa kumphathi wamaButho wabonoGada besiGodlweni u-Afranius Burrus, mhlamunye ogade angewesibili ophakemeko ngemva kombusi.c Kinanyana ngibuphi ubujamo, kunokobana agadwe baphathi bamasotja alikhulu, uPowula ugadwa lisotja linye elisesigabeni esivamileko eButhweni labonoGada besiGodlweni. UPowula bekavunyelwe bona azifumanele indawo yokuhlala begodu bekavunyelwe ukumukela iimvakatjhi bekatjhumayele kizo “ngaphandle kwesithiyo.”—IzE. 28:16, 30, 31.

“IButho LabonoGada BesiGodlweni NgeenKhathi ZakaNero”

IButho labonoGada besiGodlo belingaphasi kwesifungo sokuvikela umbusi nomndenakhe. Nelisejimeni lepi belimbatha izembatho zepi ezivamileko ezinomfanekiso wombusi neenhlangwini zalo bekunetshwayo labofezela lelanga lamabeletho kaTibheriyasi Khesari. Belibulunga ukuthula kwezemidlalo nemidlalweni yetjhatjhalazi begodu beliqinisa nomnyango weencimamlilo lidoswaphambili ziinkhulu zomphakathi nezepi. Amasotja bekakhonza iminyaka eli-16, esikhundleni sokukhonza ema-25 ebuthweni, belifumana umrholo obuyelelwe kathathu, ibhonasi enengi, nomrholo obonakalako womhlalaphasi. AbonoGada besiGodlo bebasetjenziswa bona bahlunguphaze begodu babulale iimbotjhwa. Ekubotjhweni kwakhe kwesibili, uPowula kungenzeka wafela ikholo ezandleni zamasotja anjengalawo alinga ukuwaphulusa.—2 Thi. 4:16, 17.

Courtesy Classical Numismatic Group, Inc./​cngcoins.com

UPOWULA UFAKAZA KWABANCANI NAKWABAKHULU

Hlangana nekambiswakhe yokuhlulela, kungenzeka bona uBurrus bekamphenya umpostoli uPowula, mhlamunye lokhu bekwenzeka esigodlweni namtjhana ekampeni yabonoGada besiGodlo ngaphambi kokobana umlandu usiwe kuNero. UPowula khenge aphundwe lithuba elikhethekilekweli ‘lokufakaza kibo boke abancani nabakhulu.’ (IzE. 26:19-23) Kungakhathaliseki bona uBurrus waphetha ngaliphi, uPowula khenge ayiswe ejele kodwana waba sekampeni yabonoGada besiGodlo.d

Indawo yokuhlala uPowula egade ayiqatjhile, ikulu ngokwaneleko bona angakwazi ukwamukela “iinkhulu zamaJuda” begodu afakaze kizo kuhlanganise ‘nenani elikhulu lazo eleza lapha gade ahlala khona.’ Bekunamasotja weButho labonoGada besiGodlo elamuzwa “anikela ubufakazi obupheleleko, [NW]” kumaJuda malungana nomBuso noJesu, “kusukela ekuseni kufikela ebusuku.”—IzE. 28:17, 23.

AmaButho wesiGodlweni bekadlhegana qobe ngemva kwama-awara abunane. Unogada kaPowula naye bekatjhentjhwa qobe. Hlangana neminyaka eembili yokubotjhwa kompostoli lo, amasotja amuzwa akhuluma lokho okuzotlolwa encwadini eya kwebe-Efesu, kwebeFilipi, kwebeKolose nakumaKrestu amaHebheru begodu ambona atlolela umKrestu onguFilimoni incwadi. Nakasabotjhiweko, uPowula watjheja ngokukhethekileko isigqila esabalekako, u-Onesimusi, ‘ngombana nakasesikhungweni waba nguyise ngokomoya,’ wamthumela ekosinakhe. (Filim. 10) Akunazaza bona uPowula bekabatjhejisisa abonogada bakhe. (1 Kor. 9:22) Singambona ekhumbulwenethu abuza isotja ngomnqopho weengcenye zezambatho zepi ezihlukahlukeneko begodu azisebenzisa njengomfanekiso omuhle.—Efe. 6:13-17.

‘UKUTJHUMAYELA ILIZWI LAKAZIMU NGAPHANDLE KOKUSABA’

Ukubotjhwa kwakaPowula kwaba nomthelela ‘ekurageliseni ivangeli phambili’ hlangana neButho labonoGada besiGodlo nabanye. (Fil. 1:12, 13) Abantu abahlala eCastra Praetoria bebakghona ukuthintana nawo woke umuntu emBusweni wamaRoma, kuhlanganise umbusi nabahlala kwakhe. Abahlala kwakhe bahlanganisa amalunga womndeni, iinceku neengqila, abanye babo baba maKrestu. (Fil. 4:22) Ngebanga lokufakaza kwakaPowula ngesibindi, abazalwana eRoma bafumana isikhuthazo ‘sokutjhumayela ilizwi lakaZimu ngaphandle kokusaba.’—Fil. 1:14.

Ukufakaza kwakaPowula eRoma mthombo wesikhuthazo nakithi njengombana ‘sitjhumayela ilizwi lakaZimu namtjhana kusikhathi esifaneleko nanyana kungasiso.’ (2 Thi. 4:2) Abanye kithi bavaleleke ngeendlini zabo, emakhaya atlhogomela abalupheleko, eembhedlela, ngitjho nemajele ngebanga lekholo lethu. Kunanyana ngibuphi ubujamo esikibo, singakhuluma nabantu mhlamunye abasitlhogomelako namtjhana abasenzela izinto ezihlukahlukeneko. Nesifakaza ngesibindi kibo boke ubujamo, singazibonela mathupha bona “ilizwi lakaZimu alikabotjhwa.”—2 Thi. 2:8, 9.

USextus Afranius Burrus

UBurrus wabelethelwa eVaison-la-Romaine, namhlanje isesewula yeFrance, lapho umtlolo onebizo lakhe wafumaneka khona ngo-1884 C.E. Ngo-51 C.E., wakhutjhulelwa esikhundleni sakhe yedwa sokuba mphathi wabonoGada besiGodlo ngu-Agrippina omNcani, ongumtjhana nomkaKlawudiyusi Khesari. U-Agrippina wabandula indodanakhe encani, uNero, bona abe mbusi ngaphasi kokunqophisa kwababanduli ababili. Omunye wabo gade kunguBurrus, olisotja eliphakameko elambandula kezepi. Omunye gade kusisazi sefilosofi uSeneca, owathuthukisa ukuhlakanipha kwakaNero. Ngokukhamba kwesikhathi, u-Agrippina wathelela indodakwakhe itjhefu. Ngaphambi kokobana indaba yokufa kwakaKlawudiyusi irhatjheke, uBurrus waphekelela uNero eCastra Praetoria wenza bona abonoGada besiGodlo bambeke bonyana abe mbusi, wakatelela bomKhandlu bona bavumelane nesiquntweso. UNero nekabulala unina ngo-59 C.E., uBurrus wayifihla indaba leyo. Izazimlando ezimaRoma uSuetonius noCassius Dio zathi uNero wathelela uBurrus itjhefu ngo-62 C.E.

Musée Calvet Avignon

a Qala ibhoksi elinesihloko esithi “IButho LabonoGada BesiGodlweni NgeenKhathi ZakaNero.”

b I-cohort bekusiqhema samasotja wamaRoma ayi-1 000.

c Qala ibhoksi elinesihloko esithi “USextus Afranius Burrus.”

d UTibheriyasi Khesari wavalela uHerodi Agripa kilendawo ngo-36 kuya ku-37 C.E. ngebanga lokuveza isifiso sakhe sokobana uCaligula kungenzeka abe mbusi msinyana. Ngemva kokobana athathe iintambo zokubusa, uCaligula wavuza uHerodi ngobukhosi.—IzE. 12:1.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2026)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana