IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • mwbr19 Apreli kk. 1-11
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla (2019)
  • Iinhlokwana
  • APRELI 1-7
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 KORINTE 7-9
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 KORINTE 10-13
  • “UJehova Uthembekile”
  • Umpostoli uPowula watlola wathi uJehova “angeze avume bona nilingwe ngaphezu kwamandlenu.” (1 Kor. 10:13) Alo inga-kghani lokhu kutjho ukuthi uJehova uyasiqala ntangi bese abone ukuthi ngisiphi thina isilingo esingakghona ukuqalana naso?
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • Kubayini umtlolo woku-1 kwebeKorinte 10:8 uthi kwafa ama-Israyeli azii-23 000 ngelanga linye ngebanga lokwenza izenzo zomseme ezisisono, kukulapho uNumeri 25:9 uthi kwafa abantu abazii-24 000?
  • Kghani umuntu wengubo omrhuweleli kufuze athwale ehloko nakaraga isifundo seBhayibheli nakunomuntu wembaji omrhuweleli?
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 KORINTE 14-16
  • “UZimu Uzokuba ‘Zizinto Zoke Kiwo Woke Umuntu’”
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 KORINTE 1-3
  • “UJehova—‘NguZimu Wayo Yoke Induduzo’”
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • Ngiliphi ‘itshwayo’ ‘nesiqinisekiso’ umKrestu ngamunye ozesiweko akufumane kuZimu?—2 Kor. 1:21, 22; ftn.
  • Khuyini umpostoli uPowula ebekacabanga ngakho nakakhuluma ‘ngokuthumba epini’?
  • Ukufundwa KweBhayibheli
Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla (2019)
mwbr19 Apreli kk. 1-11

Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

APRELI 1-7

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 KORINTE 7-9

“Ukungatjhadi—Sisipho”

(1 Korinte 7:32) Eqinisweni, ngifuna bona ningatshwenyeki. Indoda engakatjhadi itshwenyeka ngezinto zeKosi, ukuthi ingamukeleka njani eKosini.

w11 1/15 17-18 ¶3

Kuberegise Ngokuhlakanipha Ukungatjhadi Kwakho

Kanengi umuntu ongakatjhadi unesikhathi nekululeko ekulu kunomuntu otjhadileko. (1 Kor. 7:32-35) La, mathuba amahle angamvumela bona andise ikonzwakhe, akhulise ithando lakhe ngabanye nokutjhidela kuJehova. Ngalokho amaKrestu amanengi, ayazithokozela iinzuzo zokungatjhadi nokukhetha ‘ukukwamukela’ okunganani isikhatjhana. Kungenzeka abanye akhenge bakhethe ukuhlala bangakatjhadi, kodwana ubujamo babo nebutjhugulukako, bacabangisisa ngabo ngomthandazo bese bayabona bonyana ngerhelebho lakaJehova nabo bangakwazi ukukwamukela eenhliziyweni zabo. Ngalokho-ke, bamukela ukutjhentjha kobujamo babo bakhetha ukungatjhadi.—1 Kor. 7:37, 38.

(1 Korinte 7:33, 34) Kodwana indoda etjhadileko itshwenyeka ngezinto zephasi, ukuthi ingamukeleka njani kumkayo, 34 begodu ihlukene phakathi. Ukungezelela kilokho, umfazi ongakatjhadi, kubandakanye noyintombi, utshwenyeka ngezinto zeKosi, bona acwengeke kokubili emzimbeni nemmoyenakhe. Kodwana umfazi otjhadileko utshwenyeka ngezinto zephasi, ukuthi angamukeleka njani endodenakhe.

w08 7/15 27 ¶1

Amaphuzu Asencwadini YakwebeKorinte

7:33, 34—Zitjho ukuthini ‘izinto zephasi’ abantu abatjhadileko abatshwenyeka ngazo? UPowula uqalisela ezintweni zangamalanga amaKrestu atjhadileko atshwenyeka ngazo. Lokhu kuhlanganisa ukudla, izembatho nendawo yokuhlala, kodwana ingasi izinto ezimbi zephasi amaKrestu azihloyako.—1 Jwa. 2:15-17.

(1 Korinte 7:37, 38) Kodwana nangabe umuntu uyaneliseka ehliziywenakhe begodu ubona kungatlhogeki, kodwana akghona ukuzilawula begodu aqunte ehliziywenakhe bona ahlale angakatjhadi, uzokuphumelela. 38 Godu, nanyana ngubani otjhadako wenza kuhle, kodwana nanyana ngubani ongatjhadiko uzokwenza ngcono.

w96 10/15 12-13 ¶14

Ukungatjhadi—Kuvula Amathuba Wokwenza Okunengi

UmKrestu osebenzisa ukungatjhadi kwakhe bona afikelele iimfiso zakhe, akenzi “ngcono” kunamaKrestu atjhadileko. Akakhethi ukungatjhadi “ngebanga lomBuso,” kodwana ukhetha ukungatjhadi ngebanga lokufikelela izinto ezithandwa nguye. (Matewu 19:12) Abangakatjhadi kufuze “batshwenyeke ngezinto zeKosi” ‘nangokuzinikela qobe eKosini ngaphandle kokuthikamezeka.’ Lokhu kutjho ukuzinikela ngokupheleleko kuJehova nakuJesu Krestu. Nawenza njalo, amaKrestu angakatjhadi azabe enza “ngcono” kunamaKrestu atjhadileko.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(1 Korinte 7:11) Kodwana nakungenzeka ahlukane nayo, akahlale angakatjhadi namkha abuyisane nendodakhe; nendoda akukafuzi itjhiye umkayo.

lvs 251

Isiphetho

Kesinye isikhathi amanye amaKrestu avele aqunte ukuhlukanisa ngaphandle kwesizathu sokwenziwa kobuhlola. (1 Korinte 7:11) Ebujamweni obulandelako umKrestu angacabangela ukuhlukanisa.

• Nange indoda ibhala ukondla umndenayo ngabomu, ngendlini kuhlale kunganalitho.—1 Thimothi 5:8.

• Ukutlhoriswa ngokomzimba okusolo kuthuwelela bekufike lapho ukuphila komlingani kuba sengozini.—Galatiya 5:19-21.

• Nalokha indoda namkha umfazi enza kube budisi emlinganinakhe ukulotjha uJehova, ngebanga lokufaka itjhebiswano lakhe noZimu engozini.—IzEnzo 5:29.

(1 Korinte 7:36) Kodwana nangabe umuntu ucabanga ukuthi uziphatha ngokungakafaneli ngokuhlala angakatjhadi, begodu nangabe sekadlule iminyaka yobutjha, naku okufuze kwenzeke: Akenze akufunako; akoni. Abatjhade.

w00 7/15 31 ¶2

Ungahlala Umsulwa Ephasini Elinokuziphatha Okumbi

Abantu abatjha kufuze bangagijimeli ukutjhada lokha nabathoma ukuba nemizwa yokuya emsemeni. Umtjhado utlhoga ukuzimisela begodu ukuphila ngesibophweso kutlhoga bona ube mumuntu ovuthiweko. (Genesisi 2:24) Kungcono ukulinda bekube kulapho ‘sekudlule iminyaka yobutjha’—okusikhathi imizwa yokuya emsemeni inamandla, ingakhohlisa indlela umuntu omutjha abona ngayo izinto. (1 Korinte 7:36) Qala bona kusisono begodu kubudlhadlha kangangani ukuthi umuntu omutjha ofuna ukutjhada aziphathe kumbi ngokuya emsemeni ngebanga lokuthi akamtholi umuntu angatjhada naye!

Ukufundwa KweBhayibheli

(1 Korinte 8:1-13) Nje-ke malungana nokudla okunikelwe eenthombeni: Siyazi bona soke sinelwazi. Ilwazi lingabangela ukuzikhukhumeza, kodwana ithando liyakha. 2 Nangabe umuntu ucabanga ukuthi wazi okuthileko, akakakwazi njengombana kufuze akwazi. 3 Kodwana nangabe umuntu uthanda uZimu, uZimu uyamazi umuntu loyo. 4 Nje-ke malungana nokudla okunikelwe eenthombeni, siyazi ukuthi isithombe asisililitho ephasini nokuthi akakho omunye uZimu ngaphandle koyedwa. 5 Ngombana ngitjho nanyana kukhona okuthiwa bozimu, kungaba sezulwini namkha ephasini, njengombana “kunabozimu” abanengi “namakhosi” amanengi, 6 eqinisweni kithi kunoZimu munye, uBaba, okuvela kuye zoke izinto nathi esiphilela yena; begodu kuneKosi yinye, uJesu Krestu, okwenziwa ngaye zoke izinto nathi esikhona ngaye. 7 Akusibo boke abantu abanelwazeli. Kodwana abanye, ngebanga lokobana phambilini bebalotjha iinthombe, badla ukudla njengento enikelelwe eenthombeni begodu unembezabo obogabogako, uyasilaphala. 8 Ukudla ngeze kusitjhideze kuZimu; nasingadliko asilahlekelwa lilitho, namkha nasidlako asisingcono ngalitho. 9 Yelelani bona ilungelo lenu lokukhetha lingabi siqabo kilabo ababogabogako. 10 Ngombana nakungenzeka umuntu abone wena onelwazi udla ethempelini leenthombe, unembeza waloyo obogabogako angeze waqiniswa na kangangobana adle ukudla okunikelwe eenthombeni? 11 Yeke umfowenu obogabogako, loyo uKrestu amfelako, uyonakala ngebanga lelwazi lakho. 12 Nanona abafowenu ngalendlela nilimaze unembezabo obogabogako, nonela uKrestu. 13 Yeke nangabe ukudla kwenza umfowethu ahlabeke, angekhe ngisadla inyama godu, ukwenzela bona umfowethu angahlabeki.

APRELI 8-14, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 KORINTE 10-13

“UJehova Uthembekile”

(1 Korinte 10:13) Asikho isilingo esinifikelako abanye abangakhange baqalane naso. Kodwana uZimu uthembekile, begodu ngekhe avume nilingwe ngokungaphezu kwalokho eningakuthwala, kodwana nakufika isilingweso uzokwenza nendlela yokuphuma kiso ukuze nikghone ukusikghodlhelela.

w17.02 29-30

Imibuzo Evela Ebafundini

Umpostoli uPowula watlola wathi uJehova “angeze avume bona nilingwe ngaphezu kwamandlenu.” (1 Kor. 10:13) Alo inga-kghani lokhu kutjho ukuthi uJehova uyasiqala ntangi bese abone ukuthi ngisiphi thina isilingo esingakghona ukuqalana naso?

▪ Akhuqale ukuthi nange singatjho njalo umraro ungaba kuphi. Omunye umfowethu indodanakhe yazibulala, yeke wabuza imibuzo nasi: ‘Inga-kghani uJehova uthe nakaqala mina nomkami, wabona ukuthi sizokukghona ukuqalana nesilingwesi? Inga-kghani kwenzeke ngombana uZimu azi ukuthi sizokukghona ukuyibekezelela into enje?’ Kunengqondo na ukuphetha ngokuthi uJehova ubangela izinto ezinjalo zenzeke ekuphileni kwethu?

Nasilokhu siraga nokufunda amezwi kaPowula la akweyo-1 Korinte 10:13, sifinyelele esiphethwenesi: Akunavesi esilifumene eBhayibhelini elisinikela ibanga lokukholelwa ukuthi uJehova uyasihlola abone ukuthi ngisiphi thina isilingo esingakghona ukusithwala, bese asibangele bona senzeke. Akhesidembe amabanga amane asenze safinyelela isiphethweso.

Lokuthoma ibanga ngileli, uJehova wenza abantu bona bazikhethele. Yeke ufuna soke sizikhethele ukuthi sifuna ukuphila njani. (Dut. 30:19, 20; Jotj. 24:15) Okuhle kukuthi nasikhetha ukukhamba endleleni elungileko, uJehova usinqophisa abe asisize. (IzA. 16:9) Kodwana okutlhuwisako kukuthi nasikhetha ukukhamba endleleni engakalungi, kufuze sazi ukuthi sizokuvuna esikutjalileko. (Gal. 6:7) Yeke nange uJehova akhetha ukuthi ngiziphi iinlingo thina esingaqalana nazo, lokhu kuzabe kutjho ukuthi akafuni sizikhethele.

Lesibili ngileli, “isikhathi nethuba kubehlela boke” yeke uJehova akakuvimbeli lokho bona kungenzeki kithi. (UMtj. 9:11) Ngezinye iinkhathi iingozi zingasivelela mhlamunye ngombana besisendaweni embi nangesikhathi esingakafaneli. UJesu wakhe wakhuluma ngenye ingozi eyabulala abantu abali-18 boke, phela kwawa umtlomogo. Kodwana watjho wathi umonakalo lo, awukabangelwa nguZimu. (Luk. 13:1-5) Alo siphetha ngaliphi? Siphetha ngelokuthi uJehova angeze ahlela kusese ngaphambili bona ngesikhathi esithileko ngubani okufuze ahlongakale.

Lesithathu ngileli, omunye nomunye wethu kufuze alwele ukuhlala athembekile kuZimu. Ungakhohlwa ukuthi uSathana uyasilinga, phela ufuna ukubona ukuthi sithembeke kangangani kuJehova. Begodu wathi nasingaqalana neenlingo, sizokulisa ukuthembeka kuJehova. (Job. 1:9-11; 2:4; IsAm. 12:10) Alo nange uJehova angasibabalela namkha avimbele iinlingo ezithileko bona zingenzeki kithi, athi awa lezi zona abantu bami angeze bakghona ukuzithwala. Lokho bekuzokubonakala ngasuthi uSathana bekaqinisile nakathi silotjha uJehova ngebanga lokuthi sifuna ukuzuza kwaphela.

Lesine-ke ngileli, akutlhogeki bona uJehova abone zoke izinto ezingasehlela. Kazi nasingathi uZimu ubona iinlingo zingakasehleli, lokho kuzabe kutjho ukuthi wazi koke ngekusasa lethu. Begodu nange singatjho njalo, sizabe siphikisana neBhayibheli. Kodwana asitjho ukuthi uZimu akakghoni ukubona ukuthi izinto zizokuba njani ngengomuso. (Isa. 46:10) Uyakghona ukubona ukuthi yini ezokwenzeka ngengomuso, kodwana uyakukhetha afuna ukukubona ngekusasa lethu. (Gen. 18:20, 21; 22:12) Lokhu kutjho ukuthi nanyana akghona ukubona ikusasa, uyalihlonipha ilungelo labantu lokuzikhethela. UZimu akalinyazi ilungelo lethu lokuzikhethela begodu unobuntu obuhle.—Dut. 32:4; 2 Kor. 3:17.

Alo kufuze siwazwisise njani amezwi kaPowula athi: “UZimu . . . angeze avume bona nilingwe ngaphezu kwamandlenu”? Kazi uPowula la usitjela ngalokho uJehova akwenzako, ingasi ngaphambi kokuthi silingwe kodwana ngesikhathi la sicwile khona eenlingweni. Yeke amezwi kaPowula la asiqinisa idolo, ngombana asitjela ukuthi nanyana ngisiphi isilingo esingaqalana naso, uJehova uzosisekela kodwana kwaphela nasithembela kuye. (Rhu. 55:22, [55:23, NW]) Amezwi kaPowula la, asekelwe emaqinisweni amabili.

Kokuthoma, iinlingo esiqalana nazo banengi abaqalene nazo. Yeke singaba nawo amandla wokuzithwala, kodwana kwaphela nasingathembela kuZimu. (1 Pit. 5:8, 9) UPowula nakatlola yoku-1 Korinte 10:13, bekakhuluma ngeenlingo ama-Israyeli aqalana nazo amangweni. (1 Kor. 10:6-11) Abe asikho nasinye ebesingaphezu kwamandlabo. Kodwana uPowula watlola amezwi athi “abanye babo” akhenge balalele. Yeke ngebanga lokuthi khenge bathembele kuZimu benza izinto ezimbi.

Kwesibili ‘uZimu uthembekile.’ Nasiqala umlando woke, sibona ukuthi uZimu uthembekile ‘kwabamkhathalelako balonde nemiyalwakhe.’ (Dut. 7:9) Ubuye usitjengise nokuthi uZimu uyazifeza iinthembiso zakhe. (Jotj. 23:14) Yeke abantu abamthandako uZimu nabamlalelako, umlando lo kufuze ubenze bathembe ukuthi nabaqalene neenlingo uZimu uzokufeza nanzi iinthembiso: (1) Angekhe avumele nasinye isilingo bona sibe ngaphezu kwamandlethu (2) “uzaninikela nendlela yokuphepha.”

Alo uJehova ubenzela njani abantu abamthembako indlela yokuqalana nemiraro? Iqiniso kukuthi ngasikhathi, angasisusa isilingo kodwana kwaphela nakukhambisana nentandwakhe. Nanyana kunjalo, akukafuzi siwalibale amezwi kaPowula la: “Uzaninikela [uJehova] nendlela yokuphepha ukuze nijamelane naso.” Yeke lokho kuyasitjela ukuthi nakathi usinikela ‘indlela yokuphepha’ kutjho ukuthi usinikela koke esikutlhogako bona sihlule isilingweso. Akhesidembe nanzi ezinye zeendlela uJehova angazisebenzisa bona asenzele indlela yokuphepha:

▪ “Usiduduza kizo zoke iinhlupheko zethu.” (2 Kor. 1:3, 4) UJehova angasebenzisa iliZwi lakhe, ummoyakhe ocwengileko nangeencwadi esizenzelwe yinceku ethembekileko bona sibohlise ubuhlungu bethu, sipholise iinhliziyo zethu abe asenze sizizwe ngcono.—Mat. 24:45; Jwa. 14:16; Rom. 15:4.

▪ Angasisiza sikhambe endleleni efaneleko ngommoyakhe. (Jwa. 14:26) Njani? Nasicwile emirarweni ummoyakhe ungasikhumbuza amavesi angasisiza bona siqalane nomraro loyo, sazi nokuthi sithathe yiphi indlela.

▪ Angasebenzisa neengilozi bona zisisize.—Heb. 1:14.

▪ Angasebenzisa abafowethu nabodadwethu esimlotjha nabo, izinto abangazitjho nabangazenza ‘zingasiduduza.’—Kol. 4:11. ftn.

Alo kuhlekuhle bekatjho ukuthini uPowula nakazakutlola yoku-1 kwebeKorinte 10:13? Siphetha ngokuthi, uJehova akakhethi ukuthi ngiziphi iinlingo okufuze siqalane nazo begodu ngiziphi okungakafuzi siqalane nazo. Begodu nakwenzeka sizithole siduda emirarweni, kufuze siqiniseke ngalokhu: Nasingathemba uJehova ngokupheleleko, angekhe avumele nanyana ngisiphi isilingo bona sibe ngaphezu kwamandlethu. Kodwana uzokuhlala asinikela nendlela yokuphuma ukuze sikghone ukujamelana naso. Akunamezwi aduduza njengala!

(1 Korinte 10:13) Asikho isilingo esinifikelako abanye abangakhange baqalane naso. Kodwana uZimu uthembekile, begodu ngekhe avume nilingwe ngokungaphezu kwalokho eningakuthwala, kodwana nakufika isilingweso uzokwenza nendlela yokuphuma kiso ukuze nikghone ukusikghodlhelela.

(1 Korinte 10:13) Asikho isilingo esinifikelako abanye abangakhange baqalane naso. Kodwana uZimu uthembekile, begodu ngekhe avume nilingwe ngokungaphezu kwalokho eningakuthwala, kodwana nakufika isilingweso uzokwenza nendlela yokuphuma kiso ukuze nikghone ukusikghodlhelela.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(1 Korinte 10:8) Singenzi izenzo zomseme ezisisono, njengombana abanye babo bazenza, kwafa abantu abazi-23 000 ngelanga linye.

w04 4/1 29

Imibuzo Evela Ebafundini

Kubayini umtlolo woku-1 kwebeKorinte 10:8 uthi kwafa ama-Israyeli azii-23 000 ngelanga linye ngebanga lokwenza izenzo zomseme ezisisono, kukulapho uNumeri 25:9 uthi kwafa abantu abazii-24 000?

Kunamabanga amanengi enze bona amanani wokubala angafani emavesini amabili la. Okhunye kungaba kukuthi isibalwesi sihlangana kwee-23 000 nee-24 000, okungaba linani elingapheze lilingane namkha libe ngaphezulu.

Cabanga ngokhunye okungenzeka. Umpostoli uPowula wadzubhula umlando wama-Israyeli weTjhithimu njengesibonelo esisiyeleliso emaKrestwini wekadeni weKorinte, idorobho ebelidume ngokuziphatha okumbi. Wathi: “Singenzi izenzo zomseme ezisisono, njengombana abanye babo bazenza, kwafa abantu abazi-23 000 ngelanga linye.” Nakabala labo ababulewe nguJehova ngebanga lokufeba, uPowula wathi bazii-23 000.—1 Korinte 10:8.

Nanyana kunjalo, uNumeri isahluko 25 usitjela ukuthi, “ama-Israyeli azibophelela kuBhali wePewori. Nje-ke ilaka lakaSomnini lavutha ngama-Israyeli.” Ngemva kwalokho, uJehova wayala uMosi bona abulale “boke abarholi babantwaba.” Yeke uMosi wayala abagwebi bona benze umsebenzi lowo. Khonapho, uFiniyasi wathatha igadango ngokurhabako bona abulale umIsrayeli olethe umfazi wakwaMidiyani ekampeni, “isifo sasuka.” Ukulandisokho kuphetha ngamezwi naka: “Labo ebegade sele bafe ngesifo bebaziinkulungwana ezimatjhumi amabili nane.”—Numeri 25:1-9.

Kuyakhanya bona isibalo esikuNumeri sihlanganisa “boke abarholi babantwaba” ababulawe bagwebi nalabo ababulawe nguJehova ngokunqophileko. Kungenzeka bona abagwebi babulala abarholi abayikulungwana babantwaba, okwenza isibalo saba zii-24 000. Kungakhathaliseki ukuthi abarholi laba namkha abadosiphambili bafeba, bahlanganyela eminyanyeni leyo, namkha bavumelana nalabo abenze lokho, beba nomlandu ‘wokuzibophelela kuBhali wePewori.’

Malungana nebizo elithi, ‘ukuzibophelela’ enye incwadi yeBhayibheli ilihlathulula ngokuthi “kuzihlanganisa nomunye umuntu.” Ama-Israyeli bekubabantu abazinikele kuJehova, kodwana ‘nawazibophelela kuBhali wePewori,’ aphula ubuhlobo bawo bokuzinikela kuZimu. Asebenzisa umphorofidakhe uHosiya, eminyakeni ema-700 kamva, uJehova wathi kuma-Israyeli: “Kodwana bona baya kuBhali wePeyori bafese bazinameka entweni edanisako leyo; banyenyeka njengentwabo abayithandako leyo.” (Hosiya 9:10) Boke abenza lokho bafanelwa sigwebo esibuhlungu esivela kuZimu. Ngebanga lalokho uMosi wakhumbuza amadodana wakwa-Israyeli: “Amehlwenu akubonile okwenziwa nguSomnini kuBhali-Pewori. USomnini uZimenu warhayila phakathi kwenu woke amadoda agade alandela uBhali wePewori.”—Duteronomi 4:3.

(1 Korinte 11:5, 6) kodwana umfazi othandaza namkha aphorofide angakathwali ehloko uhlazisa ihlokwakhe, ngombana kufana patsi nokuthi urhunile ehloko. 6 Ngombana umfazi nakangafuni ukuthwala, kufuze arhune iinhluthu zakhe zibe zincani khulu; kodwana nangabe kulihlazo ngomfazi ukurhuna iinhluthu zakhe zibe zincani khulu namkha ukuzirhuna zoke, kufuze athwale.

(1 Korinte 11:10) Kungakho umfazi kufuze abe netshwayo lokuzithoba endodenakhe, ngebanga leengilozi.

w15 2/15 30

Imibuzo Evela Ebafundini

Kghani umuntu wengubo omrhuweleli kufuze athwale ehloko nakaraga isifundo seBhayibheli nakunomuntu wembaji omrhuweleli?

▪ Engcenyeni ethi, “Imibuzo Evela Ebafundini” kwaba nesihloko esagadangiswa esiThaleni sangoJulayi 15, 2002, sathi, udade kufuze athwale ehloko nangabe uraga isifundo seBhayibheli nakunomuntu wembaji omrhuweleli, kungakhathaliseki ukuthi ubhajadisiwe namkha awa. Imininingwana enabileko ngesihlokwesi itjengisa ukuthi kungaba khona ukuthuthukiswa okuthileko endabeni le.

Nangabe udade uyokuraga isifundo seBhayibheli esithonyiweko nomuntu wembaji obhajadisiweko, udade lo kufuze athwale. Kufuze ahloniphe ilungiselelo lakaJehova lobuhloko ebandleni lobuKrestu ngombana wenza indima ngokuvamileko eyenziwa babantu bembaji. (1 Kor. 11:5, 6, 10) Kokhunye, angabawa umfowethu akhamba naye bona amragele isifundo seBhayibheli nangabe uvumelekile begodu uyakghona ukwenza njalo.

Ngakelinye ihlangothi, nangabe udade uyokuraga isifundo seBhayibheli esithonyiweko ukhamba nomuntu wembaji omrhuweleli ongakabhajadiswa begodu ongasi ngubabakwakhe, imiTlolo ayimkateleli bona athwale ehloko. Nanyana kunjalo, abonembeza babanye babodadwethu bangabenza bathwale ehloko ebujamweni obunjalo.

Ukufundwa KweBhayibheli

(1 Korinte 10:1-17) Nje-ke bafowethu, ngifuna nazi bona abokhokho bethu boke bebangaphasi kwelifu nokuthi boke badlula elwandle 2 begodu boke babhajadiselwa kuMosi ngelifu nangelwandle, 3 boke badla ukudla okufanako okuvela kuZimu 4 begodu boke basela isiselo esifanako esivela kuZimu. Ngombana bebajayele ukusela edwaleni elivela kuZimu ebelibalandela, idwalelo bekunguKrestu. 5 Nanyana kunjalo, uZimu khenge athabe ngenengi labo, labulawa emmangweni. 6 Izintwezi zibe sibonelo kithi, bona singafisi ukwenza okumbi, njengalabo ebebafisa ukwenza izinto ezimbi. 7 Ningabi babantu abalotjha iinthombe, njengombana abanye babo bebenza; ngombana kutloliwe kwathiwa: “Abantu bahlala phasi bona badle bebasele. Ngemva kwalokho basikima ukuze babe nesikhathi esimnandi.” 8 Singenzi izenzo zomseme ezisisono, njengombana abanye babo bazenza, kwafa abantu abazi-23 000 ngelanga linye. 9 Asingamlingi uJehova, njengombana abanye babo bamlinga, balunywa ziinyoka bafa. 10 Singabi babantu abanghonghoyilako, njengombana abanye babo banghonghoyila, babulawa mtjhabalalisi. 11 Nje-ke izintwezi zenzeka kibo bona zibe ziimbonelo, zatlolwa ukuze zibe siyeleliso kithi abafikelwe kuphela kwephaseli. 12 Ocabanga ukuthi ujamile akatjheje bona angawi. 13 Asikho isilingo esinifikelako abanye abangakhange baqalane naso. Kodwana uZimu uthembekile, begodu ngekhe avume nilingwe ngokungaphezu kwalokho eningakuthwala, kodwana nakufika isilingweso uzokwenza nendlela yokuphuma kiso ukuze nikghone ukusikghodlhelela. 14 Yeke bathandekako bami, balekelani ukulotjha iinthombe. 15 Ngikhuluma ngasuthi ngikhuluma nabantu abanelemuko; ziqunteleni nina bona engikutjhoko kuliqiniso namkha awa. 16 Ikapho yesibusiso esiyibusisako, akusikuhlanganyela eengazini zakaKrestu na? Isikwa esisihlephulako, asisikuhlanganyela emzimbeni kaKrestu na? 17 Ngombana kunesikwa sinye, thina nanyana sibanengi simzimba munye, ngombana soke sihlephulelana isikwa esisodwa.

APRELI 22-28, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 KORINTE 14-16

“UZimu Uzokuba ‘Zizinto Zoke Kiwo Woke Umuntu’”

(1 Korinte 15:24, 25) Ngokulandelako kube siphetho, lokha nakanikela umBuso kuZimakhe uYise, nasekaphelise yoke imibuso nalo loke ilawulo namandla. 25 Ngombana kufuze abuse njengekosi bekube kulapho uZimu sekabeke zoke izitha ngaphasi kweenyawo zakhe.

w98 7/1 21 ¶10

“Ukufa kuzokupheliswa”

“Isiphetho” kuphela kweminyaka eyiKulungwana yokuBusa kwakaKrestu, lokha uJesu ngokuzithoba abuyisela umBuso kuZimakhe, uYise. (IsAmbulo 20:4) Umnqopho kaZimu ‘wokubuthelela zoke izinto kuKrestu’ uzabe sewuzalisekile. (Efesu 1:9, 10) Nokho, kokuthoma, kuzokufuze bona uKrestu aphelise “yoke imibuso nalo loke ilawulo namandla” ephikisana nobuKhosi bakaZimu. Lokhu kubandakanya okungaphezu komonakalo we-Arimagedoni. (IsAmbulo 16:16; 19:11-21) UPowula uthi: “[UKrestu] kufuze abuse njengekosi bekube kulapho uZimu sekabeke zoke izitha ngaphasi kweenyawo zakhe. Isitha sokugcina esizokupheliswa kukufa.” (1 Korinte 15:25, 26) Iye, yoke imiphumela ka-Adamu yesono nokufa izokupheliswa. Kuyafaneleka-ke, ukuthi uZimu uzokuvula woke ‘amathuna’ avuse boke abalele kiwo.—Jwanisi 5:28.

(1 Korinte 15:26) Isitha sokugcina esizokupheliswa kukufa.

kr 237 ¶21

UmBuso Wenza Intando KaZimu Ephasini

Kuthiwani ngomphumela wokugula—okukukufa? Leso ‘sisitha’ sethu “sokugcina” esenza boke abantu abanesono babonakale balilize. (1 Kor. 15:26) Inga-kghani noJehova uyakusaba ukufa? Khewuzwe ukuthi u-Isaya wathini: “Uzakuqeda ukufa unomphela. USomandla [“uJehova,” NW] uzokusula zoke iinyembezi kibo boke ubuso.” (Isa. 25:8) Uyasicabanga na isikhatheso? Phela kuzabe kungasenamingcwabo, amathuna, neenyembezi zesizi! Iinyembezi ezizabe zikhona kuzokuba ngezethabo lodwa, njengombana uJehova azabe azalisa isithembiso sakhe esitjhisa amadamu anamanzi sokuvusa abahlongakeleko! (Funda u-Isaya 26:19.) Lapho-ke, kula woke amanceba abangelwe kukufa ayokuphola khona!

(1 Korinte 15:27, 28) Ngombana uZimu “ubeke zoke izinto ngaphasi kweenyawo zakhe.” Kodwana nakathi “ubeke zoke izinto ngaphasi,” kuyakhanya bona lokhu akufaki uZimu phakathi, loyo obeke zoke izinto ngaphasi kwakhe. 28 UZimu nasele abeke koke ngaphasi kweNdodanakhe, neNdodana leyo izozibeka ngaphasi kwakaZimu okunguye obeke zoke izinto ngaphasi kwakhe, bona uZimu abe zizinto zoke kiwo woke umuntu.

w12 9/15 12 ¶17

Ukuthula KwemiNyaka EyiKulungwana—Nangale Kwayo!

Ayikho enye ihlathululo engcono yevuthondaba ekulu kunamezwi athi ‘uZimu angaba ngikho koke kibo boke abantu.’ Kutjho ukuthini lokho? Cabanga ngesikhathi se-Edeni lokha abantu baphelele, u-Adamu no-Efa, bebayingcenye yomndeni kaJehova wendawo yoke onokuthula nobunye. UJehova, umBusi weNdawo yoke, bekabusa ngokunqophileko phezu kwazo zoke iimbunjwa zakhe, iingilozi nabantu. Bebakghona ukukhuluma naye ngokunqophileko, bamkhulekela begodu ababusisa. ‘Bekangikho koke kibo boke abantu.’

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(1 Korinte 14:34, 35) abafazi abathule emabandleni, ngombana akukavumeleki ngabo bona bakhulume. Kunalokho, abazithobe, njengombana kutjho nomThetho. 35 Nangabe bafuna ukufunda okuthileko, ababuze amadodabo ekhaya, ngombana kulihlazo ngomfazi bona akhulume ebandleni.

w12 9/1 9, ibhoksi

Kghani Umpostoli UPowula Wala Bona Abafazi Bakhulume Ebandleni?

Umpostoli uPowula watlola wathi, “abafazi abathule emabandleni.” (1 Korinte 14:34) Bekatjho ukuthini? Kghani bekakuqalela phasi ukuhlakanipha kwabo? Awa, akusinjalo. Ekhabolakhona, bekajayele ukuqalisela efundisweni yabafazi eyakhako. (2 Thimothi 1:5; Titosi 2:3-5) Encwadini ayitlolela beKorinte, uPowula akhenge ayelelise abafazi kwaphela, kodwana nalabo ebebanesiphiwo sokukhuluma ngeenlimi nokuphorofida bona ‘bathule’ elinye ikholwa nalikhulumako. (1 Korinte 14:26-30, 33) Kungenzeka bona amanye amaKrestu abafazi bewatjhiseka khulu ngokukholwa kwawo okutjha kangangobana bewaphazamisa nomuntu okhulumako ukuthi abuze imibuzo njengombana bekwenziwa njalo endaweni leyo. Ukwenzela bona kube nokuhleleka, uPowula wabakhuthaza wathi ‘babuze amadodabo emakhaya.’—1 Korinte 14:35.

(1 Korinte 15:53) Ngombana lokhu okonakalako kufuze kwembathe ukungonakali, lokhu okufako kufuze kwembathe ukungafi.

it-1 1197-1198

Okungonakaliko

Zimunye noJesu ekuvusweni, iindlalifa zakhe nazo zizokuvuswa ingasi njengeendalwa zommoya kwaphela kodwana zizokuvuswa zinokungonakali nokungafi. Njengombana bebaphila ephasina, balotjha ngokuthembeka begodu bafa banemizimba yabantu eyonakalako, nje bafumana imizimba yommoya engonakaliko, njengombana uPowula akuveza lokho kweyoku-1 kwebeKorinte 15:42-54. Yeke ukungafi kuqalisele ezingeni lokuphila ezikuthabelako, ekungaphelini nokungabhubhiko, kukulapho okungonakaliko kuqalisele emzimbeni uZimu azinikele yona, leyo engonakaliko, engaboliko namkha engabhubhiko. Lokho kutjho bona uZimu uzinikele amandla wokuzisekela, zingathembeli emthonjeni yamandla yangaphandle njengombana kwenza ezinye iindalwa zenyama nezommoya. Lokhu kubufakazi obuqinileko bokuthi uZimu uyazithemba. Ubujamobu abuzenzi ziphume ngaphasi kwelawulo lakaZimu begodu njengeHlokwabo uJesu Krestu, nazo ziragela phambili zizithoba eenqophisweni nekwenzeni intando kaBabazo.—1Ko 15:23-28.

Ukufundwa KweBhayibheli

(1 Korinte 14:20-40) Bafowethu, ningabi bantwana ekuzwisiseni kwenu, kodwana yibani bantwana kokumbi; nikhule ngokupheleleko ekuzwisiseni kwenu. 21 EmThethweni kutloliwe kwathiwa: “‘Ngamalimi wabaqhamuka nangemilomo yabangaziwako ngizokukhuluma nabantwaba, ngitjho nangesikhatheso bazokubhala ukungilalela,’ kutjho uJehova.” 22 Nje-ke, amalimi awasilitshwayo labakholwako kodwana ngelabangakholwako, kukulapho isiphorofido singasi ngesabangakholwako kodwana ngesabakholwako. 23 Nje-ke nangabe loke ibandla lihlangana endaweni yinye, boke bathome ukukhuluma ngamanye amalimi, bese kungene abantu abajayelekileko namkha abangakholwako, angekhe bathi niyarhapha na? 24 Kodwana nangabe noke niyaphorofida begodu kungene umuntu ongakholwako namkha umuntu ovamileko, uzokusolwa begodu aphenyisiswe ngibo boke. 25 Iimfihlo ezisehliziywenakhe zizokuba sepepeneneni, ukuze akhothame begodu alotjhe uZimu, athi: “Kwamambala uZimu uhlangana nani.” 26 Nje-ke bafowethu, kufuze kwenziweni? Nanihlanganako, omunye unerhubo, omunye unefundiso, omunye unesambulo, omunye ukhuluma elinye ilimi, kuthi omunye atologe. Zoke izinto azenzeke ngomnqopho wokwakhana. 27 Nangabe kukhona okhuluma elinye ilimi, abakhulume babe babili namkha babe bathathu kwaphela, badlhegane, kuthi omunye atologe. 28 Kodwana nangabe akekho umtoligi, kufuze athule ebandleni, begodu akakhulume noZimu ngehliziywenakhe. 29 Akukhulume abaphorofidi ababili namkha abathathu, begodu abanye kufuze bazwisise lokho okutjhiwoko. 30 Kodwana nangabe omunye ufumana isambulo nakasahlezi lapho, isikhulumi sokuthoma asithule. 31 Ngombana noke ningaphorofida ngokudlhegana, ukuze noke nifunde begodu noke nikhuthazeke. 32 Izipho zommoya zabaphorofidi kufuze zilawulwe baphorofidi. 33 Ngombana uZimu akasinguZimu wehlangahlangano kodwana ngewokuthula. Njengakiwo woke amabandla wabacwengileko, 34 abafazi abathule emabandleni, ngombana akukavumeleki ngabo bona bakhulume. Kunalokho, abazithobe, njengombana kutjho nomThetho. 35 Nangabe bafuna ukufunda okuthileko, ababuze amadodabo ekhaya, ngombana kulihlazo ngomfazi bona akhulume ebandleni. 36 Kghani ilizwi lakaZimu lavela kini, namkha lifikelele nina kwaphela na? 37 Nangabe umuntu ucabanga ukuthi umphorofidi namkha unesiphiwo sommoya, kufuze amukele ukuthi izinto enginitlolela zona zimiyalo yeKosi. 38 Kodwana nangabe umuntu uyakuphika lokhu, naye uzokuphikwa. 39 Nje-ke, bafowethu, ragelani phambili nokulwela ukuphorofida, kodwana ningakuvimbeli ukukhuluma ngamanye amalimi. 40 Kodwana zoke izinto azenzeke ngokufaneleko nangokuhleleka.

APRELI 29–MEYI 5

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 2 KORINTE 1-3

“UJehova—‘NguZimu Wayo Yoke Induduzo’”

(2 Korinte 1:3) Akadunyiswe uZimu noBaba weKosethu uJesu Krestu, uBaba wesirhawu noZimu wayo yoke induduzo,

w17.07 13 ¶4

‘Lilani Kanye Nalabo Abalilako’

UBabethu onomusa naye ngokwakhe khewaqalana nobuhlungu bokuhlongakalelwa, kwaba ngiso leso naku-Abrahamu, u-Isaka, uJakopo, uMosi neKosi uDavida. (Num. 12:6-8; Mat. 22:31, 32; IzE. 13:22) IliZwi lakaZimu liyasiqinisekisa nalithi uJehova ululukela isikhathi ayokuvusa ngaso abahlongakeleko. (Job. 14:14, 15) Bazokuthaba babe nepilo ehle. Ungacabanga godu nendaba yeNdodanakhe ebekayithanda khulu, yafa kabuhlungu. (IzA. 8:22, 30) Amezwi ngekhe abuhlathulula ubuhlungu uJehova aqalana nabo.—Jwa. 5:20; 10:17.

(2 Korinte 1:4) osiduduza kilo loke isizi lethu ukuze sikghone ukududuza abanye kinanyana ngiliphi isizi ngenduduzo esiyifumana kuZimu.

w17.07 15 ¶14

‘Lilani Kanye Nalabo Abalilako’

Nje-ke siyakghona ukuzwisisa ukuthi kubayini kungaba budisi ukwazi ukuthi yini ekufuze siyitjho emntwini oqalene nobuhlungu nesizi. Nanyana kunjalo, iBhayibheli lithi: “Ilimu labahlakaniphileko liyaphilisa.” (IzA. 12:18) Inengi labantu liyifunyane iduduza incwajana ethi, Lapho Ufelwa Othandekayo. Kanengi, into engcono ongayenza kukobana ‘ulile kanye nalabo abalilako.’ (Rom. 12:15) UGaby owahlongakalelwa ngubabakwakhe uthi: “Iinyembezi sezaba yindlela yokukhuluma yehliziywami. Kungebangelo ngifumana induduzo abangani bami nabalila nami. Ngesikhatheso, angizizwa ngasuthi ngingedwa.”

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(2 Korinte 1:22) Ubeke netshwayo lakhe phezu kwethu, begodu usinikele isiqinisekiso salokho okuzako, okumumoya, eenhliziyweni zethu.

w16.04 32

Umbuzo Ovela Ebafundini

Ngiliphi ‘itshwayo’ ‘nesiqinisekiso’ umKrestu ngamunye ozesiweko akufumane kuZimu?—2 Kor. 1:21, 22; ftn.

▪ Itshwayo: Ngokwencwadi ethileko, ibizo lesiGirigi elitjhugululwe ngokuthi, ‘itshwayo’ elikweye-2 kwebeKorinte 1:22 bekulibizo “elingokomthetho elisetjenziswa kwezokuthengiselana” elihlathulula “ukubhadelwa kokuthoma, isibambiso, ukubeka okuthileko njengesabambiso, okubhadela ingcenye yalokho okuthengiweko kusesengaphambili, okwenza isivumelwano sibe semthethweni.” Endabeni yabazesiweko, ukubhadelwa okupheleleko namkha umvuzo, kuhlathululwe kweye-2 kwebeKorinte 5:1-5 okuhlanganisa ukumbatha umzimba wezulwini ongonakaliko. Godu umvuzo lo uhlanganisa ukwamukela isipho sokungafi.—1 Kor. 15:48-54.

IsiGirigi sanje sisebenzise ibizo elithi, idzilamunwana yesithembiso, isibonelwesi siyafaneleka khulukhulu kilabo abazokuba yingcenye yomfazi kaKrestu ongokomfanekiso.—2 Kor. 11:2; IsAm. 21:2, 9.

▪ Isiqinisekiso: Ekadeni, isiqinisekiso besisebenza njengomtlikitlo ukuveza umnikazi wento namkha isivumelwano. Endabeni yabazesiweko, ‘baqinisekisiwe’ ngokomfanekiso mummoya kaZimu. (Efe. 1:13, 14) Isiqinisekiswesi ngeze sahlala isiphelani, okungaba kukuthi ngaphambi kobana umuntu loyo ahlongakale athembekile namkha ngemva kwesikhathi esithileko, ngaphambi kokuthoma kwesizi elikhulu.—Efe. 4:30; IsAm. 7:2-4.

(2 Korinte 2:14-16) Kodwana akuthokozwe uZimu, ohlala asinqophisa njengamasotja asekhambweni lokubukisa ukuthumba epini sikunye noKrestu begodu ngathi arhatjhe iphunga lelwazi lakhe kiyo yoke indawo! 15 Ngombana kuZimu siliphunga elinuka kamnandi lakaKrestu hlangana nalabo abasindisiweko nahlangana nalabo abatjhabalalako; 16 kilabo abatjhabalalako siliphunga lokufa elidosela ekufeni, kilabo abaphulukisiweko siliphunga lokuphila elidosela ekuphileni. Ngubani ozifanelekela kuhle izintwezi?

w10 8/1 23

Bewazi?

Khuyini umpostoli uPowula ebekacabanga ngakho nakakhuluma ‘ngokuthumba epini’?

▪ UPowula wathi: “Kodwana akuthokozwe uZimu, ohlala asinqophisa njengamasotja asekhambweni lokubukisa ukuthumba epini sikunye noKrestu begodu ngathi arhatjhe iphunga lelwazi lakhe kiyo yoke indawo! Ngombana kuZimu siliphunga elinuka kamnandi lakaKrestu hlangana nalabo abasindisiweko nahlangana nalabo abatjhabalalako; kilabo abatjhabalalako siliphunga lokufa elidosela ekufeni, kilabo abaphulukisiweko siliphunga lokuphila elidosela ekuphileni.”—2 Korinte 2:14-16.

Umpostoli bekaqalisele emikghweni yamaRoma yokwenza iminyanya yokuhlonipha umphathi webutho ngokuhlula amanaba wesiTjhaba. Eminyanyeni leyo, bekutjengiswa ngepahla abayitholileko begodu neembotjhwa bezijanyiswa phambili, kuhlatjwa neenkunzi kwenziwa ngazo iminikelo kukulapho umphathi wamabutho othumbileko kunye nebutho lakhe bebadunyiswa. Ekuphetheni komnyanya lo, iinkunzi bekwenziwa ngazo umhlatjelo begodu iimbotjhwa ezinengi bezibulawa.

I-The International Standard Bible Encyclopedia ithi, isingathekiso esithi, ‘iphunga elinuka kamnandi lakaKrestu’ sijamele ukuphila kwabanye nokufa kwabanye “sisuselwa emikghweni yamaRoma yokutjhisa itjhwalo.” “Iphunga elijamele ukuthumba lakhumbuza abathunjiweko ngokufa ebebazokuqalana nakho.”

Ukufundwa KweBhayibheli

(2 Korinte 3:1-18) Kghani sithoma ukuzibuka godu? Namkha njengabanye abantu sitlhoga iincwadi zokusibuka eziza kini namkha ezivela kini? 2 Nina ngokwenu niyincwadethu, etlolwe eenhliziyweni zethu begodu eyaziwako nefundwa ngibo boke abantu. 3 Ngombana nibonakaliswa niyincwadi kaKrestu etlolwe ngithi iinsebenzi, engakatlolwa nge-enke kodwana ngommoya kaZimu ophilako, engakatlolwa ematjeni kodwana eenhliziyweni. 4 NgoKrestu sinokuqinisekokhu kuZimu. 5 Asitjho bona thina singenza umsebenzi lo ngokwethu, kodwana uZimu nguye osisizako bona senze umsebenzi lo, 6 nguye osenza sikufanelekele ngokwaneleko ukuba ziinsebenzi zesivumelwano esitjha, ingasi zomthetho otloliweko, kodwana zommoya; ngombana umthetho otloliweko ugwebela ukufa, kodwana ummoya uyaphilisa. 7 Nje-ke nangabe umThetho oletha ukufa nowatlolwa ematjeni weza ngephazimulo ekulu kangangobana abantwana bakwa-Israyeli akhenge bakghone ukuqala ubuso bakaMosi ngebanga lephazimulo esebusweni bakhe, iphazimulo ebeyizokupheliswa, 8 kubayini ukusebenza kommoya kungabi ngephazimulo ekulu ukudlula le? 9 Ngombana nangabe umthetho okhupha isigwebo bewuphazimula, umsebenzi orholela ekulungeni uphazimula ngokungeziweko. 10 Eqinisweni, ngitjho nalokhu okwakhe kwenziwa kwaphazimula, kuthathelwe iphazimulo ngebanga lephazimulo edlula lokho. 11 Ngombana nangabe lokho ebekuzokupheliswa kwalethwa ngephazimulo, qala bona beyizokuba yikulu kangangani iphazimulo yalokho okusalako! 12 Njengombana sinethemba elinjalo, sisebenzisa itjhaphuluko ekulu yokukhuluma, 13 begodu asenzi okwenziwa nguMosi nakagubuzesa ubuso bakhe ukuze abantwana bakwa-Israyeli bangasolo baqale ekupheleni kwalokho ebekuzokupheliswa. 14 Kodwana imikhumbulwabo yafiphazwa. Ngombana bekube kunamhlanjesi, isigubuzeso esifanako sihlala singakasuswa lokha nakufundwa isivumelwano esidala, ngombana sisuswa kwaphela ngoKrestu. 15 Eqinisweni bekube kunamhlanjesi, nanyana kunini nakufundwa imitlolo kaMosi, isigubuzeso siba phezu kweenhliziyo zabo. 16 Kodwana umuntu nakatjhugulukela kuJehova, isigubuzeso siyasuswa. 17 Nje-ke uJehova Mmoya, begodu lapho kunommoya kaJehova khona, kunetjhaphuluko. 18 Soke njengombana sisesenobuso obungakagutjuzeswa sibonakalisa iphazimulo kaJehova njengeemboniboni, sitjhugululelwa emfanekisweni ofanako ukusuka kwenye iphazimulo kuye kwenye, njengombana yenziwa nguJehova uMmoya.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2026)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana