Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
JANABARI 3-9
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ABAKHOKHELI 15-16
“Ukukghaphela—Kulihlazo Elikhulu!”
Ukukghaphela—Litshwayo Elithusako Lesikhathi Sokuphela!
4 Kokuthoma, cabangela iqili elinguDelila, obekathandwa nguMahluleli uSamsoni. USamsoni bekanqophe ukudosa phambili ipi yabantu bakaZimu yokulwa namaFilisti. Mhlamunye azi bona uDelila akanathando lamambala ngoSamsoni, amakhosi wamaFilisti amahlanu athembisa ukumnikela imali enengi nekangafumana ifihlo yamandla kaSamsoni amakhulu khona azombulala. UDelila orhuluphela imali wasimukela isibawo sawo, kodwana iimzamwakhe yokwambula ifihlo kaSamsoni yabhalelwa amahlandla amathathu. Ngalokho waragela phambili amgandelela “ngamezwakhe qobe begodu bekahlala amrabhela.” Emaswapheleni, “umphefumulwakhe [uSamsoni] waphelelwa sineke bekwaba seqophelweni lokufa.” Wamtjela bona iinhluthu zakhe zange zirhunwe begodu nezingarhunwa, uzokuphelelwa mamandlakhe. Azi lokho, uDelila wenza bona kurhunwe iinhluthu zakaSamsoni nekalele ethangeni lakhe, begodu wamnikela emanabenakhe bona azenzele umathanda kuye. (Hlu. 16:4, 5, 15-21) Qala bona izenzo zakhe bezikghabhudlha kangangani! Ngebanga lomrhobholo, uDelila wakghaphela umuntu omthandako.
w05-ZU 1/15 27 ¶5
Amaphuzu Avelele Encwadi YabaHluleli
14:16, 17; 16:16. Ukucindezela umuntu ngokukhala noma ngokufundekela kungalimaza ubuhlobo.—IzAga 19:13; 21:19.
Ukukghaphela—Litshwayo Elithusako Lesikhathi Sokuphela!
15 Abatjhadileko bangahlala njani bathembekile kubalingani babo? ILizwi lakaZimu lithi: “Thaba ngomfazi [namtjhana ngendoda] yobutjha bakho” begodu, “Ubone ukuphila nomfazi [namtjhana indoda] omthandako.” (Iziy. 5:18; Mtj. 9:9) Njengombana abalingani bobabili bakhula, kufuze “babe khona ngokuzeleko” ebuhlotjeni babo. Lokho kutjho bona batjhejane, babe nesikhathi ndawonye, begodu batjhidelane. Kufuze badzimelele ekubulungeni umtjhadwabo nobuhlobo babo noJehova. Bona senze lokho, isibili kutlhogeka sitaditjhe iBhayibhili ndawonye, sisebenze ekonzweni qobe ndawonye, begodu sithandazele isibusiso sakaJehova ndawonye.
HLALA UTHEMBEKILE KUJEHOVA
16 Kunamalunga webandla enze izono ezikulu asolwa ‘ngokuqinileko, khona azaba nokukholwa okuphilako.’ (Tit. 1:13) Abanye, ukuziphatha kwabo kwenze kwatlhogeka bona basuswe ekuhlanganyeleni. ‘Kilabo abalungiswe ngiso,’ isiluleko sibasize bavuseleleka ngokomoya. (Heb. 12:11) Kuthiwani nengabe sihlobo namtjhana mngani oseduze osusiweko ekuhlanganyeleni? Lokho kungabekela ukuthembeka kwethu isitjhijilo, ingasi emntwini loyo, kodwana kuZimu. UJehova usiqalile ukubona bonyana sizowulalela na umthethwakhe wokungathintani nananyana ngubani osusiweko ekuhlanganyeleni.—Funda yoku-1 KwebeKorinte 5:11-13.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w05-ZU 3/15 27 ¶6
USamsoni Unqoba Ngamandla KaJehova!
USamsoni wayezimisele ukufeza umgomo wakhe, okungukuthi ukulwa namaFilisti. Wahlala endlini yesifebe eGaza ngenjongo yokulwa nezitha zikaNkulunkulu. USamsoni wayefuna indawo angalala kuyo emzini wesitha, futhi wayithola endlini yesifebe. USamsoni wayengacabangi ngokuziphatha okubi. Wasuka emzini walona wesifazane phakathi kwamabili, wabhoncula amasango omuzi nezigxobo zombili ezisemaceleni, wakuthwala wenyukela nakho esiqongweni sentaba eseduze kweHebroni, eyayiqhele ngamakhilomitha angaba ngu-60. Lokhu wakwenza evunyelwe uNkulunkulu futhi nguye owamnika amandla.—AbaHluleli 16:1-3.
JANABARI 10-16
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ABAKHOKHELI 17-19
“Ukungalaleli Imithetho KaZimu Kubangela Imiraro”
it-2 390-391
UMikha
1. Indoda yakwa-Efrayimu. UMikha weba iimpaparwana zesiliva eziyi-1 100 kunina, ngokwenza njalo waphula umthetho wobunane eemThethweni eliTjhumi (Eks 20:15), wazibuyisela wavuma ukuthi bezetjiwe nguye. Unina wathi, “Isiliva esesandleni sami ngiyahlukanisela uSomnini kobana indodanami yenze isithombesibazwa esitshidzwe ngesiliva. Ngalokho ngiyibuyisela kuwe.” Unina wathatha iimpaparwana ezima-200 zesiliva, wazinikela umkhandisiliva owenza ngazo “isithombesibazwa” esitshidzwe ngesiliva, sabekwa ngekumbeni kaMikha. UMikha lo gade “anethempedlana” begodu wenza i-efodi nemihlalandlini, wabeka enye yamadodanakhe kobana ibe mphristi. Ngokwenza njalo bekazitjela ukuthi ulotjha uJehova kodwana lokho bekunyenyisa (Eks 20:4-6) ngombana bekuphula umthetho obekwe nguJehova wokuthi bangalotjhi iinthombe nangokwenza umnikelo endaweni engakakhethwa nguJehova nokwenza omunye wamadodanakhe abe mphristakhe, okuyinto ephambene nelungiselelo lakaJehova lobuphristi. (Khk 17:1-6; Dut 12:1-14) Ekukhambeni kwesikhathi, uMikha wathatha uJonathani omLevi osizukulwana sakaGeritjhomu, indodana kaMosi, wamqatjha ukuthi abe mphristakhe. (Khk 18:4, 30) Acabanga ukuthi wenze kuhle, uMikha wathi: “Ngiyazi bonyana uSomnini uzokukhanyisa iindlela zami.” (Khk 17:7-13) Nanyana kunjalo, uJonathani bekangaveli emndenini ka-Aroni yeke bekanganalungelo lokwenza umsebenzi wobuphristi, lokho kwangezelela ebumbini bakaMikha.—Num 3:10.
it-2 391 ¶2
UMikha
Msinyana ngemva kwalokho, uMikha namadoda egade akhelene nawo bagijimisa abantu bakwaDani. Ngemva kokuthi babafumane nokubabuza ukuthi umraro khuyini, uMikha wathi: “Nithethe uzimami engizenzele yena benathatha nomphristami nangena indlela, nangitjhiya nginganalitho!” Nakezwa lokho amadodana kaDani athusela uMikha ngokuthi azombulala nakangasolo abalandelela. Nakabona ukuthi amaDani anamandla kunabantu ebekakhamba nabo, uMikha wajika wabuyela kwakhe. (Khk 18:22-26) Ngemva kwalokho amaDani aya eLayitjhi, abhudungela abahlali bakhona atjhisa nemizabo bekakha idorobho lapho ahlala kilo. AmaDani “ajamisa isithombesibazwa esenziwa nguMikha ngeenkhathi zoke lokha ithempeli lakaZimu naliseTjhilo” kwathi uJonathani namadodanakhe baba baphristi babo—Khk 18:27-31.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
IBhayibheli Libeka IliZwi LakaZimu Ngendlela Ephilako
6 Namhlanjesi kunobufakazi obunengi bokuthi nakulibizo lakaJehova lona kufuze silisebenzise. Yeke ku-New World Translation ebuyekeziweko yango-2013, ibizweli livela kayi-7 216. Lokho kutjho ukuthi selifakwe kwezinye iindawo ezisithandathu. Ezihlanu zazo zifakiwe ngombana litholakale egadangisweni yama-Dead Sea Scrolls yamvanje. (Qala ikwekwezi engenzasi.) Iindawo ezihlanwezi zitholakala ku-1 Samyela 2:25; 6:3; 10:26; 23:14, 16. Indawo yesithandathu yona ikubaKhokheli 19:18. Ibizo lakaZimu lifakiwe evesineli ngebanga lokuhlolisisa eminye imitlolo ethembekileko yamaBhayibheli wakade.
JANABARI 17-23
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ABAKHOKHELI 20-21
“Hlala Ubuza UJehova”
Ungaba NjengoFiniyasi Newuqalana Nobudisi?
Ukulandelela indaba yokukatwa nokubulawa kwekhohlo elimLefi madoda weGibeya, weentjhaba zakwaBhenjamini, kwathunyelwa ezinye iintjhaba bona ziyokulwa nabakwaBhenjamini. (Hlu. 20:1-11) Zathandazela isizo lakaJehova ngaphambi kobana zilwe, kodwana zahlulwa kabili, ngokulahlekelwa babantu abanengi khulu. (Hlu. 20:14-25) Bezizokuphetha ngokobana iimthandazwazo khenge izwakale? UJehova bekafuna kwamambala ukubona bonyana zizokusabela njani ebumbini obenzekileko?
w05-ZU 1/15 27 ¶9
Amaphuzu Avelele Encwadi YabaHluleli
20:17-48—Kungani uJehova avumela abakwaBhenjamini ukuba banqobe ezinye izizwe kuze kube kabili, yize bona ngokwabo babedinga ukujeziswa? Ngokuqale avumele izizwe ezithembekile ukuba zilimale kakhulu, uJehova wavivinya ukuzimisela kwazo ukuqothula ububi kwa-Israyeli.
Ungaba NjengoFiniyasi Newuqalana Nobudisi?
Ngisiphi isifundo esisifumanako kilokhu? Eminye iimraro ebandleni iragela phambili naphezu kweemzamo yamandla yabadala yokuthandazela isizo lakaZimu. Nekwenzeka lokhu, abadala benza kuhle ukukhumbula amezwi kaJesu athi: “Bawani [namtjhana thandazani] nizaphiwa, funani nizafumana, kokodani nizavulelwa.” (Luka 11:9) Ngitjho nanyana umthandazo ungabonakala ungaphendulwa msinyana, ababonisi bangaqiniseka ngokobana uJehova uzokuphendula ngesikhathi sakhe esifaneleko.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w14-ZU 5/1 11 ¶4-6
Ingabe Bewazi?
Zazisetshenziswa kanjani izindwayimane ezimpini zasendulo?
Indwayimane yisikhali esasetshenziswa uDavide ukuze abulale uGoliyati. Cishe uDavide wafunda ukusebenzisa lesi sikhali ngesikhathi esengumfanyana ongumalusi.—1 Samuweli 17:40-50.
Indwayimane iyavela emidwebweni yaseGibhithe neyase-Asiriya yangezikhathi zeBhayibheli. Yayinesikhwanyana sesikhumba noma sendwangu okwakuxhunywa kuso izintambo ezimbili. Osebenzisa indwayimane wayefaka kulesi sikhwanyana itshe elibushelelezi noma eliyindilinga elingaba amasentimitha amahlanu kuya kwangu-7,5 ububanzi anesisindo esingaba amagremu angu-250. Wayebe eseyishwilizisa phezu kwekhanda lakhe abese ededela intambo eyodwa, bese itshe lijikijeleka ngesivinini esikhulu liye ngqo lapho eshaya khona.
Kuye kwatholakala izindwayimane eziningi emivubukulweni yaseMpumalanga Ephakathi ezazisetshenziswa ezimpini zasendulo. Kungenzeka ukuthi amaqhawe anekhono ayejikijela amatshe ngazo ngesivinini esingamakhilomitha angu-160 kuya kwangu-240 ngehora. Izazi azivumelani ngokuthi indwayimane yayifana yini nomnsalo ngamandla, kodwa indwayimane nayo yayiyisikhali esibulalayo.—AbaHluleli 20:16.
JANABARI 24-30
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | RUTE 1-2
“Lwela Ukuba Nethando Elithembekileko”
Lingisa Abangani BakaJehova Abakhulu
5 Umndeni kaRute bewuhlala kwaMowabi. Yeke, bekangabuyela emndeninakhe ukwazi ukumtlhogomela. Phela bekazi abantu balapho, ilimu lakhona kunye namasiko wakwaMowabi. Intwezi zoke nje uNawomi bengeze amthembisa nayinye yazo uRute, ukuthi uzazifumana nabafika eBhethe-Lehema. UNawomi bekasaba nokuthi angeze amtholela indoda nofana indawo yokuhlala uRute. Ngikho uNawomi abawa uRute bona abuyele emva kwaMowabi. Njengombana sibonile indlela u-Oripa enza ngayo, ‘wabuyela emuva kebakwabo nakibosingazimu bekhabo.’ (Rute 1:9-15) Kodwana uRute wakhetha ukungabuyeli ebantwini bekhabo nakibosingazimu bakhona.
Lingisa Abangani BakaJehova Abakhulu
6 Kubonakala ngasuthi umuntu owafundisa uRute ngoJehova ngubabakwakhe nofana uNawomi. Wafunda ukuthi uJehova bekahlukile kibozimu bakwaMowabi. Wathanda uJehova bewabona nokuthi naye bekufuze amlotjhe. Yeke, uRute wenza into evuthiweko. Wathi kuNawomi: “Abantu bekhenu nami bazakuba ngebekhethu bese kuthi uZimakho abe nguZimami.” (Rute 1:16) Indlela uRute ebekathanda ngayo uNawomi yenza iinhliziyo zethu zihlengezeliswe lithabo. Kodwana into ekarisa khulu, yindlela uRute ebekathanda ngayo uJehova. NoBhowazi naye yamkara indaba le, ngikho kamva ambuka ngokuthi, ‘ukhosele ngaphasi kwamaphiko [kaJehova].’ (Funda uRute 2:12.) Amezwi asetjenziswa nguBhowazi asikhumbuza iphuphu lenyoni indlela elizivikela ngayo ngaphasi kwamaphiko wombelethalo. (IRhubo 36:8, [36:7, NW]; 91:1-4) UJehova naye wasebenzisa indlela efanako, ukuvikela uRute ngethando bewambusisela nokukholwa kwakhe. URute akhenge nalinye ilanga azisole ngeenqunto azenzako.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w05-ZU 3/1 27 ¶1
Amaphuzu Avelele Encwadi KaRuthe
1:13, 21—Ingabe uJehova wenza ukuphila kukaNawomi kwaba munyu futhi wambangela inhlekelele? Cha, futhi uNawomi akazange asole uNkulunkulu ngakho konke okubi okwamehlela. Nokho, kukho konke okwamehlela, wayecabanga ukuthi uJehova wayemelene naye. Wazizwa enomunyu futhi edumele. Ngaphezu kwalokho, ngalezo zinsuku ukuthola abantwana kwakubhekwa njengesibusiso sikaNkulunkulu kanti ukuba yinyumba kuyisiqalekiso. Njengoba ayefelwe amadodana akhe amabili futhi engenabo abazukulu, kungenzeka uNawomi wakubona kufaneleka ukucabanga ukuthi nguJehova owayemlulaza.
JANABARI 31–FEBHERBARI 6
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | RUTE 3-4
“Zenzele Igama Elihle”
w12-ZU 10/1 22 ¶5
“Owesifazane Ovelele”
Ngokungangabazeki, indlela emnene nepholile uBhowazi akhuluma ngayo yamduduza uRuthe. Wathi: “Kwangathi ungabusiswa nguJehova, ndodakazi yami. Uwubonisé kangcono umusa wakho wothando kulokhu kokugcina kunasekuqaleni, ngokuba ungalandeli izinsizwa kungakhathaliseki ukuthi ziphansi noma zicebile.” (Ruthe 3:10) ‘Okokuqala’ kwakubhekisela othandweni lukaRuthe oluqotho lokuphelezela uNawomi abuye naye kwa-Israyeli nokumnakekela. ‘Okokugcina’ kwakuyilokhu kwamanje. UBhowazi waqaphela ukuthi owesifazane osemusha njengoRuthe kalula nje wayengazifunela umyeni ezinsizweni kungakhathaliseki ukuthi ezicebile noma ezimpofu. Kunalokho, wayefuna ukwenza okuhle, hhayi nje kuNawomi kuphela kodwa nakubabezala wakhe owayesefile, aqhubekisele phambili igama lomufi ezweni lakubo. Kuyacaca ukuthi kwamhlaba umxhwele uBhowazi ukungabi nabugovu kwalona wesifazane osemusha.
w12-ZU 10/1 23 ¶1
“Owesifazane Ovelele”
Yeka ukuthi kumelwe ukuba wayejabule kanjani uRuthe uma ecabanga ngalokho uBhowazi ayekushilo—ukuthi waziwa abantu bonke ‘njengowesifazane ovelele’! Akungatshazwa ukuthi ukulangazelela kwakhe ukwazi uJehova nokumkhonza yikona okwamenza waba nalelo dumela. Wayephinde wabonisa umusa omkhulu nozwela kuNawomi nabantu bakubo ngokuzimisela ukuzivumelanisa nezindlela namasiko abo ayengawazi nhlobo. Uma silingisa ukholo lukaRuthe, siyofuna ukuhlonipha abanye, izindlela zabo namasiko abo. Uma senza kanjalo, nathi siyozakhela idumela elihle kakhulu.
w12-ZU 10/1 24 ¶3
“Owesifazane Ovelele”
UBhowazi washada noRuthe. Ngemva kwalokho, siyafunda: “UJehova wamnika ukuba akhulelwe futhi wazala indodana.” Abesifazane baseBhetlehema bambusisa uNawomi futhi bancoma uRuthe ngokuthi ungcono kuNawomi kunamadodana angu-7. Kamuva, sithola ukuthi indodana kaRuthe yaba ukhokho wenkosi enkulu, uDavide. (Ruthe 4:11-22) UDavide yena, waba ukhokho kaJesu Kristu.—Mathewu 1:1.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w05-ZU 3/1 29 ¶3
Amaphuzu Avelele Encwadi KaRuthe
4:6—Kungayiphi indlela umhlengi ‘ayengachitha’ ifa lakhe ngokuhlenga othile? Okokuqala, uma umuntu eba mpofu bese edayisa izwe eliyifa lakhe, umhlengi kwakungadingeka akhiphe imali athenge izwe ngenani leminyaka esele ngaphambi kokuba kufike iJubili. (Levitikusi 25:25-27) Ukwenza lokho kwakunciphisa imali yakhe. Ngaphezu kwalokho, uma uRuthe ayengathola indodana, yiyo eyayizodla insimu ehlengiwe, kunokuba ithathwe esinye sezihlobo eziseduze
FEBHERBARI 7-13
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 SAMYELA 1-2
“Thululela Isifuba Sakho KuJehova Ngomthandazo”
Wathandaza KuZimu Ngokusuka Ehliziyweni
12 Ngalokho uHana wabekela zoke iinkhonzi zakaZimu isibonelo esihle nekuziwa endabeni yomthandazo. Ngomusa uJehova umema abantu bakhe bona bakhulume naye ngokutjhaphulukileko, ngaphandle kokuzaza, bathululele amatshwenyeko wabo kuye njengombana umntwana angenza kubabelethi bakhe abamthandako. (Funda IRhalani 62:8; 1 Tesalonika 5:17.) Umpostoli uPitrosi waphefumulelwa bona atlole amezwi aduduzako la malungana nomthandazo kuJehova: “Fumbelani woke amatshwenyeko wenu kuye, ngombana yena uyanikhathalela.”—1 Pit. 5:7.
w07-ZU 3/15 16 ¶4
Indlela UHana Akuthola Ngayo Ukuthula
Yini esingayifunda kukho konke lokhu? Lapho sithandaza kuJehova ngezinkathazo zethu, singamtshela indlela esizizwa ngayo futhi sicele ngokusuka ezinhliziyweni. Uma kungasekho okunye esingakwenza ukuze sixazulule inkinga, kufanele siyishiye ezandleni zakhe. Ayikho indlela engcono.—IzAga 3:5, 6.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w05-ZU 3/15 21 ¶5
Amaphuzu Avelele Encwadi KaSamuweli Wokuqala
2:10—Kungani uHana athandaza kuJehova ukuba “anike inkosi yakhe izikhwepha” kuyilapho yayingekho inkosi engumuntu kwa-Israyeli? Kwakubikezelwe eMthethweni KaMose ukuthi ama-Israyeli ayeyoba nenkosi engumuntu. (Duteronomi 17:14-18) Esokhukhweni lwakhe lokufa, uJakobe waprofetha: “Intonga yobukhosi [uphawu lwegunya lokubusa] ngeke isuke kuJuda.” (Genesise 49:10) Ngaphezu kwalokho, ngokuqondene noSara—ukhokhokazi wama-Israyeli—uJehova wathi: “Amakhosi ezizwe ayovela kuye.” (Genesise 17:16) Ngakho uHana wayethandazela inkosi yesikhathi esizayo.
FEBHERBARI 14-20
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 SAMYELA 3-5
“UJehova Uyacabangela”
Mninimandla Woke Kodwana Uyacabangela
3 USamyela wathoma ‘ukusebenzela’ uJehova ethaberinakeleni asesemsanyana. (1 Sam. 3:1) Ngobunye ubusuku uSamyela alele, kwenzeka into engakajayeleki. (Funda yoku-1 kaSamyela 3:2-10.) Wezwa ilizwi libiza ibizo lakhe. Wacabanga bona ubizwa ngumPhristi oPhakemeko u-Eli, yeke wagijimela kuye wafese wathi: “Ngizwe ungibiza; ngilapha.” Kodwana u-Eli wathi khenge ambize. Kwathi sele into efanako yenzeke kabili u-Eli walemuka bona uSamyela ubizwa nguZimu. Yeke wamtjela bona aphendule athini, nangambala wenza njalo. Kubayini uJehova angakasebenzisi ingilozi nakeza kuSamyela kokuthoma? IBhayibheli ayitjho, kodwana izenzakalo zitjengisa bona ukucabangela uSamyela bekuqakathekile kuye. Njani?
Mninimandla Woke Kodwana Uyacabangela
4 Funda yoku-1 kaSamyela 3:11-18. UmThetho kaJehova bewuyala abentwana bona bahloniphe abantu abadala, khulukhulu umphathi wabantu. (Eks. 22:28; Lev. 19:32) USamyela bekasesemncani khulu yeke bengeze aba nesibindi sokuvuka ekuseni atjhinge ku-Eli afike amtjele ukuthi uZimu uthi uzomahlulela njani. Liqiniso bona indaba le isitjela ukuthi uSamyela “wesaba ukutjela u-Eli” lokho uJehova amtjela khona. Nanyana kunjalo, uZimu wakwenza kwakhanya bona bekafuna ukukhuluma noSamyela. Yeke u-Eli wabawa uSamyela bona akhulume. Wathi: “Ungangifihleli litho uZimu ayikhulume kuwe.” Ngebangelo uSamyela “wamtjela koke.”
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w05-ZU 3/15 21 ¶6
Amaphuzu Avelele Encwadi KaSamuweli Wokuqala
3:3—Ingabe uSamuweli wayelala eNgcwelengcwele? Cha, akazange alale lapho. USamuweli wayengumLevi womndeni wamaKohati angebona abapristi. (1 IziKronike 6:33-38) Ngakho, wayengavunyelwe ukuba ‘angene abone izinto ezingcwele.’ (Numeri 4:17-20) Ukuphela kwendawo engcwele uSamuweli ayengangena kuyo kwakuyigceke letabernakele. Kumelwe ukuba wayelala lapho. Kubonakala sengathi no-Eli wayelala kwenye indawo kodwa khona egcekeni. Inkulumo ethi “lapho kwakukhona khona umphongolo kaNkulunkulu” ngokusobala ibhekisela etabernakele.
FEBHERBARI 21-27
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 SAMYELA 6-8
“Ngubani IKosakho?”
it-2 163 ¶1
UmBuso KaZimu
Abantu Bazibawela IKosi. Pheze eminyakeni ema-400 kusukela ama-Israyeli aphuma eGibhide neminyakeni engaphezu kwema-800 ngesikhathi uZimu enza isivumelwano no-Abrahamu, ama-Israyeli azibawela ikosi ukuthi iwadose phambili, njengombana nezinye iintjhaba bezinamakhosi wabantu. Ukubawa kwawo ikosi bekukuhlanukela uJehova njengeKosawo. (1Sa 8:4-8) Kuliqiniso, abantu bebalindele ukuthi uZimu abeke umbuso ngokuvumelana nesithembiso asenza ku-Abrahamu noJakopo, njengombana bekutloliwe. Bebanamanye amabanga wokuba nethemba elinjalo, njengesiphorofido uJakopo asitjho malungana noJuda nasele azokuhlongakala (Gen 49:8-10), nemezwini uJehova awatjho kuma-Israyeli ngemva kokuphuma kwawo eGibhide (Eks 19:3-6), ngokukhambelana nomThetho wesivumelwano (Dut 17:14, 15), nemlayezweni uJehova athumela umphorofidi uBhalami ukuthi awutjho (Num 24:2-7, 17). Unina kaSamyela othembekileko wakhuluma ngethembeli emthandazwenakhe. (1Sa 2:7-10) Nanyana kunjalo, uJehova bekangakabi ukuveza ‘ifihlwakhe ecwengileko’ malungana nomBuso begodu bekangakatjho ukuthi uzokufika nini ngasiphi isikhathi namkha ukuthi uzokuba ngurhulumende onjani—wephasini namkha wezulwini. Ngokwenzanjalo ama-Israyeli enza into anganalungelo lokuyenza ngokuthi azifunele ikosi.
w11-ZU 1/1 27 ¶1
Wakhuthazela Naphezu Kwezimo Eziqeda Amandla
Phawula ukuthi uJehova wathini lapho uSamuweli ethandaza emtshela ngalolu daba: “Lilalele izwi labantu kukho konke abakushoyo kuwe; ngoba akuwena abamalile, kodwa yimi abamalile ukuba ngingabi yinkosi phezu kwabo.” Yeka indlela okumelwe ukuba la mazwi amduduza ngayo uSamuweli, kodwa ama-Israyeli ayemedelele ukumedelela uNkulunkulu uMninimandla onke! UJehova watshela umprofethi wakhe ukuba atshele ama-Israyeli ukuthi ayeyovuna kabuhlungu ngokufuna inkosi engumuntu. Lapho uSamuweli edlulisa leso sixwayiso, aba nenkani, athi: “Cha, kuzoba khona inkosi phezu kwethu.” Njengenjwayelo, uSamuweli walalela uNkulunkulu, wagcoba inkosi uJehova ayikhetha.—1 Samuweli 8:7-19.
w10-ZU 1/15 30 ¶9
Indlela KaJehova Yokubusa Ibonakaliswe Ifanele!
9 Umlando uye wabonisa ukuba yiqiniso kwaleso sixwayiso sikaJehova. Lapho ebuswa amakhosi angabantu, ama-Israyeli abhekana nezinkinga ezinkulu, ikakhulukazi lapho inkosi yayingathembekile. Sicabanga ngalesi sibonelo sika-Israyeli, akusimangazi ukuthi kuwo wonke umlando ukubusa kwabantu abangamazi uJehova kuhlulekile ukuletha imiphumela emihle nehlala njalo. Yiqiniso, abanye abezombusazwe baye bacele uNkulunkulu ukuba abusise imizamo yabo yokuletha ukuthula nokulondeka, kodwa angababusisa kanjani labo abangazithobi endleleni yakhe yokubusa?—IHu. 2:10-12.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w02-ZU 4/1 12 ¶13
Kungani Kufanele Ubhapathizwe?
13 Kumelwe siguquke ngaphambi kokuba sibhapathizwe njengoFakazi BakaJehova. Ukuguquka kuyisenzo sokuzithandela esenziwa umuntu oye wanquma ngenhliziyo yakhe yonke ukulandela uKristu Jesu. Abantu abanjalo bayayilahla inkambo yabo yangaphambili engalungile, banqume ukwenza okulungile emehlweni kaNkulunkulu. EmiBhalweni, isenzo sesiHeberu nesesiGreki eziphathelene nokuguquka zinomqondo wokuphindela emuva, wokufulathela. Lesi senzo sibonisa ukuphendukela kuNkulunkulu ufulathele indlela engalungile. (1 AmaKhosi 8:33, 34) Ukuguquka kudinga “imisebenzi efanele ukuphenduka.” (IzEnzo 26:20) Kudinga ukuba sishiye ukukhulekela kwamanga, senze ngokuvumelana nemiyalo kaNkulunkulu, futhi sizinikele kuJehova yedwa. (Duteronomi 30:2, 8-10; 1 Samuweli 7:3) Ukuguquka kuphumela oshintshweni ekucabangeni, emigomweni nasesimweni sethu sengqondo. (Hezekeli 18:31) ‘Siyaguquka’ lapho sigqoka ubuntu obusha esikhundleni sezici ezingqubuzana nobuntu bukaNkulunkulu.—IzEnzo 3:19; Efesu 4:20-24; Kolose 3:5-14.
FEBHERBARI 28–MATJHI 6
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | 1 SAMYELA 9–11
“Ekuthomeni USawula Bekathobekile”
Zithobe Phambi KwakaZimakho
11 Akhesicoce ngalokho okwenzeka eKosini uSawula. Wathoma alisokana elithobekileko. Bekazi la amandlakhe aphelela khona begodu khenge afune ukwenza imisebenzi eminengi. (1 Sam. 9:21; 10:20-22) Nanyana kunjalo, ngokukhamba kwesikhathi iKosi le yabhalelwa kuzibamba. Umukghwa omumbi lo wavela msinyana ngemva kokuba yikosi. Kesinye isikhathi wabhalelwa kubekezela nakasalinde umphorofidi uSamyela, kunokobana athobeke athembe uJehova ukuthi uzokwenza okuthileko ngebanga labantu bakhe, uSawula wakhetha ukwenza umhlabelo nanyana bekanganalungelo lokuwenza. Lokho kwenza bona alahlekelwe mumusa kaJehova, ngokukhamba kwesikhathi khenge asaba yikosi. (1 Sam. 13:8-14) Sizabe sihlakaniphile nasingafunda kilokho okwenzeka kuSawula, silise ukwenza izinto esinganalungelo lokuzenza.
Indlela Yokuhlala Ulungele Ukuzidela
8 IKosi yakwa-Israyeli, uSawula, isiyeleliso esihle sokuthi umrhobholo ungaqabhela njani endleleni ebesizidela ngayo emsebenzini kaZimu. Nekazakuthoma ukubusa, uSawula bekayikosi enesithunzi nethobekileko. (1 Sam. 9:21) Akhange awahlunguphaze ama-Israyeli egade akhuluma kumbi ngobukhosi bakhe, ngitjho nanyana bekangakwenza lokho nekafuna ukuvikela isikhundla sakhe asiphiwe nguZimu. (1 Sam. 10:27) IKosi uSawula, yazithoba, yemukela umoya kaZimu njengesinqophiso ngesikhathi isiza ama-Israyeli bona aphumelele epini yawo nama-Amoni, begodu ngemva kwalokho, yathatha loke idumo yalisa kuJehova.—1 Sam. 11:6, 11-13.
w95-ZU 12/15 10 ¶1
Abakwa-Amoni—Abantu Ababebuyisela Umusa Ngenzondo
Abakwa-Amoni base bephinde babuyisela umusa kaJehova ngenzondo. UJehova akazange akushaye indiva lokhu kusongela okubi. “UMoya kaNkulunkulu wehlela phezu kukaSawule esezwile lawomazwi [kaNahashi]; intukuthelo yakhe yavutha kakhulu.” Ngaphansi kokuqondisa komoya kaNkulunkulu, uSawule waqoqa ibutho lamadoda empi angu-330 000 elabanqoba ngokuphelele abakwa-Amoni kangangokuthi “akusalanga kubo ababili bendawonye.”—1 Samuweli 11:6, 11.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w05-ZU 3/15 22 ¶8
Amaphuzu Avelele Encwadi KaSamuweli Wokuqala
9:9—Yini ephawulekayo ngamazwi athi “umprofethi wanamuhla wayebizwa ngokuthi umboni ezikhathini zangaphambili”? La mazwi angase abonise ukuthi njengoba indima yabaprofethi yayiya ivelela ngezinsuku zikaSamuweli nangesikhathi samakhosi kwa-Israyeli, igama elithi “umprofethi” langena esikhundleni selithi “umboni.” USamuweli ungowokuqala ohlwini lwabaprofethi.—IzEnzo 3:24.