“Nenze koke Okusemandlenu bona nihlale Ebunyeni boMoya”
UMPOSTOLI uPowula wakhuthaza amaKrestu we-Efesu bona aragele phambili ‘abekezelelana ngethando, enze koke okusemandlenawo bona ahlale ebunyeni bomoya nesibopho esibumbanisako sokuthula.’—Efe. 4:2, 3.
‘Ubunye’ namkha ukubumbana esikuthabelako “bomoya,” sikghona ukukuthabela ngebanga lomoya kaZimu osebenzako. Nanyana kunjalo, uPowula watjheja bona ukubumbana kwethu kufuze kutlhogonyelwe. Kufuze kutlhogonyelwe ngubani? UmKrestu ngamunye kufuze adlale indimakhe ‘ekuhlaleni ebunyeni bomoya.’
Akhesifanekise, sithi umuntu ukunikele ikoloyi etjha. Ngubani ekufuze ahlale ayitlhogomela bona ihlale esebujamweni obuhle? Ipendulo isepepeneneni. Ikoloyi nayimotjheka angekhe waphara umuntu okuphe ikoloyi ngomlandu ngebanga lokuthi akhenge uyitlhogomele.
Ngendlela efanako, nanyana ubunye bobuKrestu busisipho esivela kuZimu, kumthwalwethu bona sihlale sitlhogomela ubunye bethu. Nange singazwani kuhle nomfowethu namkha udadwethu kufuze sizibuze naku umbuzo, ‘Kghani ngidlala indimami ekwenzeni bona kube nokuthula ngokurarulula umraro esinawo?’
YENZA KOKE OKUSEMANDLENAKHO BONA KUHLALE KUNOKUTHULA
Njengombana uPowula atjho, ngezinye iinkhathi kutlhogeka sisebenze budisi ekwenzeni bona ngaso soke isikhathi kuhlale kunokuthula. Lokho kungatlhogeka khulu nange umfowethu namkha udadwethu angakasiphathi kuhle. Kghani ukuthula kutjho bona ngaso soke isikhathi kufuze uye emuntwini loyo, ukhulume naye ngomraro loyo? Awa akusinjalo. Zibuze, ‘Kghani ukuya emuntwini lo kuzokuthuthukisa ubunye namkha kuzokwenza bonyana kungabi nobunye?’ Ngezinye iinkhathi kungaba lula bona ulibalele umuntu loyo, ukhohlwe ngendaba leyo.—IzA. 19:11; Mar. 11:25.
Zibuze, ‘Kghani nangenza indaba le ibe yikulu, kuzokwenza bona sibumbane namkha singazwani?’
Njengombana umpostoli uPowula atlola ukuthi kufuze siragele phambili ‘sibekezelelana ngethando.’ (Efe. 4:2) Enye incwadi itjengisa bona lokho kungatjho “ukubamukela ngendlela abangayo.” Lokho kutjho ukuthi, samukele bona abafowethu nabodadwethu banesono, nathi sinaso. Iye silinga ‘ukumbatha ubuntu obutjha.’ (Efe. 4:23, 24) Nanyana kunjalo, akekho umuntu ongenza lokho ngokupheleleko. (Rom. 3:23) Nange samukela lokho, kuzokuba bulula ngathi bona sibekezelelane, silibalelane begodu ‘sihlale ebunyeni bomoya.’
Sizokuba “nesibopho esibumbanisako sokuthula” ebandleni nange silibalela besikhohlwe ngezinto abanye abazenzako ezisizwisa ubuhlungu. Ibizo lesiGirigi elitjhugululwa ngokuthi ‘isibopho esibumbanisako’ kwebe-Efesu 4:3 livezwe kwebeKolose 2:19 ngokuthi ‘misipha.’ Imisipha iqinile begodu ihlanganisa amathambo. Ngendlela efanako, ukuthula nethando esinalo ngabafowethu nabodadwethu lizosisiza sihlale sitjhidelene nanyana ngezinye iinkhathi abanye benza izinto esingazithandiko.
Umuntu esilotjha nanye nakasiphatha kumbi, asikwatisa namkha asisilinga kufuze silinge ukumqala ngomusa kunokobana siqale izinto ezimbi kwaphela kuye. (Kol. 3:12) Njengombana abantu bangakapheleli, nawe kungenzeka kunomuntu omzwise ubuhlungu ngezinye iinkhathi. Khumbula ukuthi okuzokusiza udlale indimakho, ‘kuhlala ebunyeni bomoya.’