IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w11 10/15 kk. 23-27
  • Thembela KuJehova, “UZimu Okuvela Kuye Yoke Induduzo”

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Thembela KuJehova, “UZimu Okuvela Kuye Yoke Induduzo”
  • IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2011
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • Ukuqalana Nabonobangela Bokugandeleleka
  • Iimbonelo Zenduduzo Evela KuZimu
  • Ngaphasi Kwemikhono KaZimu Yaphakade
  • “Duduza Boke Abalilako”
    IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2011
  • Indlela UZimu Asiduduza Ngayo
    IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova (SomPhakathi)—2016
  • Ukududuza Abongazimbi Abaqalene Nokutlhoriswa
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2019
  • UJehova Uzosiduduza Kiyo Yoke Imiraro Esiqalana Nayo
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2017
Bona Okungeziweko
IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2011
w11 10/15 kk. 23-27

Thembela KuJehova, “UZimu Okuvela Kuye Yoke Induduzo”

“Asimthokozeni uZimu uYise weKosi yethu uJesu Krestu, uBaba osenzele isisa, uZimu okuvela kuye yoke induduzo!”—2 KOR. 1:3.

1. Kungakhathaliseki bona bangangani, ngiyiphi itlhogeko abantu abanayo?

KUSUKELA nesibelethwako, sizwa itlhogakalo yokududuzwa. Umntwana uyalila ukusazisa bona utlhoga ukududuzwa. Mhlamunye ufuna ukugugwa namtjhana ulambile. Ngitjho nalokha sesibadala, kujayelekile ukuzizwa sitlhoga induduzo. Lokho kuba njalo khulukhulu nesiqalene nobujamo obubudisi.

2. UJehova uqinisekisa njani bona uzobaduduza labo abamthembako?

2 Amalunga womndeni nabangani bangasiduduza ngezinga elithileko. Nokho, ngezinye iinkhathi, ubujamo obusigandelelako bungaphezu kwamandla wabantu. NguZimu kwaphela ongasiduduza kungakhathaliseki bona ubujamo bethu bugandelela kangangani. ILizwi lakhe liyasiqinisekisa: “UJehova useduze nabo boke abambizako, . . . nokulilela kwabo irhelebho uzokuzwa.” (Rha. 145:18, 19) Kwamambala, “amehlo kaJehova akwabalungileko, neendlebe zakhe ziyakuzwa ukulilela kwabo isizo.” (Rha. 34:15) Kodwana bona sisekelwe begodu siduduzwe nguZimu, kufuze simthembe. Umrhalani uDavidi wakwenza kwakhanya lokho nekabhina athi: “UJehova uzokuba yindawo yesiphephelo ephakemeko yananyana ngubani ophukileko, isiphephelo ngeenkhathi zokugandeleleka. Godu labo abazi ibizo lakho bazokuthemba, ngombana ngokuqinisekileko ngeze ubatjhiye abakufunako, wena Jehova.”—Rha. 9:9, 10.

3. UJesu wayifanekisa njani indlela uJehova athanda ngayo abantu Bakhe?

3 Abakhulekeli bakaJehova baligugu kuye. UJesu wakwenza kwakhanya lokho nekathi: “Iinyoni ezihlanu azithengiswa ngamasenti amabili na? Kodwana neyodwa inyoni uZimu akayikhohlwa. Ngitjho neenhluthu zeenhloko zenu zibaliwe, yeke ningasabi, ngombana nina niqakatheke khulu kuneenyoni ezinengi.” (Luka 12:6, 7) Ngomporofidi uJeremiya, uJehova watjela abantu Bakhe bekadeni: “Ngikuthande ngethando laphakade. Kungebangelo ngikudose ngomusa wethando.”—Jer. 31:3.

4. Kubayini singathembela eenthembisweni zakaJehova?

4 Ukuthembela kuJehova neenthembisweni zakhe kungasiduduza ngeenkhathi zokugandeleleka. Ngalokho kufuze sithembe uZimu njengoJoshuwa, owathi: “Nazi kuhle ngeenhliziyo zenu zoke nangeemphefumulo yenu bona alikho nalinye ilizwi kiwo woke amezwi amahle uJehova uZimu wakho awakhulume kini elingakhenge liphumelele. Woke azalisekile kini.” (Josh. 23:14) Ngaphezu kwalokho, singaqiniseka bona ngitjho nanyana isikhatjhana singagandelelwa bujamo obulingako, “uZimu uthembekile” begodu ngeze azilahla iinceku zakhe ezithembekileko.—Funda 1 KwebeKorinte 10:13.

5. Singakghona njani ukududuza abanye?

5 Umpostoli uPowula ubiza uJehova ‘njengoZimu okuvela kuye yoke induduzo.’ ‘Ukududuza’, kutjho ukudambisa nofana ukuthoba ubuhlungu bomuntu ogandelelekileko namtjhana osesizini. Lokhu kwenziwa ngokunciphisa ukudana namtjhana amatlhuwo nokumlethela isikhuthazo. Ngilokho kanye uJehova akwenzako. (Funda 2 KwebeKorinte 1:3, 4.) Akekho umuntu namtjhana into engabekela uBabethu wezulwini iimkhawulo, ngalokho angasebenzisa nanyana ngiyiphi indlela anayo ukududuza labo abamthandako. Ngebanga lalokho, nathi siyakghona ukududuza abakhulekeli esikunye nabo ‘abakinanyana ngikuphi ukutshwenyeka.’ Singenza njalo ‘ngendlela esisizwe begodu sakhuthazwa ngayo nguZimu.’ Qala bona lokho kuliveza kuhle kangangani ikghono lakaJehova lokududuza labo abaphelelwa lithemba!

Ukuqalana Nabonobangela Bokugandeleleka

6. Nikela iimbonelo zezinto ezingabangela ukugandeleleka.

6 Kunezinto ezinengi ekuphileni ezisenza sitlhoge ukududuzwa. Omunye unobangela omkhulu kuhlongakalelwa mumuntu esimthandako, khulukhulu umlingani womtjhado othandekako namtjhana umntwana. Induduzo godu ingatlhogeka umuntu nekangungazimbi wokubandlululwa namtjhana ukuninwa. Ipilo ebogabogako, ukukhula, umtlhago, iimraro yomtjhado, namtjhana ubujamo bephasi obugandelelako bungabangela umuntu atlhoge induduzo.

7. (a) Ebujamweni obubudisi kwamanikelela, ngiliphi ihlobo lenduduzo esilitlhogako? (b) UJehova angenzani ukupholisa ihliziyo ‘edabukileko begodu ephukileko’?

7 Ngeenkhathi zokugandeleleka, singatlhoga ukutjhiriywa okudambisa ubuhlungu behliziyo, bengqondo, bamazizo, nebakho kokubili ipilo yethu engokwenyama nengokomoya. Ngokwesibonelo, cabangela ihliziyo. ILizwi lakaZimu liyavuma bona ihliziyo yethu ‘ingadabuka begodu iphuke.’ (Rha. 51:17) Ngokuqinisekileko uJehova uyakwazi ukuqalana nobujamobu, ngombana “upholisa abaneenhliziyo eziphukileko, ababophe neendawo zabo ezibuhlungu.” (Rha. 147:3) Ngitjho nebujamweni obubudisi, uZimu anganikela ipumuzo ehliziyweni ebuhlungu nesithandaza kuye ngekholo eliqinileko begodu silalele iimlayo yakhe.—Funda 1 KaJwanisi 3:19-22; 5:14, 15.

8. UJehova angasisiza njani nesigandeleleke engqondweni?

8 Ingqondwethu ngokujayelekileko itlhoga ukutjhiriywa ngombana iinlingo ezinengi zingabangela ukugandeleleka komkhumbulo okukhulu. Ngamandlethu, pheze ngeze sakwazi ukujamelana neenlingo zekholwezi. Nokho, umrhalani wabhina: “Nengiba nemicabango eminengi engidima ukuthula ngaphakathi kwami, induduzo yakho yawusororha umphefumulwami.” (Rha. 94:19) Ngaphezu kwalokho, uPowula watlola: “Ningatshwenyeki ngalitho, kodwana emithandazweni yenu bawani kuZimu enikutlhogako, nimbawe njalo ngeenhliziyo ezimhlophe. Ukuthula kwakaZimu okudlula loke ilwazi, kuzabulunga iinhliziyo zenu nemikhumbulo yenu iphephile kuKrestu Jesu.” (Fil. 4:6, 7) Ukufunda nokucabangisisa ngeeMtlolo kungaba lisizo elikhulu ekuqalaneni nokugandeleleka komkhumbulo.—2 Thi. 3:15-17.

9. Singaqalana njani nokugandeleleka ngokwamazizo?

9 Ngezinye iinkhathi, singadana kangangobana sibe sengozini yokuhlulwa miphumela yamazizo angakalungi. Mhlamunye sizizwa singakghoni ukutlhogomela umthwalo othileko ongoMtlolo namtjhana ilungelo lekonzo. Nakilokho godu, uJehova angasitjhiriya begodu asisize. Ngokwesibonelo: UJoshuwa nekathunywa bona adose phambili ama-Israyeli ayokulwa neentjhaba zamanaba ezinamandla, uMosisi watjela abantu wathi: “Yiba nesibindi ube namandla. Ungasabi namtjhana uthuthumele phambi kwabo, ngombana uJehova uZimakho nguye okhamba phambi kwakho. Ngeze akulahle namtjhana akutjhiye ngokupheleleko.” (Dut. 31:6) Ngesizo lakaJehova, uJoshuwa wakwazi ukudosa phambili abantu bakaZimu wabasa eNarheni Yesithembiso wahlula nawo woke amanababo. Phambilini eLwandle ELibomvu, uMosisi wasizwa nguZimu ngendlela efanako.—Eks. 14:13, 14, 29-31.

10. Nengabe ipilwethu engokwenyama iqalene nokugandeleleka, ngiliphi isizo esingalifumana?

10 Iinkhathi ezigandelelako zingaba nomphumela obuhlungu epilweni yethu engokwenyama. Kuliqiniso bona ukudla ngokufaneleko, ukuphumula ngokwaneleko nokubandula umzimba, nokuhlala sihlwengekile kungaba nomphumela omuhle kithi. Ukuba nombono ongokomoya osekelwe eBhayibhilini ngengomuso kungaba nomphumela omuhle epilwenethu engokwenyama. Ngalokho, kulisizo bona nesiqalane nobuhlungu obuthileko sikhumbule okuhlangabezanwe nakho kwakaPowula namezwakhe akhuthazako: “Sigandelelwe nxazoke, kodwana asipitliki, siyabilayela, kodwana asidzwinyiki umoya. Siyazunywa, kodwana uZimu akasilahli, siyamukulwa sidulwe phasi, kodwana asibhujiswa.”—2 Kor. 4:8, 9.

11. Kungahlulwa njani ukugula okungokomoya?

11 Ezinye iinlingo zingaba yingozi epilwenethu engokomoya. Nakilokhu godu, uJehova angasihlangula. ILizwi lakhe liyasiqinisekisa: “UJehova usekela boke abawako, uvusa nabo boke abakhothamileko.” (Rha. 145:14) Ukufumana isizo lokulwisana nokugula okungokomoya, kufuze sifune isizo labadala abamaKrestu. (Jak. 5:14, 15) Godu ukuhlala sikhumbula ithemba elingokoMtlolo lokuphila okungapheliko kungasiza ekusisekeleni ekulingweni kwekholo lethu.—Jwa. 17:3.

Iimbonelo Zenduduzo Evela KuZimu

12. Hlathulula indlela uJehova aduduza ngayo u-Abrahama.

12 Umrhalani ophefumulelweko wathi: “Khumbula ilizwi lakho encekwinakho, lelo wena [Jehova] ongenze ngalilindela. Le yinduduzo yami emtlhagweni wami, ngombana ilizwi lakho lingibulungile.” (Rha. 119:49, 50) Namhlanjesi, sineLizwi lakaJehova elitloliweko, elimumethe iimbonelo ezinengi zenduduzo evela kuZimu. Ngokwesibonelo, u-Abrahama kungenzeka bekagandeleleke khulu nekezwa ngokobana uJehova uzokutjhabalalisa iSodoma neGomora. U-Abrahama othembekileko wabuza uZimu: “Uzokutjhabalalisa abalungileko nabambi na?” UJehova wamduduza u-Abrahama ngokumqinisekisa ngokobana nekungafumaneka abantu abalungileko aba-50 kwaphela, ngeze alitjhabalalise iSodoma. Nokho, iinkhathi ezihlanu u-Abrahama wabuza uJehova: Kuthiwani nekungafumaneka abantu abalungileko aba-45 kwaphela na? aba-40? aba-30? aba-20? aba-10? Isikhathi ngasinye uJehova ngesineke nangomusa waqinisekisa u-Abrahama bona ngeze alitjhabalalise iSodoma. Ngitjho nanyana kungakhange kufumaneke abantu abalitjhumi abalungileko endaweni, uJehova waphulusa uLoti namadodakazakhe.—Gen. 18:22-32; 19:15, 16, 26.

13. UHana watjengisa njani bona uthembele kuJehova?

13 Umka-Elkana uHana bekanesifiso esikhulu sokuba nomntwana. Kodwana bekayinyumba, begodu lokho bekumgandelela. Wathandaza kuJehova ngendaba le, uMpristi oMkhulu u-Eli wathi kuye: “Kwangathi uZimu ka-Israyeli angakunikela okubawako.” Lokhu kwamduduza uHana, “khenge asatshwenyeka.” (1 Sam. 1:8, 17, 18) UHana wathembela kuJehova, ngokuqiniseka walisela zoke izinto ezandleni zakhe. Nanyana bekangazi bona iimphumela beyizoba yini, uHana wafumana ukuthula kwangaphakathi. Ngokukhamba kwesikhathi, uJehova wawuphendula umthandazwakhe. Waba sidisi, wabeletha umntwana womsana, wamthiya ngokobana nguSamuweli.—1 Sam. 1:20.

14. Kubayini uDavidi bekatlhoga ukududuzwa, begodu ngubani owamduduzako?

14 UDavidi iKosi yakwa-Israyeli wekadeni ingesinye isibonelo somuntu owaduduzwa nguZimu. Njengombana uJehova ‘abona lokho ihliziyo engikho,’ nekakhetha uDavidi bona abe yikosi yangomuso yakwa-Israyeli, bekazi bonyana uDavidi bekathembekile begodu azinikele ngokupheleleko ekukhulekeleni kweqiniso. (1 Sam. 16:7; 2 Sam. 5:10) Nokho, ngokukhamba kwesikhathi, waphinga noBathisheba walinga ukufihla isono asenzileko ngokuhlela bona indoda kaBathisheba ibulawe. UDavidi nekabona ubukhulu besono sakhe, wathandaza kuJehova: “Ngirhawukele hle, Zimu, ngethando lakho elingapheliko, nangebanga lomusakho ongapheliko wesule iimphambuko zami! Hlamba boke ubumbi bami, ungihlambulule ezonweni zami! Ngiyazazi izono zami; ngihlala njalo nginesazelo ngesono sami.” (Rha. 51:1-3) UDavidi waphenduka kwamambala, uJehova wamlibalela. Nokho, uDavidi bekufuze aqalane neemphumela yezinto ezingakalungi azenzileko. (2 Sam. 12:9-12) Nanyana kunjalo, umusa kaJehova bewumthombo wenduduzo encekwinakhe ethobekileko.

15. Ngiliphi isizo uJehova alinikela uJesu ngaphambi kokufa kwakhe?

15 Nekasephasini, uJesu waqalana nobujamo obunengi obulingako. UZimu wavumela iinlingo ezilinga ikholwezi, begodu uJesu wabulunga ukuthembeka kwakhe njengomuntu opheleleko owahlala athembele kuJehova begodu waphakamisa ubukhosi Bakhe. Nekazokukghaphelwa begodu abulawe, uJesu wathandaza kuJehova: ‘Kungenzeki intando yami kodwana intando yakho.’ Ngemva kwalokho kwabonakala ingilozi kuJesu yamqinisa. (Luka 22:42, 43) UZimu wanikela uJesu induduzo, amandla, nesekelo ebekalitlhoga ngesikhatheso.

16. Khuyini uZimu angayenza ngokugandeleleka esingaba nakho nesiqalene nokufa ngebanga lokuthembeka?

16 Ngitjho nanyana singaqalana nokufa ngebanga lobujamo bethu bobuKrestu, uJehova angasisiza sihlale sithembekile kuye. Ngaphezu kwalokho siduduzwa lithemba levuko. Godu qala bona siqale phambili kangangani elangeni lapho inaba lamaphelelo elikukufa ‘eliyobhujiswa ngalo.’ (1 Kor. 15:26) Iinceku zakaZimu ezithembekileko ezihlongakeleko, kuhlanganise nabanye, basemkhumbulweni kaJehova begodu bazokuvuswa. (Jwa. 5:28, 29; IZe. 24:15) Ukuthembela esithembisweni sakaJehova sevuko kuyasiduduza kusinikele nethemba eliqinisekileko ngeenkhathi zetjhutjhiso.

17. UJehova angasiduduza njani nesihlongakalelwa ngothandekako?

17 Qala bona kududuza kangangani ukwazi bona abathandekako bethu abalele ubuthongo bokufa, banethemba lokuvuselwa ephasini elitjha elithabisako elinganabo abonobangela bokugandeleleka banamhlanjesi! Godu qala bona kuzokuba lilungelo elingangani ‘ngesiqubuthu esikhulu’ seenceku zakaJehova esiphuluke ekupheleni kwephasi elimbeli, ukwamukela nokufundisa labo abavuselwe ekuphileni ephasini!—ISam. 7:9, 10.

Ngaphasi Kwemikhono KaZimu Yaphakade

18, 19. Iinceku zakaZimu ziduduzeke njani nezitjhutjhiswako?

18 Ngamezwi wengoma enamandla nekhuthazako, uMosisi waqinisekisa abantu bakwa-Israyeli: “UZimu wamandulo uyindawo yokubhaca, begodu ngaphasi kunemikhono yaphakade.” (Dut. 33:27) Ngokukhamba kwesikhathi umporofidi uSamuweli watjela ama-Israyeli: “Ungaphambuki ekulandeleni uJehova, begodu kufuze ukhonze uJehova ngehliziywakho yoke. . . . UJehova ngeze abalahle abantu bakhe ngebanga lebizo lakhe.” (1 Sam. 12:20-22) Solankana sisakakarele kuJehova ekukhulekeleni kweqiniso, ngeze asilahla. Uzokuhlala asinikela isekelo esilitlhogako.

19 UZimu uhlala anikela abantu bakhe isizo nenduduzo abayitlhogako emihleni yokuphela ebudisi le. Ikhulu leemnyaka, iinkulungwana zabakhulekeli esikunye nabo ephasini loke zitjhutjhisiwe begodu zavalelwa ejele ngombana zikhonza uJehova kwaphela. Okuhlangabezanwe nakho kwazo kutjengisa bona ngeenkhathi zokulingwa, uJehova uziduduza kwamambala iinceku zakhe. Ngokwesibonelo, omunye wabanakwethu endaweni egade kuyiSoviet Union wagwetjwa ejele iimnyaka ema-23 ngebanga lekholo lakhe. Nanyana kunjalo, yaba khona indlela yokobana afumane ukudla okungokomoya ukwenzela bona aqine begodu aduduzeke. Wathi: “Hlangana nayo yoke iimnyaka leyo, ngafunda ukuthemba uJehova nokufumana amandla avela kuye.”—Funda yoku-1 KaPitrosi 5:6, 7.

20. Kubayini singaqiniseka bona uJehova ngeze asilahla?

20 Kungakhathaliseki bona sisazokuqalana nani, senza kuhle ngokuhlala sikhumbula amezwi womrhalani aduduzako: “UJehova ngeze abalahle abantu bakhe.” (Rha. 94:14) Ngitjho nanyana sitlhoga ukududuzwa njengomuntu mathupha, nathi sinelungelo elikhulu lokududuza abanye. Njengombana sizokufunda esihlokweni esilandelako, singahlanganyela ekududuzeni abasesizini ephasini elinemirarweli.

Ungaphendula Njani?

• Ngibuphi obunye ubujamo obungasibangela ukugandeleleka?

• UJehova uziduduza njani iinceku zakhe?

• Nesiqalene nokufa khuyini engasiduduza?

[Ibhoksi/Iinthombe ekhasini 25]

INDLELA YOKUQALANA NEZINTO EZINGASITHINTA . . . 

▪ ihliziyo Rha. 147:3; 1 Jwa. 3:19-22; 5:14, 15

▪ ingqondo Rha. 94:19; Fil. 4:6, 7

▪ amazizo Eks. 14:13, 14; Dut. 31:6

▪ ipilo 2 Kor. 4:8, 9

▪ ingokomoya Rha. 145:14; Jak. 5:14, 15

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana