YAPOLWA MOMIKANDA VIETU VIAPAKWA NAWA
O “Ondalama Eureka” Yakuatesileko Ovanyingi Okuvasa Otyili Tyombimbiliya
ONDAKA “Eureka,” ihangununa okuti “netyivasa!” Motyita 19, putyina ovanthu ankho vaovola oolu mo Califórnia, ko América, tyina umwe ameivasi upopia okuti neivasa. Charles Taze Russell, Novalilongesi ovakuavo Vombimbiliya, vavasile otyipuka tyimwe ankho tyakolela unene—otyili Tyombimbiliya. Iya ankho vahanda unene okutyipopila vakuavo.
Pokuenye mo 1914, ovanthu ovanyingi momapundaumbo omanene veliongiyile opo vatale o “Fotodrama da Criação,” osinema imwe ankho ikala onoola etyinana yalingwa Neongano Liovalilongesi Vombimbiliya Mouye Auho. Osinema oyo yapolwa Mombimbiliya, ankho ina omalutalatu omawa aundaiswa nawa, nehipululo limwe lihuvisa, noviimbo oviwa. Ankho ikuatesako vana veitala okunoñgonoka ovipuka viatungwa, okupolelela ponthyimbi etyi Huku atunga ovanthu alo konthyulilo Youtumini wa Jesus Kristu Womanima Ovityita Ekwi.—Rev. 20:4.a
Iya konthele yavana ankho vakala momapundaumbo omatutu, na vana vahakala momapundaumbo? Nawike ankho una ohunga yotyili wahalongesilue. Mu Kwenye Kunene yo 1914, Eongano Liovalilongesi Vombimbiliya Mouye Auho lialingile osinema ankho itiwa “Ondalama Eureka,” ankho yelifwa no “Fotodrama.” Osinema oyo ankho yayapaulwa ononthele ononthutu. Ankho pena ononthele ononthatu omunthu apondola okukoya, iya kese onthele ankho yalingwa momalaka omanyingi: Yotete, ankho yangalavalwa omunthu upopia, noviimbo. Yavali, ankho yangalavalwa omalutalatu aeho omawa aundaiswa nawa. Iya yatatu, ankho yangalavalwa omunthu upopia, noviimbo, ankho yalingwa pala okukuatesako onombunga. Tupu ankho valanda ono fonógrafo, no projetor (omakina ilekesa mekuatulu ngamo ovanthu vatala).
Ankho vaundapesa o projetor opo valekese onosinema mbuna omalutalatu aunda nawa
Ovalilongesi Vombimbiliya ankho vapondola okukalekesa osinema oyo kondye yomapundaumbo tyihena o projetor, opo vaivise onondaka Mbouhamba ko notelitoliu onomphe. O “Eureka” yotete ankho oyokutehelela vala. Ankho ipondola okuhikiswa komutenya ine okounthiki. O “Eureka” yavali ankho ipondola okulekeswa apa pehena olusi ine olusu, mahi ankho vaundapesa otyipuka tyikahi ngokandiyelo (lamparina de carbureto). Omukuatate umwe woko Torre de Vigia ko Finlândia wati: “Tupondola okulekesa omalutalatu oo ponomphangu ambuho.” Otyo ankho otyili!
Ovalilongesi Vombimbiliya ovanongo, ankho kavafetela onondyuo ononene mbokulekesila onosinema, mahi ovikando ovinyingi ankho vavasa onomphangu mbahafetelwa opo valekese onosinema mbavo, ngetyi onosikola, no nondyuo mbokupopila onomphela, na apa patalamena onomboyo, no pomaumbo avana vena onondyuo ononene. Ovanyingi ankho vapaka otyinyanga otyingonga pondye molukaka luotyilimba opo valekese osinema. Anthony Hambuch wahoneka okuti: “Vana ankho vena onongalandya muna omiti ominyingi viovinyango, ankho vetuavela omphangu ina omapundi omanyingi oku ovanthu vapondola okupumphama opo vatale osinema.” Anthony Hambuch na vana ankho aundapa navo, ankho vaenda nokatemba kakokwa no nonkhambe opo vatyindeko onomakina mbavo, no nomala, nomaula, na apa mavakatelekela.
Ovanthu ankho vatala o “Eureka” vatuaileko okuliyawisa. Mo Estados Unidos, ovanthu 400 veitalelele mosikola mepundaumbo limwe likala ovanthu 150. Konomphangu mbumwe, ovanthu vamwe vaendele onokilometu 8 opo vakatale o “Ondalama Eureka.” Ko Suécia, ovomunthele ya Charlotte Ahlberg veliongiyile mondyuo yae onthutu opo vatehelele, etyi veivile “tyevehikile unene komitima.” Ovanthu vehungi po 1.500 vaendele unene opo veye okutala osinema mepundaumbo limwe likala mo Austrália. O Torre de Vigia yapopile okuti monosikola ononene “ovalongesi navana valongeswamo, vahuvile unene etyi vatala omalutalatu novikasete viangalavalwa nawa.” O “Ondalama Eureka” ankho iiwe unene alo umwe monondyuo mbokulekesila onosinema.
OKUKUNA OMBUTO YOTYILI
O “Ondalama Eureka” ankho otyiti tyimwe tyikahi nawa pala “Otyilinga Tyokuyandyanesa Ovikundyi.” Ovalilongesi Vombimbiliya ankho vatuma ovakuatate vakalinga omalongomona opo vahimbike okulongesa ovikundyi ovipe. Tyipuiya okupopia veñgapi vatalele o “Ondalama Eureka.” Kuaundapesilwe ono “Ondalama” ononyingi. Mahi, mo 1915, povikundyi 86 ankho viokulekesa o “Ondalama,” 14 vala ankho vipopia apeho otyifwe tyovanthu veitala. Namphila ovanthu vamwe vahavalulilwe, mahi tuanoñgonoka okuti konthyulilo yenima olio, ovanthu valamba pomiliau ike vatalele o “Ondalama.” Ovanthu vehungi po 30.000 veitalele vaitile omikanda vipopia konthele Yombimbiliya.
O “Ondalama Eureka” hamwe kaihinangelwa unene mehipululo lietu, mahi ko Austrália noko Argentina, noko África do Sul, no koulongo wokukala pokati kelunga ko Grã-Bretanha, noko Índia, noko Caribe, ovanthu ovanyingi vatalele osinema oyo. Ovanyingi puvo vavasile otyili Tyombimbiliya, tyakolela vali tyipona oolu, iya ankho vapondola okupopia okuti “Eureka” ine ‘tuetyivasa!’
a Tala onthele yati “Yapolwa Momikanda Vietu Viapakwa Nawa—Tyapamekele Ekolelo Tyatuula Omanima 100,” Momutala Womulavi 15 ya Hitandyila yo 2014, pomafo 30-32.