Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w18 Kayovo pp. 3-8
  • “Tukelivasa Momphangu Yombembwa!”

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • “Tukelivasa Momphangu Yombembwa!”
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2018
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • OVIPUKA VILEKESA OKUTI MAKUKAKALA OMPHANGU YOMBEMBWA
  • OVE MOKAKALA MOMPHANGU YOMBEMBWA!
  • ETYI UPONDOLA OKUKEVELELA
  • Opalaisu Yapopiwa Mombimbiliya Opi Maikakala?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2011
  • Oityi Tupondola Okulilongesila Komulume Ondingavivi?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2013
  • “Ove Mokakala Na Ame Momphangu Yombembwa”
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2022
  • Omphangu Yombembwa Pano Pohi Onondyoi Ine Otyili Umwe?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wounyingi)—2017
Tala vali
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2018
w18 Kayovo pp. 3-8
Ova Isilayeli vekahi nokukondoka kotyilongo tyavo etyi vayovolwa koukonde ko Mbambilonia

“Tukelivasa Momphangu Yombembwa!”

“Mokakala naame Momphangu Yombembwa.” — LUCAS 23:43.

OVIIMBO: 145, 139

OÑGENI MOKUMBULULA?

  • Oñgeni omulao Huku alingile Abraiau ulekesa okuti makukakala omphangu yombembwa?

  • Omaulo patyi tuvasa momukanda wa Isaiya alekesa okuti makukakala omphangu yombembwa pano pohi?

  • Oityi tyilekesa okuti Jesus kumwe nondingavivi, kavaile momphangu yombembwa monthiki vankhia?

1, 2. Omalusoke patyi elikalaila ovanthu vena konthele yomphangu yombembwa?

OVAKUATATE ovanyingi vatundile kovilongo vielikalaila opo vende kotyonge mo Seul, ko Coreia. Tyina ankho vekahi nokutunda momphangu yotyonge, ovakuatate vomo Coreia avelisete navo. Tyahambukisilwe unene okutala ovakuatate vekahi nokulilekela, otyo vapopia okuti: “Tukelivasa Momphangu Yombembwa!” Kuove, omphangu yombembwa ankho vekahi nokupopia oityi?

2 Hono, ovanthu vena omalusoke elikalaila konthele yomphangu yombembwa. Vamwe vapopia okuti omphangu yombembwa ondyoi vala. Ovakuavo vapopia okuti kese omphangu ivehambukiswa, kuvo ngotyo omphangu yombembwa. Tyina omunthu waliwa unene nondyala avasa okulia, upondola okulitehelela ngatyina ekahi momphangu yombembwa. Omanima omanyingi konyima, omukai umwe wahuvile etyi avasa ononthemo ononyingi mevota liomphunda iya ati: “Ouu, ei omphangu yombembwa!” Alo hono evota olio liihanwa okuti Omphangu Yombembwa namphila kese nima mulia unene ongandyi. Kuove, Omphangu Yombembwa oityi? Una onthumbi yokuti makukakala Omphangu Yombembwa?

3. Onalupi omphangu yombembwa yapopiwa mo Mbimbiliya otyikando tyo tete?

3 Ombimbiliya ipopia konthele yomphangu yombembwa yaliko kohale, nomphangu yombembwa maikakalako komutwe wandyila. Omphangu yombembwa yapopiwa otyikando tyo tete mo Mbimbiliya momukanda wa Gênesis. Mombimbiliya imwe yapitiyua okupola mo Latin, Gênesis 2:8 yapitiyua okuti: “Ponthyimbi, Tatekulu Huku watuikile omphangu yombembwa, omu apaka omulume atunga.” Ombimbiliya yo Hebreu yapitiya onondaka ombo okuti otyikunino tyo Endene. Ondaka “Endene”, ihangununa okuti “Otyipuka Tyihambukiswa,” iya tyotyili otyikunino otyo ankho omphangu imwe ihambukiswa. Ankho ongwa, muna okulia, nombembwa pokati kovanthu novinyama. — Gênesis 1:29-31.

4. Omokonda yatyi tupondola okupopia okuti otyikunino tyo Endene ankho omphangu yombembwa?

4 Ondaka yo Hebreu “otyikunino,” melaka lyo Gregu yapitiyua okuti pa·raʹdei·sos. Omukanda umwe wapopia okuti tyina omunthu upopia o Gregu eiva ondaka pa·raʹdei·sos, usoka komphangu ongwa, ihena otyipuka natyike tyipondola okumulinga omapita, ina omiti viaava ovinyango, no nondongi mbuna omeva asukuka nawa iya muvasiwa onomphalanga mbulila kumwe nonongi. — Tyieleka na Gênesis 2:15, 16.

5, 6. Omokonda yatyi Andau na Eva vapumbililwe elao liokukala Momphangu Yombembwa, iya oityi ovanthu vamwe vapondola okulipula?

5 Jeova wapakele Andau na Eva momphangu yombembwa. Mahi mokonda yokuhetavelele ku Jeova, avapumbwa elao liokukala-mo kumwe novana vavo. (Gênesis 3:23, 24) Namphila Momphangu Yombembwa ankho mutupu vali ovanthu, mahi tyafuile yakalele-ko alo pononthiki mba Noe etyi Ombila Onene yeya.

6 Vamwe vapondola okulipula okuti: ‘Okuti pano pohi mapakala vali Omphangu Yombembwa?’ Oityi tyilekesa okuti makukakala omphangu yombembwa? Inkha ove ukevelela okukakala-mo kumwe nava uhole, okuti una omahunga ekukalesa nonthumbi oyo? Okuti utyivila okuhangununa omokonda yatyi una onthumbi yokuti komutwe wandyila makukakala omphangu yombembwa?

OVIPUKA VILEKESA OKUTI MAKUKAKALA OMPHANGU YOMBEMBWA

7, 8. (a) Omulao patyi Huku alingile Abraiau? (b) Oityi Abraiau hamwe asokele konthele yomulao wa Huku?

7 Omakumbululo omapulo konthele Yomphangu Yombembwa, tupondola okuevasa mo Mbimbiliya, mokonda omukanda oo watunda ku Jeova, una walingile Omphangu Yombembwa. Tala etyi Huku apopilile epanga liae Abraiau. Huku wapopile okuti ombuto ya Abraiau mailiyawisa “ngeheke likahi konthele yelunga.” Konyima, Jeova apopila Abraiau onondaka ombu: “Omalongo aeho kombanda yohi, maakapewa ononkhano onongwa menyina liombuto yove, mokonda wetavela ondaka yange.” (Gênesis 22:17, 18) Huku awane vali omulao oo komona wa Abraiau, noko mutekula wae. — Tanga Gênesis 26:4; 28:14.

8 Mo Mbimbiliya, natyike tyilekesa okuti Abraiau ankho usoka okuti ovanthu mavakakala keulu. Ngotyo, etyi Huku alaa okuti “omalongo aeho kombanda yohi” maakapewa ononkhano onongwa, hamwe Abraiau wasokele okuti omulao oo maukafuisapo pano pohi. Mahi okuti olio, olio vala ehunga livasiwa mo Mbimbiliya lilekesa okuti makukakala omphangu yombembwa pano pohi?

9, 10. Omilao patyi vialingilwe kohale vitukalesa nonthumbi yokuti komutwe wandyila makukakala omphangu yombembwa?

9 Huku wakuatesileko David, umwe pombuto ya Abraiau, opo apopie konthele yomuvo ‘onondingavivi mambuhakakala-ko vali.’ (Salmo 37:1, 2, 10) Iya ayawisako okuti “onondalawa mavakapiñgana ohi iya avakakalamo nombembwa onyingi.” David tupu waulile okuti: “Ovaviuki mavakapiñgana ohi, avakakala-mo apeho.” (Salmo 37:11, 29; 2 Samuel 23:2) Kuove, oñgeni omilao ovio viakalesile vana ankho valinga ehando lya Huku? Ankho vena ehunga liokukevelela okuti nthiki imwe pano pohi mapakakala vala ovaviuki, iya ohi maikakala vali omphangu yombembwa ngetyi tyali otyikunino tyo Endene.

Omaulo afuiswapo, etukalesa nonthumbi yokuti tupondola okukevelela omphangu yombembwa pano pohi

10 Mokueenda kuomuvo, ova Isilayeli ovanyingi avayekepo Jeova. Ngotyo, Huku ayeke ova Mbambilonia vahanyepo otyilongo tyavo iya ovanyingi avatualwa koukonde. (2 Crônicas 36:15-21; Jeremias 4:22-27) Mahi Jeova aundapesa ovauli vae opo alekese okuti ova Isilayeli mavakondoka kotyilongo tyavo tyina pamalambe omanima 70. Omilao ovio avifuiswapo. Omilao ovio tupu vina etyi vihangununa hono. Putyina tulilongesa vimwe pomilao ovio, tala oñgeni vitukalesa nonthumbi yokuti tupondola okukevelela omphangu yombembwa komutwe wandyila.

11. Oñgeni Isaías 11:6-9 tete yafuiswapo, iya epulo patyi hamwe tupondola okulilinga?

11 Tanga Isaías 11:6-9. Huku walaele pokati komuuli Isaiya okuti tyina ova Isilayeli vamakondoka kotyilongo tyavo, mavakala nombembwa. Ankho kamavakala nowoma wovinyama novanthu. Ovana no vokuakulupa mavelitehelela okuti vapama. Okuti ovipuka ovio kavikuhinangelesa ombembwa ankho ikahi motyikunino tyo Endene? (Isaías 51:3) Isaiya tupu waulile okuti ohi aiho “maikeyula enoñgonoko lya Jeova, ngetyi omeva eyula melunga.” Onalupi otyo ankho matyimoneka? Tyayandyuluka nawa okuti o komutwe wandyila.

12. (a) Ovipuka patyi oviwa ova Isilayeli vakondokele ko Mbambilonia vamuene? (b) Oityi tyilekesa okuti Isaías 35:5-10 maikafuiswapo komutwe wandyila?

12 Tanga Isaías 35:5-10. Isaiya wapopia otyikando tya vali okuti vana mavakondoka kotyilongo tyavo okutunda ko Mbambilonia, ankho kamavakala nowoma wovinyama novanthu. Tupu wapopile okuti ohi ankho mayave okulia okunyingi mokonda ankho mamukala omeva omanyingi, ngetyi tyali motyikunino tyo Endene. (Gênesis 2:10-14; Jeremias 31:12) Okuti omulao oo ankho maufuiswapo vala pomuvo wova Isilayeli? Tala okuti Isaiya tupu waulile okuti omumphoki, notyilema iya nompholo ankho mavahakulwa. Mahi otyo katyamonekele nova Isilayeli vatundile ko Mbambilonia. Huku ankho ukahi nokulekesa okuti makahakula omauvela aeho komutwe wandyila.

Ova Isilayeli vekahi nokukondoka kotyilongo tyavo etyi vayovolwa koukonde ko Mbambilonia

13, 14. Oñgeni Isaías 65:21-23 yafuiswapo etyi ova Isilayeli vakondoka ko Mbambilonia? Iya onthele patyi yeulo olio nkhele ihenefuiswepo? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

13 Tanga Isaías 65:21-23. Etyi ova Judeu vakondoka motyilongo tyavo, kavavasile-mo onondyuo mbukahi nawa, nomapia alimuale. Mahi mokonda yokuayambwa na Jeova, ovipuka avipiluluka. Soka vala oñgeni ova Isilayeli vahambukilwe etyi vatunga onondyuo mbavo avakalamo iya otyo valia ovikulia valima!

14 Ngetyi tyapopia eulo eli, ononthiki mbetu “mambukakala ngononthiki mbomuti.” Omiti vimwe vikalako omanima omanyingi-nyingi. Opo ovanthu vakale omuvo oo auho, vena okukala nekongoko likahi nawa. Inkha ovipuka oviwa Isaiya aulile tyili-tyili mavikamoneka umwe, opo naina ankho ukahi nokupopia omphangu yombembwa! Eulo olio, tyotyili malikafuiswapo!

Jesus ukahi nokupopila ondingavivi okuti makakala nae Momphangu Yombembwa

Oñgeni omulao Jesus alingile konthele Yomphangu Yombembwa maukafuiswapo? (Tala ono palagrafu 15, 16)

15. Ovipuka patyi oviwa viapopiwa momukanda wa Isaiya?

15 Soka oñgeni omilao ovio tuelilongesa vitukalesa nonthumbi yokuti komutwe wandyila ohi maikakala vali omphangu yombembwa. Ovanthu aveho mavakayambwa na Huku. Kamatukakala vali nowoma wovinyama, novanthu ovakalavi. Ovamphoki, no nompholo, novilema mavakahakulwa. Ovanthu mavakatunga omaumbo avo iya avakalia ovikulia valima. Mavakakala omuvo omunyingi vali tyipona omiti. Ombimbiliya ilekesa nawa okuti matukakala momphangu yombembwa. Mahi ovanthu vamwe vapondola okupopia okuti omaulo oo kaalekesa okuti makukakala omphangu yombembwa pano pohi. Oñgeni ove ñgeno wevekumbulula? Omahunga patyi una opo ukevelele omphangu yombembwa? Jesus, omulume wavilapo vali wakaleleko pano pohi, wetuavela ehunga limwe liakolela.

OVE MOKAKALA MOMPHANGU YOMBEMBWA!

16, 17. Onalupi Jesus apopile konthele Yomphangu Yombembwa?

16 Namphila Jesus ankho ahalingile etyi tyapenga, mahi wakoyesilue iya aipaelwa momuti wemone kumwe no nondingavivi onombali. Ondingavivi imwe aimbuka okuti Jesus ankho ohamba iya aipopi okuti: “Jesus, nthyinangele tyina wamanyingila Mouhamba wove.” (Lucas 23:39-42) Omulao Jesus alingile ondingavivi oyo, ulekesa etyi matyikamoneka nove komutwe wandyila. Ekumbululo lya Jesus tulivasa mu Lucas 23:43. Ovanongo vamwe vapaka o virkula konyima yondaka “hono” iya avatipitiya oversikulu oyo okuti: “Tyotyili ame ndyikupopila okuti, hono mokakala naame Momphangu Yombembwa.” Ovanthu vena omalusoke elikalaila konthele yopi o virkula ina okupakwa. Mahi oityi Jesus ankho ahanda okupopia etyi ati “hono”?

17 Momalaka omanyingi, o virkula ikuatesako okuyandyulula nawa onondaka. Mahi movihonekwa vyo Gregu, hapeho ankho vaundapesa ono pondu nono virkula. Ngotyo, hamwe tupondola okulipula okuti: Okuti Jesus ankho uhanda okupopia okuti: “Ame ndyikupopila okuti, hono mokakala naame Momphangu Yombembwa”? Ine ankho uhanda okupopia okuti: “Hono ame ndyikupopila okuti: “Mokakala naame Momphangu Yombembwa”? Ovapitiyi vamwe vapaka o virkula tyilinge o konyima ine o komutwe wondaka “hono” okutalela ku etyi vasoka okuti Jesus otyo ankho ahanda okupopia. Otyo, ove hono upondola okutyivasa mono Mbimbiliya ononyingi.

18, 19. Oityi tyitukuatesako okunoñgonoka etyi Jesus ankho ahanda okupopia?

18 Mahi hinangela etyi Jesus apopilile ovalongwa konthele yononkhia mbae. Watile: “Omona womulume makala momutima weheke ovitenya vitatu novinthiki vitatu.” Tupu wapopile okuti: “Omona womulume mapakulwa pomaoko ovalume iya avemuipaa, mahi monthiki ya tatu mapindulwa-po.” (Mateus 12:40; 16:21; 17:22, 23; Marcos 10:34) Apostolu Petulu wapopile okuti otyo tyamonekele-po umwe. (Atos 10:39, 40) Tyayandyuluka nawa okuti Jesus kaile Momphangu Yombembwa kumwe nondingavivi ankho ili ponthele yae monthiki vankhia. Ombimbiliya ipopia okuti Jesus wakala “Meendo” ononthiki ononthatu, alo Huku emututilisa.a (Atos 2:31, 32.)

19 Ngotyo, Jesus wati “Tyotyili hono, ame ndyikupopila okuti,” opo ayawise-ko omulao alinga ondingavivi. Okupopia ngotyo ankho tyakaka unene alo umwe pomuvo wa Moisesi. Nthiki imwe, Moisesi wapopile okuti: “Onondaka ombu ndyikahi nokukutuma hono, mbuna okukala momutima wove.” — Deuteronômio 6:6; 7:11; 8:1, 19; 30:15.

20. Oityi tyiyawisa kenoñgonoko tuna konthele yetyi Jesus ankho ahanda okupopia?

20 Omupitiyi umwe wo kotyilongo tyo Oriente Médio, wati: “Ondaka yakolela vali mo versikulu ei, ondaka ‘hono’ iya ina okupitiyua ñgana: ‘Tyotyili, hono ame ndyikupopila okuti: Mokakala naame Momphangu Yombembwa.’ Omulao oo walingwa monthiki oyo, mahi ankho maukafuiswapo vala komutwe wandyila.” Omupitiyi oo, tupu wapopia okuti motyilongo otyo, ongotyo ovanthu vapopia. Otyo tyilekesa okuti “omulao walingwa monthiki oyo iya tyotyili maukafuiswapo komutwe wandyila.” Ombimbiliya imwe, yapitiya Lucas 23:43 okuti: “Amem, hono ame ndyikupopila okuti mokakala naame Motyikunino tyo Endene.” Onthue tupamekwa unene nomulao oo.

21. Oityi tyihamonekele nondingavivi, iya omokonda yatyi?

21 Etyi Jesus apopila ondingavivi konthele Yomphangu Yombembwa, ankho kekahi nokupopia omphangu yombembwa keulu. Oñgeni tutyii? Ehunga limwe omokonda ondingavivi ankho kaityii okuti Jesus walingile omphango nono apostolu opo vakatumine nae keulu. (Lucas 22:29) Tupu, ondingavivi ankho kayambatisalelwe. (João 3:3-6, 12) Ngotyo, etyi Jesus alinga omulao oo kondingavivi, ankho ukahi nokupopia omphangu yombembwa pano pohi. Etyi palamba omanima amwe, apostolu Paulu apopi konthele yemonekelo liomulume umwe “watualwa momphangu yombembwa.” (2 Coríntios 12:1-4) Namphila Paulu nono apostolu ononkhuavo ankho vaholovonwa opo vakatumine na Jesus keulu, mahi Paulu ankho ukahi nokupopia konthele yomphangu yombembwa.b (Tala onondaka pokatoi.) Okuti omphangu yombembwa maikakala umwe pano pohi? Okuti nove upondola okukakalamo?

ETYI UPONDOLA OKUKEVELELA

22, 23. Oityi upondola okukevelela komutwe wandyila?

22 Hinangela okuti David wapopile omuvo umwe omu “ovaviuki mavakapiñgana ohi.” (Salmo 37:29; 2 Pedro 3:13) David ankho ukahi nokupopia omuvo omu ovanthu aveho mavakaendela monondonga mba Huku. Mu Isaías 65:22 tuvasamo eulo liati: “Ononthiki mbovanthu vange mambukakala ngononthiki mbomuti.” Otyo tyilekesa okuti ovaumbili va Jeova mavakakalako omanima omanyingi. Okuti otyo matyikamoneka umwe? Yoo. Ngetyi tyapopia Apocalipse 21:1-4, Huku makayamba ovanthu, iya tyimwe povipuka oviwa Huku meketulingila ‘okunyimako ononkhia.’

23 Etyi Ombimbiliya itulongesa konthele Yomphangu Yombembwa tyayandyuluka nawa. Andau na Eva vapumbwa elao liokukala apeho Momphangu Yombembwa. Mahi makukakala vali Omphangu Yombembwa pano pohi. Huku walaa okuti makayamba ovanthu. David wapopia okuti ovaviuki mavakapiñgana ohi iya avakakalamo apeho. Iya omaulo tuvasa momukanda wa Isaiya etukuatesako okukevelela omuvo matukakala nehambu Momphangu Yombembwa pano pohi. Onalupi otyo matyikamoneka? Matyikamoneka tyina omulao Jesus alingile ondingavivi wamafuisuapo. Ove upondola okukakala Momphangu Yombembwa. Pomuvo opo, etyi ovakuatate no nomphange mo Coreia vapopile matyifuiswapo umwe: “Tukelivasa Momphangu Yombembwa!”

a Omulongesi C. Marvin Pate wahoneka okuti ovanongo ovanyingi vasoka okuti etyi Jesus ati “hono,” ankho ukahi nokupopia okuti mankhi iya aende Momphangu Yombembwa monthiki oyo. Omulongesi oo wayawisako okuti olusoke olo kaluaviukile mokonda kaluelikuatele no nonthele ononkhuavo mbo Mbimbiliya. Mongeleka, Ombimbiliya ipopia okuti etyi Jesus ankhia wakala Meendo iya konyima aende keulu. — Mateus 12:40; Atos 2:31; Romanos 10:7.

b Tala “Omapulo Ovatangi” Momutala Womulavi edição padrão wa Dezembro yo 2018.

    Nyaneka Publications (1998-2026)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma