Tavela Okutuminwa na Jeova
“Mokonda ohole na Huku ihangununa okutavela ovitumino viae. Iya ovitumino viae kavileme.”—1 JOÃO 5:3.
1, 2. (a) Omokonda yatyi ovanyingi hono veyelele olusoke luokutuminwa? (b) Okuti vokuhahande okutuminwa velitumina umue ovo muene tyili? Tyihangununa.
“OKUTUMINWA” ondaka imue ovanthu veyele hono. Ovanyingi kavetyihole okusoka okutuminwa nomunthu mukuavo. Vana vahahande okutuminwa vati: “Ame naumue umphopila etyi mandyilingi.” Mahi, okuti ovanthu ovo velitumina umue ovo muene tyili? Au! Otyinyingi povanthu ovo, valandula vala ovitumino via vakuavo ‘vokukahi nokulandula ovituwa viouye uno.’ (Romanos 12:2) Moluotyo, vekahi kokule nokulitumina ovo muene, anthi valinga “ovapika vovivi,’ ngetyi tyapopia Omukristau apostolu Petulu. (2 Pedro 2:19) Ovanthu ovo, “valandula ovituwa viouye uno, okulinga ehando liomutumini womphepo ei,” Satanasi Eliapu.—Efésios 2:2.
2 Omuhoneki umue wapopia nomalityindailo okuti: “Ame hitavela ovo tate ine elombe ine omuumbili umue wa Huku, ine Ombimbiliya, vanthokoleleko oityi tyaviuka pala ame.” Tyotyili, vamue vaundapesa omapita ounene wavo wokutumina, iya pamue kavatokalele okuvetavela. Mahi, okuti okuanya kese ehongolelo tyaviuka? Inkha tutala liwa-liwa pousapi wo jornale, maituavela ekumbululo eevi unene. Katyihambukiswa okutala ovanthu ovanyingi vehetavela okutuminwa, putyina tukahi momuvo wesukisa vali unene ehongolelo.
Okutuminwa Tutyitala Ñgeni
3. Oñgeni Ovakristau vokohale valekesile okuti ankho kavetavela vala kovatumini ngatyina ovamphoki?
3 Onthue Ovakristau, onkhalelo yetu yelikalela no yomouye. Otyo, katyilekesa okuti tutavela vala kese etyi tutumwa ngatyina tuvamphoki. Pamue tuna okuanya okulinga etyi vakuetu vahanda, namphila ovatumini. Tupu, Ovakristau votyotyoli vokohale ankho ongotyo valinga. Tala etyi ono apostolu vatuminwe okuyekapo okuivisa ondaka ya Huku. Kavakalele nowoma womunene-nakwa novatumini ovakuavo Vombonge onene. Ngotyo, kavayekelepo otyituwa tyavo tyaviuka, opo vetavele koutumini wovanthu.—Tanga Atos 5:27-29.
4. Onongeleka patyi Movihonekwa vio Hebreu mbulekesa okuti ovanthu va Huku velikalela no vomouye?
4 Ovaumbili ovanyingi va Huku kohale etyi Kristu eheneye, navo ankho vetavela ku Huku. Mongeleka, Moisesi “waanyene okuihanwa okuti omona womona wa Farao. Waholovonene okutekulwa omapita kumue novanthu va Huku,” namphila otyo “tyanumanesile ohamba.” (Hebreus 11:24, 25, 27) Jose waanyene okukengelelwa nomukai wa Potifar, namphila ankho etyii okuti omukai oo una epondolo liokumuetela emone. (Gênesis 39:7-9) Daniele “watokolele momutima wae okuhelisilisa novikulia viohamba,” namphila konkhalamutue yombala ankho katyapepukile okutavela etyi Daniele aita. (Daniel 1:8-14) Onongeleka ombo, mbulekesa okuti ovanthu va Huku apeho vakakatela muetyi tyaviuka, namphila tyipondola okuveetela emone. Kavalingi vala etyi ovanthu vevetuma, opo vapandwe. Nonthue katulingi ngotyo.
5. Oñgeni onkhalelo yetu konthele yokutuminwa yelikalela no yomouye?
5 Etokolo lietu tulinga nomutima wakola, hakupatanako. Tupu, katukahi nga vana vehetavela pala okulekesa okuti kavahande outumini watyo oo. Anthi, onthue tuatokola okutavela vali unene okutuminwa na Jeova, tyipona ovanthu. Putyina ovitumino viovanthu vipatana ovitumino via Huku, katyitupuiya okutokola oityi matulingi. Ngetyi tyalingile ono apostolu kohale, nonthue tutavela kovitumino via Huku, tyipona viovanthu.
6. Omokonda yatyi apeho okutavela ovitumino via Jeova otyiwa unene?
6 Oityi tyitukuatesako okutavela okutuminwa na Huku? Onthue tutavela etyi tyahonekwa mu Provérbios 3:5, 6 yati: “Yumba onthumbi mu Jeova nomutima wove auho, uhakolele menoñgonoko liove muene. Muimbuka monondyila mbove ambuho, opo oe aviukise onomphai mbove.” Onthue tutavela okuti kese etyi Huku etuita, o pala ouwa wetu. (Tanga Deuteronômio 10:12, 13.) Jeova wapopilile ova Isilayeli okuti “Ame Una umulongesa etyi tyakolela, Una umuhongolela mondyila muna okuendela.” Ayawisako okuti: “Inkha muetavelele tyili ovitumino viange! Ñgeno ombembwa yenyi yakala ngenyana, iya ouviuki wenyi ngomakufikufi elunga.” (Isaías 48:17, 18) Onthue tuna onthumbi monondaka ombo. Onthue tutyii nawa okuti okutavela ovitumino via Huku, apeho tyituetela ouwa.
7. Oityi matulingi tyina tuhanoñgonokele nawa ovitumino vimue Mondaka ya Huku?
7 Onthue tutavela ku Jeova nokuendela movitumino viae, namphila pamue katutyii nawa etyi aavela ovitumino vimue vikahi Mondaka yae. Otyo, hakutavelako ngatyina tuvamphoki, anthi okuna onthumbi. Tyilekesa okuti tuna onthumbi onene yokuti Jeova wii oityi otyiwa pala onthue. Tupu, tutavela opo tulekese okuti tuhole Huku, mokonda apostolu João wahoneka okuti: “Mokonda ohole na Huku ihangununa okutavela ovitumino viae. Iya ovitumino viae kavileme.” (1 João 5:3) Mahi, kuna otyipuka otyikuavo konthele yokutavela tuhapondola okulimbwa.
Tulilongei Okupunga Ovipuka
8. Oñgeni ‘okupunga ovipuka’ tyituvatela okutavela ovitumino via Jeova?
8 Ombimbiliya itupopila okuti tuesukisa “okulilongesa okupunga etyi tyaviuka netyi tyapenga.” (Hebreus 5:14) Ngotyo, onthue katutavela ovitumino via Huku tyehevinoñgonokele nawa. Anthi, onthue tuhanda okunoñgonoka ovitumino via Jeova, atutyivili “okupunga etyi tyaviuka netyi tyapenga.” Onthue tuhanda okunoñgonoka ounongo wonondyila mba Jeova, opo tutyivile okupopia ngetyi omuhoneki wo salmu apopile okuti: “Ovitumino viove vikahi mokati kange.”—Salmo 40:8.
9. Oñgeni omalusoke etu maelikuate kumue novitumino via Jeova? Omokonda yatyi tyakolela okulinga ngotyo?
9 Opo tunoñgonoke esilivilo liovitumino via Huku ngetyi tyalingile omuhoneki wo salmu, tuesukisa okusokolola nawa kuetyi tutanga mo Mbimbiliya. Mongeleka, tyina tutanga otyitumino tyimue tya Jeova, tupondola okulipula okuti: ‘Omokonda yatyi otyitumino etyi otyiwa? Omokonda yatyi okutyitavela matyindyetela ouwa? Ononkhumbi patyi mbapitile na vana vehetavelele otyitumino etyi tya Huku?’ Inkha omalusoke etu elikuata no nondyila mba Jeova, matutyivili okulinga omatokolo elikuata nehando liae. Matutyivili “okutualako okupunga oityi Jeova ahanda,” atutavela okutyilinga. (Efésios 5:17) Mahi, okulinga ngotyo apeho, katyapepukile.
Satanasi Wovola Okuheveyesa Ovitumino via Huku
10. Okonthele patyi Satanasi ekahi nokuheveyesa ovitumino via Jeova tunde kohale?
10 Satanasi wovola okuheveyesa ovitumino via Huku tunde kohale. Otyituwa tyae tyokulitumina tyimonekela mononkhalelo ononyingi. Mongeleka, nkhele soka kovanthu vahahumbile otyitumino tya Huku konthele yokasamendo. Vamue vaholovonapo okukala kumue omulume namukai tyahalingile okasamendo. Ovakuavo vokuakasala vaovola okulihenga. Vana vekahi monkhalelo oyo, vapondola okutavela etyi tyapopia omukai umue wankhimana wati: “Okukala vala nomukai wike ine omulume wike, tyepuiya unene.” Omukai oo ayawisako okuti: “Ame hii omunthu nawike ukolela vala momukai wae ine omomulume wae.” Tupu, omulume umue wasokolola kovinepo viae viahaendele nawa, iya ahoneka okuti: “Ame hityii inkha tyili mouye wetu muna omunthu umue tupondola okunepa atukala nae omuenyo wetu auho.” Ngotyo, tuesukisa okulipula okuti, ‘Ame ndyitavela okutuminwa na Jeova konthele yotyinepo? Ine ndyina otyituwa tyouye tyokuti kutupu otyinepo tyitualako?’
11, 12. (a) Omokonda yatyi pamue ovakuendye tyivepuiya okutavela ovitumino via Jeova? (b) Popia ongeleka imue ilekesa okuti okuanya ovitumino via Jeova owova.
11 Okuti ove umukuendye meongano lia Jeova? Inkha ongotyo, Satanasi maovola haunene okukuhongiliya okusoka okuti ovitumino via Jeova, kamavikuetela ouwa. “Omapeleyo opoukuendye” kumue nomahongiliyo avakuenyi, vipondola okukuhindila okusoka okuti ovitumino via Huku vialema. (2 Timóteo 2:22) Uhayeke otyo tyipite nove. Linga ononkhono mbokunoñgonoka esilivilo liovitumino via Huku. Mongeleka, Ombimbiliya imupopila okuti “tilei omaundalelapo.” (1 Coríntios 6:18) Konthele oyo, tupu lipula ove muene okuti: ‘Otyitumino otyo tyakolela unene mokonda yatyi? Okutavela otyitumino otyo matyindyetela ouwa patyi?’ Pamue wii vamue vehetavelele onondonga ombo, avamono ononkhumbi ononene. Okuti pahe vena ehambu liotyotyili? Okuti vena omuenyo omuwa vali tyipona etyi ankho vekahi meongano lia Jeova? Okuti vavasa otyipuka tyimue ovaumbili va Huku vekahi nokupumbwa, tyiveetela ehambu liotyotyili?—Tanga Isaías 65:14.
12 Tala etyi tyapopia Omukristau utiwa o Sharon omuvo umue konyima. Wati: “Mokonda hetavelele ovitumino via Jeova, pahe natambula o SIDA. Pamue ndyihinagela ehambu nali nalio etyi ankho ndyiumbila Jeova.” Sharon waimbuka okuti okuhetavela ovitumino via Jeova owova. Ankho wesukisile okuimbuka okuti ovitumino via Jeova viakolela unene. Ovitumino via Jeova vituamena. Sharon wankhia konyima yonohanyi epanduvali tunde etyi onondaka ombu mbahonekwa. Ngetyi tyalekesa ongeleka yepuiya yo Mukristau oo, Satanasi utupu natyimue otyiwa pala okuavela vana vaama kouye uno wovivi. Mokonda Satanasi “oe he younkhembi,” ulaa ovipuka ovinyingi, mahi ketyivili okuvifuisapo, ngetyi ehevilile vina alaele Eva. (João 8:44) Tyotyili, okutavela apeho okutuminwa na Jeova otyiwa unene.
Lityilika Otyituwa Tyokuhanda Okulitumina
13. Okonthele patyi tuesukisa okulityilika otyituwa tyokuhanda okulitumina?
13 Tuesukisa okulityilika otyituwa tyokuhanda okulitumina, opo tutavele outumini wa Jeova. Otyituwa tyokulipaka kounene, tyipondola okutuhongiliya okusoka okuti katusukisa okuhongolelwa nomunthu nawike. Pamue, tupondola okuanya onondonga tupewa na vana vekahi komutue pokati kovanthu va Huku. Huku walinga eonganeko liomupika wekolelo nokualunguka opo aave okulia kuopaspilitu momuvo wanakua. (Mateus 24:45-47) Onthue tuesukisa okuimbuka nomutima weliola okuti, ongotyo Jeova atekula ovanthu vae hono. Kala ngetyi tyali ono apostolu vekolelo. Etyi ovalongwa vamue vanumana avayekepo okueenda nae, Jesus wapula ono apostolu okuti: “Okuti no onue muhanda okuenda?” Iya Petulu akumbulula okuti: “Tatekulu okulie matwii nako? Ove una onondaka mbomuenyo wahapu.”—João 6:66-68.
14, 15. Tuesukisa okutavela nomutima weliola omalondolo Ombimbiliya mokonda yatyi?
14 Okutavela outumini wa Jeova tyakutikinya okutavela onondonga mbutunda Mondaka yae. Mongeleka, omupika wekolelo nokualunguka uhole okutulondola okuti, “pahukei, amukala tyalunguka.” (1 Tessalonicenses 5:6) Onondonga ombo, mbaviuka nawa mononthiki ombu mbahulililako, kuna ovanthu “vokulihole ovo muene, nokuhole onombongo.” (2 Timóteo 3:1, 2) Okuti tupondola okuhongiliyua novituwa viatyo ovio? Enga. Ovipuka viopalutu vipondola okutuetela elelele atuhimbika okuhungila mopaspilitu, ine okuovola omalumono. (Lucas 12:16-21) Moluotyo, otyiwa okutavela omalondolo Ombimbiliya, nokulityilika otyituwa tyokulipaka kounene tyayandyana mouye wa Satanasi.—1 João 2:16.
15 Okulia kuopaspilitu kutunda komupika wekolelo nokualunguka, kukahi nokuavununwa momawaneno novakulu vomawaneno. Moluotyo, Ombimbiliya itulondola okuti: “Tavelei ku vana vekahi nokumuhongolela nokulinga etyi vemutuma, mokonda vekahi nokuyunga omienyo vienyi, ngatyina mavakapulwa mokonda yotyilinga otyo. Opo valinge ovilinga ovio nehambu tyihakeme, mokonda tyipondola okumunyona.” (Hebreus 13:17) Okuti otyo tyilekesa okuti ovakulu vomawaneno kavalingi vali oviponyo? Au, otyo atyoko! Huku weete vali nawa oviponyo viavo tyipona kese munthu. No ngotyo, Huku ukevelela tulinge etyi ovakulu ovo vetutuma. Okuundapela kumue novakulu vomawaneno, namphila navo valinga oviponyo, tyilekesa okuti tutavela okutuminwa na Jeova.
Okuliola Omutima Tyakolela
16. Oñgeni matulekesa okuti tuna onthilo na Jesus Omutwe weuaneno lio Vakristau?
16 Tuna okuhinangela apeho okuti Jesus oe Omutwe wotyotyili weuaneno. (Colossenses 1:18) Moluotyo, tuesukisa okutavela nomutima weliola kovakulu vewaneno, “nokuvehumba unene.” (1 Tessalonicenses 5:12, 13) Ovakulu vewaneno mavalekesa okuti navo vetavela, inkha valongesa ewaneno ondaka ya Huku, avahalongesa omalusoke avo muene. Ovakulu ovo, “kavatauluka ovipuka viahonekwa,” avalongesa omalusoke avo muene.—1 Coríntios 4:6.
17. Okupeleya, otyituwa otyivi unene mokonda yatyi?
17 Aveho mewaneno vesukisa okulityilika okuovola enkhimano. (Provérbios 25:27) Apostolu João wavasile omulongwa umue ankho welipaka meliva olio. João wahoneka okuti: “Diotrefe wokuhole omphangu yotete pokati kavo, katambula natyimue kuonthue konthele yotyo. Moluotyo, tyina nameya oko, mandyimuhinangelesa ovilinga ekahi nokutualako okulinga, okututendeleya onondaka onombi.” (3 João 9, 10) Otyo, tyituavela elondolo eewa hono. Tuna ehunga enene liokupola momutima wetu kese epeleyo evi. Ombimbiliya itupopila okuti: “Omalityindailo oo atetekela kehanyauko, iya omutima omunene oo utetekela, iya akuya okutoka.” Vana vetavela ovitumino via Huku, vena okuanya eliva liokulisapa, mokonda otyo tyituala omunthu kokuunduka.—Provérbios 11:2; 16:18.
18. Oityi matyitukuatesako okutavela okutuminwa na Jeova?
18 Enga, tokola okuanya otyituwa tyouye tyokuhanda okulitumina. Tavela okutuminwa na Jeova. Kese nthiki, sokolola nawa elao enene una liokuumbila Jeova. Ove ukahi pokati kovanthu va Huku, mokonda oe wekuetapo nospilitu sandu yae. (João 6:44) Uhatombe nalumue oupanga wove omuwa na Huku. Linga ononkhono okulityilika otyituwa tyokuhanda okulitumina mononkhalelo ambuho mbomuenyo wove. Tavela okutuminwa na Jeova.
Okuti Ove Utyihinangela?
• Okutavela okutuminwa na Huku tyakutikinya tyi?
• Oñgeni okupunga ovipuka, matyituvatela okutavela okutuminwa na Jeova?
• Okovipuka patyi Satanasi aovola okuheveyesa ovitumino via Huku?
• Omutima weliola wakolela unene pala okutavela okutuminwa na Huku mokonda yatyi?
[Olutalatu pefo 24]
“Tuna okutavela okutuminwa na Huku tyipona ovanthu”
[Olutalatu pefo 26]
Okutavela apeho ovitumino via Huku tyilekesa okuti tuna onondunge