Okuti Ove Tete Kokuhumba Vakuenyi?
“Okukala nehumbilo kese umue na mukuavo.”—ROMANOS 12:10.
1. Kononthele ononyingi mbouye ovanthu vetupu vali tyi?
KONONTHELE mbumue mbouye, ovana ovatutu tyina vekahi povakulu, vaikila konongolo okulekesa ehumbilo. Ngotyo, ovana kavamoneka okuti ovale tyipona ovakulu. Ponofika ombo, tupu omona okutyindamena omukulu tyilekesa okuti utupu ehumbilo. Movituwa viovanthu ovanyingi, ehumbilo lilekeswa mononkhalelo mbelikalela. Okulekesa ehumbilo tyituhinangelesa Ovitumino via Moisesi. Ankho muakutikinya otyitumino tyati: “Wesukisa okukatuka kolupala luonohuki onongonga nokuhumba omukulu.” (Levítico 19:32) Otyipuka otyivi unene tyimoneka ponomphangu mbumue hono, ovanthu vehena ehumbilo na vakuavo. Tyotyili, hono omutomba umoneka kese pamue.
2. Ondaka ya Huku itutuma tuhumbe valie?
2 Ondaka ya Huku ipopia okuti okulekesa ehumbilo tyakolela unene. Itutuma okukala nonthilo na Jeova na Jesus. (João 5:23) Tupu, tutumwa okuhumba vakuetu mombunga, novakuatate mewaneno, novanthu vokondye. (Romanos 12:10; Efésios 6:1, 2; 1 Pedro 2:17) Ononkhalelo patyi mbumue mbulekesa okuti tuna onthilo na Jeova? Oñgeni matulekesa ehumbilo enene, ovakuatate vetu no nomphange Ovakristau? Matulilongesa omapulo oo nomakuavo vali.
Kala Nonthilo na Jeova Nenyina Liae
3. Oipi onkhalelo imue yakolela yokulekesa onthilo na Jeova?
3 Onkhalelo imue yokuhumba Jeova, okukala nonthilo yaviuka nenyina liae. Mokonda, onthue “tuvanthu pala enyina liae.” (Atos 15:14) Tyotyili, ehiviliko enene okutyinda enyina lia Huku wepondolo aliho Jeova. Omuuli Mikeia wati: “Mokonda ovanthu aveho, mavaendela kese umue menyina lia huku yae. Mahi onthue, matuendela menyina lia Jeova, Huku yetu apeho, omuvo wahapu.” (Miquéias 4:5) Onthue “matuendela menyina lia Jeova” mokulinga ononkhono mbokuendela mondyila ilekesa nawa enyina tuatyinda. Ngetyi Paulu ahinangelesile Ovakristau mo Roma, inkha nonthue katuendela muetyi onondaka onongwa tukahi nokuivisa mbupopia, enyina lia Huku “malipenyua,” kamavakala nonthilo nalio.—Romanos 2:21-24.
4. Oñgeni tutala elao tuapewa likuava oumbangi konthele ya Jeova?
4 Tupu, tulekesa Jeova onthilo, novilinga vietu viokuava oumbangi. Kohale, Jeova wakongele elongo lio Isilayeli opo vakale onombangi mbae. Mahi, kavetyivilile okufuisapo otyilinga otyo. (Isaías 43:1-12) Ovikando ovinyingi valingilile Jeova oumphuki, iya “avaihamesa Huku yo Isilayeli.” (Salmo 78:40, 41) Konyima, Jeova ayekepo okupanda elongo olio. Hono onthue, tupandula mokonda yelao liokuava oumbangi konthele ya Jeova nokuivalesa enyina liae. Onthue twii otyili konthele ya Tate yetu keulu nehando liae. Otyo, katyitupe ondundo yokupopila vakuetu? Tulitehelela nga apostolu Paulu wati: “Tyotyili, tatiei kuame inkha hivisa onondaka onongwa!”—1 Coríntios 9:16.
5. Omokonda yatyi ekolelo mu Jeova viendela kumue nokukala nonthilo nae?
5 David omuhoneki wa salmu wati: “Vana vei enyina liove mavayumbu onthumbi muove. Mokonda ove Jeova kumayekepo vana vekuovola.” (Salmo 9:10) Inkha twii tyili Jeova, nonthilo yetyi enyina liae lihangununa, matuyumbu onthumbi mwe, ngetyi tyalingile ovaumbili vae vekolelo kohale. Okukala nonthumbi ngoyo nekolelo mu Jeova, oyo onkhalelo onkhuavo yokumulekesa onthilo. Tala oñgeni Ondaka ya Huku iwaneka kumue onthumbi mu Jeova nonthilo nae. Etyi ova Isilayeli kohale vayekapo okuyumba onthumbi Mwe, Jeova apulu Moisesi okuti: “Alo nalupi ovanthu ava mavakala tyihena onthilo na ame? “Onalupi mavakala tyihena ekolelo muame, namphila nalinga omanyingilikilo oo aeho pokati kavo?” (Números 14:11) Tupu, na vana veyele otyili otyo vekahi. Okuyumba onthumbi mu Jeova opo etuamene nokutuvatela okukoleleya tyina tulolwa, tyilekesa okuti tuna onthilo nae.
6. Oityi tyituavela ondundo yokukala nonthilo onene na Jeova?
6 Jesus walekesa okuti onthilo na Jeova ina okutunda momutima. Jesus wapopile vana ankho vahafende notyili, onondaka mba Jeova okuti: “Ovanthu ava vena onthilo na ame komilungu viavo, mahi omutima wavo ukahi kokula na ame.” (Mateus 15:8) Onthilo yo tyotyili na Jeova, itunda kohole yo tyotyili omunthu ena nae. (1 João 5:3) Tupu, tupaka momutima omulao wa Jeova wati: “Mandyihumbu vana vena onthilo na ame.”—1 Samuel 2:30.
Ovakulu Vewaneno Vahumba Vakuavo
7. (a) Omokonda yatyi ovakulu vewaneno, vesukisila okuhumba vana vahongolela? (b) Oñgeni Paulu alekesile okuti wahumba ovakuatate?
7 Apostolu Paulu walondolele ovakuatate vae okuti: “Kalei ovatete kokulekesa ehumbilo kese umue na mukuavo.” (Romanos 12:10) Ovakuatate vekahi komutue mewaneno, vesukisa okuava ongeleka, “yokukala ovatete” kokuhumba vana vahongolela. Moluotyo, vana vena ovilinga ovinene mewaneno, vesukisa okuhetekela Paulu. (Tanga 1 Tessalonicenses 2:7, 8.) Ovakuatate momawaneno ana Paulu atalelelepo, ankho vetyii okuti kevetumu okulinga ovipuka oe ahahande okulinga. Paulu ankho wahumba ovakuatate vae, iya moluotyo, navo ankho vemuhumba. Paulu wati: “Ame ndyimuita okuti kalei ovahetekeli vange.” Ngotyo, onthue tuna onthumbi yokuti ovanyingi vemuhetekelele, mokonda yongeleka yae ongwa.—1 Coríntios 4:16.
8. (a) Oñgeni Jesus alekesile okuti wahumba ovalongwa vae? (b) Oñgeni ovakulu vewaneno hono vapondola okuhetekela Jesus?
8 Onkhalelo onkhuavo yokulekesa okuti omukulu wewaneno wahumba vana ahongolela, okuvepopila oityi aavela onondonga mbumue ine oityi atumina okulinga ovipuka vimue. Tyina alinga ngotyo, ukahi nokuhetekela Jesus. Etyi Jesus apopila ovalongwa vae okuti likuambelei opo mutumikiswe vali ovaundapi movilinga viokuteya, walekesa omokonda yatyi. Wati: “Ovilinga viokuteya ovinene, mahi ovaundapi kavehi. Moluotyo, itei ku Muene wovilinga opo atume ovaundapi movilinga viae viokuteya.” (Mateus 9:37, 38) Tupu, etyi apopila ovalongwa vae okuti “tualeiko okutala nawa,” wevelekesile omokonda yatyi. Jesus wati: “Mokonda onwe kamutyii onthiki patyi Tatekulu yenyi meya.” (Mateus 24:42) Ovikando ovinyingi, Jesus wapopilile ovalongwa vae etyi vena okulinga. Tupu, alekesa omokonda yatyi vesukisila okutyilinga. Ngotyo, walekesile okuti wevehumba, nokuevepanda. Oyo, ongeleka ongwa ovakulu vewaneno lio Vakristau vesukisa okulandula!
Kala Nonthilo Newaneno lia Jeova Nehongolelo Liae
9. Tyina tuhumba ewaneno lio Vakristau ouye auho na vana veli komutue, ngotyo tuna onthilo nalie? Tyihangununa.
9 Okukala nonthilo na Jeova, tupu tyihanda tuhumbe ewaneno lio Vakristau ouye auho, na vana vekahi komutue. Tyina tutavela onondonga mbo Vihonekwa mbutunda komupika wekolelo, tulekesa okuti tuna onthilo nehongolelo lia Jeova. Mewaneno liotete lio Vakristau, apostolu João walekesile okuti vana vahahumbile vokukahi komutue, ankho vesukisa okuviyulwa. (Tanga 3 João 9-11.) Onondaka mba João mbalekesa okuti vamue kavahumbile ovakulu vewaneno nehongolelo liavo netyi valongesa. Mahi ovanyingi ankho vena ehumbilo, iya otyo ankho tyihambukiswa. Puetyi ono apostolu ankho vena omuenyo, ovakuatate aveho ankho vahumba unene vana vekahi komutue.—Filipenses 2:12.
10, 11. Hangununa no Vihonekwa omokonda yatyi vamue vapelwa otyilinga tyokuhongolela vakuavo mewaneno lio Vakristau.
10 Vamue vasoka okuti, mokonda Jesus wapopila ovalongwa vae okuti “amuho muvakuatate,” ngotyo katyisukisa vali ononkhalamutue mewaneno lio Vakristau. (Mateus 23:8) Anthi, Ovihonekwa vio Hebreu no vio Gregu, vipopia konthele yovanthu ovanyingi Huku apele otyilinga tyokuhongolela vakuavo. Tyina ovanthu ankho vahahumbile vana vaholovonwa na Huku, ankho Jeova uveviyula.—2 Reis 1:2-17; 2:19, 23, 24.
11 Tupu, Ovakristau votete vahumbile ono apostolu ankho vekahi komutue. (Atos 2:42) Paulu waavelele ehongolelo ovakuatate vae. (1 Coríntios 16:1; 1 Tessalonicenses 4:2) Mahi, tupu nae ankho utavela ehongolelo lia vana ankho vekahi komutue. (Atos 15:22; Gálatas 2:9, 10) Paulu ankho wahumba etumino mewaneno lio Vakristau.
12. Ovipuka patyi vivali tulilongesa monongeleka mbo Mbimbiliya?
12 Otyo, tyitulongesa ovipuka vivali. Tete, Ovihonekwa vilekesa okuti ononkhalamutue mbo Nombangi mba Jeova menyina “liomupika wekolelo nokualunguka,” vena otyilinga tyokunaka ovalume vapewa ovilinga ovinene mewaneno. Iya vamue vapewa otyilinga tyokuhongolela alo umue ovanakwa ovakuavo. (Mateus 24:45-47; 1 Pedro 5:1-3) Vali, atuho kumue na vana vaholovonwa, tuesukisa okuhumba vana vekahi komutue wetu. Omononkhalelo patyi mbumue matuhumbu vana vetuhongolela mewaneno lio Vakristau ouye auho?
Humba Ovatalelipo Vomawaneno
13. Oñgeni matuhumbu vana vekahi komutue hono mewaneno lio Vakristau?
13 Paulu wati: “Tumuita vakuatate okuti humbei vali unene vana vaundapa nombili onene pokati kenyi, nokumuhongolela menyina lia Tatekulu, nokumulondola. Vehumbei unene nohole, mokonda yovilinga viavo. Kalei nombembwa pokati kenyi.” (1 Tessalonicenses 5:12, 13) Ovatalelipo vomawaneno, vavalulilwa kumue na “vana vaundapa unene.” Moluotyo, “tuhumbei vali unene” ovakulu ovo. Onkhalelo imue yokuvehumba, okutavela nomutima auho onondonga vaava. Tyina vetuavela ehongolelo litunda komupika wekolelo, “onondunge mbo keulu” mambutuavela ondundo ‘yokuhasete okutavela.’—Tiago 3:17.
14. Oñgeni ewaneno lilekesa okuti liahumba tyotyili ovatalelipo vomawaneno? Iya otyo tyieta tyi?
14 Iya inkha tutumwa okulinga tyimue monkhalelo yelikalela nei tuhole okulinga, matulingi ñgeni? Okukala nonthilo, pamue tyesukisa okulwisa ehando liokuanya. Tyihanda okulityilika otyituwa tyokuti, “Onthue muno katulingi ngotyo,” ine “Otyo tyilingwa komawaneno omakuavo, mahi mewaneno lietu katyilingwamo.” Anthi, onthue tutavela. Noñgonoka nawa okuti ewaneno o lia Jeova, iya Jesus Omutue walio, metukuatesako. Tyina ewaneno litambula nehambu onondonga mbomutalelipo womawaneno, avaendelamo, tyilekesa okuti ehumbilo liavo litunda komutima. Apostolu Paulu wapandele ovakuatate mo Korintu, mokonda vatavelele nehumbilo onondonga vapelwe na Titu etyi evetalelapo. (2 Coríntios 7:13-16) Tupu, nonthue hono tyina tutavela nomutima auho ehongolelo liovatalelipo vomawaneno, tyituetela ehambu enene movilinga vietu viokuivisa.—Tanga 2 Coríntios 13:11.
“Humba Ovanthu Aveho”
15. Omononkhalelo patyi mbumue matulekesa okuti tuahumba ovakuatate vetu?
15 Paulu wahoneka okuti: “Uhapopie omapita omukulu weuaneno. Anthi, muiita ngatyina oho, iya ovakuendye ngatyina ovakuatate. Ovakai ovakulu, ngatyina onyoko, ovahikuena, ngatyina onomphange, nomutima auho wasukuka. Humba ovahepe, vana ovahepe tyotyili.” (1 Timóteo 5:1-3) Ondaka ya Huku itutuma okuhumba aveho mewaneno lio Vakristau. Iya inkha omukuatate umue ine omphange una ontheto yelikalela no yove? Okuti otyo matyikutyilika okutavela otyitumino tyokuhumba ovakuatate vove Ovakristau? Ine moviukisa olusoke luove, mokuimbuka ovituwa oviwa viopamphepo ovaumbili va Huku vena? Haunene vokuli komutue, vesukisa okutualako okutala ovakuatate vavo nehumbilo. Avahaovola “okutumina . . . otyunda”. (1 Pedro 5:3) Tyotyili, ewaneno lio Vakristau liimbukilwa kohole itunda komutima vena pokati kavo. Iya onthue tuna ononkhalelo ononyingi mbokuhumba vakuetu.—Tanga João 13:34, 35.
16, 17. (a) Tyakolela okuhumba vana tuivisila, no nondyale mokonda yatyi? (b) Oñgeni matuhumbu “ovanthu aveho”?
16 Mahi, onthue katuhumbu vala vana vekahi mewaneno lio Vakristau. Paulu wahonekela Ovakristau kononthiki mbae okuti: “Tyina kuamomoneka omuvo, tulingei ovipuka oviwa pala ovanthu aveho.” (Gálatas 6:10) Tyotyili, okuendela motyitumino otyo pamue tyipuiya, inkha una tuundapa nae ine tulongeswa nae utulinga ovivi. Pomivo ngovio, tuesukisa okuhinangela onondaka mbati: “Wahakale nonyengo mokonda ya vana valinga ovivi.” (Salmo 37:1) Okuendela monondonga ombo, matyitukuatesako okukumbulula nehumbilo alo umue onondyale. Tupu, inkha tulitala onthue muene nomutima weliola, matyituvatela okukumbulula aveho “nomutima wapoleya nehumbilo enene,” na tyina tuli movilinga viokuivisa. (1 Pedro 3:15) Alo umue onkhalelo yetu yokuvala, ipondola okulekesa okuti tuahumba vana tuivisila.
17 Tyilinge tupopia novakuatate vetu mewaneno ine o novanthu vokondye, tuhanda okulinga ononkhono mbokuendela melondolo liati: “Humbei ovanthu aveho, kalei nohole novakuatate mouye auho, tilei Huku, humbei ohamba.”—1 Pedro 2:17.
Oñgeni Ove Mokumbulula?
Oñgeni molekesa okuti:
• Una ehumbilo na Jeova?
• Una ehumbilo novakulu vewaneno no vatalelipo vomawaneno?
• Una ehumbilo na kese umue mewaneno?
• Una ehumbilo na vana wivisila?
[Olutalatu pefo 23]
Ovakristau votete ankho vahumba ehongolelo lio Nonkhalamutue
[Olutalatu pefo 24]
Ovakulu vewaneno movilongo aviho vahumba ovatalelipo vomawaneno vaholovonwa no nonkhalamutue mbo Nombangi mba Jeova