‘Popia Ondaka Ya Huku Tyehena Owoma’
“Aveho . . . avakala tyeyula ononkhono mba Huku, avapopi ondaka ya Huku tyihena owoma.”—ATOS 4:31.
1, 2. Omokonda yatyi tuesukisa okulinga ononkhono opo tuivise nounongo?
MONONTHIKI ononthatu etyi Jesus nkhele ehenenkhie, oe watolela ovalongwa vae okuti: “Onondaka ombu onongwa mbouhamba wa Huku, mambukaiviswa kombanda yoohi aiho, pala oumbangi movilongo aviho, konyima onthyulilo aiya.” Puetyi nkhele Jesus eheneende keulu, watumine ovalongwa vae okuti, ‘kalongesei ovanthu movilongo aviho, velongesei okutavela ovipuka aviho ame nemutuma.’ Oe wevelaele okuti makala navo “ononthiki mbatyo ambuho, alo konthyulilo youye uno.”—Mateus 24:14; 26:1, 2; 28:19, 20.
2 Mokonda Tunombangi mba Jeova, tuundapa nombili movilinga viahimbikile pomuvo wo Vakristau votete. Ovilinga viokuivisa Ouhamba wa Huku nokulinga ovalongwa, ovio viakolela vali unene. Tyakolela unene tuundape nombili movilinga vietu viokuivisa! Monthele ei, matutale oñgeni okuhongolelwa nospilitu sandu tyituvatela okupopia tyihena owoma tyina tukahi movilinga viokuivisa. Ononthele onombali mambulandulako mambulekesa oñgeni ospilitu ya Jeova ipondola okutuhongolela opo tulongese nounongo, nokuivisa nekolelo.
Tuesukisa Omutima Wakola
3. Omokonda yatyi tyesukisa okukala nomutima wakola pala okuundapa movilinga viokuivisa Ouhamba wa Huku?
3 Elao limue enene okulinga ovilinga tuapewa na Huku viokuivisa Ouhamba wae. Mahi, ovikando vimue katyapepukile okulinga ovilinga ovio. Ovanthu vamue vetavela liwa onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku, ovanyingi vekahi ngovanthu vana vokononthiki mba Noe. Jesus wati, ovo ankho “kavasukile, alo ombila onene yeya aivekomboko aveho.” (Mateus 24:38, 39) Iya kuna vana vetulinga omukuele ine oundyale. (2 Pedro 3:3) Oundyale upondola okutunda kuvana vena outumini, vana tulilongesa navo kosikola ine tuundapa navo kovilinga, no mombunga. Nkhele tuna yokulwa nowoma wokupopia novanthu, nowoma wokuhetavelua. Ovipuka ovinyingi vipondola okututyilika “okupopia noukuatyili,” nokupopia ondaka ya Huku “tyehena owoma.” (Efésios 6:19, 20) Tyesukisa okukola omutima pala okupopia ondaka ya Huku nekoleleyo. Oityi tyipondola okutuvatela okukala nomutima wakola?
4. (a) Okukala nomutima wakola oityi? (b) Oñgeni apostolu Paulu akalele nomutima wakola opo apopie nova Tesalonika?
4 Ondaka yo Gregu yapitiyua “omutima wakola” ihangununa “eyandyuluko, onthumbi kokupopia.” Ondaka oyo yeta olusoke “luonthumbi, . . . okuhena owoma.” Okukala nomutima wakola, katyihangununa okukala omukalavi. (Colossenses 4:6) Namphila tuna omutima wakola, tupu tuhanda okukala nombembwa novanthu aveho. (Romanos 12:18) Moluotyo, tyina tuivisa onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku, tuesukisa okupopia tyihena owoma, mahi tupu, nokulekesa onondunge opo tulityilike okunumanesa vana tukahi nokuivisila tyehetyihandele. Tyotyili, opo tukale nomutima wakola, tuna okulinga ononkhono opo tukale novituwa ovikuavo viesukisa. Mahi, katupondola vala okuyumba onthumbi kononkhono mbetu muene ine kounongo wetu pala okukala nomutima oo wakola. Etyi apostolu Paulu nomapanga ae, ‘valingilwe onya mo Filipu,’ oñgeni ovo ‘vakalele nomutima wakola’ opo vapopie novanthu mo Tesalonika? Paulu wahonekele okuti, “Nombatelo ya Huku yetu.” (Tanga 1 Tessalonicenses 2:2.) Jeova Huku upondola okutupola owoma, etuavela omutima wakola.
5. Oñgeni Jeova aavelele omutima wakola Petulu na João, novalongwa ovakuavo?
5 Etyi “ovatumini [vovanthu] novakulu, novanongo vovihonekwa,” valingila oundyale apostolu Petulu na João, ovo vati: “Likoyesei onue muene, inkha tyaviuka komaiho a Huku okutehelela onue tyipona Huku . Anthi, onthue katupondola okuyekapo okupopia ovipuka tuamona, nokueiva.” Ovo kavaitile melikuambelo opo Huku atalamese emone, mahi vaita okuti: “Jeova, tehelela ovipuka ovivi vetuhandela, iya ovatela ovapika vove opo vatualeko okupopia ondaka yove tyihena owoma.” (Atos 4:5, 19, 20, 29) Oñgeni Jeova evekumbulula? (Tanga Atos 4:31.) Jeova evekuatesako okuveavela ospilitu yae opo vakale nomutima wakola. Tupu, ospilitu ya Huku ipondola okutuvatela. Oñgeni tupondola okupewa ospilitu ya Huku, nokuhongolelwa nayo movilinga vietu viokuivisa?
Oñgeni Matukala Nomutima Wakola
6, 7. Oipi onkhalelo yaviuka yokupewa ospilitu sandu ya Huku? Ava onongeleka.
6 Onkhalelo yaviuka yokupewa ospilitu sandu ya Huku, okuita. Jesus watolela ovateheleli vae okuti: “Inkha onwe nondingavivi, mutyii okuavela ovana venyi ovipuka oviwa, iya Tate keulu, wavilapo vali maavela ononkhono mbae vana vemuita!” (Lucas 11:13) Anthi, tuesukisa okulikuambela apeho okuita ospilitu sandu. Inkha okuava oumbangi momatapalo, tyina tuhekahi movilinga viokuivisa, ine okuivisa ponomphangu mbovitanda tyituetela owoma. Tupondola okulikuambela ku Jeova okuita ospilitu yae, nokumuita etukuateseko okukala nomutima wakola.—1 Tessalonicenses 5:17.
7 Etyi, otyo tyalingile omukai umue Omukristau utiwa o Rosa.a Nthiki imwe etyi Rosa ankho ekahi kovilinga, omulongesi umue uundapa nae ankho ukahi nokutanga ehipululo lio kosikola onkhuavo konthele yokulinga ovana onya. Omulongesi akala tyanumana unene netyi ankho ekahi nokutanga iya apopila peulu okuti, “Opi ouye ou maukehulila?” Rosa kayekelepo omphitilo oyo yokuava oumbangi. Oityi alinga opo akale nomutima wakola pala okuhimbika etompho? Rosa wati, “Ame nelikuambela ku Jeova okuita ospilitu yae opo inkhuateseko.” Oe wetyivila okuava oumbangi umue ouwa iya avelilae okupopia vali konthele oyo. Tupu, tala etyi tyapita nomukainthu ankho una omanima etano utiwa Milane, ukala mepundaumbo lioko Nova Yorke. Milane wati: “Tyina nkhele nehenende kosikola, ame na me tulikuambela apeho ku Jeova.” Oityi ovo velikuambela? Velikuambela opo Milane akale nomutima wakola, nokupopia konthele ya Huku yae! Ina wapopia okuti “otyo tyakuatesileko Milane okupopia omokonda yatyi ahaende navo kovipito viokuhinangela onthiki yokutyitwa, novipito ovikuavo vali viomouye.” Onongeleka ombo kambulekesa okuti elikuambelo lipondola okutuvatela okukala nomutima wakola?
8. Oityi tupondola okulilongesila komuuli Jeremia konthele yokukala tyihena owoma?
8 Tupu, soka kuetyi tyakuatesileko omuuli Jeremia opo akale nomutima wakola. Etyi Jeova aholovona Jeremia akale omuuli wovilongo, oe wakumbulula okuti: “Ame hityivili okupopia, mokonda nkhele ndyimututu.” (Jeremias 1:4-6) Mokueenda kuomuvo, namphila Jeremia atuaileko nokulinga ononkhono movilinga viae viokuivisa, ovanthu ovanyingi ankho vemutala ngatyina omunthu wokupopia vala ovitateka. (Jeremias 38:4) Jeremia watuaileko okuivisa omakoyeso a Jeova tyihena owoma, omanima 65. Jeremia ankho wiiwe nawa mo Isilayeli mokonda waivisa tyihena owoma omanima alamba 600 konyima etyi Jesus aivisa tyihena owoma, iya ovanthu vamwe ankho vasoka okuti Jesus o Jeremia watutila. (Mateus 16:13, 14) Oñgeni omuuli Jeremia waanyene ponthyimbi etyivila okufinda owoma wae? Oe wati: “Momutima wange, [ondaka ya Huku] ankho ikahi ngotupia tuatema tuaikilwa momankhipa ange. Iya atyimphuilisa okukala ngotyo.” (Jeremias 20:9) Tyotyili, ondaka ya Jeova yaavelele ononkhono Jeremia nondundo opo apopie.
9. Omokonda yatyi ondaka ya Huku ipondola okutuvatela ngetyi yavatelele Jeremia?
9 Momukanda apostolu Paulu ahonekela ova Hebreu wati: “Ondaka ya Huku ina omuenyo no nonkhono ononene. Yatwa vali tyipona omutunga watua ononthele onombali. Inyingila alo umue apa pahonyena omuenyo nospilitu, no pehonyeno liomankhipa no momusa. Ipondola okupunga omalusoke nomahando omutima.” (Hebreus 4:12) Ondaka ya Huku ipondola okutukuatesako ngetyi yakuatesileko Jeremia. Hinangela okuti namphila ovalume vaundapesilwe opo vahoneke Ombimbiliya, omukanda oo, utupu ounongo wovanthu, mokonda watumua okuhonekwa na Huku. Mu 2 Pedro 1:21, tutangamo okuti: “Tyetyi omaulo kaahonekelwe kehando liomunthu. Mahi ovanthu vahoneka onondaka mba Huku kononkhono mbae.” Tyina tuovola omuvo pala okulinga elilongeso lioulike, omutima wetu ukala weyula nondaka ya Huku yatumwa okuhonekeswa nombatelo yospilitu sandu. (Tanga 1 Coríntios 2:10.) Ondaka oyo ipondola okukala “ngotupia tuatema” mokati ketu, iya atuhetyivili okuiyeka ikale vala nonthue.
10, 11. (a) Oñgeni tuna okulilongesa Ombimbiliya inkha tuhanda okupopia tyihena owoma? (b) Popia etyi ukahi nokusoka okulinga opo ulinge vali nawa elilongeso liove lioulike.
10 Opo elilongeso lioulike lituvatele, liesukisa okulingwa monkhalelo ondaka Yombimbiliya ihika komutima wetu. Mongeleka, memonekelo limue, omuuli Ezekiele waitua opo alie omukanda wawingua ankho muna onondaka pala okuivisila ovanthu vahahande okutehelela. Ezekiele ankho una okunoñgonoka nawa onondaka, nokulinga onthele momuenyo wae. Okuivisa ondaka ya Huku kovanthu ankho otyiwa unene, ngetyi tyihoholola owiki.—Tanga Ezequiel 2:8–3:4, 7-9.
11 Tukahi monkhalelo yelifwa no ya Ezekiele. Hono, ovanthu ovanyingi kavahande okutehelela etyi Ombimbiliya ipopia. Inkha matutualeko okupopia ondaka ya Huku, tyakolela okulilongesa Ovihonekwa monkhalelo imwe ituvatela okunoñgonoka nawa nokutavela etyi vipopia. Tuesukisa okukala notyituwa tyokulilongesa apeho. Ehando lietu likale ngo liomuhoneki wono Salmu waimbile okuti: “Onondaka mbomulungu wange, nomalusoke omutima wange, mbupandwe kolupala luove, ove Jeova, Onkhanda yange Nomuyovoli wange.” (Salmo 19:14) Tyakolela unene okuovola omuvo wokusokolola kuetyi tuatanga, opo otyili tyo Mbimbiliya tyihike kohi yomutima wetu! Tyotyili, upondola okulinga ononkhono opo ulinge vali nawa elilongeso liove lioulike.b
12. Omokonda yatyi omaliongiyo Ovakristau etuvatela okuhongolelwa nospilitu sandu?
12 Onkhalelo onkhuavo yokuvatelwa nospilitu sandu ya Jeova “okutala nawa oñgeni matulipameka pokati, nokukala nohole novilinga oviwa, atuhayekepo okuenda komaliongiyo.” (Hebreus 10:24, 25) Okulinga ononkhono mbokuenda apeho komaliongiyo, nokutehelela nawa, nokuundapesa etyi tuelilongesa, ononkhalelo onongwa mbo kuhongolelwa nospilitu. Tyotyili, ospilitu ya Jeova ituavela ehongolelo pokati kewaneno?—Tanga Revelação 3:6.
Ouwa Wokukala Nomutima Wakola
13. Oityi tupondola okulilongesila kuetyi Ovakristau votete valingile movilinga viokuivisa?
13 Ospilitu sandu ononkhono mbavilapo unene ouye auho. Oyo ipondola okuavela ononkhono ovanthu opo valinge ehando lia Jeova. Mombuelo yepondolo liospilitu sandu, Ovakristau votete valingile ovilinga ovinene viokuivisa. Ovo veivisile onondaka onongwa “kovanthu aveho mombuelo yeulu.” (Colossenses 1:23) Tyina tutala okuti ovanyingi puvo ankho ovanthu “vahatangele,” otyo tyilekesa okuti ovo ankho vekahi nokulundwa no nonkhono ononene.—Atos 4:13.
14. Oityi tyipondola okutukuatesako opo tukale “nombili onene mospilitu”?
14 Tyina tutyinda omuenyo welikuata nehongolelo liospilitu sandu, tuavelwa ondundo opo tufuisepo ovilinga vietu viokuivisa tyihena owoma. Okulikuambela apeho, nokulinga elilongeso ewa ove muene, nokusokolola nawa kuetyi tuatanga nokuenda apeho komaliongiyo Ovakristau, tyitukuatesako okukala “nombili onene mospilitu.” (Romanos 12:11) Ombimbiliya yati: “Mo Efesu muehika omu Judeu umue ankho utiwa Apolo, woko Alexandria, omulume omunongo kokupopia, wokuna ombili, ankho ulongesa notyili ovipuka konthele ya Jesus.” (Atos 18:24, 25) Nonthue, inkha tukala “nombili onene mospilitu,” tupondola okukala tyihena owoma movilinga vietu viokuivisa umbo na umbo, natyina tuava oumbangi tyina tuhekahi movilinga ovio.—Romanos 12:11The Bible—An American Translation.
15. Oñgeni okupopia tyihena owoma tyituvatela?
15 Okukala tyihena owoma tyina tuava oumbangi tyituvatela unene. Inkha tunoñgonoka nawa ouwa, nesilivilo liovilinga vietu, matukala nolusoke luaviuka konthele yovilinga ovio. Tyina tuundapa nounongo movilinga viokuivisa, tukala nehambu enene, iya oundyandyi wetu uliyawisa. Iya, ombili yetu iliyawisa mokonda tutyii nawa okuti ovilinga viokuivisa vina okulingwa nondyanga.
16. Oityi tuesukisa okulinga inkha ombili yetu movilinga viokuivisa ikahi nokutepuluka?
16 Oityi tuna okulinga inkha ombili yetu movilinga viokuivisa ikahi nokutepuluka? Tuesukisa okulitala nawa. Paulu wahoneka okuti: “Litalei nawa inkha mukahi mekolelo, litalei onwe muene etyi mukahi.” (2 Coríntios 13:5) Lipula okuti: ‘Nkhele ndyina ombili onene mospilitu? Ndyilikuambela ku Jeova okuita ospilitu yae? Omalikuambelo ange alekesa okuti ndyiyumba onthumbi mu Jeova pala okulinga ehando liae? Okuti momalikuambelo etu tuita onondaka mbokupandula ovilinga tuapewa? Okuti ndyina otyituwa tyokulinga elilongeso liange lioulike? Okuti ndyiovola omuwo pala okusokolola kuetyi natanga netyi neiva? Okuti ndyenda komaliongiyo aeho nokulipongiya pala okuava omakumbululo?’ Okusokolola komapulo ngaa, tyipondola okukuvatela okutala oñgeni upondola okuviukisa onkhalelo yove movilinga via Huku.
Yeka Ospilitu Ya Huku Ikuvatele Okukala Tyehena Owoma
17, 18. (a) Alo pi ovilinga viokuivisa vikahi nokulingwa hono? (b) Oñgeni ‘matupopi neyandyuluko’ movilinga viokuivisa onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku?
17 Jesus etyi atutilisua watolelele ovalongwa vae okuti: “Tyina ospilitu sandu yamemulaukila, onwe mamupewa ononkhono amukala onombangi mbange mo Jelusalei no mo Judeia no ko Samaria, alo kononthele mbokokule-kule mbo ohi.” (Atos 1:8) Ovilinga ovio tunde etyi viahimbikwa, vikahi nokulingwa hono ouye auho. Onombangi mba Jeova ovityita epandu-vali, vekahi nokuivisa onondaka Mbouhamba movilongo vilamba po 230, nokuava kese enima ono ola 1,5 mbiliau movilinga viokuivisa. Tyituhambukiswa unene ngatyi okuundapa nombili movilinga ovio vihakawanwa vali!
18 Ngetyi tyalingilwe pomuvo wo Vakristau votete, hono ovilinga viokuivisa ouye auho vikahi nokulingwa nehongolelo liospilitu ya Huku. Inkha tutavela ehongolelo liospilitu ‘matupopi neyandyuluko’ movilinga vietu viokuivisa. (Atos 28:31) Moluotyo, tuyekei ospilitu ituhongolele tyina tuivisa onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku!
[Onondaka Poutoi]
a Omanyina apilululwa.
b Opo unoñgonoke vali konthele yokutanga Ombimbiliya, nokulinga elilongeso lioulike, tala omukanda Beneficie-se da Escola do Ministério Teocrático, mo nonthele mbati, “Aplique-se á Leitura” no “Vale a Pena Estudar,” pomafo 21-32.
Oityi Ove Welilongesa?
• Omokonda yatyi tuesukisila okukala nomutima wakola pala okuivisa ondaka ya Huku?
• Oityi tyakuatesileko ovalongwa votete opo vapopie tyihena owoma?
• Oñgeni tupondola okukala nomutima wakola?
• Oñgeni okukala nomutima wakola tyituvatela?
[Ehangununo liolutalatu pefo 16]
Oñgeni ovohe vapondola okukuatesako ovana vavo okukala tyihena owoma?
[Ehangununo liolutalatu pefo 17]
Okulinga elikuambelo lihasete tyipondola okukuvatela okukala nomutima wakola movilinga viokuivisa