TUPAMEKWA OPO TUHETAVELE OKUYONDYUA NOKUSOYESWA
“Tyina ospilitu sandu yamemulaukila, onwe mamupewa ononkhono.”—ATOS 1:8.
1, 2. Ombatelo patyi Jesus alaele ovalongwa vae, iya omokonda yatyi ankho vesukisila ombatelo oyo?
JESUS ankho utyii okuti ovalongwa vae vetupu epondolo nonokhono mbokulinga atyiho evetumine. Mokonda ankho otyilongo vena okuivisa otyinene nokuna onondyale ononyingi, navo muene vahapamene, tyimoneka nawa okuti ankho vesukisa okupewa ononkhono ononene. Moluotyo etyi eheneipawe Jesus wapopilile ovalongwa vae okuti: “Tyina ospilitu sandu yamemulaukila, onwe mamupewa ononkhono amukala onombangi mbange mo Jelusalei no mo Judeia no ko Samaria, alo kononthele mbokokule-kule mboohi.”—Atos 1:8.
2 Omulao oo wahimbika okufuisuapo mo Pendekoste 33 P.K., etyi ospilitu sandu yavela ononkhono ovalanduli va Jesus Kristu opo veyulise o Jelusalei novilinga viavo viokuivisa. Ankho kutupu oundyale nawike upondola okutalameka ovilinga ovio. (Atos 4:20) Ovalanduli va Jesus vekolelo, okukutikinyamo onthwe, vesukisa unene ononkhono ombo Huku aava, “ononthiki mbatyo ambuho, alo konthyulilo youye uno.”—Mateus 28:20.
3. (a) Hangununa oñgeni ospilitu sandu yelikalela nononkhono. (b) Oñgeni ononkhono mba Jeova mbupondola okutukuatesako?
3 Jesus walaele ovalongwa vae okuti mavapewa ononkhono tyina ospilitu yamevelaukila.’ Onondaka “ononkhono” “nospilitu,” kambuhangununa otyipuka tyike. Ospilitu ya Huku, ononkhono mbae mbuundapa, mbuavela ononkhono ovanthu ine ovipuka opo valinge ehando liae. Mahi, ononkhono mbupondola okuhangununwa okuti ounongo wokulinga tyimwe. Epondolo olio kalimoneka tyina omunthu ine otyipuka tyihenelinge natyike. Ngotyo, ospilitu sandu yelifwa nononkhono mbuundapesa omutole, mahi ononkhono mbelifwa nolusi lutunda kononkhono mbomutole. Ononkhono Jeova alaa ovanthu vae menyina liospilitu sandu, mbuavela kese umwe puonthue ounongo wokufuisapo elipakulo lietu lio Vakristau nokutukuatesako okuanya omahongaiyo omavi.—Tanga Miquéias 3:8; Colossenses 1:29.
4. Oityi matulilongesa monthele ino, iya omokonda yatyi?
4 Oñgeni ononkhono tupewa nospilitu sandu mbumoneka? Ovituwa patyi matulekesa ine oityi matulingi matyilekesa okuti tukahi nokuvatelwa nospilitu sandu? Putyina tuovola okuumbila Jeova nekolelo, tupita movitateka ovinyingi, tuetelwa na Satanasi, nouye wae, ine omokonda tuvakuankhali. Tyakolela tufinde ovitateka ovio opo tutualeko okukala Ovakristau, nokuundapa movilinga vietu viokuivisa, nokutualako noupanga omuwa na Jeova. Pahe tutalei oñgeni ospilitu sandu itukuatesako okuanya omahongaiyo, nokutuvatela tyina tuepuila ine tuasoya.
Tupewa Ononkhono Opo Tufinde Omahongaiyo
5. Oñgeni elikuambelo lipondola okutuavela ononkhono?
5 Jesus walongesile ovalanduli vae okulikuambela okuti: “Wehetuyeke tulolwe, mahi tuyovole kondingavivi.” (Mateus 6:13) Jeova kayeke ovaumbili vae vekolelo tyina vemuita ombatelo. Tupu, Jesus wati: “Tate keulu, maavela ononkhono mbae vana vemuita!” (Lucas 11:13) Tyihambukiswa unene, omulao wa Jeova wokutuavela ononkhono mbae opo tulinge etyi tyaviuka. Mahi, otyo katyilekesa okuti Jeova metuamena opo tuhalolwe. (1 Coríntios 10:13) Anthi, tyina tulolwa, tuesukisa okulikuambela vali unene.—Mateus 26:42.
6. Oityi tyakuatesileko Jesus okuhetavela omakengelelo a Satanasi?
6 Etyi Jesus alolwa na Satanasi, oe wemukumbulula novihonekwa. Ondaka ya Huku ankho ikahi nawa momutima wa Jesus etyi akumbulula okuti: “Tyahonekwa okuti . . . Tupu, tyahonekwa okuti . . . Tundapo, Satanasi! Tyetyi tyahonekwa okuti: ‘Una okufenda Jeova Huku yove, oe vala una okulingila ovilinga vikola.’ ” Ohole Jesus ena na Jeova Nondaka Yae, viemulundile okuhetavela omahongaiyo Omuyondyi. (Mateus 4:1-10) Etyi Jesus aanya omakengelelo oo ovikando ovinyingi, Satanasi emuyekepo.
7. Oñgeni Ombimbiliya itukuatesako okuanya omahongaiyo?
7 Inkha Jesus etyi alolwa na Satanasi wayumbile onthumbi Movihonekwa, onthwe tuesukisa okutyilinga vali unene! Ngotyo, opo tutyivile okuanya omahongaiyo a Satanasi novanthu vae, tete tuesukisa okutokola okunoñgonoka ovitumino via Huku, nokuendelamo. Ovanthu ovanyingi vekahi nokulundwa opo vaendele movitumino Viombimbiliya putyina velilongesa Ovihonekwa, nokunoñgonoka ounongo nouviuki wa Huku. Tyotyili, Ondaka ya Huku ituavela ononkhono mbupondola “okupunga omalusoke nomahando omutima.” (Hebreus 4:12) Putyina tutanga Ovihonekwa, nokusokolola nawa etyi tutanga, matukala vali ‘nenoñgonoko liotyili tya Jeova.’ (Daniel 9:13) Opo tutyivile okulinga ngotyo, tuesukisa okusokolola nawa konotestu mbelikuata notyitateka tyetu.
8. Oñgeni tupondola okukala nospilitu sandu?
8 Jesus wetyivilile okuanya omahongaiyo mokonda oe ankho wii nawa Ovihonekwa, tupu ankho “weyula ospilitu sandu.” (Lucas 4:1) Opo nonthue tukale nononkhono ombo nounongo, tuesukisa okufuena vali ku Jeova, mokupola esilivilo kuatyiho etuavela opo tukale nospilitu sandu yae. (Tiago 4:7, 8) Povipuka ovio, vimwe etuavela, okulilongesa Ombimbiliya, nokulikuambela, nokuliongiya novakuatate vetu. Ovanyingi tupu vapanda okulipaka unene movilinga vio Vakristau, mavivekuatesako okupaka omalusoke avo movipuka viopaspilitu.
9, 10. (a) Omahongaiyo patyi ehole okumoneka vali potyilongo tyove? (b) Oñgeni okusokolola nawa tyipondola okukuavela ononkhono opo ufinde ovitateka, na tyina wasoya?
9 Omahongaiyo patyi ove una okuanya? Okuti ove lumwe wahandele okukuata-kuata, ine okupopisa una wehelinepele nae? Inkha kuanepele, okuti ove utavela okuti kupondola okulinepa nauna uhembangi? Tyina Omukristau atala motelelevisau ine mo internete, pamwe upondola okutumbukilwa notyipuka tyimwe otyivi. Inkha ove utyimona, oityi molingi? Otyiwa okusokolola oñgeni okulinga otyipuka tyimwe tyahaviukile tyipondola okukuhindila okulinga ovipuka ovikuavo viahaviukile, ine ovivi unene. (Tiago 1:14, 15) Soka oñgeni okulinga otyipuka tyahaviukile tyipondola okuihamesa omutima Jeova, newaneno nombunga yove. Tupu okukala nomutima wasukuka, tyitukuatesako okutualako okukala omukuatyili novitumino via Huku. (Tanga Salmo 119:37; Provérbios 22:3.) Putyina ulolwa, tokola okulikuambela ku Jeova opo ekukuateseko okuanya.
10 Kuna vali otyipuka otyikuavo tuesukisa okuhinangela konthele yekengelelo lialingilwe Jesus. Satanasi walolele Jesus etyi akala ononthiki 40 moluhandya. Tyotyili Eliapu liasoka okuti oo omuvo waviuka pala okulola oukuatyili wa Jesus. (Lucas 4:13) Tupu, Satanasi wovola omuvo waviuka pala okulola oukuatyili wetu. Moluotyo, tyakolela, tukale tyapama mopaspilitu. Satanasi apeho wovola okutulola tyina atala okuti katuapamene nawa. Ngotyo, tyina tulitehelela okuti tuaponwa ine tuasoya, tuesukisa okutokola vali unene okuita Jeova etukuateseko nospilitu sandu.—2 Coríntios 12:8-10.
Tupewa Ononkhono Opo Tuhaponwe Nokuhasoyo
11, 12. (a) Oityi vamwe hono vakalela tyasoya? (b) Oityi tyipondola okutukuatesako opo tuhasoye?
11 Mokonda tuvakuankhali, pamwe tupondola okusoya. Otyo tyipondola okumoneka vali unene hono, mokonda tukahi momuvo wovitateka. Mouye auho mukahi nokumoneka ovitateka ovinene vihenemonwe tunde kohale. (2 Timóteo 3:1-5) Putyina o Armagedon ikahi nokuya, ovitateka konthele yonombongo, novikuavo vali viliyawisa. Moluotyo katyihuvisa okutala okuti vamwe tyivepuiya unene okufuisapo otyilinga tyavo tyokutekula onombunga mbavo. Vakala tyasoya mokonda kavetyivili okufuisapo ovilinga viavo. Inkha otyo tyikahi nokupita nove, oityi upondola okulinga?
12 Hinangela okuti Jesus walaele ovalongwa vae okuti meveavela ospilitu sandu ya Huku opo ivekuateseko. (Tanga João 14:16, 17.) Ononkhono ombo mbakolela vali kononkhono ambuho mbouye. Jeova upondola okutuavela ononkhono ombo monkhalelo “yavilapo vali unene” opo tufinde kese tyitateka. (Efésios 3:20) Nonthumbi onene muotyo, apostolu Paulu wati matutambula “ononkhono mbavilapo alo umwe tyina “tuhitakaneswa kononthele ambuho.” (2 Coríntios 4:7, 8) Jeova ketulaele okutupola ovitateka, mahi utupameka mokuavela ospilitu yae, itukuateseko opo tutyivile okukoleleya.—Filipenses 4:13.
13. Oñgeni omphange umwe apewa ononkhono opo akoleleye motyitateka otyinene ankho ena? (b) Ove wii vali onongeleka ononkhuavo mbelifwa no ombo?
13 Tala ongeleka ya Stephanie, omukokoli-ndyila womanima 19. Etyi ena omanima 12, wavelele, iya onondotolo ambumupopila okuti una otyinthimba mowongo. Iya atandwa ovikando vivali, avele vali unene ovikando vivali onthele imwe yolutu ainkhi nomaiho ahamonopo nawa. Stephanie wakalele nononkhono mbokusoka movipuka viakolela vali, omaliongiyo Ovakristau novilinga viokuivisa. Tupu, waimbukile okuti ospilitu ya Jeova ikahi nokumukuatesako, akoleleya omanima omanyingi. Momikanda viomupika wekolelo muna onongeleka ononyingi mbo Vakristau vakalele tyapama tyina ankho pamwe vasoya. Ovakuatate no nomphange vemuhonekela omikanda nokumupameka tyina eliongiyo lihenehimbike na tyina liamapu. Tupu ovanthu vokuesuka valekesa olupandu nga Stephanie mokueenda peumbo liae avakalongeswa Ombimbiliya. Moluotyo atyiho, Stephanie upandula unene ku Jeova. Ovihonekwa ehole unene o Salmo 41:3 ina etavela okuti yelifuilapo konthele yae.
14. Oityi tuesukisa okulityilika tyina tulitehelela okuti tuepuila, iya, omokonda yatyi?
14 Tyina tuepuila mokonda yovitateka ine ononkhumbi, nalumwe tupondola okusoka okuti opo tuvitetulule tuna okutepulula kovilinga vietu viopaspilitu. Okulinga ngotyo otyiponga otyinene. Mokonda yatyi? Omokonda okulinga elilongeso lietu nokulilongesa Ombimbiliya nombunga, novilinga viokuivisa nokuenda komaliongiyo, ovio viakolela opo tutambule ospilitu sandu. Ovilinga vio Vakristau apeho vipameka. (Tanga Mateus 11:28, 29.) Ovakuatate nonomphange ovanyingi pamwe tyina venda komaliongiyo ankho velitehelela okuti vaponwa, mahi tyina vakondoka keumbo, velitehelela okuti vapamekwa, nokuna vali ehambu.
15. (a) Okuti Jeova walaa Ovakristau okuti mavakala apeho nomuenyo omuwa? Tyihangununa Novihonekwa. (b) Oityi Huku etulaa, iya otyo tyikatula omapulo patyi?
15 Mahi otyo katyilekesa okuti omuenyo wo Vakristau wapepuka. Tuna okulinga ononkhono opo tukale Ovakristau vekolelo. (Mateus 16:24-26; Lucas 13:24) Anthi, nospilitu sandu, Jeova upondola okupameka vokuepuila. Omuuli Isaia wahoneka okuti: “Vana vakevelela ku Jeova mavakamona ononkhono. Mavakanthanana ngononkhombe. Mavakahateka, avahaponwa, mavakaenda mahi kamavepuila.” (Isaías 40:29-31) Tyakolela vali okulipula okuti, tyotyili omokonda yatyi tupuilila mopaspilitu?
16. Oityi tupondola okulinga opo tuyekepo ovipuka vituponeswa nokutusoyesa?
16 Ondaka ya Jeova itulondola “okupunga nawa ovipuka viakolela vali.” (Filipenses 1:10) Okueleka omuenyo wo Vakristau nondyila onde yokuhateka, Paulu watumwa okuhoneka okuti, “tutuleipo omulemo auho . . . tuhatekei nekoleleyo movilinga tuapewa.” (Hebreus 12:1) Ngotyo walekesa okuti tuna okulityilika ovipuka, nomulemo vihesukisile, vipondola okutuponeswa. Tyipondola hamwe tukahi nokulipaka unene movilinga vietu via kese nthiki. Ngotyo, inkha apeho ulitehelela okuti waponua, una okutala nawa omuwo upesela movilinga viakaputu, ine okuendaenda vala, ine omovinyano ine omovitalukiso. Okupunga nawa nokulitala okuti katuafuilepo tyituvatela okuimbuka okuti tuesukisa okuliteta kovilinga vihesukisile.
17. Oityi vamwe pamwe vakalela tyasoya, mahi onthumbi patyi Jeova etuavela konthele oyo?
17 Tupu tyipondola vamwe puonthue tukala tyasoya mokonda onthyulilo youye uno ihekahi nokuya ngetyi ankho tukevela. (Provérbios 13:12) Kese una ulitehelela ngotyo, upondola okuvasa epameko monondaka mbukahi mo Habacuque 2:3 mbati: “Emonekelo nkhele malikafuisuapo momuvo wanakua, litualeko okuenda alo konthyulilo, kamalikembe. Namphila liseta, tualako nokukevelela kulio. Mokonda malifuisuapo tyihakambela. Kamalisete.” Jeova utuavela onthumbi yokuti onthyulilo youye uno maiya momuvo oe anaka!
18. Omilao patyi vikupameka? (b) Oñgeni onthele mailandulako maitukuatesako?
18 Nonthumbi, aveho ovaumbili vekolelo va Jeova vakevelela nesuko enene omuwo mavehekepuila vali nokupamekwa, tyina aveho ‘mavakakala ovakuendye.’ (Jó 33:25) Hono tupondola okupamekwa nospilitu sandu tyina tulinga ovilinga viopaspilitu vipameka. (2 Coríntios 4:16; Efésios 3:16) Wahayeke okuponwa tyikutyilike kononkhano mbaapeho. Ovitateka aviho vituka komahongaiyo, nokuponwa, ine okusoya, mavikalamba, inkha ha pahe tyino, omouye omupe wa Huku. Monthele mailandulako, matukelilongesa oñgeni ospilitu sandu yavela ononkhono Ovakristau opo vakoleleye tyina vahongiliyua, nokulikuatehila mu kese tyipuka tyivenyona ine ovitateka ovikwavo.
• Oñgeni okutanga Ombimbiliya tyitupameka?
• Oñgeni okulikuambela nokusokolola nawa vitupameka?
• Oñgeni upondola okuyekapo ovipuka vimwe haunene vina vikukalesa tyasoya?