Nombunga Mbo Vakristau “Kalei Tyelipongiya”
“Kalei tyelipongiya, mokonda Omona womulume meya moola imwe muhasokele.”—LUCAS 12:40.
1, 2. Oityi tuesukisila okupaka momutima elondolo lia Jesus ‘liokukala tyelipongiya’?
“TYINA Omona womulume amehiki menkhimano liae” opo ayapule “ovanthu pokati,” oityi matyikapita nove nombunga yove? (Mateus 25:31, 32) Mokonda otyo matyikeya moola onthue tuhasoko, tyakolela unene tupake momutima elondolo lia Jesus ‘liokukala tyelipongiya!’—Lucas 12:40.
2 Onthele yotete yalekesa oñgeni kese umwe mombunga mavatela ombunga aiho okutualako tyipahi mopamphepo, mokufuisapo nombili otyilinga tyae. Pahe, tutalei ovipuka vitatu tupondola okulinga opo oupanga wombunga yetu na Jeova upame.
Tualako Neiho Liove “Liayela”
3, 4. (a) Onombunga mbo Vakristau mbesukisa okulityilika tyi? (b) Oityi tyilekesa okutualako neiho lietu “liayela”?
3 Opo onombunga mbukale tyelipongiya pala okuya kwa Kristu, vena okulunguka opo vahayapuke mefendelo liotyotyili. Vesukisa okulityilika ovipuka vitalukisa. Mokonda omalumono eliva limwe lihole okuyapula onombunga ononyingi, tala etyi Jesus apopia konthele yokutualako neiho lietu “liayela.” (Tanga Mateus 6:22, 23.) Ngetyi otyimimi tyimimikila ondyila yetu opo tuende nawa atuhatoko, etyi tutala ‘nomaiho omutima’ wetu, tyipondola okutukuatesako okuhelipunduka mopamphepo.—Efésios 1:18.
4 Opo eiho lietu limonepo nawa, lina okukongoka nawa, nokuviukilila okutala kotyipuka tyike vala. Otyo tyelifwa nomaiho omutima. Okukala neiho liayela tyilekesa okuti tutala vala kotyipuka tyike tuhanda. Onthue tutualako neiho litala kovipuka viopamphepo, tyipona okusukalala unene nomalumono, nokuovola vala eteku liombunga. (Mateus 6:33) Otyo tyilekesa okuti, tuhambukwa netyi tuna mopalutu, iya atupake ovilinga via Huku tete momuenyo wetu.—Hebreus 13:5.
5. Oñgeni omuhikuena umwe alekesa okuti “eiho” liae litala vala kovilinga via Huku?
5 Okulongesa ovana okutualako neiho liayela tyieta ouwa omunene ngatyi! Tala ongeleka yomuhikuena umwe kotyilongo tyo Etiopia. Oe welilongesa nawa mosikola, iya etyi amana osikola yapola pokati, apewa omukanda opo akalongeswe mosikola yavilapo. Anthi, mokonda eiho liae ankho litala kovilinga via Jeova, oe ketavelele. Etyi palamba ononthiki mbehehi, apewa ovilinga oviwa opo afetwe 4.200 yo nondolale kohanyi, onombongo onyingi. Nawike utambula onombongo ngombo motyilongo tyae. Mahi, “eiho” liomufikuena oo ankho litala kovilinga vioukokoli-ndyila. Oe kesukisile okupula ovohe konthele yokuanya ovilinga ovio. Oñgeni otyo tyakalesa ovohe? Vahambukwa unene nae, avemupopila okuti vemuhole unene!
6, 7. Tuesukisa ‘okukala nomaiho etu apanamo nawa’ konthele yotyiponga patyi?
6 Onondaka mba Jesus mu Mateus 6:22, 23, mbulondola konthele yelungavi. Jesus katile eiho “liayela” lielikalela neli ‘lihamonopo,’ anthi, wati lielikalela neiho “eevi”. “Eiho eevi” lina ‘onkhi,’ tyilekesa okuti lifueva ine lina elungavi. (Mateus 6:23; okatoi.) Oñgeni Jeova atala okufueva nelungavi? Ombimbiliya yati: “Oundalelapo, novipuka aviho viasila, ine elungavi [ine, “okufueva”], vihapopiwe pokati kenyi, ngetyi tyaviuka kovanthu ovasukuki.”—Efésios 5:3; okatoi.
7 Namphila tyapepuka okuimbuka elungavi vakuetu vena, lietu muene tyipuiya okuliimbuka. Moluotyo, tyakolela tutavele elondolo lia Jesus, liati: “Kalei tyipahi, nokuliyunga kelungavi aliho.” (Lucas 12:15) Okulinga ngotyo, tyihanda okutala nawa etyi tupaka momutima wetu. Onombunga mbo Vakristau mbesukisa okusoka nawa konthele yomuvo no nombongo vapeselela movitalukiso, nokuovola omalumono.
8. Oñgeni ‘matutualako nomaiho etu apanamo’ tyina tulanda ovipuka?
8 Tyina uhenelande otyipuka, uhasoke vala inkha una onombongo mbokutyilanda ine utupu. Soka kovipuka evi: ‘Okuti mandyikala umwe nomuvo wokuundapesa apeho otyipuka etyi nokutyiyunga nawa? Tyesukisa omuvo ulifuepi opo ndyililongese okutyiundapesa?’ Vakuendye novahikuena, muhetavelei atyiho ovalandesi vouye vaivisa, opo mulityilike okulanda ovikutu ine ovipuka ovikuavo vialia okalu ovanthu vahatekela. Lilongei otyituwa tyokulikondola. Tupu, sokei inkha okulanda otyipuka otyo matyikalesa ombunga yenyi tyelipongiya pokuya Kuomona womulume. Kalei nekolelo momulao wa Jeova wati: “Himekuyeke nalumwe, himekusipo nalumwe.”—Hebreus 13:5.
Ovola Ovilinga Meongano
9. Oñgeni okuovola ovilinga meongano lia Jeova tyivatela ombunga?
9 Otyipuka otyikuavo matyivatela aveho mombunga okupameka ekolelo liavo noupanga wavo na Jeova, okusoka kovilinga vahanda meongano lia Jeova, nokuovola okuvivasa. Otyo, matyivekuatesako okutala inkha vekahi nokuundapa umwe nawa movilinga via Jeova, nokutokola ovilinga patyi viakolela vali momienyo viavo.—Tanga Filipenses 1:10.
10, 11. Ovilinga patyi ombunga yove yovola meongano? Iya oityi musoka okukalinga komutwe?
10 Alo umwe okuovola ovilinga ovitutu omunthu apondola okuvasa momuvo uhehi, tyietela ouwa aveho mombunga. Nkhele, soka inkha muovola okutanga ononthiki ambuho otestu yonthiki. Omakumbululo a kese umwe mombunga apondola okuvatela ohongoi yombunga okupunga inkha enoñgonoko liavo likahi nokuliyawisa. Tyina ombunga aiho itanga apeho Ombimbiliya kumwe, yavela ovana omphitilo ongwa yokuyawisa ounongo wavo wokutanga nawa, nokunoñgonoka nawa etyi Ombimbiliya ilongesa. (Salmo 1:1, 2) Iya katyitulundu okuovola okulinga omalikuambelo aviuka vali nawa? Tupu, otyiwa unene okuovola okukala nononthele ambuho mbotyinyango tyospilitu. (Gálatas 5:22, 23) Ine okuovola onomphitilo mbokulingila okankhenda ovanthu tuvasa movilinga vietu viokuivisa. Ombunga yesukisa okulinga ononkhono mbokulongesa ovana okukala nokankhenda. Otyo, matyivevatela okukala nehando liokukala ovakokoli-ndyila ine onomisionaliu.
11 Oityi uhapopila nombunga konthele yovilinga vimwe mupondola okuovola meongano? Okuti ombunga yove ipondola okuundapa vali unene movilinga viokuivisa? Mupondola okulinga ononkhono mbokuyekapo owoma wokuivisa no telefone, no momatapalo, na pana palandesilwa? Muovola okukaundapa kuna kuesukisa unene ovaivisi Vouhamba wa Huku? Okuti umwe mombunga upondola okulilonga elaka ekuavo, opo akaivise onondaka onongwa kovanthu velaka olio?
12. Oityi onohongoi mbombunga mbuna okulinga pala okukuatesako onombunga mbavo okukula mopamphepo?
12 Ove mutwe wombunga, imbuka opi ombunga yove yesukisa okukula vali. Iya osoko kovilinga via Huku mavimuvatela konthele oyo. Ombunga yesukisa okusoka ovilinga mavevili okuvasa, viatokala monkhalelo nounongo wavo. (Provérbios 13:12) Tyotyili, tyesukisa omuvo pala okuvasa otyilinga tuhanda. Moluotyo, landa omuvo upesela mokutala otelevisau, opo uundapese movilinga via Jeova. (Efésios 5:15, 16) Linga ononkhono opo muvase ovilinga uhandela ombunga. (Gálatas 6:9) Ombunga yovola ovilinga meongano lia Jeova, mailekesa kovanthu aveho “okuti vekahi nokukula.”—1 Timóteo 4:15.
Tualako Okulinga Elilongeso Liombimbiliya Mombunga
13. Epiluluko patyi lialingwa konthele yomaliongiyo ewaneno? Omapulo patyi tuesukisa okulilinga?
13 Otyipuka otyikuavo matyikuatesako onombunga “okukala tyelipongiya” pala okuya Kuomona womulume, epiluluko lialingwa konthele yomaliongiyo tunde 1 ya Kupupu yo 2009. Eliongiyo Lielilongeso Liomukanda Mewaneno, liapakwa kumwe neliongiyo Liosikola Yovilinga via Huku. Epiluluko olio lialingwa pala okukuatesako onombunga mbo Vakristau okupameka oupanga wavo na Jeova, mokuholovona onthiki ike kese simano pala elilongeso liombunga. Mokonda palamba omuvo omunyingi tunde etyi epiluluko olio lialingwa, lipula okuti: ‘Ndyikahi umwe nokuundapesa omuvo oo pala okulinga Elilongeso Liombimbiliya Mombunga ine elilongeso lioulike? Etyi epiluluko olio lialingilwa ndyikahi umwe nokutyifuisapo?’
14. (a) Elilongeso Liombunga ine elilongeso lioulike lialingilwa tyi? (b) Omokonda yatyi okuovola omuvo wokulilongesa tyakolela?
14 Elilongeso Liombimbiliya Mombunga ine elilongeso lioulike, tete lialingwa opo tufuene vali ku Huku. (Tiago 4:8) Tyina tulilongesa apeho Ombimbiliya, nokuyawisa enoñgonoko lietu konthele Yomupakeko wetu, tyipameka oupanga wetu nae. Putyina tufuena vali ku Jeova, tyitukalesa vali nohole nae ‘nomutima wetu auho, nomuenyo wetu auho, nonondunge mbetu ambuho, nononkhono mbetu ambuho.’ (Marcos 12:30) Tyotyili, tyitukalesa nehando enene liokutavela ku Huku, nokumuhetekela. (Efésios 5:1) Okulinga apeho Elilongeso Liombunga, tyakolela opo tukuateseko aveho mombunga yetu “okukala tyelipongiya” mopamphepo, putyina tukevelela “ononkhumbi ononene.” (Mateus 24:21) Otyo tyakolela opo tuhupe.
15. Elilongeso Liombunga likalesa ñgeni ombunga?
15 Elilongeso Liombunga tupu lialingwa pala okupameka oupanga wombunga. Okukala kumwe kese simano pala okupopia ovipuka viopaspilitu, tyikuatesako okutala oityi kese umwe asoka konthele yamukuavo. Ovalinepi vapameka vali oupanga wavo tyina vena ehambu liokulilongesa kumwe Ombimbiliya! (Tanga Eclesiastes 4:12.) Ovohe novana vafendela kumwe, vakala vali nohole pokati kavo, “omuoyo wewaneko.”—Colossenses 3:14.
16. Popia oñgeni okuholovona onthiki yokulilongesa Ombimbiliya, tyaetela ouwa onomphange vetatu
16 Tala oñgeni onomphange vetatu vapola esilivilo kokulinga elilongeso Liombimbiliya. Namphila onomphange ovo hambunga ko, ankho ovahepe vakala mepundaumbo like, iya ankho omapanga omanima omanyingi. Mokonda ankho vahanda okukala apeho kumwe, opo vatomphole konthele ya Huku, vatokola okuholovona onthiki mavelivasi kese simano opo velilongese Ombimbiliya. Iya avahimbika okulilongesa omukanda ‘Dê Testemunho Cabal’ sobre o Reino de Deus. Umwe puvo wati: “Ankho tuhole unene elilongeso lietu, iya ovikando ovinyingi ankho tulambesa omuvo. Ankho tusoka nawa kovitateka vio vakuatate vetu kohale, atutomphola oityi matulingi inkha tuvasiwa novitateka ngovio. Konyima atuovola okuundapesa movilinga viokuivisa etyi tuelilongesa. Otyo tyetuetela ehambu enene movilinga vietu viokuivisa Ouhamba wa Huku, atulingi ovalongwa ovanyingi.” Otyo tyapameka mopaspilitu onomphange ovo vetatu, nokupameka unene oupanga wavo. Ovo vati: “Onthue tuapandula unene epongiyo olio.”
17. Oityi matyivatela Elilongeso Liombimbiliya Mombunga okueenda nawa?
17 Iya ove? Ouwa patyi ukahi nokupola kokulinga elilongeso liombunga ine elilongeso lioulike? Inkha utyilinga vala pamwe-pamwe, tyotyili kumapoloko ouwa. Kese umwe mombunga wesukisa okukala tyelipongiya tyina omuvo wokulilongesa wamehikipo. Muhayekei ovipuka vihasilivila vimutyilike okulilongesa. Tupu, wesukisa okuholovona okulilongesa etyi matyivatela tyili ombunga yove. Oityi upondola okulinga opo ononthiki ombo mbelilongeso mbukale mbehambu? Undapesa ononkhalelo onongwa mbokulongesa, nokulongesa nehumbilo nombembwa.—Tiago 3:18.a
‘Kala Tyipahi’ Nokutualako ‘Okukala Tyelipongiya’
18, 19. Okunoñgonoka okuti apa katutu Omona womulume meya, tyikalesa ñgeni ove nombunga yove?
18 Onkhalelo ombi youye mononthiki mbetu, ilekesa nawa okuti ouye wovivi wa Satanasi wanyingila mononthiki mbahulilila tunde menima lio 1914. Omuuno wo Armagedon ukahi unene popepi. Apa katutu Omona womulume matumwa na Jeova opo eye okukoyesa onondingavivi. (Salmo 37:10; Provérbios 2:21, 22) Otyo katyimukalesa tyipahi ove nombunga yove?
19 Okuti ove utavela elondolo lia Jesus liokutualako neiho liove “liayela”? Putyina ovanthu mouye uno vaovola omalumono, nomunkhima, nounene, okuti ombunga yove yovola ovilinga meongano lia Huku? Okuti ukahi umwe nokulandula epongiyo Lielilongeso Liombimbiliya Mombunga ine elilongeso lioulike? Ukahi umwe nokufuisapo etyi lialingilwa? Ngetyi onthele yotete yapopia, okuti mukahi nokufuisapo otyilinga tyenyi, tyohongoi yombunga, tyomukai wanepua, ine tyomona, opo mukuateseko ombunga aiho “okutualako tyipahi”? (1 Tessalonicenses 5:6) Inkha ukahi nokulinga ngotyo, ‘mokala tyelipongiya’ pala okuya Kuomona womulume.
[Onondaka Poutoi]
a Onondonga konthele yoñgeni molingi Elilongeso Liombimbiliya Mombunga monkhalelo yapepuka, nehambu, mbuvasiwa Momutala Womulavi 1 ya Kulindi wo 2009, pomafo 29-31.
Oityi Ove Welilongesa?
• Hangununa oñgeni onombunga mbo Vakristau mbupondola “okukala tyelipongiya” . . .
mokukala neiho “liayela.”
mokusoka, nokuovola ovilinga meongano.
mokutualako okulinga Elilongeso Liombunga.