Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w11 11/1 pp. 19-23
  • “Tunongendi” Mouye Uno Wovivi

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • “Tunongendi” Mouye Uno Wovivi
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2011
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • Vekahi Ngatyina “Onongendi”
  • Elondolo Pala Ova Isilayeli
  • ‘Kavalingi Onthele Youye’
  • Uhaundapese Unene Ouye
  • Lityilika Okusukalala Unene Novipuka Viomuenyo
  • “Ouye Ukahi Nokulamba”
  • Tutualeiko Okukala “Ngonongendi”
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2012
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2011
w11 11/1 pp. 19-23

“Tunongendi” Mouye Uno Wovivi

“Aveho ovo nekolelo . . . vaivisa kounyingi okuti havatyitwa tyilongo, onongendi motyilongo.”—HEBREUS 11:13.

1. Oityi Jesus apopia konthele yoñgeni yovalanduli vae vena okutala ouye uno?

JESUS wapopia konthele yovalongwa vae okuti “ovo vekahi mouye,” mahi “kavalingi onthele youye, ngetyi ame nahalingi onthele youye.” (João 17:11, 14) Ngotyo Jesus walekesa nawa oñgeni ovalanduli vae votyotyili vena okutala ouye, mokonda Satanasi o huku “youye uno.” (2 Coríntios 4:4) Namphila vakala mouye uno wovivi, kavalingi onthele youye. Vekahi mouye uno ngatyina “havatyitwa tyilongo, onongendi.”—1 Pedro 2:11.

Vekahi Ngatyina “Onongendi”

2, 3. Oityi tupondola okupopila okuti Enoke, na Noe, na Abraiau na Sara, vakalele ngatyina ‘onongendi’?

2 Tunde kohale, ovaumbili va Jeova vekolelo ankho velikalela novanthu vouye vahaumbila Huku. Etyi Ombila Onene iheneye, Enoke na Noe ‘vaendele na Huku yotyotyili.’ (Gênesis 5:22-24; 6:9) Aveho ankho vaivisa nokuakola omutima omakoyeso a Jeova konthele youye wovivi wa Satanasi. (Tanga 2 Pedro 2:5; Judas 14, 15.) Mokonda ankho vaenda na Huku mouye wovanthu vahaumbila Huku, Enoke “wahambukisilue nawa Huku” iya Noe “wali omunthu uhavelwa onombei pokati kovanthu vo kononthiki mbae.”—Hebreus 11:5; Gênesis 6:9.

3 Huku waitile Abraiau na Sara vayekepo omuenyo omuwa mo Ur yova Kaldeu, avetavela okukakala onongendi motyilongo otyikuavo. (Gênesis 11:27, 28; 12:1) Apostolu Paulu wahoneka okuti: “Mokonda yekolelo, Abraiau etyi aihanwa, wetavela okuenda komphangu ankho akatambula epingo, oe waya, namphila ankho ehetyii oku aya nako. Mokonda yekolelo, wakala ngongendi motyilongo alaelwe, ngatyina omuenda, akala momakaka, na Isake, na Jako, onomphinga kumwe nae momulao oo.” (Hebreus 11:8, 9) Paulu wapopia konthele yovaumbili ovo vekolelo va Jeova okuti: “Nekolelo, namphila kavatambulile ovipuka vialawa, mahi vevimonena kokule avevitavela, nokuivisa kounyingi okuti havatyitwa tyilongo, onongendi motyilongo.”—Hebreus 11:13.

Elondolo Pala Ova Isilayeli

4. Ova Isilayeli vapelwe elondolo patyi etyi vehenenyingile motyilongo tyavo?

4 Ombuto ya Abraiau, ova Isilayeli, vakalele ovanyingi, ankho elongo liaongana nawa lina ovitumino notyilongo. (Gênesis 48:4; Deuteronômio 6:1) Ova Isilayeli nalumwe valimbuileko okuti Muene wotyilongo tyavo o Jeova. (Levítico 25:23) Namphila ankho vakala motyilongo, ankho vena okutavela ovitumino via Jeova. Tupu ankho vena okuhinangela okuti “hambolo vala ikalesa omunthu nomuenyo”; ankho kavapondola okulimbwa Jeova mokonda yomalumono. (Deuteronômio 8:1-3) Etyi ova Isilayeli nkhele vehenenyingile motyilongo tyavo, valondolelwe okuti: “Iya matyikamoneka okuti tyina Jeova, Huku yove, amekunyingiya motyilongo alaele ovakuakulu vove, Abraiau na Isake, na Jako, okuti mekuavelatyo, omapundaumbo omanene, nomawa, wahatungile, no nondyuo mbeyula ovipuka aviho oviwa, weheyulisile, no nonyombo uhaheyele, nomiti viomivinyu nomindyambi uhatuikile, iya oli okuta, liyunga opo uhalimbwe Jeova wekupola motyilongo tyo Egitu, mondyuo yovapika.”—Deuteronômio 6:10-12.

5. Oityi Jeova ayekelelepo ova Isilayeli, iya elongo patyi epe aholovona?

5 Elondolo olio ankho liesukisa unene. Kononthiki mba Jeremia, ova Levita ovanyingi vahinangela nolukundo etyi ova Isilayeli valingile etyi vanyingila Motyilongo Valaelwe. Etyi ova Isilayeli vanyingila mo nondyuo onongwa, avakala nokulia okunyingi, novinyu, “vahimbika okulia, avekuta, avanini.” Avatyitukilapo Huku, alo umwe avaipaa ovauli vatuminwe opo veveviyule. Moluotyo Jeova ayeke vatuminwe no nondyale mbavo. (Tanga Neemias 9:25-27; Oséias 13:6-9) Konyima, moutumini wova Roma, ova Judeu vehena ekolelo valinga otyipuka tyimwe otyivi unene, okuipaa Mesiya walaelue! Jeova eveyekepo, aholovona elongo epe, o Isilayeli yopaspilitu.—Mateus 21:43; Atos 7:51, 52; Gálatas 6:16.

‘Kavalingi Onthele Youye’

6, 7. (a) Oñgeni upondola okuhangununa etyi Jesus apopia konthele yoñgeni ovalanduli vae vena okukala mouye? (b) Omokonda yatyi Ovakristau votyotyili kavalingi onthele youye wa Satanasi?

6 Ngetyi tyapopiwa monthele yokualamba, Omutwe weuaneno lio Vakristau, Jesus Kristu, walekesa nawa okuti ovalanduli vae vena okuyapuka kouye uno wovivi wa Satanasi. Etyi ankho kuakamba katutu opo aipawe, Jesus wapopila ovalongwa vae okuti: “Inkha muali konthele youye, ñgeno ouye umuhole. Mahi, pahe mokonda onwe kamulingi onthele youye, anthi ame nemuholovona mouye, otyo ouye umuyelele.”—João 15:19.

7 Mokueenda kuomanima omanyingi, Ovakristau ankho veliyandyana kononthele ambuho mbouye, okuti ovituwa viavo ankho vilekesa okuti valinga onthele youye? Au. Kese apa ankho vakala velikalela nouye wa Satanasi. Etyi palamba omanima 30 tunde pononkhia mba Kristu, apostolu Petulu wahonekela Ovakristau ankho vakala kononthele mbelikalaila mbo Roma okuti: “Nonthyolwa, ndyimulondola ngatyina muhevatyitwa tyilongo, nonongendi, okuti lityilikei omahando olutu, ekahi nokulwisa ohande. Kalei novituwa oviwa pokati kovanthu vouye.”—1 Pedro 1:1; 2:11, 12.

8. Oñgeni omuhipululi umwe apopia onkhalelo Yovakristau votete konthele youye?

8 Pala okulekesa okuti Ovakristau votete ankho vakala ngatyina ‘onongendi’ mo Roma, omuhipululi Kenneth Scott Latourette wahoneka okuti: “Ankho tyiiwe unene motyilongo otyo okuti momanima ovityita vitatu, Ovakristau vatuaileko okumoneswa ononkhumbi ononene . . . Vatendeleyua mononkhalelo mbelikalaila. Mokonda ankho vaanya okulinga oviso via vana vahafende Huku, Ovakristau vaihanwa okuti kavetavela ku Huku. Mokonda ankho kavalingi etyi ovanthu ovanyingi valinga, okuenda kovipito viomouye, novitalukiso, nokulinga omaundalelapo, no momatavelo avo, Ovakristau ankho valingwa omukuele okuti veyele ovanthu.”

Uhaundapese Unene Ouye

9. Oñgeni tulekesa okuti onthue ‘katuyele ovanthu’?

9 Oipi onkhalelo Yovakristau hono? Konthele “youye uno wovivi” tutualako okuhetekela Ovakristau votete. (Gálatas 1:4) Mokonda yotyo, ovanthu ovanyingi kavetuii nawa iya vamwe vetuyele. Mahi, onthue tyotyili ‘katuyele ovanthu.’ Opo tulekese okuti tuhole ovanthu, tulinga ononkhono mbokuenda komaumbo avo, okukevepopila “onondaka onongwa mbouhamba wa [Huku]. (Mateus 22:39; 24:14) Tulinga ngotyo mokonda tuna onthumbi yokuti Ouhamba woutumini wa Jeova menyina lia Kristu apa katutu maukamanako outumini wovanthu, akukapinga ouye omupe wouviuki.—Daniel 2:44; 2 Pedro 3:13.

10, 11. (a) Oñgeni onthue tuhaundapesa unene ouye? (b) Omononkhalelo patyi Ovakristau valunguka velityilika okuundapesa unene ouye?

10 Mokonda onthyulilo youye uno ikahi popepi, onthue ovaumbili va Jeova tutyii okuti ou hamuvo wokutalukua nouye uno ukahi nokupwa. Tutavelei onondaka mba apostolu Paulu wati: “Vakuatate ndyimupopila okuti, omuvo wahupako kauhi . . . vana valanda [vakale] nga vana vehena. Iya vana vaundapesa ouye uno, vakale nga vana veheuundapesa unene. Mokonda onkhalelo youye uno, ikahi nokupiluluka.” (1 Coríntios 7:29-31) Mahi oñgeni Ovakristau hono vaundapesa ouye? Ovo vetyilinga pokuundapesa omaunongo ekahiko hono, ngetyi o Internete, novikuavo vali, pala okuyandyanesa enoñgonoko Liombimbiliya ouye auho momalaka omanyingi. Tupu vaundapa mokonda vahanda onombongo opo velitekule. Tulanda ovipuka tuesukisa pala kese nthiki. Mahi katuundapesa unene ouye. Otyo tyilekesa okuti onombongo, novipuka tuna, novilinga, havioko viakolela vali momuenyo wetu.—Tanga 1 Timóteo 6:9, 10.

11 Ovakristau valunguka velityilika okuundapesa unene ouye konthele yokulilongesa monosikola ononene. Ovanthu ovanyingi mouye vatala okulilongesa monosikola ononene ngondyila yokukala nomunkhima nonombongo ononyingi. Mahi ngo nongendi, onthue katusoko ngetyi vasoka. Tulityilika ‘okuovola ovipuka ovinene.’ (Romanos 12:16; Jeremias 45:5) Mokonda tuvalanduli va Jesus, tutehelelei nawa elondolo eli: “Kalei tyipahi, nokuliyunga kelungavi aliho, mokonda namphila omunthu ena omalumono omanyingi, omuenyo wae kautundu movipuka ena.” (Lucas 12:15) Moluotyo, ovakuendye Ovakristau vena okuhinangela okuti otyipuka tyakolela vali okuumbila Jeova. Mahi vena okulongeswa mosikola opo vetyivile okuvasa ovilinga vivekuatesako okulitekula nokuumbila Jeova ‘nomutima wavo auho, nomuenyo, nononkhono, nonondunge.’ (Lucas 10:27) Inkha valinga ngotyo, mavakala “ovahona komaiho a Huku.”—Lucas 12:21; tanga Mateus 6:19-21.

Lityilika Okusukalala Unene Novipuka Viomuenyo

12, 13. Oñgeni okutavela onondaka mba Jesus mu Mateus 6:31-33, tyitukalesa tyelikalela novanthu vouye?

12 Ovaumbili va Jeova velikalela novanthu vouye konthele yoñgeni vatala omalumono. Jesus wapopila ovalanduli vae konthele oyo okuti: “Muhakalei tyasukalala unene amupopi okuti: ‘Oityi matuli?’ ine ‘Oityi matunu?’ ine ‘Oityi matuvale?’ Mokonda ovanthu vouye vekahi nokuovola ovipuka ovio, iya Tate yenyi keulu utyii okuti muesukisa ovipuka ovio aviho. Tualeiko okuovola tete ouhamba wa Huku nouviuki Wae, iya ovipuka ovikuavo aviho mamuviyawiswa.” (Mateus 6:31-33) Ovakuatate vetu ovanyingi vetyii nawa okuti Tate yetu keulu uveavela atyiho vesukisa.

13 “Okukala nonthilo na Jeova, tyieta ouwa omunene.” (1 Timóteo 6:6) Otyo tyelikalela unene netyi ovanthu mouye vasoka hono. Mongeleka, tyina ovakuendye novahikuena vanepa, ovanyingi puvo, vakevelela okukala liwa-liwa novipuka aviho vahanda,—ondyuo yeyula ovityuma oviwa, netukutuku ewa, novipuka aviho ovipe. Mahi, Ovakristau vakala ngatyina onongendi, vayunga nawa omahando avo, avahaovola okulanda etyi vehevili. Tyotyili, ovanyingi tuvepanda mokonda vayekapo omalumono opo vetyivile okuundapa vali unene movilinga via Jeova. Ovakuavo vaundapa ngovakokoli-ndyila, nomo Mbetele, nomovilinga viokutalelapo omawaneno, ine onomisionaliu. Atuho tupanda unene ovilinga ovakuatate vetu valingila Jeova nomutima auho!

14. Oityi tulilongesila konthengele-popia ya Jesus konthele yomukuni?

14 Monthengele-popia ya Jesus konthele yomukuni, oe wapopia okuti “omasukalalo ouye uno nokuyondyua nounene womalumono,” apondola okuhitakana ondaka ya Huku momitima vietu, atuhaave ovinyango. (Mateus 13:22) Okukala ngatyina tunongendi mouye uno, tyitukuatesako okuhatokela meliva olio. Tupu, tyitukuatesako okutualako neiho “liayela,” ine “litala vala” Kouhamba wa Huku nokupaka tete ovilinga Viouhamba momuenyo wetu.—Mateus 6:22, okatoi.

“Ouye Ukahi Nokulamba”

15. Oityi apostolu João apopia konthele youye uno?

15 Ehunga liakolela onthue Vakristau tuna opo tukale ngatyina “tuhevatyitwa tyilongo, no nongendi” mouye uno, omokonda tutyii okuti tukahi mononthiki mbahulililako. (1 Pedro 2:11; 2 Pedro 3:7) Otyo, tyihongolela omaholovono etu, nomahando etu. Apostolu João walondolele ovakuatate vae opo vahakale nohole nouye ine novipuka viouye, mokonda “ouye ukahi nokulamba, kumwe nepeleyo liao, mahi una ulinga etyi Huku ahanda makalako apeho.”—1 João 2:15-17.

16. Oñgeni matulekesa okuti tuvanthu Jeova ayapula kouye?

16 Jeova wapopilile ova Isilayeli okuti inkha vetavela kwe, mavakala “ovanthu vae vakolela vali pokati komalongo omakuavo aeho.” (Êxodo 19:5) Etyi ankho vetavela ku Huku, efendelo liavo, nomuenyo, ankho vielikalela nomalongo omakuavo. Tupu, hono Jeova wayapula ovanthu palae velikalela no vouye wa Satanasi. Ombimbiliya itupopila okuti: ‘Anya ovivi nomahando ouye, nokukala nonondunge onongwa, nouviuki, nonthilo na Huku pokati kouye uno, putyina tukevela nehambu ekevelelo, neholololo liomunkhima wa Huku omunene no Muyovoli wetu Kristu Jesus. Una welipakula mokonda yetu, opo etuyovole movipuka aviho ovivi, nokusukukisa ovanthu vakale vae, vokuna ombili yovilinga oviwa.” (Tito 2:11-14) “Ovanthu” va Jeova, Ovakristau valembulwa, notyinyingi “tyonongi onkhuavo” mba Jesus, vevekuatesako.—João 10:16.

17. Omokonda yatyi ovalembulwa no nongi ononkhuavo, kamavekelivela mokuakala ngonongendi mouye uno wovivi?

17 “Ekevelelo lihambukiswa” lio Vakristau ovalembulwa, o liokukatumina na Kristu keulu. (Revelação 5:10) Tyina ekevelelo liomuenyo uhapu liamafuisuapo pala onongi ononkhuavo, kamavakakala vali ngatyina onongendi mouye uno wovivi. Mavakakala no nondyuo onongwa, nokulia okunyingi novikunwa. (Salmo 37:10, 11; Isaías 25:6; 65:21, 22) Tyelikalela nova Isilayeli, ovo nalumwe mavalimbwa okuti atyiho vena vetyipewa na Jeova, “Huku yoohi aiho.” (Isaías 54:5) Ovalembulwa no nongi ononkhuavo, kamavekelivela mokonda yokuakala ngonongendi mouye uno wovivi.

Oñgeni Ove Mokumbulula?

• Omonkhalelo patyi ovalume vekolelo kohale vakalele ngatyina onongendi?

• Oñgeni Ovakristau kohale ankho vatala ouye?

• Oñgeni Ovakristau votyotyili vahaundapesa unene ouye?

• Omokonda yatyi kamatukelivela moluetyi tuakala ngonongendi mouye uno wovivi?

[Ehangununo liolutalatu pefo 21]

Ovakristau votete ankho velityilika ovitalukiso vilekesa ovilwa noundalelapo

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma