Tutualeiko Okukala “Ngonongendi”
“Ndyimulondola ngatyina muhevatyitwa tyilongo, nonongendi, okuti lityilikei omahando olutu.” —1 PEDRO 2:11.
OÑGENI MOKUMBULULA?
Omokonda yatyi ovalembulwa vapondola okuihanwa okuti onongendi?
Omonkhalelo patyi “onongi ononkhuavo” onongendi?
Oityi ove ukevelela komutwe wandyila?
1, 2. Ovalie Petulu aihana okuti “ovaholovonwa,” iya omokonda yatyi eveihanena okuti “onongendi”?
ETYI Jesus apita keulu, palamba omanima 30, apostolu Petulu ahonekela omukanda “onongendi veliyandyana mo Pontu, nomo Galasia, no Kapadosia, no Asia, no Bitinia, ko vaholovonwa.” (1 Pedro 1:1) Etyi Petulu ati, “vaholovonwa,” ankho ukahi nokupopia vana valembulwa nospilitu sandu ngae, “vatyitwa otyivali, pala ekevelelo liomuenyo wo keulu” opo vakatumine na Kristu. (Tanga 1 Pedro 1:3, 4.) Mahi omokonda yatyi konyima aihanena ovaholovonwa ovo okuti “onongendi”? (1 Pedro 2:11) Iya otyo tyihangununa tyi pala onthwe hono, tyina ovalembulwa po Nombangi ambuho mba Jeova mouye auho, vehehi?
2 Ankho tyaviuka okuiihana ovalembulwa pomuvo wo Vakristau votete okuti “onongendi.” Tyotyili hono ovalembulwa vekahi pano pohi, mahi kamavatualako okukala pano pohi. Apostolu Paulu, umwe po vo “kahambo okatutu” kovalembulwa, wati: “Onthue tuvatyitwa tyilongo vokeulu, oku tupu tukevelela nehando enene omuyovoli, Tatekulu Jesus Kristu.” (Lucas 12:32; Filipenses 3:20) Mokonda ‘ovatyitwa tyilongo vokeulu,’ tyina ovalembulwa vankhia, vayekapo omuenyo wa pano pohi avakakala nomuenyo omuwa vali keulu, tyihankhi vali. (Tanga Filipenses 1:21-23.) Moluotyo, vapondola okuihanwa okuti “onongendi” mouye uno utuminwa na Satanasi.
3. Epulo patyi lialingwa konthele “yonongi onkhuavo”?
3 Iya “onongi onkhuavo”? (João 10:16) Okuti ovo vetupu ekevelo liapamena Mombimbiliya liokukala apeho pano pohi? Tyotyili, oohi maikakala omphangu yavo apeho! Mahi nongotyo nkhele navo vapondola okutiwa onongendi. Omonkhalelo patyi?
“OVIPUKA AVIHO VIOKUATUNGWA VITUALAKO OKUKEMA”
4. Oityi ovatumini vouye vehevili okutyilika?
4 Tyina nkhele ouye wa Satanasi utualako, aveho okukutikinyamo Ovakristau, mavatualako nokumona ononkhumbi mokonda ya Satanasi watyitukilapo Jeova. Mu Romanos 8:22 tutangamo okuti: “Tutyii okuti ovipuka aviho viaetuako, aviho kumwe vitualako okukema, aviho vina onongembia alo pahetyino.” Ovatumini, novanongo vouye, no vokukuatesako ovanthu tyina pamoneka oviponga, namphila ovakuatyili, kavetyivili okutyilika ovipuka ovio.
5. Tunde menima lio 1914, oityi ovanthu ovanyingi vekahi nokulinga, iya omokonda yatyi?
5 Tunde menima lio 1914, ovanthu ovanyingi, vekahi nokuholovonwa opo vatuminwe na Kristu Jesus, Ohamba yapakuako na Huku. Kavahande okulinga onthele youye wa Satanasi. Velityilika okukuatesako ouye wa Satanasi. Mahi, vaundapesa omuenyo wavo, nomalumono opo vakuateseko Ouhamba wa Huku.—Romanos 14:7, 8.
6. Omonkhalelo patyi Onombangi mba Jeova vapondola okuihanwa okuti onongendi?
6 Onombangi mba Jeova vekahi movilongo vilamba po 200, iya vetavela ovitumino viovilongo ovio, mahi nongotyo vekahi ngonongendi. Kavelipake mopulitika, nomovipuka ovikuavo viomouye. Alo umwe hono, vekahiale nokulitala ngatyina ovatyitwa tyilongo vouye omupe walingwa na Huku. Vahambukua tyina vatala okuti oungendi wavo mouye uno wovivi ukahi nokuhika liwa-liwa konthyulilo.
7. Oñgeni ovaumbili va Huku mavakakala ovatyitwa tyilongo, iya opi mavakakala?
7 Apa katutu Kristu makaundapesa outumini wae okuhanyako ouye wovivi wa Satanasi. Outumini wa Kristu maukayovola ohi konkhali no kononkhumbi. Maukapolako ovipuka aviho vihetavela onkhalelo ya Jeova yokutumina, tyilinge evi vimoneka nevi vihamoneka. Ovaumbili vekolelo va Huku mavakakala ovatyitwa tyilongo Momphangu Yombembwa pano pohi. (Tanga Revelação 21:1-5.) Mononkhalelo ambuho, ovipuka aviho viokuatungwa “mavikayovoka moupika wokuhanyauka, iya avikala neyovo ewa unene liovana va Huku.”—Romanos 8:21.
OITYI OVAKRISTAU VOTYOTYILI VAKEVELA?
8, 9. Popia oityi tyihangununa onondaka mba Petulu mbokuati “omahando olutu.”
8 Petulu wahangununa oityi Ovakristau, vena okulinga atualako okupopia okuti: “Nonthyolwe, ndyimulondola ngatyina muhevatyitwa tyilongo, iya munongendi, okuti lityilikei omahando olutu, ekahi nokulwisa ohande.” (1 Pedro 2:11) Elondolo olio ankho tete liapopilwa Ovakristau ovalembulwa, mahi tupu liakolela pala onongi ononkhuavo mba Jesus.
9 Omahando amwe tyina alingwa monkhalelo Omutungi ahanda, kaapengele. Tyotyili, ayawisa kehambu liomuenyo. Mongeleka, kuna omahando aviuka, okulia nawa nokunwa, nokulinga ovilinga vihambukiswa, nokukala nomapanga omawa. Alo umwe ehando liotyihola ku vana velinepa hatyiviko iya tyina omuvo watyo. (1 Coríntios 7:3-5) Ngotyo, Petulu ankho ukahi nokupopia “omahando olutu” “ekahi nokulwisa ohande.” Pala okuyandyulula vali nawa etyi tyihangununa onondaka ombo, Onombimbiliya mbumwe mbupopia okuti, “epeleyo liolutu” (King James Version) ine “omahando onkhali” (New International Version). Tyotyili, omahando aeho ovanthu ehelikuatele nehando lia Jeova iya apondola okunyona oupanga omuwa na Huku, ena yokulityilikwa. Inkha Omukristau kalingi ngotyo, ekevelo liokuhupisa omuenyo wae lipondola okukala motyiponga.
10. Ononkhalelo patyi mbumwe Satanasi aundapesa opo Ovakristau valinge onthele youye wae?
10 Etyi Satanasi ahanda vala otyetyi: Okusoyesa etokolo lio Vakristau votyotyili liokutualako okukala “onongendi” mouye uno. Namphila omalumono, nomaundalelapo, nomunkhima, nokuhesuku novanthu, nopulitika vimoneka ngoti oviwa, aviho omaliva a Satanasi iya tuna okulityilikao. Tyina tutokola okulityilika omahando oo omavi olutu, tulekesa nawa okuti katuhande okulinga onthele youye omuvi wa Satanasi. Onthwe tulekesa okuti tunongendi. Etyi tyilityili tuhanda, nokutyilinga nononkhono opo tutyivase, okukakala apeho mouye omupe wouviuki wa Huku.
VENA OVITUWA OVIWA
11, 12. Oñgeni onongendi pamwe vatalwa, iya oityi tyipondola okupopiwa konthele Yonombangi mba Jeova?
11 Moversikulu 12, Petulu watualako okuhangununa oityi tyikevelelwa Kovakristau “onongendi,” wati: “Kalei novituwa oviwa pokati kovanthu vouye, opo namphila vemupopia okuti mulinga ovivi, mahi, mokonda yovituwa vienyi oviwa veete, vankhimaneke Huku monthiki yekoyeso.” Onongendi vakala motyilongo tyehetyavo, pamwe vapopiwa omapita. Pamwe mokonda vala velikalela novomunthele yavo, alo umwe vatalwa ngatyina onondingavivi. Onkhalelo yavo yokupopia, novituwa viavo, nomuvalo wavo, alo umwe olupe luavo, pamwe luelikalela katutu. Mahi tyina vakala novituwa oviwa, vana vevepopia omapita mokonda velikalela, vakala tyehena ehunga.
12 Tupu, Ovakristau votyotyili velikalela novomunthele yavo ovanyingi movipuka vimwe, monkhalelo yokutomphola ine oyokuholovona ovitalukiso. Omuvalo wavo nonkhalelo yokulifiwisa iveimbukisa okuti velikalela novo potyilongo vakala. Mokonda yonkhalelo oyo yelikalela, ovanthu vamwe vehevei nawa vevepopia okuti onondingavivi. Mahi, ovanthu ovakuavo vapondola okuvepanda mokonda yonkhalelo yomuenyo wavo.
13, 14. Oñgeni ounongo “utalelwa kovilinga viao inkha waviuka”? Ava ongeleka.
13 Tyotyili, ovituwa vietu oviwa vipondola okusoyesa vana vetupopia omapita. Alo umwe Jesus wakalele omukuatyili ku Huku movipuka aviho, watendeleyilue. Vamwe ankho vemuihana okuti “omulume wokulia unene nokunwa ovinyu, epanga liovatanthi vomalilimo, novakuankhali.” Mahi tyotyili, ounongo wae mokulingila Huku walekesile okuti handingaviviko. Jesus wati, “ounongo utalelwa kovilinga viao inkha waviuka.” (Mateus 11:19) Nonthue hono otyo tuna okulinga. Ngetyi ongeleka imwe ilekesa, ovanthu vamwe ankho vakala ponthele yo Mbetele ko Selters mo Alemanya, ankho vatala Ovakristau ovakuatate nonomphange vaundapemo, ngoti havanthuko ngavakuavo. Mahi ovanyingi potyilongo otyo, veveamena, avapopi okuti: “Onombangi vaundapa mondyuo omo vena omuenyo wavo muene, mahi kavalingi natyike tyinumanesa vakuavo potyilongo.”
14 Tupu, ongotyo tyapopiwa konthele yo Nombangi mba Jeova vakala ko Moscou mo Rússia. Ankho vatendeleyua okuti valinga ovipuka ovinyingi ovivi. Mahi mohanyi ya Pepo Linene yo 2010, o Corte Européia dos Direitos Humanos (Ombonge Onene Yokuamena Ovanthu) ko Estrasburgo mo França yapopia okuti: “Ombonge onene yanoñgonoka okuti ombonge yo [Moscou], okutyilika ovilinga Vionombangi mba Jeova katyaviukile. Ombonge yo Moscou kayaavele omahunga ‘akolela nokuaviuka’ alekesa okuti ovanthu ovo” ankho vapengesa etyi vevepopia okuti vayapula onombunga, nokuhongiliya ovanthu okuliipaa, nokutavela okuhakulwa no nondotolo. Ngotyo, “etokolo liombonge ankho kaliaviukile mokonda ankho vakakatela unene movitumino, tupu ankho kavalingile etyi tyaviuka.”
VETAVELA MONKHALELO YAVIUKA
15. Ovakristau votyotyili ouye auho valandula elondolo patyi Liombimbiliya?
15 Onombangi mba Jeova ko Moscou, nomouye auho vafuisapo otyitumino otyikuavo tyihandwa Kovakristau, tyapopiwa na Petulu. Wahoneka okuti: “Mokonda ya Tatekulu, tavelei kovanthu aveho, tyilinge ohamba, ngatyina omunene ine oko vatumini.” (1 Pedro 2:13, 14) Namphila vahalingi onthele youye uno wovivi, Ovakristau votyotyili vetavela kovatumini “monkhalelo yapola pokati,” ngetyi Paulu evepopila.—Tanga Romanos 13:1, 5-7.
16, 17. (a) Oityi tyilekesa okuti onthwe katuyele ovatumini? (b) Oityi ovatumini vamwe vanoñgonoka?
16 Onombangi mba Jeova vatyinda omuenyo “ngo nongendi” mouye uno wovivi, mahi hamokonda vahanda okuanya ovatumini ine okuhongiliya ovanthu vehetavele kovatumini. Tupu, ovo vetyii okuti ovanthu ovakuavo vena omalusoke avo muene konthele yovatumini noñgeni mavatetulula ovitateka viovanthu. Onombangi mba Jeova kavelipake mopulitika ngetyi tyilinga onongeleya mbumwe. Nalumwe vahongiliya ovatumini vopulitika okupilulula onkhalelo yavo yokutumina ovanthu. Onombangi mba Jeova vatokola okuhatyitukilapo ovatumini ine okuhongiliya ovanthu vevetyitukilepo!
17 Mokonda Ovakristau vetavela kovatumini ngetyi Petulu evelondola opo “vahumbe ohamba,” valekesa okuti vena onthilo iya vankhimaneka ovatumini ovo. (1 Pedro 2:17) Pamwe, ovatumini vanoñgonoka okuti vetupu ehunga liokusukalala no Nombangi mba Jeova. Mongeleka, Steffen Reiche omulume wopulitika ko Alemanya, wali omutumini mepundaumbo lio Brandenburg iya konyima akala umwe po vokuava ovitumino viotyilongo, wati: “Onkhalelo Yonombangi mba Jeova mokaleya, yalekesa okuti vena ovituwa oviwa, viesukisa hono, ngetyi ankho viesukisa kohale, haunene onkhalelo ankho vakala nomatolopa a Hitler, navakuavo ankho vekahi mokaleya vatunda kovilongo ovikuavo. Ovanthu valinga onya onongendi, novanthu valandula opulitika yelikalela no yavo ine vena omalusoke elikalela no avo, ovituwa ovio viesukisa unene motyilongo tyetu.”
VALEKESA OHOLE
18. (a) Omokonda yatyi kuonthue katyipuiya okukala nohole novakuatate mouye auho? (b) Oityi vamwe vehe Nombangi vamona?
18 Apostolu Petulu wahoneka okuti: “Humbei ovanthu aveho, kalei nohole novakuatate mouye auho, tilei Huku, humbei ohamba.” (1 Pedro 2:17) Onombangi mba Jeova vena onthilo yaviuka na Huku, iya otyo tyivelunda okulinga vali ehando liae. Vena ehambu liokuumbila Jeova kumwe novakuatate no nomphange mouye auho navo vahanda okuumbila Jeova. Moluotyo, kuvo tyapepuka “okukala nohole novakuatate mouye auho.” Mokonda ohole oyo kayakakele mouye uno wovanthu vena elungavi, pamwe ihuvisa ovanthu vehe Nombangi mba Jeova. Mongeleka, umwe uundapa meongano liokulekesa onongendi onomphangu onongwa ko América, wahuvile nohole Yonombangi mba Jeova mo Alemanya nonkhalelo vatambula onongendi veya kotyonge tyovilongo ovinyingi mo 2009. Wati momanima aeho aundapa movilinga ovio, ankho kenetyimone. Konyima, umwe po Nombangi wati: “Atyiho apopia konthele yetu, wetyipopia nokuahuva, nokuahambukwa.” Okuti weivile ovanthu vapopia ngotyo tyina vatala Onombangi motyonge waile?
19. Tuesukisa okutokola okulinga tyi, iya omokonda yatyi?
19 Mononkhalelo ombo ambuho mbapopiwa pombanda no mononkhuavo, Onombangi mba Jeova valekesa nawa okuti tyilityili “onongendi” mouye uno wa Satanasi. Iya vatokola nehambu okutualako ngotyo. Vena ekevelelo liapama liokuti apa katutu mavakakala ovatyitwa tyilongo vouye omupe wouviuki wa Huku. Ove kukevelela ouye oo?
[Olutalatu pefo 23]
Onthwe katukahi nokuovola okuyovola ouye wa Satanasi
[Olutalatu pefo 23]
Onthwe tuundapela ouye omupe wa Huku
[Olutalatu pefo 25]
Otyili tyikahi Mombimbiliya tyakuatesako ombunga ei ko Rússia okupameka oupanga wavo