Lilongesa ‘Enoñgonoko Liapama Liotyili’
“[Ove una] enoñgonoko liapama liotyili, notyili tyo Vitumino.” —ROMANOS 2:20.
1. Omokonda yatyi tyakolela okunoñgonoka etyi Paulu apopia konthele Yovitumino Viapelwe Moisesi?
ETYI apostolu Paulu ahoneka Mombimbiliya tyitukuatesako okunoñgonoka ononthele ononyingi mbakolela mbo Vitumino Viapelwe Moisesi. Mongeleka, momukanda ahonekela ova Hebreu, oe wahangununa oñgeni Jesus “omunene-nakwa wekolelo” aava otyikando tyike vala pala apeho “otyilikutila tyeyovo,” okuikula ondyila opo vana vakolela mwe vakapewe “eyovo lihapu.” (Hebreus 2:17; 9:11, 12) Paulu wahangununa okuti ekaka liefendelo ankho “okahi kovipuka viokeulu,” nokuti Jesus wakala Onkhala-kati “yomphango ongwa vali” tyipona ina yalingilwe na Moisesi. (Hebreus 7:22; 8:1-5) Kononthiki mba Paulu, ehangununo olio lio Vitumino ankho liakolela unene pala Ovakristau, iya nkhele liakolela. Etyi ahangununa tyipondola okutukuatesako okupandula vali ovipuka aviho Huku etulingila.
2. Oityi Ovakristau ova Judeu ankho vei, tyeheiwe na vana vehe va Judeu?
2 Ovipuka vimwe Paulu ahonekela Ovakristau mo Roma ankho opala ova Judeu vakalamo, nokualongeswa konthele Yovitumino Viapelwe Moisesi. Oe ankho utyii okuti, ovo ankho vena “enoñgonoko liapama liotyili” konthele ya Jeova novitumino viae viaviuka, mokonda ankho vei nawa Ovitumino via Jeova. Ankho vanoñgonoka nokuna ohole notyili tyalongeswa Movitumino. Ngotyo, ngo va Judeu vekolelo vokohale, ovo ankho vapondola okulongesa vana vehe va Judeu otyili konthele ya Jeova.—Tanga Romanos 2:17-20.
OKAHI KOTYILIKUTILA TYA JESUS
3. Ouwa patyi tupola kokulilongesa konthele yovilikutila ankho vilingwa nova Judeu?
3 Enoñgonoko liapama apostolu Paulu apopia litukuatesako okunoñgonoka evangelo lia Jeova. Ovipuka Jeova alongesa ovanthu vae Novitumino nkhele viakolela. Nolusoke olo, pahe matulilongesa oñgeni ovilikutila, noviawa viatuala ku Kristu ova Judeu vomutima weliola, nokuvekuatesako okunoñgonoka oityi Huku ankho ahanda kuvo. Iya mokonda ovitumino via Jeova pala ovaumbili vae kavipiluluka, tupu matutale okuti ovitumino Huku apele ova Isilayeli konthele yovilikutila noviawa, vipondola okutukuatesako okutala nawa onkhalelo tumuumbila.—Malaquias 3:6.
4, 5. (a) Ovitumino Viapelwe Moisesi ankho vihinangelesa tyi ovanthu va Huku? (b) Ovilikutila ankho “okahi” katyi?
4 Ononthele ononyingi mbo Vitumino Viapelwe Moisesi ankho vihinangelesa ova Isilayeli okuti ovo ankho nkhele ovakuankhali. Mongeleka, kese umwe uyama kotyivimbi, ankho wesukisa okulisukukisa. Opo etyilinge, ankho una okuipaa ongombe eiyoko. Etwe liatyo, ankho valinga nalio “omeva okusukukisa,” omeva oo aanyanyua komunthu ukahi nokulisukukisa tyina pamalambe ononthiki ononthatu nepandu vali. (Números 19:1-13) Iya pala okuvehinangelesa okuti omunthu utyitwa nonkhali, omukai wakutula ankho una okukala omuvo umwe nokulisukukisa, konyima yotyo, aave otyilikutila opo aevelwe.—Levítico 12:1-8.
5 Ova Judeu ankho vesukisa okulinga ovilikutila viovinyama opo vaevelwe ononkhali ononkhuavo valinga kese nthiki. Tyilinge ankho vetyiimbuka ine kavetyiimbuka, ovilikutila ankho valinga mekaka liefendelo, no mondyuo ya Huku ankho “okahi” kotyilikutila tya Jesus tyihena onkhali.—Hebreus 10:1-10.
OLUSOKE LUAVIUKA KONTHELE YOVILIKUTILA
6, 7. (a) Oityi ova Isilayeli ankho vesukisa okuhinangela pokuholovona ovilikutila? Ovilikutila ovio ankho vilekesa tyi? (b) Omapulo patyi tuesukisa okulilinga?
6 Jeova ankho kahande ova Isilayeli vaave ovinyama ovimphoki, ine vina ovipute, nokualemana, ine viavela, mahi ankho wiita vina “viakongoka.” (Levítico 22:20-22) Tyina ova Isilayeli ankho vaavela Jeova oviawa viovinyango ine ovilia, ankho vena okuava “viotete,” “noviwapo vali” puevi vateya. (Números 18:12, 29) Jeova ankho ketavela vina viteyua konyima. Otyitumino tyakolela konthele yovilikutila viovinyama, ankho tyilekesa okuti otyilikutila matyiawa na Jesus tyasukuka, nokuhena esilo. Tupu tyilekesa okuti Jeova maave otyipuka otyiwa vali, ankho ehole unene, opo ayovole ovanthu.—1 Pedro 1:18, 19.
7 Inkha tyotyili omunthu wapandula Jeova mokonda youwa-tima Wae, kamahambukwa okumuavela otyipuka otyiwa vali ena? Omunthu oe muene una okuholovona otyilikutila patyi malingi. Mahi, oe ankho utyii okuti Huku kamahambukwa notyilikutila tyahaviukile, mokonda otyo matyilekesa okuti komunthu oo ovilikutila vitupu esilivilo, ine usoka okuti Jeova ukahi nokumuita unene. (Tanga Malaquias 1:6-8, 13.) Otyo tyitulunda okusoka nawa kovilinga tulingila Huku: ‘Oityi ndyiumbilila Jeova? Okuti nesukisa okupilulula onkhalelo ndyimuumbila? Okuti ndyikahi nokumuavela otyiwa vali ndyina?’
8, 9. Oityi tulilongesila konkhalelo ova Isilayeli ankho velitehelela pokuava ovilikutila?
8 Inkha omu Isilayeli oe muene ulinga otyilikutila tyokupandula Jeova, ine otyilikutila tyayokwa opo apandwe nae, ankho katyimupuiya okuholovona otyinyama tyaviuka. Oe ankho uhambukwa mokonda waavela otyinyama otyo Jeova. Ovakristau hono kavalingi ovilikutila ankho viitwa Movitumino Viapelwe Moisesi, mahi nkhele valinga ovilikutila, okuundapesa omuvo wavo, nononkhono, nomalumono pala okuumbila Jeova. Apostolu Paulu wapopia okuti “okuivisa kounyingi” ekevelelo lio Vakristau “nokulinga oviwa, nokuavela vakuenyi ovipuka,” ovilikutila vihambukiswa Huku. (Hebreus 13:15, 16) Olusoke tuna, ine oñgeni tulitehelela konthele yokuumbila Jeova, tyilekesa okuti tupandula unene ovipuka aviho etuavela. Ngotyo, ngo va Isilayeli, tuesukisa okutala nawa oñgeni tulitehelela konthele yokuumbila Huku, nomokonda yatyi tumuumbila.
9 Oityi usoka konthele yovitumino viapelwe Moisesi ankho viita otyilikutila tyonkhali, ine otyiawa tyokulivela onombei, tyilingwa nomunthu walinga otyiponyo? Mokonda yoviawa ovio viitwa, ove usoka okuti ankho tyipuiya omu Isilayeli okutyilinga nomutima welipakula? Okuti omunthu ankho upondola okutyilinga tyanumana? (Levítico 4:27, 28) Au, inkha oe tyili uhanda okukala noupanga omuwa na Jeova.
10. “Ovilikutila” patyi Ovakristau vena okulinga inkha vapengesa?
10 Hono, tupondola okupopia otyipuka tyinumanesa omukuatate, tyilinge katuetyiimbukile, ine tuapopia tyihasokele nawa. Ine hamwe omutima wetu utupopila okuti tualinga otyipuka tyahaviukile. Inkha tyilityili tuhanda okuhambukiswa Jeova, matulingi ononkhono mbokuviukisa etyi tuapengesa. Otyo, pamwe tyesukisa okuita otyiponyo komunthu tuanumanesa, ine okuovola ombatelo Yovakristau ovakulu vewaneno inkha tualinga otyiponyo otyinene. (Mateus 5:23, 24; Tiago 5:14, 15) Okuviukisa otyipuka tyahaviukile tualinga omukuatate ine o ku Huku, katyapepukile. Otyo tyelifwa nokulinga “otyilikutila.” Tyina tulinga ngotyo, tukala noupanga omuwa na Jeova nomukuatate wetu, nomutima wasukuka. Iya otyo tyituavela onthumbi yokuti ondyila ya Jeova ongwa vali.
11, 12. (a) Ovilikutila patyi ovanthu ankho valingila kumwe? (b) Oityi tulilongesila kovilikutila ovio?
11 Ovilikutila vimwe ankho viitwa Movitumino Viapelwe Moisesi, ankho oviawa ovanthu valingila kumwe. Ankho vilekesa okuti omunthu una ombembwa na Jeova. Omunthu ulinga ovilikutila ovio, nombunga yae, upondola okulia ohitu yotyinyama tyotyilikutila mondyuo ya Huku. Ovanakwa valinga ovilikutila, navana vaundapa mondyuo ya Huku navo ankho vapewa ohitu. (Levítico 3:1, okatoi; 7:31-33) Omunthu ulinga otyilikutila otyo, mokonda ankho uhanda okukala noupanga omuwa na Huku. Ankho tyikahi ngatyina, oe, nombunga yae, novanakwa, na Jeova, vekahi nokulia kumwe nehambu nombembwa.
12 Ngotyo, okulingila kumwe otyilikutila ongatyina vakonga Jeova opo eye okulia. Ankho tyihambukiswa unene omu Isilayeli tyina Jeova etavela okuya okulia. Tyotyili oe ankho uhanda okuavela Huku otyipuka otyiwa vali ena. Ovilikutila ovio ankho vilinga onthele yenoñgonoko liapama liotyili tyo Vitumino, ankho vilekesa okuti ovanthu aveho vahanda, vapondola okukala noupanga wombembwa Nomupakeko wavo menyina liotyilikutila otyinene tya Jesus. Hono, tupondola okukala noupanga na Jeova putyina tuava omalumono etu nononkhono movilinga viae.
OVILIKUTILA HUKU EHETAVELA
13, 14. Omokonda yatyi Jeova ehetavelele otyilikutila tyo Hamba Saulu?
13 Jeova ankho utavela ovilikutila inkha omunthu evilinga nehando ewa. Mahi, Ombimbiliya tupu ipopia ovilikutila vimwe Huku ehetavelele. Omokonda yatyi Huku ehetavelele ovilikutila ovio? Tutalei onongeleka onombali.
14 Omuuli Samuele watolela Ohamba Saulu okuti omuvo wa Jeova wokukoyesa ova Amalekita, wehikapo. Saulu ankho una okuveipaa kumwe novipako viavo. Mahi, etyi Saulu afinda, watuma omafualai ae vahaipae Agage ohamba yova Amalekita. Tupu Saulu wayapula ovipako viavo oviwa vali pala okuavela Jeova. (1 Samuel 15:2, 3, 21) Oityi Jeova alinga? Mokonda Saulu ketavelele, Jeova wemupola kouhamba. (Tanga 1 Samuel 15:22, 23.) Otyo tyitulongesa tyi? Huku utavela vala ovilikutila vietu inkha tutavela ovitumino viae.
15. Oityi ova Isilayeli ankho valekesa putyina vatualako okulinga ovivi otyo valinga ovilikutila?
15 Tupu tuvasa ongeleka ngoyo momukanda wa Isaia. Pomuvo wa Isaia, ova Isilayeli ankho valingila Jeova ovilikutila opo vaevelwe oviponyo. Mahi, tupu ankho vatualako okulinga ovipuka ovinyingi ovivi. Otyo tyalekesa okuti ankho vena emphinia. Jeova wapula okuti: “Onthumbo yovilikutila mundingila o pala tyi? Naponwa novilikutila vionongi, nomulela wovinyama vianina, iya hihambukwa nohonde yo nongombe, no yonondyona, no yovikombo. . . . Yekeipo okueta oviawa viovilia vihasilivila. Oisesu, otyipuka tyinthoyesa.” Omokonda yatyi Huku ehetavelele oviawa viavo? Huku wevepopila okuti: “Namphila mulinga omalikuambelo omanyingi, ame himutehelela. Mokonda omaoko enyi amomesa ohonde onyingi. Likohei, lisukukisei, polei ovituwa vienyi ovivi komaiho ange. Yekeipo okulinga ovivi.”—Isaías 1:11-16.
16. Ovilikutila patyi Huku etavela?
16 Jeova ketavela ovilikutila viawa navana valinga onkhali avehelivele. Mahi, utavela omalikuambelo noviawa viavana valinga ononkhono mbokulandula ovitumino viae. Otyili tyapama tyo Vitumino ankho tyilongesa ovanthu ovo okuti ovakuankhali iya vesukisa okuevelwa. (Gálatas 3:19) Okuimbuka otyo, ankho tyikuatesako omu Isilayeli okulivela. Hono, nonthue tuesukisa okuhinangela okuti Jeova wevela vala ononkhali mbetu menyina liotyilikutila tya Kristu. Inkha tunoñgonoka, nokupanda otyilikutila otyo, Jeova “mahambukwa” na atyiho tulinga movilinga viae.—Tanga Salmo 51:17, 19.
KALA NEKOLELO MOTYILIKUTILA TYA JESUS!
17-19. (a) Oñgeni matulekesa ku Jeova okuti tuapandula otyilikutila tyeyovo tya Jesus? (b) Oityi matulilongesa monthele mailandulako?
17 Tuna vali elao enene tyipona Ovakristau vokohale, mokonda onthue katutale vala “okahi” kevangelo lia Huku. (Hebreus 10:1) Ovitumino konthele yovilikutila ankho vilongesa ova Isilayeli etyi vesukisa okulinga opo vakale noupanga omuwa na Huku. Ankho vesukisa okulekesa olupandu, nehando liokumuavela ovipuka oviwa, nokuimbuka okuti vesukisa okuevelwa nae. Mokonda yehangununo lio Vihonekwa vio Vakristau mo Gregu, tuanoñgonoka okuti menyina liofeto yeyovo, Jeova makamanako apeho onkhali, alo umwe hono uyeka tukale nomutima omuwa kolupala lwae. Ofeto yeyovo ya Jesus otyali tyimwe tyihuvisa tya Jeova!—Gálatas 3:13; Hebreus 9:9, 14.
18 Opo tupole ouwa kotyilikutila tyeyovo, tuesukisa okulinga vali tyipona vala okunoñgonoka oityi tyihangununa. Apostolu Petulu wahoneka okuti: “Ovitumino viakala omuhongoli wetu, ututuala ku Kristu, opo tukaleswe ovaviuki mokonda yekolelo.” (Gálatas 3:24) Tuesukisa okulekesa ekolelo olio novilinga vietu. (Tiago 2:26) Ngotyo Paulu waavela ondundo Ovakristau vokohale ankho vena enoñgonoko liapama liotyili valongeswa Novitumino Viapelwe Moisesi, opo valinge etyi valongeswa. Inkha valinga ngotyo, ovituwa viavo mavilikuate novitumino via Huku valongesa.—Tanga Romanos 2:21-23.
19 Namphila Ovakristau hono kavatumwa okulandula Ovitumino Viapelwe Moisesi, nkhele vesukisa okuava ovilikutila vitavelwa na Jeova. Onthele ilandulako mailekesa oñgeni tupondola okutyilinga.
OVOLA OMAKUMBULULO OMAPULO AA:
․․․․․
Ovilikutila ankho viitwa Motyitumino tya Moisesi vilekesa tyi?
․․․․․
Omonkhalelo patyi ovilikutila vietu vielifwa na vina ankho vilingwa nova Isilayeli?
․․․․․
Ovilikutila patyi Jeova etavela, nevi ehetavela?
[Onondaka Mbavilapo pefo 19]
Ovitumino via Jeova pala ovaumbili vae nalumwe vipiluluka
[Olutalatu pefo 20]
Otyipako patyi ove wavela Jeova?
[Olutalatu pefo 21]
Vana vaava ovilikutila viaviuka nawa, Jeova uvepanda