Lingila Jeova Ovilikutila Nomutima Auho
“Kese tyimwe mulinga, tyilingei nomuenyo wenyi auho ngatyina muundapela Jeova.”—COLOSSENSES 3:23.
1-3. (a) Okuti ononkhia mba Jesus mbulekesa okuti Jeova ketuiti vali ovilikutila hono? Hangununa. (b) Epulo patyi tupondola okulinga konthele yovilikutila vietu?
POMUVO wo Vakristau votete P.K., Jeova watolela ovanthu vae okuti ofeto yeyovo ya Jesus yamanako Ovitumino Viapelwe Moisesi. (Colossenses 2:13, 14) Ovilikutila aviho ova Judeu valinga mokueenda kuomanima omanyingi ankho pahe kaviesukisile vali. Ovitumino ankho viafuisapo otyilinga tyavio, ‘tyomuhongoli utuala ku Kristu.’—Gálatas 3:24.
2 Otyo katyilekesa okuti Ovakristau kavesukisile vali okulinga ovilikutila. Mahi, apostolu Petulu wapopia okuti tuesukisa “okuava ovilikutila viospilitu vitavelwa na Huku menyina lia Jesus Kristu.” (1 Pedro 2:5) Tupu, apostolu Paulu wetyiyandyulula nawa okuti omuenyo Womukristau welipakula ku Huku welifua nokulinga “otyilikutila.”—Romanos 12:1.
3 Ngotyo, tulingila Jeova ovilikutila tyina tumuavela ovipuka vimwe ine tyina tuyekapo ovipuka vimwe opo tutyivile okumuumbila vali nawa. Okusoka kovilikutila ankho vilingwa nova Isilayeli, oñgeni tupondola okukala nonthumbi yokuti Jeova utavela ovilikutila vietu?
MOMUENYO WETU WA KESE NTHIKI
4. Oityi tuna okuhinangela movipuka aviho tulinga kese nthiki?
4 Hamwe tyipuiya okunoñgonoka oñgeni ovipuka tulinga kese nthiki vielikuata nokulingila Jeova ovilikutila. Ovilinga tulinga peumbo, no kosikola, no movilinga viakaputu, ine kopalasa, ngoti kavielikuatele noupanga wetu na Jeova. Mahi, inkha wapakula omuenyo wove ku Jeova ine uhanda okutyilinga komutwe, tyakolela okuhinangela okuti etyi ulinga tyipondola okunyona ine okupameka oupanga wove na Jeova. Tuvakristau omuvo auho. Tuesukisa okulandula ovitumino Viombimbiliya movipuka aviho tulinga. Otyo Paulu etulondolela okuti: “Kese tyimwe mulinga, tyilingei nomuenyo wenyi auho ngatyina muundapela Jeova, havanthu.”—Tanga Colossenses 3:18-24.
5, 6. Oityi matyitukuatesako okutokola nawa konthele yovituwa vietu nomuvalo?
5 Ovipuka tulinga kese nthiki kavilingi onthele yovilinga via Huku. Mahi, etyi Paulu etulondola tuundape “nomuenyo wetu auho ngatyina tuundapela Jeova,” tyitukuatesako okusoka konthele yovituwa vietu ononthiki ambuho. Moluotyo, oñgeni tupondola okulandula elondolo olio? Okuti ovituwa vietu nomuvalo apeho vilekesa okuti Tuvakristau? Ine tyina tukahi movilinga vietu via kese nthiki, tuna ohonyi yokupopia okuti Tunombangi mba Jeova, hamwe mokonda yovituwa vietu ine omuvalo? Tuhalingei ngotyo! Katuhande okulinga natyike tyipopisa omapita enyina lia Huku.—Isaías 43:10; 2 Coríntios 6:3, 4, 9.
6 Matulilongesa oñgeni ehando liokuundapela “Jeova nomuenyo wetu auho” tyihongiliya onkhalelo yetu yokusoka no yokulinga ovipuka. Putyina tulilongesa, tuesukisa okuhinangela okuti ova Isilayeli ankho vena okuavela Jeova ovilikutila oviwa vali ankho vena.—Êxodo 23:19.
OÑGENI TYIKALESA OMUENYO WOVE
7. Elipakulo lietu ku Huku liakutikinya tyi?
7 Etyi welipakula ku Jeova, wetyilinga tyihatale konyima, hatyoko? Wapopia okuti mopake Jeova tete momuenyo wove. (Tanga Hebreus 10:7.) Olio etokolo ewa. Tyotyili, wamona okuti tyina ulinga ononkhono mbokulilongesa etyi Jeova asoka konthele yotyipuka tyimwe, nokutyilinga, tyikuetela ouwa. (Isaías 48:17, 18) Onthue tuasukuka nokuna ehambu mokonda tuhetekela Jeova, una utulongesa.—Levítico 11:44; 1 Timóteo 1:11.
8. Omokonda yatyi tyakolela kuonthue okuhinangela okuti ovilikutila viova Isilayeli ku Jeova ankho viasukuka?
8 Ovilikutila ova Isilayeli ankho vaavela Jeova viasukuka. (Levítico 6:25; 7:1) Ondaka yo Hebreu yapitiyua “ousukuki,” ihangununa okukala tyeliyapuka, ine okukala vala pala Huku. Inkha tuhanda Jeova etavele ovilikutila vietu, tuna okukala tyayapuka kovipuka aviho viasila viouye. Katupondola okukala nohole novipuka Jeova eyele. (Tanga 1 João 2:15-17.) Otyo tyilekesa okuti tuna okulityilika ovanthu ine ovipuka vitukalesa tyasila komaiho a Huku. (Isaías 2:4; Revelação 18:4) Tupu, tyilekesa okuti katupondola okutala ovipuka viasila ine omaundalelapo, ine okusoka kovipuka ovio.—Colossenses 3:5, 6.
9. Omokonda yatyi okulinga nawa vakuetu tyakolela?
9 Paulu walondola ovakuatate vae okuti: “Muhalimbueiko okulinga oviwa, nokuavela vakuenyi ovipuka, mokonda okulinga ovilikutila ovio tyihambukiswa unene Huku.” (Hebreus 13:16) Ngotyo, inkha tulinga apeho oviwa, nokuvatela vakuetu, Jeova metavela ovilikutila ovio. Okulinga ngotyo, tulekesa okuti Tuvakristau votyotyili.—João 13:34, 35; Colossenses 1:10.
OVILIKUTILA MEFENDELO
10, 11. Oñgeni Jeova atala ovilinga vietu viokuivisa nokufenda? Oityi otyo tyitulunda okulinga?
10 Onkhalelo imwe tupondola okulingila vakuetu ovipuka oviwa “okupopia mounyingi ekevelelo lietu.” Okuti wovola apeho okuava oumbangi? Paulu wapopia okuti ovilinga ovio viakolela vio Vakristau, “otyilikutila tyehiviliko, otyinyango tyomilungu viivisa kounyingi enyina lia [Huku].” (Hebreus 10:23; 13:15; Oséias 14:2) Otyiwa okusoka komuvo tuundapa movilinga viokuivisa onondaka onongwa Mbouhamba, noñgeni tupondola okuvilinga vali nawa. Ononthele ononyingi Meliongiyo Liovilinga, mbutukuatesako okutyilinga. Mahi tuna okuhinangela okuti ovilinga viokuivisa, nokuava oumbangi tyina tuhekahi movilinga ovio, “otyilikutila tyehiviliko,” onthele yefendelo lietu, ngotyo ovilikutila tuavela viesukisa okukala oviwa vali. Namphila ononkhalelo mbomuenyo kambelifuile, omuvo tuundapa movilinga viokuivisa, apeho tyilekesa olupandu tuna novipuka via Huku.
11 Apeho tufenda Jeova, tyilinge meumbo ine omewaneno. Jeova uhanda tulinge ngotyo. Namphila katupake vali Otyasapalo ine okulinga oungendi wokuenda kovipito ko Jelusalei, tupondola okulilongesilako. Ononthiki ambuho tulinga ovipuka ovinyingi, mahi Huku uhanda tuovole omuvo wokulilongesa Ombimbiliya, nokulikuambela, nokuenda komaliongiyo. Onkhalamutwe yombunga una otyilinga tyokulilongesa Ombimbiliya nombunga yae. (1 Tessalonicenses 5:17; Hebreus 10:24, 25) Moluotyo otyiwa tulipule okuti: ‘Ndyipondola okutala vali nawa onkhalelo yange yokufenda Huku?’
12. (a) Oisesu ankho ilingwa mefendelo kohale, ipondola okuelekwa natyi hono? (b) Oñgeni matulingi omalikuambelo etu opo akale ngoisesu?
12 Ohamba David waimbila Jeova okuti: “Elikuambelo liange likale ngoisesu kuove.” (Salmo 141:2) Soka katutu komalikuambelo ove, ovikando viñgapi ulikuambela noñgeni ulikuambela. Omukanda wa Revelação weeleka “omalikuambelo ono sandu” noisesu, tyilekesa okuti omalikuambelo etavelwa na Jeova ehika kwe ngomuniko omuwa. (Revelação 5:8) Mo Isilayeli kohale, oisesu ankho vaava apeho ko altar ya Jeova ankho ilingwa nawa. Ankho itavelwa vala na Jeova inkha ilingwa ngetyi atuma. (Êxodo 30:34-37; Levítico 10:1, 2) Tupu, inkha tulikuambela monkhalelo Jeova etulongesa, nokutala elikuambelo ngotyipuka tyikola, matukala nonthumbi yokuti Jeova metavela omalikuambelo etu.
OKUAVA NOKUPEWA
13, 14. (a) Oityi Epafroditu newaneno lioko Filipu valingila Paulu, iya oñgeni otyo tyakalesa Paulu? (b) Oñgeni matulandula ongeleka ya Epafroditu no yova Filipu?
13 Onombongo tuava pala okuvatela ovilinga via Huku ouye auho, vielifwa notyilikutila, tyilinge tuavela unene ine okatutu. (Marcos 12:41-44) Pomuvo wo Vakristau votete P.K., ewaneno mo Filipu liatumine Epafroditu ko Roma opo akuateseko Paulu komasuka ae opalutu. Epafroditu waetelele Paulu onombongo apewa newaneno. Otyo ha tyikando tyotete ova Filipu vakuatesileko Paulu. Vatumine onombongo ombo Paulu mokonda ankho kavahande asukalale no nombongo, mahi ankho vahanda aundape vali unene movilinga viokuivisa. Oityi Paulu asoka konthele yotyawa otyo? Oe wetyiihana okuti “omuniko omuwa, otyilikutila tyitavelwa, nokuhambukiswa Huku.” (Tanga Filipenses 4:15-19.) Tyotyili, Paulu wapandele ohole yova Filipu, na Jeova wahambukilwe unene.
14 Tupu hono, Jeova uhambukwa unene nonombongo tuava pala okuvatela ovilinga via Huku ouye auho. Tupu, utulaa okuti inkha tutualako okupaka tete momuenyo Ouhamba, oe metutekula mopaspilitu, no mopalutu.—Mateus 6:33; Lucas 6:38.
LEKESA OKUTI WAPANDULA
15. Ovipuka patyi vikulunda okupandula Jeova?
15 Tuna omahunga omanyingi okupandula Jeova. Ononthiki ambuho tuesukisa okumupandula mokonda yomuenyo etuavela, hatyili? Oe utuavela atyiho tuesukisa opo tukale nomuenyo, nokulia, nomuvalo, no nondyuo, nomphepo tufima. Tupu, ekolelo lietu litunda kenoñgonoko liafuapo, lituavela ekevelelo. Tyaviuka okufenda Jeova nokumuavela ovilikutila viehiviliko mokonda oe o Huku, iya utuavela ovipuka ovinyingi.—Tanga Revelação 4:11.
16. Oñgeni matulekesa okuti tuapandula ofeto yeyovo Kristu aava?
16 Onthele yokualamba yapopia okuti ofeto yeyovo yotyilikutila tya Kristu, otyiawa tyakolela Huku aavela ovanthu. Otyo tyilekesa okuti Huku utuhole unene. (1 João 4:10) Oñgeni matulekesa okuti tuapandula? Paulu wapopia okuti: “Ohole ya Kristu itulunda, mokonda etyi otyo tuanoñgonoka, okuti omunthu wike wankhila aveho; . . . iya oe wankhila aveho, opo vana vena omuenyo vahakaleko vali pala avo muene, mahi o pala una wevenkhila iya atutiliswa.” (2 Coríntios 5:14, 15) Paulu ankho ukahi nokupopia okuti inkha tyilityili tuapandula etyi Huku alinga, tuesukisa okuundapesa omuenyo wetu pala okunkhimaneka Huku, Nomona Wae. Tulekesa ohole yetu nolupandu ku Huku na Kristu, pokutavela kwe, nokuivisa, nokulinga ovalongwa.—1 Timóteo 2:3, 4; 1 João 5:3.
17, 18. Omononkhalelo patyi vamwe vayawisa ovilikutila viavo viokuhivilika Jeova? Popiapo ongeleka.
17 Okuti tyitavela okulinga vali nawa otyilikutila tyehiviliko wavela Huku? Tyina vamasoko kovipuka aviho oviwa Jeova evelingila, ovanyingi valundwa okuonganeka nawa omuvo wavo, novilinga, opo vaundape vali movilinga viokuivisa Ouhamba ine omovilinga ovikuavo via Huku. Vamwe vanyingila movilinga vioukokoli-ndyila viapola pokati ohanyi ike ine ononyingi menima, iya vakuavo vanyingila movilinga vioukokoli-ndyila. Nkhele vakuavo, vaundapa movilinga viokutunga onondyuo Mbomaliongiyo. Ombo ha nonkhalelo onongwa mbokupandula? Inkha tuumbila Huku nehando ewa liokulekesa okuti tuapandula, Huku metavela etyi tumulingila.
18 Ovakristau ovanyingi valundwa okupandula Jeova. Umwe wapandula o Morena. Oe wakaovola mo Katolika omakumbululo omapulo ankho ena, ongeleya omu ekulila, no momalongeso oko Asia. Mahi, kavasilemo omakumbululo emuhambukiswa. Omapulo ae akumbululwa vala neyandyuluko etyi ahimbika okulilongesa Ombimbiliya no Nombangi mba Jeova. Morena wapandula unene Jeova mokonda etyi elilongesa Mombimbiliya tyemuavela ehambu liotyili. Moluotyo atokola okuundapa movilinga via Huku nononkhono mbae ambuho. Etyi ambatisalwa, wahimbika okuundapa ngomukokoli-ndyila wapola pokati, etyi aonganeka nawa omuvo wae, aundapa ngomukokoli-ndyila. Palambale omanima 30, iya Morena nkhele ukahi movilinga ovio.
19. Oñgeni upondola okuyawisa ovilikutila viove ku Jeova?
19 Ovaumbili ovanyingi va Jeova vekolelo hamwe kavetyivili okuundapa ngovakokoli-ndyila. Mahi, kese etyi tulinga movilinga via Jeova, atuho tupondola okuava ovilikutila vitavelwa nae. Movituwa vietu, tulandula nawa ovitumino Viombimbiliya, nokuhinangela okuti Tunombangi mba Jeova omuvo auho. Nekolelo, tuesukisa okukala nonthumbi yokuti Huku makafuisapo evangelo liae. Novilinga oviwa, tukuatesako okuyandyanesa onondaka onongwa Mbouhamba. Tulekesa okuti tyotyili tuapandula Jeova mokonda yovipuka aviho etulingila. Moluotyo, tutualeiko okulingila Jeova ovilikutila nomutima auho.
TALA INKHA UPONDOLA OKUKUMBULULA:
․․․․․
Oñgeni tupondola okunkhimaneka Jeova movipuka tulinga kese nthiki?
․․․․․
Ovilikutila patyi tulinga tyina tufenda Huku?
․․․․․
Ovipuka patyi tupondola okuavela Jeova?
[Onondaka Mbavilapo pefo 27]
Tyina usoka kouwa-tima wa Jeova, oñgeni ulitehelela konthele yae?
[Olutalatu pefo 25]
Okuti wovola apeho okuava oumbangi?