Okuti Upondola Okutala Huku Uhamonwa?
“HUKU ospilitu,” kamoneka komaiho ovanthu. (João 4:24) Mahi nongotyo Ombimbiliya ipopia okuti ovanthu vamwe vamwene Huku. (Hebreus 11:27) Oñgeni ngotyo? Okuti ove upondola umwe “okumona Huku”?—Colossenses 1:15.
Eleka onkhalelo tukahi, nomunthu watyitua omumphoki. Okuti mokonda watyitua omumphoki ketyivili okunoñgonoka atyiho tyipita mouye? Au. Omunthu watuika unoñgonoka ovipuka mononkhalelo ononyingi mbukuatesako okuimbuka ovanthu, novipuka netyi tyikahi ponthele yae. Omulume umwe omumphoki wati: “Okutala ha nomaiho vala, mahi o nomalusoke.”
Tyelifwa notyo, namphila kupondola okutala Huku nomaiho, mahi upondola “okumutala nomaiho omutima.” (Efésios 1:18) Tala ononkhalelo ononthatu upondola okulinga ngotyo.
“UMONEKELA NAWA KOVIPUKA ATUNGA”
Tyina omunthu omumphoki, ounongo wae wokutehelela nokuhihita uliyawisa, iya otyo tyimukuatesako okuimbuka ovipuka ahamono. Tyelifwa notyo, ove upondola okutala ovipuka vikahi mouye, oimbuka Huku wevitunga uhamonwa. “Ovituwa via Huku vihamoneka vimoneka nawa okupolelela kouye alo kovipuka ovikuavo. Tyetyi vinoñgonokelwa kovipuka atunga”—Romanos 1:20.
Mongeleka, soka keumbo lietu ohi. Yalingwa pala onthue, ha pala vala okulityitilamo, mahi opala tuhambukilwe omuenyo. Tyina tutehela okamphepo kafila nawa, nokutala ekumbi linyingila, nokumakela ovinyango viapepa, ine okutehelela oviila viimba, tuhambukwa unene. Ovipuka ovio kavilekesa okuti Omutungi wetu usoka, una okankhenda, notyali?
Oityi upondola okulilongesa konthele ya Huku tyina utala ovipuka atunga? Otyipuka tyimwe, eulu lilekesa epondolo lia Huku. Ovanongo vouye vamona okuti ouye kawalingilwe vala omunene, mahi tupu uhateka unene okuliseta-seta! Tyina utala meulu kounthiki: Opi kutuka ononkhono mbuendesa ovipuka ovio? Ombimbiliya itupopila okuti Omutungi una “epondolo enene.” (Isaías 40:26) Evi Huku atunga vitulekesa okuti o “Wepondolo aliho”— Wokuna “epondolo enene.”—Jó 37:23.
“UNA UKAHI NOKUHANGUNUNA HUKU”
Ina umwe yovana vevali ankho ovamphoki wati: “Okupopia oyo onkhalelo yakolela pala vanoñgonoke ovipuka. Vetolela ovipuka aviho umona nevi wiva, [iya] lipongiya apeho nautualeko okuvehangununina. Ove, umaiho avo.” Tyelifwa notyo, namphila “nawike omunthu wamuene Huku”, mahi omona wa Huku, Jesus, “ukahi ponthele ya He, oe umuhangununa. (João 1:18) Mokonda oe tete okutungwa, iya Omona wongunga, Jesus wakala “omaiho” etu pala okutala keulu. Jesus ondyivindyivi yovipuka tuhanda okunoñgonoka konthele ya Huku uhamonwa.
Tala ovipuka vihehi, Jesus wakala na He omanima omanyingi, ahangununa konthele ya Huku:
Huku omuundapi uhaponua. “Tate yange ukahi nokuundapa alo pahe.”—João 5:17.
Huku wii omasuka-suka etu. “Mokonda Huku Tate yenyi wii ovipuka patyi, onwe muesukisa, tyina nkhele muhenemuite.”—Mateus 6:8.
Huku ukahi nokututekula. “Tate yenyi ukahi keulu, . . . utundisa ekumbi liae pala onondingavivi no nondalawa, nokulokesa ombila pala ovaviuki na vana vehevaviuki.”—Mateus 5:45.
Huku wesuka na kese umwe puonthue. “Ouila uvali kaulande onopalata onombali mbahasilivila? Mahi, na kamue makatokela pohi otyo Tate yenyi ehetyii. Anthi, onohuki mbo komutwe wenyi ambuho mbavalulwa. Moluotyo, muhakalei nowoma, onwe muakolela vali tyipona oviila ovinyingi.”—Mateus 10:29-31.
OVANTHU VEHOLE OKUSOKOLOLA KONTHELE YA HUKU UHAMONWA
Ovamphoki vanoñgonoka ovipuka monkhalelo yelikalela no ya vana veetepo. Omumphoki upondola okunoñgonoka pohika pena okahi ha mokonda petupu otyitei tyekumbi, mahi omokonda patenda kapavete onohanya. Omumphoki kamono okahi ine omutenya, onthue katupondola okunoñgonoka Jeova kuonthue muene. Ngotyo, Jeova wetuavela omunthu umwe wahetekelele nawa ovituwa Viae noñgeni ekahi.
Omunthu o, o Jesus. (Filipenses 2:7) Jesus kapopile vala konthele ya He, mahi tupu wetulekesa oñgeni Huku ekahi. Omulongwa wa Jesus Filipe wapula okuti: “Tatekulu, tulekese Tate.” Jesus akumbulula okuti: “Una uluete ame, tupu uluete Tate.” (João 14:8, 9) Oityi ove upondola “okumona” konthele ya Tate tyina utala etyi Jesus alinga?
Jesus ankho una oluembia, nokuliola omutima, nokutambula nawa ovanthu. (Mateus 11:28-30) Mokonda ankho una ovituwa oviwa ovanthu ankho vemuhole. Jesus ankho una okankhenda navakuavo nokuvehambukiswa. (Lucas 10:17, 21; João 11:32-35) Tyina utanga ine okutehelela omahipululo Ombimbiliya konthele ya Jesus, olingi ngatyina opo ukahi, evi alinga vikala vali viotyotyili molusoke luove. Inkha usokolola oñgeni Jesus ankho atekula ovanthu, motyivili okutala nawa oñgeni Huku atuwa nokufuena vali Kwe.
HONYEKA OVIPUKA OTALE ETYI VILEKESA
Konthele yoñgeni ovanthu ovamphoki valinga, omunongo umwe wati: “Omumphoki unoñgonoka omuyuelo utunda kovipuka aviho ngetyi (okuhihita, nokuyola, nokutehelela, novikuavo vali) ahonyeka ovipuka ovio atale etyi vihangununa. Tupu, tyina utala evi Huku atunga, otange etyi Jesus apopia konthele ya Tate, nokutala oñgeni Jesus alekesa ovituwa via Huku monoñgonoka nawa Jeova. Makala vali omunthu wotyotyili.
Jobe, waliko kohale, wakalele nenoñgonoko ngolio. Tete wapopia “tyahanoñgonokele.” (Jó 42:3) Mahi etyi konyima atala nawa ovipuka vihuvisa Huku atunga, Jobe wati: “No makutwi ange neiva konthele yove, mahi pahe ndyikuete nomaiho ange.”—Jó 42:5.
‘Inkha wovola Jeova, oe mayeke umuvase’
Otyo tyipondola okupita nove. “Inkha wovola [Jeova], oe mayeke opo umuvase.” (1 Crônicas 28:9) Onombangi mba Jeova mavakala nehambu liokukukuatesako okuovola nokuvasa Huku uhamonwa.