Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w14 12/15 pp. 15-20
  • Tulikuatei Okapandi Putyina Tukevelela Onthyulilo Youye Uno

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Tulikuatei Okapandi Putyina Tukevelela Onthyulilo Youye Uno
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2014
  • Tanga mo Omutala Womulavi
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • ANKHO VELIKUATA OKAPANDI
  • OKULIKUATA OKAPANDI PUTYINA ONTHIKI YA JEOVA IHENEYE
  • “ATUHO TUNONTHELE MBOLUTU LWIKE”
  • TULEKESEI OKUTI “TUNONTHELE MBUTEI KESE IMWE KO NONKHUAVO”
  • Ewaneko Lio Vakristau Linkhimaneka Huku
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2010
  • Ewaneko Enyingilikilo Lio Vakristau Votyotyili
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2010
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2014
w14 12/15 pp. 15-20
Ovakuatate no nomphange veliongiya mondyuo yomukuatate umwe

Tulikuatei Okapandi Putyina Tukevelela Onthyulilo Youye Uno

“Atuho tunonthele mbolutu lwike.”​—EFÉSIOS 4:25.

OÑGENI MOKUMBULULA?

  • Otyituwa patyi ovakuendye novahikuena vesukisa okulityilika, iya omokonda yatyi?

  • Omokonda yatyi tuesukisila okulikuata okapandi?

  • Oñgeni molekesa okuti uhanda okulikuata okapandi novakuatate vove?

1, 2. Huku uhanda ovanthu vae aveho, ovakuendye novakulu vemufende ñgeni?

OKUTI nkhele umukuendye?a (Tala pokatoi.) Inkha ongotyo, upondola okukala nonthumbi yokuti wakolela unene meongano lia Jeova. Movilongo ovinyingi, ovanthu vekahi nokumbatisalwa, ovakuendye. Tyipameka unene okutala ovakuendye ovanyingi vatokola okuumbila Jeova!

2 Mokonda umukuendye, okuti utyihole tyokukala omuvo omunyingi novanthu veti liove? Tyafuile utyihole. Atuho tutyihole tyokukala nomapanga veti lietu. Nongotyo, Jeova uhanda tumufende kumwe novakuatate vetu aveho. Jeova uhanda ovanthu vae aveho, ovakulu novana, velikuate okapandi, katyisukisa opi vekulila. Apostolu Paulu wahoneka okuti Huku uhanda “ovanthu vatyo aveho vayovolwe, iya avakala nenoñgonoko liafuapo konthele yotyili.” (1 Timóteo 2:3,4) Iya Revelação 7:9, ipopia okuti vana vafenda Huku vekahi nokutunda “movilongo aviho, no momihoko, nomalongo, no momalaka aeho.”

3, 4. (a) Ovakuendye ovanyingi hono vena otyituwa patyi? (b) Oityi Paulu apopia konthele yewaneno mu Efésios 4:25?

3 Ovakuendye vaumbila Jeova velikalela unene na vana vehemuumbila. Ovanyingi vahaumbila Jeova, vesuka vala nokulinga etyi vahanda. Ovanongo vamwe vouye vapopia okuti, hono ovakuendye vena vali elungavi tyipona kohale. Onkhalelo vapopia, nokuvala, ilekesa okuti vetupu onthilo navakuavo, haunene umwe novakulu.

Mokonda tukahi konthyulilo youye wa Satanasi, tyakolela unene tulikuate okapandi

4 Otyituwa otyo tyikahi mouye auho, moluotyo, opo tuhambukiswe Jeova tuesukisa okulinga ononkhono mbokulityilika tyo. Alo umwe pomuvo wono apostolu, Paulu walondolele Ovakristau konthele yotyituwa otyo. Otyituwa otyo wetyiihanene okuti “eyembelo liomutima likahi nokuhongiliya ovanthu vokuhetavela.” (Tanga Efésios 2:1-3.) Tyipameka unene okutala okuti ovakuendye vekahi mewaneno vetupu otyituwa otyo. Vahanda okuumbila Jeova kumwe novakuatate vavo. Vanoñgonoka okuti ewaneno likahi ngatyina olutu luna ononthele ononyingi, mbuundapela kumwe. Ngetyi Paulu ahoneka “atuho tunonthele mbolutu lwike.” (Efésios 4:25) Mokonda tukahi konthyulilo youye wa Satanasi, tyakolela unene tulikuate okapandi novakuatate vetu nonomphange. Onongeleka Mbombimbiliya mbulandulako mambutukuatesako okutala omokonda yatyi tuesukisila okulikuata okapandi.

ANKHO VELIKUATA OKAPANDI

5, 6. Oityi tulilongesila kongeleka ya Lote nombunga yae?

5 Kohale, ovanthu va Jeova ankho vakoleleya movitateka ovinene. Tyina ankho velikuata okapandi, nokulikuatesako, Jeova uveyakulila. Atuho, ovakuendye, novakulu, tupondola okulilongesila konongeleka ombu Mbombimbiliya. Tutalei etyi tyamonekelele Lote.

6 Lote nombunga yae vakalele motyiponga. Jeova ankho uhungi kokuhanyapo o Sodoma, epundaumbo ankho vakala. Jeova watumine onoandyu mbulondole Lote opo atunde mepundaumbo, akahateke no konomphunda. Mbemupopilile okuti: “Kaholame opo uhupise omuenyo wove!” (Gênesis 19:12-22) Lote novana vae vevali vetavelele kuetyi vapopilwa. Mahi, ovanthu ovakuavo mombunga ya Lote, kavetavelele. Etyi Lote apopila ovakuendye ankho vahanda okunepa ovana vae okuti vesukisa okutunda mepundaumbo, ovakuendye ovo avasoko okuti ombuale Lote ankho “ikahi vala nokunyana.” Ankho kavesukile netyi apopia, iya etyi epundaumbo liahanyuapo, avankhi. (Gênesis 19:14) O Lote vala novana vae vevali vahupile mokonda vetavelele, iya ankho velikuata okapandi.

7. Omokonda yatyi Jeova akuatesileko ovanthu ankho vatunda mo Egitu?

7 Tupu tupondola okulilongesila kongeleka yova Isilayeli etyi vatunda mo Egitu. Kaveliyapaukile ovikundyi ovitutu, iya kese otyikundyi atyikuate ondyila tyahanda pala okuenda Kotyilongo Valaelwe. Mahi, vaendelele kumwe tyelikuata okapandi. Iya etyi Jeova ayapula omaande Elunga Enkhuhu, Moisesi kailepo aike ine novanthu vehehi. Elongo aliho liaile na Moisesi, iya Jeova eveyakulila. (Êxodo 14:21, 22, 29, 30) Alo umwe ovanyingi vehe va Isilayeli, vatokolele okuumbila Jeova, iya avatundu mo Egitu kumwe novanthu va Huku. Ovanthu aveho ankho velikuata okapandi. (Êxodo 12:38) Inkha ovakuendye vamwe vatundile muvakuavo, avaende aveke nondyila vasoka okuti yaviuka, ñgeno valingile owova. Inkha omunthu umwe watundile muvakuavo, ñgeno kayakulililwe na Jeova.​—1 Coríntios 10:1.

8. Pononthiki mba Jeosafa, oñgeni ovanthu va Huku vakalele tyelikuata okapandi?

8 Pononthiki Mbohamba Jeosafa, omafualali amwe omanyingi, iya ankho ena epondolo, eile okulwisa ovanthu va Huku. (2 Crônicas 20:1, 2) Oityi ova Isilayeli valingile etyi veya okulwisua nonondyale? Vayumbile onthumbi mu Jeova, avelikuambela okuita ehongolelo liae. (Tanga 2 Crônicas 20:3, 4.) Kese omu Isilayeli kaovolele onkhalelo yokutetulula otyitateka otyo aike, mahi aveho velikuatele okapandi. Ombimbiliya yati: “Aveho mo Judaa, ankho vaama ku Jeova, alo umwe ovana vavo ovatutu, novakai vavo, novana vavo.” (2 Crônicas 20:13) Ovanthu aveho, ovakuendye novakulu, vayumbile onthumbi mu Jeova, avalingi etyi evepopila. Vatuaileko okulikuata okapandi, iya Jeova eveyakulila ko nondyale mbavo. (2 Crônicas 20:20-27) Oyo ongeleka ongwa ilekesa okuti ovanthu va Huku vapondola okulwa noundyale tyelikuata okapandi.

9. Oityi tupondola okulilongesila Kovakristau votete?

9 Pomuvo wono apostolu, Ovakristau vafendele Jeova tyelikuata okapandi, nombembwa. Mongeleka, etyi ova Judeu ovanyingi, na vana vehe va Judeu vakala Ovakristau, aveho valandulile ondongeso yono apostolu. Ankho vakala kumwe omuvo omunyingi, pokulia, no pokulikuambela. (Atos 2:42) Iya, etyi Ovakristau vamoneswa ononkhumbi, vatuaileko tyelikuata okapandi. Pomuvo opo, ankho vesukisa okulikuatesako vali unene. (Atos 4:23, 24) Tyina tumoneswa ononkhumbi, nonthue tuesukisa okulikuata okapandi, nokulikuatesako.

OKULIKUATA OKAPANDI PUTYINA ONTHIKI YA JEOVA IHENEYE

10. Onalupi matusukisa okulikuata vali unene okapandi?

10 Apa katutu, matukala momuvo umwe wepuiya unene. Omuuli Joel wapopia omuvo oo okuti “onthiki yenthiki enene.” (Joel 2:1, 2; Sofonias 1:14) Pomuvo opo, ovanthu va Huku mavesukisa okulikuata vali unene okapandi. Hinangela etyi Jesus apopile okuti: “Kese utumini uliyapauka, oo muene uhanyukapo.”​—Mateus 12:25.

11. Oityi ovanthu va Huku vapondola okulilongesila konondaka mbukahi mu Salmo 122:3, 4 konthele yokulikuata okapandi? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele ei.)

11 Oñgeni matulikuate okapandi? Tupondola okulilongesila konkhalelo ankho tyitungwa onondyuo mo Jelusalei. Ankho mbelifuena unene, otyo omuhoneki wono salmu apopila epundaumbo lio Jelusalei okuti likahi ngatyina “lielikuata kumwe.” Ovanthu ankho velitehela okuti vapama mokonda vekahi popepi na vakuavo, iya ankho vapondola okulikuatesako, nokuliyakulila. Onondyuo ombo, tupu hamwe ankho mbuhinangelesa omuhoneki wono salmu pomuvo omihoko vio va Isilayeli ankho veliongiya ngelongo like vala pala okufenda Jeova. (Tanga Salmo 122:3, 4.) Tyesukisa unene ovanthu va Jeova vatualeko “tyelikuata okapandi” pahetyino, na tyina ononthiki mbepuiya mbameya.

Jeova uhanda okuwaneka aveho vekahi keulu, na vana vekahi pano pohi opo vakale ombunga ike imufenda

12. Oityi matyitukuatesako okuhupa tyina Goge alwisa ovanthu va Jeova?

12 Komutwe wandyila matusukisa vali unene okulikuata okapandi. Omokonda yatyi? Ezekiele okapitulu 38, yapopia okuti “Goge wotyilongo tyo Magoge” makalwisa ovanthu va Jeova. Pomuvo opo, katupondola okuyeka otyipuka natyike tyituyapule. Tupu hatyiwako okusoka okuti ouye wa Satanasi mautuyakulila. Mahi, matusukisa okulikuata okapandi novakuatate vetu. Tyotyili, kamatuhupu vala mokonda tukahi pu vakuetu. Kese umwe puonthue una okuyumba onthumbi mu Jeova, nokumutavela. Jeova na Jesus maveketuyovola kovilwa ovio, atunyingila mouye omupe. (Joel 2:32; Mateus 28:20) Tupu tuna okutualako tyelikuata okapandi novanthu va Huku. Okuti ove usoka okuti Jeova makayovola vana vatokola okuenda nondyila vahanda?​—Miquéias 2:12.

13. Oityi ovakuendye vapondola okulilongesila konongeleka tuapopia?

13 Inkha umukuendye, okuti wanoñgonoka okuti otyiwa okutualako tyelikuata okapandi novakuatate vetu? Lityilika okukala vala novanthu veti liove, ine okukala vala awike. Apa katutu, ovanthu aveho, ovakuendye novakulu, mavesukisa vali unene okulikuatesako. Pameka oupanga wove novakuatate vove no nomphange pahetyino, iya hambukilwa okuumbila Jeova kumwe navo. Inkha ulikuata okapandi novanthu va Jeova, komutwe wandyila matyikayovola omuenyo wove!

“ATUHO TUNONTHELE MBOLUTU LWIKE”

14, 15. (a) Omokonda yatyi Jeova etulongesila opo tukale tyelikuata okapandi? (b) Onondonga patyi Jeova etuavela opo tulikuate okapandi?

14 Jeova ukahi nokutukuatesako opo ‘tumuumbile atuho kumwe.’ (Sofonias 3:8, 9) Ukahi nokutulongesa opo tuketyivile okukala kumwe, tyina amahimbika “okuwaneka ovipuka aviho mu Kristu.” (Tanga Efésios 1:9, 10.) Jeova uhanda okuwaneka aveho vekahi keulu, na vana vekahi pano pohi opo vakale ombunga ike imufenda. Tyotyili, Jeova meketyilinga. Vakuendye, onwe mupondola okukala apeho mombunga ya Jeova. Okuti muhanda okulikuata okapandi neongano lia Jeova?

15 Jeova ukahi nokutulongesa okulikuata okapandi pahetyino, opo tutyivile okukala nombembwa na vakuetu mouye omupe. Jeova ukahi nokutulongesa noumphua-lundo opo “tulitekule nawa na vakuetu,” “nokukala noluembia na vakuetu,” “nokulikuatesako na vakuetu,” “nokulipameka na vakuetu.” (1 Coríntios 12:25; Romanos 12:10; 1 Tessalonicenses 4:18; 5:11) Jeova utyii okuti apeho tyitupuiya okulikuata okapandi mokonda tuvakuankhali. Otyo etupopilila tutualeko “okulievela.”​—Efésios 4:32.

16, 17. (a) Omokonda yatyi tulingila omaliongiyo? (b) Oityi ovakuendye vapondola okulilongesila kongeleka ya Jesus?

16 Tupu Jeova utukuatesako okulikuata okapandi pokati komaliongiyo. Hebreus 10:24, 25 ituhinangelesa okuti tuesukisa okuliongiya opo tulipameke na vakuetu na tulinge etyi tyaviuka. Iya matusukisa vali unene okuenda komaliongiyo putyina tuhungi konthiki ya Jeova.

17 Jesus, ongeleka ongwa pala onthue mokonda ankho utyihole unene tyokuliongiya novanthu va Jeova. Puetyi ankho ena omanima 12, waile novohe keliongiyo limwe enene lialingililwe mondyuo ya Huku. Konyima, ovohe avemuovola. Okuti Jesus ankho ukahi novakuendye vakuavo? Au. Etyi ovohe vemuvasa, ankho ukahi nokutomphola novalongesi konthele Yovihonekwa mondyuo ya Huku.​—Lucas 2:45-47.

18. Oñgeni elikuambelo lipondola okupameka oupanga wetu?

18 Tupu tupondola okupameka oupanga wetu na vakuetu, pokukutikinya ovakuatate momalikuambelo etu, nokuita ku Jeova opo evekuateseko muetyi vesukisa. Okukutikinya ovakuatate momalikuambelo etu matyituhinangelesa okuti tusuka unene navo. Tyakolela unene okukala nohole novakuatate vetu, nokuvepameka tyina tuli momaliongiyo, nokuvekutikinya momalikuambelo etu. Vakuendye, okuti muahetekelale okulinga ngotyo opo mukale noupanga omuwa no vomewaneno lienyi? Opo tuhupe tyina onthyulilo yameya, tuesukisa okufuena kovakuatate vetu, ha kouye wa Satanasi.

Omukuatate ukahi nokukutikinya vakuavo melikuambelo liae

Atuho tupondola okukutikinya ovakuatate momalikuambelo etu (Tala popalagrafu 18)

TULEKESEI OKUTI “TUNONTHELE MBUTEI KESE IMWE KO NONKHUAVO”

19-21. (a) Oñgeni matulekesa okuti “tunonthele mbutei kese imwe ko nonkhuavo”? Ava onongeleka. (b) Oityi welilongesila konkhalelo ovakuatate velikuatesako tyina pamoneka otyiponga?

19 Kuna onongeleka ononyingi mbulekesa okuti ovanthu va Jeova hono “ononthele mbutei kese imwe ko nonkhuavo.” (Romanos 12:5) Tyina ovakuatate vetu vamonekelwa novitateka, nonthue tuihamenwa, iya tuhanda okuvekuatesako. Mu Kayovo yo 2011, kokalongo kakala pokati kelunga katiwa Mindanau, mo Filipinas, kualokele ombila imwe onene. Kounthiki, onondyuo mbulamba po 40.000, ambeende nomeva, okukutikinyamo onondyuo mbovakuatate vetu. Ofiliyale yapopile okuti tyina nkhele okomisau yo potyilongo yokuvatela ihenehike, “ovakuatate Ovakristau vo kovilongo ovikuavo ankho vekahiale nokukuatesako” ovakuatate vamonekelwa notyitateka otyo.

20 Ovakuatate vetu koutakelo wo Japão, vamonekelelwe notyinimawe tyimwe otyinene. Ovanyingi vesalele tyihena natyike. Mongeleka, ondyuo ya Yoshiko yaile nomeva. Okutunda peumbo liae okuenda Kondyuo Yomaliongiyo, ankho pena ono kilometu 40. Yoshiko wati: “Etyi otyinimawe tyalamba, tuahuvile unene etyi omutalelipo womauaneno novakuatate ovakuavo veya okutuovola.” Ayawisako okuti: “Tuahambukilwe unene etyi ovakuatate mewaneno vetukuatesako okupameka oupanga wetu na Huku. Tupu tuapelwe omakapote, no nosapato, no nosakola, novikutu.” Omukuatate umwe po vokomisau yokukuatesako ovakuatate vamonekelwa noviponga, wati: “Ovakuatate aveho vomo Japão, vaundapela kumwe, opo velikuateseko. Alo umwe ovakuatate vamwe vatundile ko Estados Unidos veile okukuatesako vakuavo. Etyi vapulwa omokonda yatyi veila, avati: ‘Onthue tuelikuata okapandi novakuatate vetu mo Japão, iya vesukisa okukuatesiwako.’” Okuti ove wahambukwa okukala meongano muna ovanthu velihole? Pahe soka kehambu Jeova akala nalio tyina atala okuti tuelikuata okapandi!

21 Inkha tukala notyituwa tyokulikuatesako na vakuetu pehepano, matutyivili okulwa novitateka matukamona komutwe. Namphila tuehelimono novakuatate vetu vekahi kovilongo ovikuavo, matutualako tyelikuata okapandi na ava tukala navo. Omphange umwe utiwa o Fumiko ukala ko Japão wahupile kotyinimawe, wati: “Onthyulilo ikahi unene popepi. Tuesukisa okutualako okukuatesako ovakuatate vetu putyina tukevelela omuvo tuhakamona vali oviponga.”

22. Oñgeni okulikuata okapandi matyiketukuatesako?

22 Lipongiya ine lifuiika pahetyino pala onthiki ya Jeova, mokulinga atyiho uvila opo ulikuate okapandi novakuatate vove. Tyina ouye wa Satanasi uhanyuako, Jeova makayakulila ovanthu vae ngetyi alingile kohale. (Isaías 52:9, 10) Tyilinge umukuendye ine umukulu, opo uhupe, wesukisa okutualako tyelikuata okapandi novanthu va Huku. Monthele ilandulako, matukelilongesa omokonda yatyi tupu tuesukisila okupandula etyi tuapewa.

[Onondaka Poutoi]

a Monthele ei matupopi vala ondaka ovakuendye, mahi tupu muakutikinya ovahikuena.

ONONDAKA MBUMWE MBAHANGUNUNWA

  • Okulikuata okapandi: Okukala nohole novakuatate vetu aveho, ovakuendye novakulu. Tyina tuelikuata okapandi, tulandulila kumwe ehongolelo Jeova aavela ovanthu vae. Tuovola ononkhalelo mbokulipameka novakuatate vetu, nokulikuatesako liwa tyina pamoneka ovitateka

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma