Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w15 2/1 pp. 10-11
  • Nahuvile Unene Nomakumbululo Ombimbiliya Otyotyili, Ayandyuluka

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Nahuvile Unene Nomakumbululo Ombimbiliya Otyotyili, Ayandyuluka
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2015
  • Tyelifwa
  • Ombimbiliya yakumbulula omapulo ange
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2015
  • Ombimbiliya Ipilulula Omwenyo Wovanthu
    Omutala Womulavi: [Ombimbiliya Ipilulula Omwenyo Wovanthu]
  • Ombimbiliya Ipilulula Omwenyo Wovanthu
    Omutala Womulavi: [Ombimbiliya Ipilulula Omwenyo Wovanthu]
  • Omapulo Etatu Apilulula Omuenyo Wange
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2015
Tala vali
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2015
w15 2/1 pp. 10-11
O Ernest Loedi nomukai wae, Rose, valongesa omukai umwe otyili tyo Mbimbiliya

OMBIMBILIYA IPILULULA OMUENYO WOVANTHU

Nahuvile Unene Nomakumbululo Ayandyuluka Ombimbiliya

Tyapopiwa na Ernest Loedi

  • ENIMA ATYITWA: 1948

  • OTYILONGO ATYITILWA: HUNGRIA

  • EHIPULULO LIOMUENYO WAE: ANKHO UHANDA UNENE OKUVASA OMAKUMBULULO OMAPULO AKOLELA

O Ernest Loedi puetyi omona

OMUENYO WANGE KOHALE:

Natyitilwa mepandaumbo litiwa Székesfehérvár, mo Hungria, epundaumbo lina omahipululo omanyingi mokueenda kuomanima alamba po 1.000. Mahi, nkhele ndyihinangela ovipuka ovivi viamonekele-mo mokueenda kuovilwa via vali viouye auho.

Pouna, natekulilwe novo tate ya me. Ndyiveivaluka unene, haunene umwe me kulu Elisabeth. Ankho undongesa unene opo ndyikale​—nekolelo liapama mu Huku. Tunde etyi natuula omanima etatu, ankho tuwana-wana apeho elikuambelo litiwa, Elikuambelo lia Tatekulu. Mahi, nanoñgonoka vala etyi elikuambelo olio lihangununa etyi natuula omanima 20.

Natekulilwe novo tate ya me, mokonda ovo tate ankho vaundapa komutenya no kounthiki, ankho vahanda okuongiya onombongo opo valande ondyuo ikahi nawa. Movityasapalo vimwe ombunga aiho ankho tulila kumwe. Ankho otyipuka otyo ndyityihole unene.

Mo 1958, etyi ankho ovo tate vahandele avetyivili, avalande ondyuo imwe ikahi nawa. Pahe andyikakala novo tate​—iya andyihambukwa unene! Pakala vala onohanyi epandu, tate aipawa nouvela umwe utiwa câncer, iya ehambu ankho ndyina-lio, alipu.

Ankho naihamenwa unene. Ankho ndyilikuambela okuti: “Huku, mbambavo yovola tate. Nesuka nae. Omokonda yatyi uhakumbululila omalikuambelo ange?” Ankho nahanda okunoñgonoka opi tate ekahi. Ankho ndyilipula okuti: ‘Okuti wapita keulu? Ine hamwe keko vali?’ Ankho ndyitemako ine ndyitalela koluiho ovana vakuetu nkhele vena ovohe.

Momanima omanyingi, ankho ndyenda momaendo ononthiki ambuho. Tyina namehiki-mo, ankho ndyiikila konongolo peendo lia tate, andyilikuambela okuti: “Mbambavo, Huku, nahanda okunoñgonoka oku kuli tate.” Tupu ankho ndyiita opo Huku ankhuateseko okunoñgonoka omokonda yatyi tueila kouye.

Etyi natuula omanima 13, andyitokola okulilongesa elaka litiwa Alemão. Melaka olio, navasile-mo omikanda vipopia ovipuka ovinyingi, mahi havasile omakumbululo omapulo ange. Mo 1967, andyihimbika okulongeswa kepundaumbo limwe litiwa Jena, Koutundilo wo Alemanha. Ankho ndyitanga omikanda viovanongo vomo Alemanha, haunene vina ankho vipopia omokonda yatyi ovanthu vakalelako. Navasile-mo ovipuka vimwe viakolela, mahi, avihankhululukisa. Andyitualako okulikuambela opo ndyivase omakumbululo.

OÑGENI OMBIMBILIYA YAPILULULA OMUENYO WANGE:

Mo 1970, andyikondoka ko Hungria, andyivasiko omuhikuena umwe napanda, utiwa o Rose. At the time, Hungary was under Communist rule. Etyi tuelinepa na Rose, pakala vala katutu, atuilukila ko Áustria. Ankho tuhanda okukala omuvo umwe kepundaumbo litiwa Sydney, mo Austrália ankho kukala manthu.

Pakala vala katutu, andyivasi ovilinga ko Áustria. Onthiki imwe kovilinga, umwe puava ankho ndyuundapa navo, amphopila okuti ndyipondola okuvasa omakumbululo omapulo ange aeho Mombimbiliya. Amphe omikanda vivali vipopia konthele Yombimbiliya. Andyivitange liwa-liwa, andyikala nehando liokunoñgonoka vali ovipuka ovikuavo. Moluotyo, andyihonekela ko Nombangi mba Jeova​—vokualinga omikanda ovio, iya andyiiti vali omikanda omikuavo.

Monthiki yo tete tualinga otyipito tyokuhinangela onthiki tuelinepa, atutaleluapo nomukuendye umwe Ombangi. Ankho waeta omikanda naita, iya andyitavela okulongeswa nae Ombimbiliya. Mokonda ankho nahanda unene okunoñgonoka ovipuka, ankho tulilongesa tuvali mosimanu, iya ankho tukala onoola mbulamba po nonthatu!

Nahambukilwe unene netyi ankho Onombangi mba Jeova vekahi nokundongesa. Iya ankho tyatunda Mombimbiliya. Etyi vandekesa okuti enyina lia Huku, o Jeova Mombimbiliya yange yelaka lipopiwa mo Hungria, andyihuvu. Ankho ndyikahiale mongeleya omanima 27, mahi ankho nii hineive-mo mutumbulwa enyina lia Huku. Nahuvile unene nomakumbululo Ombimbiliya otyotyili, ayandyuluka. Mongeleka, nanoñgonoka okuti vokuankhia vetupu etyi vei, veli motumphoki otunene. (Eclesiastes 9:5, 10; João 11:11-15) Tupu nanoñgonoka omulao Wombimbiliya konthele youye omupe, “muhakakala vali ononkhia.” (Revelação [Apocalipse] 21:3, 4) Pahe, ndyikevela okukamona vali tate mouye omupe, mokonda Ombimbiliya yalaa okuti, “makukakala etutilo.”​—Atos 24:15.

Na Rose elilongesa Ombimbiliya. Atukulu liwa motyili, iya mokati konohanyi onombali atumane omukanda ankho tulongeswa! Ankho tuenda komaliongiyo aeho Onombangi, alingilwa Mondyuo Yomaliongiyo. Tuahuvile unene okutala oluembia, nehambu, noupanga ukahi pokati ko Nombangi mba Jeova.​—João 13:34, 35.

Mo 1976, ame na Rose, atuilukila umwe ko Austrália. Tuati vala hikee, atuvasi Onombangi mba Jeova. Iya avetutambula nawa. Mo 1978, atukala Onombangi mba Jeova.

O Ernest Loedi hono

OUWA PATYI NAPOLAKO:

Pahe navasa omakumbululo omapulo ankho anthyukalalesa unene momanima omanyingi. Ndyina oupanga omuwa na Jeova Huku, iya tyina ndyimutala, o Tate yange ukahi vali nawa. (Tiago 4:8) Tupu, ekevelelo liange liokukamona vali tate mouye omupe ukahi nokuya, linthyambukiswa unene.—João 5:28, 29.

Mo 1989, ame nomukai wange, atutokola okukondoka ko Hungria, opo tukapopile omapanga etu, nombunga, ovipuka tuelilongesa. Tuakala nehambu liokulongesa ovanthu ovanyingi Ombimbiliya. Ovanthu valamba po 70 navo vekahi nokufenda Jeova kumwe nonthue, okukutikinyamo me yange.

Nelikuambelele opo ndyivase omakumbululo omapulo ange mokueenda kuomanima 17. Palambale omanima 39, nkhele ndyitualako okulikuambela​—mahi pahe tyina ndyilikuambela ndyiti: “Napandula Tate yange wo keulu, mokonda wakumbulula omalikuambelo nalingile pouna.”

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma