Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w16 Tyitalale pp. 24-28
  • Jeova Uhongolela Ovanthu Vae Mondyila Yomuenyo

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Jeova Uhongolela Ovanthu Vae Mondyila Yomuenyo
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2016
  • Tanga mo Omutala Womulavi (Wokulilongesua)
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • JEOVA APEHO UHONGOLELA OVANTHU VAE
  • ELONGO EPE, EHONGOLELO EPE
  • HONGOLELO PALA O ISILAYELI YA HUKU
  • EHONGOLELO TUPEWA HONO MALITUALAKO
  • Ovola Ehongolelo Lia Huku Movipuka Aviho
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2008
  • Ohole Nouviuki Mewaneno
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2019
  • Lulikwa na Siovaa
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2024
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2016
w16 Tyitalale pp. 24-28

Jeova Uhongolela Ovanthu Vae Mondyila Yomuenyo

“Ondyila Oyei. Endeleimo.”​—ISAÍAS 30:21

OVIIMBO: 65, 48

OÑGENI MOKUMBULULA?

  • Ehongolelo patyi Jeova aavele pononthiki mba Noe na Moisesi?

  • Ehongolelo patyi epe Huku avelele Ovakristau?

  • Oñgeni tupondola okulekesa okuti tutala kehongolelo lia Huku?

1, 2. (a)Ovanthu ovanyingi vayovolwa nomanyingilikilo patyi? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.) (b) Ehongolelo patyi ovanthu va Huku vena lipondola okuyovola omienyo viavo?

“TALAMA, TALA, TEHELELA.” Palambale omanima 100 etyi onondaka ombo mbahonekwa, povivai vimwe viapakwa pana papingahanena etapalo liomatuku-tuku nelinya liomboyo ko América. O pala-tyi? O pala omatuku-tuku ahapumwe nomboyo tyina ilamba. Okutala nawa omanyingilikilo oo tyayovola ovanthu ovanyingi.

2 Jeova pamwe utuavela omanyingilikilo etuyovola. Jeova uhongolela ovanthu vae, ngotyo vapondola okukamona omuenyo uhapu nokulityilika ovitateka. Jeova ukahi ngomunthita una oluembia uhongolela onongi mbae nokumbutyilika koviponga.​—Tanga Isaías 30:20, 21.

JEOVA APEHO UHONGOLELA OVANTHU VAE

3. Oityi tyaeta ononkhia movanthu?

3 Okutuka apa ovanthu vatungwa, Jeova ukahi nokuavela ovanthu vae ehongolelo liayandyuluka nawa. Mongeleka, ponthyimbi mo Endene Jeova waavelele onondonga mbayandyuluka nawa mbupondola okuhongolela ovanthu opo vakale nomuenyo wapeho nehambu. (Gênesis 2:15-17) Mahi Andau na Eva avehetavela ehongolelo lia Tate yavo woluembia. Eva atehelela elondolo lilinga ngoti liatunda monyoka, iya Andau atehelela komukai wae Eva. Oityi tyeveetela? Aveho atyiveetela ononkhumbi, avankhi tyehena vali ekevelelo. Tupu, mokonda kavetavelele, ovanthu aveho avaendela mondyila hono yeveetela ononkhia.

4. (a)Omokonda yatyi konyima Yombila Onene ankho kwesukisila ovitumino ovikuavo? (b) Oñgeni etyi ovipuka viapiluluka vilekesa olusoke lwa Huku?

4 Huku wapele Noe onondonga mbayovolele omuenyo wavo. Konyima Yombila Onene, Jeova watumine ovanthu wahalie nokunwa ohonde. Omokonda yatyi? Jeova ankho wayeka ovanthu valie ohitu. Mokonda otyo ankho otyipe, ankho vesukisa onondonga onomphe: “Ohitu vala kumwe nomuenyo wayo, ohonde, muheiliei.” (Gênesis 9:1-4) Kotyitumino otyo tulilongesilako etyi Huku asoka konthele yomuenyo, okuti utei kwe. Huku Omutungi iya oe wetuavela omuenyo, ngotyo una okuutumina. Mongeleka, waava otyitumino tyokuti omunthu kapondola okuipaa omunthu mukuavo. Jeova utala omuenyo nohonde okuti viakolela unene, ngotyo mahitisa vana veyuundapesa omapita.”—⁠Gênesis 9:5, 6. 

5. Oityi matulilongesa, iya omokonda yatyi?

5 Konyima yo nonthiki mba Noe, Huku atualako okuhongolela ovanthu vae. Monthele ei matutale onongeleka mbehehi mbulekesa oñgeni evehongolele. Ovipuka ovio mavipameka etokolo lietu lio kulandula ehongolelo lia Jeova mouye omupe.

ELONGO EPE, EHONGOLELO EPE

6. Omokonda yatyi ovanthu va Huku ankho vena okutavela ovitumino viapelwe Moisesi, iya otyituwa patyi ankho vesukisa okukala natyo?

6 Po nonthiki mba Moisesi Jeova waavelele ovanthu vae ehongolelo liayandyuluka nawa konthele yovituwa nefendelo. Omokonda yatyi? Ankho ovipuka viapiluluka. Mokueenda kuomanima alamba 2.000 ova Isilayeli vakalele ovapika mo Egitu omu ankho muna ovanthu vafenda vokuankhia, novilolo, novipuka ovikuavo ankho vinumanesa Huku. Etyi ovanthu va Huku vatunda mo Egitu, ankho vesukisa ehongolelo epe. Ankho ovo vala elongo lilandula ovitumino via Jeova. Omikanda vimwe vipopia okuti melaka lio va Hebreu ondaka “otyitumino” ihangununa okuti “okuhongolela, nokulongesa.” Otyitumino ankho tyiyakulila ova Isilayeli koundalelapo no komalongeso omatutu ovanthu ankho vakala ponthele yavo. Tyina ankho ova Isilayeli vetavela ku Huku, ankho uveyamba. Tyina ankho vehetavela, vamona ononkhumbi ononene.—⁠Tanga Deuteronômio 28:1, 2, 15.

7. (a) Hangununa omokonda yatyi Jeova avelele ehongolelo ovanthu vae. (b) Oñgeni Ovitumino ankho viyunga ova Isilayeli?

7 Omahongolelo omape ankho esukisa mokonda yehunga ekuavo. Ovitumino ankho vipongiya ova Isilayeli pala otyipuka tyakolela momulao wa Jeova, okuya kwa Mesiya, Jesus Kristu. Ovitumino ankho vihinangelesa ova Isilayeli okuti ovakuankhali. Tupu ankho tyivekuatesako okunoñgonoka okuti vesukisa otyilikutila tyeyovo, otyilikutila tyafuapo tyimanako ononkhali mbavo ambuho.(Gálatas 3:19; Hebreus 10:1-10) Okuyawisako, Ovitumino ankho viyakulila ombunga omu ankho mamutundu Mesiya, iya tyikuatesako ova Isilayeli okumuimbuka tyina ameya. Ovitumino ankho vikahi ngatyina omuhongoli ine ‘omuyungi’ utuala ku Kristu.​—Gálatas 3:23, 24.

8. Omokonda yatyi okutavela onondonga Mbovitumino viapelwe Moisesi?

8 Mokonda tu Vakristau, nonthue tupondola okupola ouwa kehongolelo Jeova aavele Motyitumino. Omononkhalelo patyi? Onthue tupondola okutalama iya atutale onondonga mbatunda movitumino. Namphila tuhalandula vali ovitumino mokueenda kuomanima omanyingi, mahi tupondola okukala nonthumbi yokuti ovitumino vimwe vipondola okutukuatesako momuenyo wetu no monkhalelo yetu yokufenda Jeova. Wapaka ovitumino ovio Mombimbiliya, ngotyo tupondola okulilongesilako, nokuhongolelwa no nondonga mbavio, iya tupandula Jesus wetulongesa otyipuka otyinene vali tyipona Ovitumino. Tutehelela etyi Jesus apopia okuti: “Muetyiiva etyi tyapopiwa okuti: ‘Uhalinge oumbalehi.’ Mahi, ame ndyimupopila okuti kese una utualako okutala omukai, nepeleyo lio kumuhanda, ngotyo momutima walingale nae oumbalehi.” Katulityilika vala oumbalehi mahi tupu tulityilika olusoke ine ehando liokulinga oumbalehi.​—Mateus 5:27, 28.

9. Oityi tyalingisa Huku aavele ovanthu vae ehongolelo epe?

9 Etyi Jesus akala Mesiya, Jeova walongesile ovanthu ovipuka ovipe, novipuka ovikuavo konthele yehando liae. Omokonda yatyi otyo ankho tyesukisila? Menima 33, Jeova wayala elongo lio Isilayeli iya aholovona ewaneno lio Vakristau opo vakale ovanthu vae. Moluotyo elongo liovanthu va Huku ankho liakala pahe liakala epe.

HONGOLELO PALA O ISILAYELI YA HUKU

10. Omokonda yatyi ewaneno lio Vakristau liesukisila ovitumino ovipe, iya oñgeni vielikalela na vina viapelwe ova Isilayeli?

10 Jeova waavelele Ovitumino Moisesi pala ova Isilayeli, opo evelongese oñgeni vena okutyinda omuenyo wavo nokumufenda. Ponthyimbi kotyita tyotete, ovanthu va Huku kavatundile vala melongo like mahi vatundile momalongo omanyingi iya ankho vena ononkhalelo mbelikalaila mbomuenyo, mahi pahe avaihanwa okuti o Isilayeli ya Huku. Avakala ewaneno lio Vakristau mombuelo yomphango omphe. Jeova eveavela onondonga onomphe, mbulekesa oñgeni vena okutyinda omuenyo wavo tyina vemufenda. Tyotyili, “Huku utupu okapungulula, mahi utavela kese omunthu una onthilo nae nokulinga etyi tyaviuka, momalongo aeho.” (Atos 10:34, 35) Valandula “otyitumino tya Kristu,” tyapolwa mo nondonga mbahahonekelwe vali komamanya, mahi o komitima viavo. Otyitumino otyo tyipondola okuhongolela Ovakristau iya atyiveetela ouwa kese apa vekahi.​—Gálatas 6:2.

11. Ovipuka patyi vivali momuenyo wo Vakristau viapilululwa “notyitumino tya Kristu”?

11 O Isilayeli ya Huku yapola unene ouwa kehongolelo lia Jeova pokati ka Kristu. Etyi Jesus ehenelinge omphango omphe, waava ovitumino vivali viakolela. Tyimwe o konthele yovilinga viokuivisa. Otyikuavo o konthele yo ñgeni Ovakristau vena okutekula vakuavo. Ovitumino ovio opala Ovakristau aveho hono, tyilinge tuna ekevelelo liokeulu tyilinge olio pohi.

12. Otyitumino patyi otyipe konthele yovilinga viokuivisa?

12 Ovanthu vehe va Isilayeli vaile ko va Isilayeli opo navo vafende Jeova. (1 Reis 8:41-43) Mahi konyima Jesus aave otyitumino tyikahi mu Mateus 28:19, 20. (Tanga.) Jesus wapopilile ovalongwa vae opo “vende” kovanthu aveho. Mo Pendekoste menima 33, Jeova walekesile okuti uhanda onondaka onongwa mbuiviswe mouye auho. Monthiki omo, ovanthu vewaneno epe vehungi 120 avapewa ospilitu sandu iya avahimbika okupopia omalaka elikalaila ova Judeu no a vana vetavela okukala Ovakristau. (Atos 2:4-11) Okulandulako, ovanthu aveliyawisa mokonda alo umwe ova Samaria veivile onondaka onongwa. Menima 36, ovanthu aveliyawisa vali unene mokonda ankho pahe kuayawisa ovanthu vehe va Judeu. Otyo tyilekesa okuti Ovakristau ankho vena okukaivisa ovanthu vatyo aveho mouye!

13, 14. (a) Oityi ankho tyakutikinya “motyitumino otyipe” Jesus aavele? (b) Oityi tulilongesila kuetyi Jesus alinga?

13 Jesus tupu waava “otyitumino otyipe” konthele yo ñgeni tuna okutekula ovakuatate no nomphange. (Tanga João 13:34, 35.) Tuna yokulekesa ohole yetu kovakuatate ononthiki ambuho, tupu tuna okukala tyafuapo okuava omuenyo wetu palavo. Otyo otyipuka tyimwe tyihekahi Movitumino viapelwe Moisesi.​—Mateus 22:39; 1 João 3:16.

14 Jesus ongeleka ongwa unene ilekesa oñgeni omunthu akala nohole yotyotyili. Wakalele nohole novalongwa vae akala tyafuapo pala okunkhia opo aveyovole. Iya ukevela ovalanduli vae navo valinge ngotyo. Moluotyo tuna yokukala tyafuapo pala okukoleleya movitateka alo umwe tupondola okunkhila ovakuatate vetu no nomphange.​—1 Tessalonicenses 2:8.

EHONGOLELO TUPEWA HONO MALITUALAKO

15, 16. Oipi onkhalelo omphe onthue tuna hono, iya oñgeni Huku etuhongolela?

15 Jesus waholovona “omupika wekolelo nokualunguka” opo aavele ovalanduli vae “okulia kuopaspilitu momuvo wanakua.” (Mateus 24:45-47) Okulia oko muakutikinya omahongolelo akolela pala ovanthu va Huku tyina onkhalelo yetu ipiluluka. Oipi onkhalelo yetu omphe?

16 Tukahi “kononthiki mbahulililako,” iya apa katutu makumoneka ononkhumbi ononene mbehenemoneke tunde kohale. (2 Timóteo 3:1; Marcos 13:19) Tupu Satanasi novilulu viae vataatelwa pohi, iya vekahi nokuetela ovanthu ononkhumbi. (Revelação 12:9, 12) Onthue tutavela otyitumino tya Jesus okuivisa ouye auho kovanthu ovanyingi no momalaka omanyingi tyipona kohale!

17, 18. Oñgeni tuna okutala ehongolelo tupewa?

17 Eongano lia Huku lituavela oviti ovinyingi vitukuatesako movilinga viokuivisa. Okuti uviundapesa? Momaliongiyo etu, tutambula ehongolelo litukuatesako okuivisa noviti ovio monkhalelo ikahi vali nawa. Okuti utala ehongolelo olio ngatyina liatunda ku Huku?

18 Opo Huku etuyambe tuesukisa okutavela omahongolelo aeho tupewa mewaneno lio Vakristau. Inkha tutavela pehepano, matyiketukuatesako okutavela omahongolelo mokueenda “kuononkhumbi ononene,” tyina ouye omuvi wa Satanasi uhanyuako. (Mateus 24:21) Tyina otyo tyamamoneka, matukesukisa omahongolelo omape pala omuenyo wouviuki mouye omupe maukayovoka komahongiliyo a Satanasi.

19, 20. Onombuingwa patyi mambukaikulwa, iya oityi matyikamonekapo?

19 Pomuvo wa Moisesi, elongo lio Isilayeli ankho liesukisa ehongolelo epe, Huku eveavela Ovitumino. Konyima, ewaneno lio Vakristau alilandula “otyitumino tya Kristu.” Tyelifwa notyo, Ombimbiliya itupopila okuti mouye omupe, matukatambula onombuingwa mbuna omahongolelo omape. (Tanga Revelação 20:12.) Hamwe, onombuingwa ombo mambukahangununa ovitumino via Jeova pala ovanthu pomuvo opo. Okulilongesa ovitumino ovio, ovanthu aveho, alo umwe vana mavatutiliswa, mavakanoñgonoka etyi Huku ahanda kuvo. Onombuingwa mambutukuatesako okulilongesa konthele yo nondyila mba Jeova. Tupu matukanoñgonoka nawa Ombimbiliya, atuho Momphangu yombembwa matukatekula vakuetu noluembia, nonthilo, nehumbilo. (Isaías 26:9) Soka ovipuka ovinyingi matukelilongesa nevi matulongesa vakuetu tyina tuhongolelwa Nohamba, Jesus Kristu!

20 Inkha tulandula omahongolelo “ahonekwa mo nombuingwa” atutualako nekolelo mu Jeova mokueenda kueheteko liahulililako, makahoneka omanyina etu apeho “mombuingwa yomuenyo.” Tupondola okukapewa omuenyo uhapu! Moluotyo, tuesukisa OKUTALAMA opo tutange etyi Ombimbiliya ipopia, ATUTALE, opo tunoñgonoke etyi tyihangununa pala onthue, iya ATUTEHELELA mokutavela ehongolelo lia Jeova pehepano. Inkha tulinga ovipuka ovio, tupondola okukayovoka mo nonkhumbi ononene atukala nehambu liokulilongesa konthele Huku yetu omunongo, una oluembia, Jeova, apeho-apeho.—⁠Eclesiastes 3:11; Romanos 11:33.

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma