Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w22 Kapepo pp. 8-14
  • Etyi Omukanda Eholololo Upopia Tyihangununa-tyi Konondyale mba Huku?

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Etyi Omukanda Eholololo Upopia Tyihangununa-tyi Konondyale mba Huku?
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2022
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • ONONDYALE MBA HUKU MBAPOPIWA “MOMANYINGILIKILO”
  • OVALIE ONONDYAELE MBA HUKU?
  • ONTHYULILO YEKUNGA ENENE
  • ETYI ONDYALE ONENE YA HUKUMAIYA OKULINGWA
  • Jeova Uhololola Etyi “Matyiya Apa Katutu”
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2012
  • Uhatile Owoma Omanyama
    Omuenyo Wetu Woukristau Novilinga Vietu — Omukanda Wovilinga — 2019
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2022
w22 Kapepo pp. 8-14

ONTHELE YOKULILONGESWA 20

Etyi Omukanda Eholololo Upopia Tyihangununa-tyi Konondyale mba Huku?

“Onondaka ombo ambuveongiya pomphangu itiwa Alumagedom melaka lyo Hebeleu.” — EHOL. 16:16.

OTYIIMBO 150 Ovolei Huku Opo Muhupe

ETYI MATULILONGESAa

1. Oityi omukanda Eholololo utupopila tyayemba kovaumbili va Huku?

OMUKANDA Eholololo upopia okuti Ouhamba wa Huku wavialekwa keulu iya Satanasi keulu atewako. (Ehol. 12:1-9) Otyipuka otyo atyeeta ombembwa keulu, mahi pano pohi atyeeta ononkhumbi. Omokonda yatyi? Omokonda Satanasi uyele vana vafenda Siovaa noukuatyili pano pohi. — Ehol. 12:12, 15, 17.

2. Oityi matyiketukuatesako okukala ovakuatyili ku Siovaa?

2 Oñgeni matutualako okukala ovakuatyili ku Siovaa tyina Satanasi ametuutukila? (Ehol. 13:10) Otyipuka matyitukuatesako, okunoñgonoka ovipuka matukamona komutwe wandyila. Mongeleka, momukanda Eholololo apositolu Suau wapopia ovipuka oviwa matukamona apa katutu. Tyimwe povipuka ovio oviwa, okutala tyina onondyale mba Huku mbuhanyuako. Pahe matulilongesa etyi omukanda Eholololo upopia tyayemba konondyale ombo, netyi mambukalingwa.

ONONDYALE MBA HUKU MBAPOPIWA “MOMANYINGILIKILO”

Omanyama ahangununa omautumini apopiwa momukanda wa Daniele no momukanda Eholololo. Omanyana ekuana apopiwa momukanda wa Daniele okapitulu 7 atunda melunga liovanthu ovanyingi-nyingi iya ekahi nokuhongolela enyama liomitwe epandu-vali nalio likahi nokutunda melunga liovanthu ovanyingi-nyingi. Omutwe wapandu-vali wenyama liomitwe epandu-vali litumina enyama lionombinga onombali, iya enyama olio lionombinga onombali litumina enyama liotyivala tyotupia, kuna kuaumphama omukai ekunga. Enyoka enene, nenyama lionombinga onombali, nenyama liotyivala tyotupia, aayumbwa metala liotupia. Ovipuka ovio viapopiwa monthele ei mono palangalafu 4, 6, 9, 10, 19.

3. Oepi omanyingilikilo amwe apopiwa momukanda Eholololo?

3 Movelesikulu yotete, omukanda Eholololo utupopila otyipuka tyimwe tyapopiwa “momanyingilikilo.” Omanyingikilo oo ovipuka viapopiwa mahi vina etyi vihangununa. (Ehol. 1:1) Onondyale mba Huku nambo mbapopiwa momanyingilikilo oo. Momanyingilikilo oo, tuvasamo ovinyama ovinyingi, vihangununa onondyale mba Huku. Mongeleka, muapopiwa “enyama litunda melunga.” Enyama olio “lina onombinga ekwi, nomitwe epandu-vali.” (Ehol. 13:1) Akumoneka vali “enyama ekuavo litunda pohi.” Enyama olio alihimbika okupopia ngenyoka enene, tupu ankho likatula “otupia keulu atuya no pohi.” (Ehol. 13:11-13) Akumoneka vali enyama ekuavo lityalio, “enkhuhu” iya kombanda yalio kupumphi omukai ekunga. Omanyama oo etatu, ahangununa onondyale mba Siovaa Huku, Nouhamba wae. Naina, otyiwa tunoñgonoke ovalie onondyale ombo. — Ehol. 17:1, 3.

Omanyana ekuana apopiwa momukanda wa Daniele okapitulu 7 atunda melunga liovanthu ovanyingi-nyingi. Enyama liotete likahi ngonkhulika ina omapapatelo onkhombe. Enyama liavali likahi ngehunyu iya lina onomphati komulungu. Enyama liatatu likahi ngonkhapi iya lina omapapatelo ekuana nomitwe vikuana. Enyama liakuana enene lina ononkhono, lina omayo otyivela, nonombinga ekwi.

OMANYAMA EKUANA OMANENE

Omanyama oo ‘atundilila melunga.’ (Dan. 7:1-8, 15-17)Omanyama oo apunguhuna omautumini amonesa ononkhumbi ovanthu va Huku, okuhimbikila pomuvo wa Daniele (Opalangalafu 4, 7)

4-5. Oñgeni etyi tyapopia Daniel 7:15-17 tyitukuatesako okunoñgonoka onondyale mbapopiwa momanyingilikilo oo?

4 Opo tunoñgonoke ovalie onondyale ombo, tete tuna okunoñgonoka oityi tyihangununa omanyingilikilo oo. Okulinga ngotyo, otyo vala matyitukuatesako okunoñgonoka nawa etyi Ombimbiliya ipopia tyayemba konondyale ombo. Omanyingilikilo omanyingi avasiwa momukanda Eholololo ahangununwa momikanda omikuavo Viombimbiliya. Mongeleka, omuuli Daniele walotele ondyoi imwe amono “omanyama ekuana omanene atunda melunga.” (Dan. 7:1-3) Daniele apopi etyi omanyama oo ahangununa. Omanyama oo alekesa “onohamba” ononkhuana. (Tanga Daniel 7:15-17.) Ehangununo olio litukuatesako okunoñgonoka okuti omanyama apopiwa momukanda Eholololo nao apopia ovatumini.

5 Pahe matulilongesa omanyingilikilo amwe apopiwa momukanda Eholololo. Okulinga ngotyo, matyitukuatesako okunoñgonoka etyi Ombimbiliya ipopia tyayemba komanyingilikilo oo. Matuhimbika nomanyingilikilo omanyama. Tete matutale omanyama oo ovalie apopia. Pahe atutale etyi matyikalingwa omanyama oo. Okuhulililako, atulilongesa etyi ovipuka ovio vihangununa kuonthwe.

OVALIE ONONDYAELE MBA HUKU?

Enyama epandu-vali liapopiwa momukanda Eholololo, litundilila melunga liovanthu ovanyingi-nyingi. Lina onombinga ekwi, nomakolwa ekwi, lielifwa nonkhapi, lina omankhanya ekahi ngoehunyu, nomulungu wonkhulika.

ENYAMA LIOMITWE EPANDU-VALI

Enyama olio litunda melunga “lina onombinga ekwi, nomitwe epandu-vali, iya konombinga mbalio kuna omakolowa ekwi.” (Ehol. 13:1-4) Enyama olio lipunguhuna omautumini atumina ouye atee mononthiki mbuno. Omitwe epandu-vali omautumini epandu-vali ehole okumonesa ononkhumbi ovanthu va Huku (Opalangalafu 6-8

6. Olie enyama lina omitwe epandu-vali liapopiwa momukanda Eholololo 13:1-4?

6 Olie enyama lina omitwe epandu-vali? (Tanga Eholololo 13:1-4.) Tuamona okuti enyama olio likahi ngonkhapi, omankhanya alio ekahi ngo-ehunyu, omulungu walio ukahi ngo wonkhulika, tupu lina onombinga ekwii. Omanyama apopiwa momukanda wa Daniel okapulu 7, nao ongotyo ekahi. Momukanda Eholololo, etyi aunda-unda tyapopiwa vala menyama like, ha momanyama ekuana elikalela. Enyama olio kalilekesa vala outumini wike. Suau wapopia okuti likahi “nokutumina omihoko, novanthu, nomalaka, nomalongo.” Mokutala, lipopia outumini umwe omunene vali. (Ehol. 13:7) Enyama olio, lipunguhuna omautumini aeho ekahi nokutumina ouye auho atee mononthiki mbuno.b — Ecl. 8:9.

7. Oityi kese omutwe wotyinyama uhangununa?

7 Kese omutwe wotyinyama, uhangununa-tyi? Etyi tyivasiwa mokapitulu 17 komukanda Eholololo, tyitukuatesako okunoñgonoka enyama liapopiwa momukanda Eholololo okapitulu 13. Momukanda Eholololo 17:10, tuvasamo onondaka mbati: “Kuna onohamba epandu-vali: Ononthano mbatoka-le, ike oko ikahi, iya onkhuavo nkhele kainehike; mahi tyina yameya, ina okukala-ko vala katutu.” (Ehol. 17:10) Pomautumini ouye uno Satanasi aundapa nao, ena epandu-vali oo akala ngatyina “omitwe” vienyama. Omautumini oo, oo vali amonesile emone ovaumbili va Huku. Pomuvo apositolu Suau ankho ena omuenyo, omautumini etano ankho atokale. Omautumini oo, o Isitu, no Asilia, no Mbambilonia, no Medo-Pelesa no Gelesia. O Loma oyo outumini wa pandu. Ankho oyo ikahi nokutumina etyi Huku alekesa Suau ovipuka ovio memonekelo. Mahi outumini wa pandu-vali ankho mauhulililako oupi?

8. Oityi omutwe wa pandu-vali wenyama ulekesa?

8 Omaulo avasiwa momukanda wa Daniele etukuatesako okunoñgonoka olie omutwe wa pandu-vali wahulililako wenyama. Otyilongo patyi ankho matyitumina momuvo wonthyulilo, mokueenda “kuonthiki ya Tatekulu”? (Ehol. 1:10) Ovilongo vivali. Ovilongo ovio o Reino Unido no Estados Unidos de América. Monondaka ononkhuavo, Outumini Wouye Auho Anglo-Americana. Otyo tyilekesa okuti otyilongo otyo, otyo omutwe wa pandu-vali wenyama liapopiwa momukanda Eholololo 13:1-4.

Enyama lionombinga onombali mbukahi ngo nombinga mboongi, liapopiwa momukanda Eholololo. Liatunda menyama liomitwe epandu-vali iya liyumbwa metala liotupia.

ENYAMA LINA ONOMBINGA ONOMBALI MBUKAHI NGONOMBINGA MBONGI

Enyama olio “litunda pohi” iya lipopia “ngenyoka enene.” Enyama olio tupu “lilaukisa otupia keulu” iya lilinga omanyingilikilo “ngomuuli womatutu.” (Ehol. 13:11-15; 16:13; 19:20) Mokonda enyama lyo nombinga onombali iya tupu omuuli womatutu, Outumini Wouye Auho Anglo-Americana uyondya ovanthu vakala kombanda yeheke, nokuvepopila “vatambule enyingilikilo lienyama” lina omitwe epandu-vali nonombinga ekwi (Opalangalafu 9)

9. Iya enyama liokuna “onombinga onombali” mbukahi ngo mbongi, lihangununa-tyi?

9 Omukanda Eholololo okapitulu 13, utupopila okuti enyama liomitwe epandu-vali, Outumini Wouye Auho Anglo-Americana, malilingi ngetyi tyilinga enyama “lina onombinga onombali mbukahi ngonombinga mbongi mahi alihimbika okupopia ngenyoka enene.” Enyama olio “lilinga omanyingilikilo omanene komaiho ovanthu, atee umwe lilaukisa otupia keulu atuya no pohi.” (Ehol. 13:11-15) Omukanda Eholololo okapitulu 16 no 19 upopia enyama olio okuti “omuuli womatutu.” (Ehol. 16:13; 19:20) Omukanda wa Daniel upopia otyipuka tyelifwa notyo. Upopia okuti Outumini Wouye Auho Anglo-Americana ankho “maukaeta ehanyauno limwe enene.” (Dan. 8:19, 23, 24, okatoi) Iya otyo, otyo umwe tyamonekelepo mokueenda Kuovilwa Viavali Viouye Auho. Onombomba onombali valingile pala okumanako ovilwa mo Pacifico, tyilekesa okuti vokuatanga unene vo Grã-Bretanha novo Estados Unidos ankho velikuata-po umwe. Outumini Wouye Auho Anglo-Americana, tyotyili walingile umwe ngatyina uti “walaukisa otupia keulu atuya no pohi.”

Omukai ekunga waumphama kenyama liotyivala tyotupia lina omitwe epandu-vali nonombinga ekwi. Enyama liayumbwa metala liotupia.

ENYAMA ENKHUHU

Kenyama oko kuaumphama ekunga, Ombambilonia Onene. Enyama olio tupu lipopiwa okuti ohamba ya tyinana. (Ehol. 17:3-6, 8, 11) Tete ekunga olio litumina enyama, mahi konyima malihanyuako nenyama. Ekunga, onongeleya ambuho mbomatutu mbuli mouye. Enyama liatyo, hono o Nações Unidas, lilinga etyi ovatumini vouye vahanda (Opalangalafu 10, 14-17)

10. Oityi tyilekesa “otyilolo tyenyama?” (Eholololo 13:14, 15; 17:3, 8, 11)

10 Pahe matulilongesa otyilolo tyenyama ekuavo. Enyima olio lielifwa nenyama limitwe epandu-vali, tyelikalelako vala omokonda eli pahe lina otyivala otyikuhu. Enyama olio liihanwa okuti “otyilolo tyenyama” tupu “ohamba yatyinana.”c (Tanga Eholololo 13:14, 15; 17:3, 8, 11.) “Ohamba”oyo yapopiwa okuti ankho oko ili, konyima ayahakalako vali, iya pahe aimoneka vali. Otyipuka otyo tyelikuata umwe neongano lyo Nações Unidas, mokonda lilinga etyi omautumini vouye auho vahanda. Potete ankho liihanwa okuti o Liga das Nações. Mahi pomuvo Wovilwa Viavali Viouye Auho, alihanyuako. Etyi pakala pahe alimoneka vali.

11. Oityi omanyama oo alinga iya omokonda yatyi tuehesukisile okueetila owoma?

11 Movipuka omamanya oo alinga, ahongilinya ovanthu okuyala Siovaa, kumwe novaumbili vae. Suau wapopia okuti ‘aongiya onohamba mbo kombanda yoohi aiho’ pala Alumagedom, “ovilwa vionthiki onene ya Huku Wepondolo aliho.” (Ehol. 16:13, 14, 16) Mahi onthwe katuesukisile okueetila owoma. Huku yetu, Siovaa, liwa-liwa makayovola ovaumbili vae. — Eze. 38:21-23.

12. Omanyama oo aeho oityi maakalingwa?

12 Omanyama oo aeho oityi maakalingwa? Omukanda Eholololo 19:20 ukumbulula okuti: “Iya enyama alikuatwa, kumwe nomuuli womatutu, ankho ulinga omahuviso komutwe walio opo ayapule vana vatambula enyingilikilo lienyama na vana vafenda otyilolo tyalio. Avayumbwa metala liotupia liyoka no isofele tyina nkhele vena omuenyo.” Tyina nkhele ovatumini ovo vekahi umwe nokutumina, opo umwe maveya okuhanyuako pala apeho.

13. Ovitateka patyi ovatumini ovo vekahi nokuetela ovaumbili va Siovaa?

13 Oityi tuna okulinga? Mokonda Tuvakilisitau, onthwe tuhanda okukakatela mu Huku, no Mouhamba wae. (Suau 18:36) Opo tutyivile, tuna umwe okulinga ononkhono atuehelipake mopulitika youye uno. Okuahalingi onthele youye kamatyipepuka, mokonda ovatumini mavetukuluminya tutavele kuvo. Vana vehetavelele okukakatela mu Huku, mavatambula enyingilikilo lienyama. (Ehol. 13:16, 17) Iya vana mavapewa enyingilikilo lienyama olio, kamavapandwa na Siovaa, avapumbwa omuenyo wahapu. (Ehol. 14:9, 10; 20:4) Otyo tuesukisila umwe okulikuatehila opo tuahalinge onthele youye uno, namphila ovatumini mavetukuluminya tuhule kuvo!

ONTHYULILO YEKUNGA ENENE

14. Otyipuka patyi apositolu Suau apopia konyima, tyivasiwa momukanda Eholololo 17:3-5?

14 Apositolu Suau wapopia okuti ‘wahuvile unene’ etyi amuene otyipuka tyimwe. Oityi Suau amuene? Omukai wapumphama kenyama. (Ehol. 17:1, 2, 6) Omukai oo “ekunga enene” tupu wiihanwa okuti “Ombambilonia Onene.” “Onohamba mbo kombanda yohi mbalinga ouhayo wotyihola” nomukai oo. — Tanga Eholololo 17:3-5.

15-16. “Ombambilonia Onene” oityi, iya oñgeni tutyii?

15 “Ombambilonia Onene” oityi? Omukai oo kalekesa ovatumini vouye, mokonda omukanda Eholololo upopia okuti ukahi nokulinga ouhayo novatumini ovo. (Ehol. 18:9) Ngwe omukai oo ukahi nokutumina omauhamba oo, mokonda watiwa upumphi kombanda yao. Tupu, omukai oo havanthu vokulinga onondando mouye uno wa Satanasi. Muene ovo vapopiwa okuti “ovakuavitanda kombanda yohi.” — Ehol. 18:11, 15, 16.

16 Mombimbiliya, ondaka “ekunga” ipopia vana veliti vafenda Huku, mahi vafenda ono huku mbomatutu iya tupu omapanga ouye. (1 Crô. 5:25; Tia. 4:4) Mahi ovaumbili ovakuatyili va Siovaa, vapopiwa okuti “ovamphembela.” (2 Kol. 11:2; Ehol. 14:4) Onongeleya mbomatutu, mbatuka mo Mbambilonia yokohale. Ngotyo, Ombambilonia Onene, onongeleya ambuho mbomatutu mbuvasiwa mouye. — Ehol. 17:5, 18; tala onthele ili mo jw.org yati “O que é Babilónia, a Grande?”

17. Oityi Ombambilonia Onene maikalingwa?

17 Oityi Ombambilonia Onene maikalingwa? Omukanda Eholololo 17:16, 17 ukumbulula epulo olio okuti: “Onombinga ekwi ove wamona nenyama, mavikayala ekunga avekelipola ovipuka aviho avelisi muhoyo, iya avakalia ohitu yalio aveliyoko notupia. Mokonda Huku wapaka momitima viavo ehando liokufuisapo olusoke lwae.” Siovaa makayeka omautumini apopiwa okuti enyama enkhuhu, ine o Nações Unidas, opo vahanyeko onongeleya ambuho mbomatutu. — Ehol. 18:21-24.

18. Oñgeni matukala nonthumbi yokuti tutupu natyike tyelikuata no Mbambilonia Onene?

18 Oityi tuna okulinga? Onthwe tuna okukala ‘nonkhalelo yefendelo liasukuka ihena esilo komaiho a Huku.’ (Tia. 1:27) Katuhande okulinga ovipuka ovivi vilingwa mo Mbambilonia Onene, ngetyi onondongeso mbomatutu, novipito, nokuliatela kovitumino vya Huku! Onthwe tutualako okupopila ovanthu ‘vatunde-mo’ opo veheye okuhanyuako na Huku. — Ehol. 18:4.

ETYI ONDYALE ONENE YA HUKUMAIYA OKULINGWA

Enyoka enene liehena otyivala lina onombinga epandu-vali nomakolowa epandu-vali liavela outumini omanyama apopiwa momukanda wa Daniele naa apopiwa momukanda Eholololo. Enyoka enene liyumbwa metala liotupia.

ENYOKA ENENE LIOTYIVALA TYOTUPIA

Satanasi waavela enyama olio outumini. (Ehol. 12:3, 9, 13; 13:4; 20:2, 10) Mokonda Satanasi ondyale onene ya Siovaa, malikayumbwa metoto alikala-mo omanima 1.000. Tyina omuvo oo wamalambe, ‘Satanasi malikayumbwa metala liotupia no isofele’ (Opalangalafu 19-20)

19. “Enyoka limwe enene liotyivala tyotupia” oityi?

19 Omukanda Eholololo tupu upopia “enyoka limwe enene liotyivala tyotupia” (Ehol. 12:3) Enyoka olio lialuisile Sesusi no noandyu mbae. (Ehol. 12:7-9) Liutukila ovanthu iya liavela epondolo ovatumini aveho vouye. (Ehol. 12:17; 13:4) Naina enyoka olio olie? “Onyoka yo konthuko ina itiwa Eliapu Satanasi.” (Ehol. 12:9; 20:2) Satanasi oe uhongiliya onondyale ambuho mba Siovaa.

20. Oityi enyoka malikalingwa?

20 Oityi enyoka malikalingwa? Omukanda Eholololo 20:1-3 upopia okuti oandyu imwe yayumba Satanasi metoto limwe liaya kohi, tyihangununa okupakwa mokaleya. Omuvo Eliapu liakutwa, ‘kamalikayapula vali ovanthu vomalongo alo omanima 1.000 apwa.’ Tyina omanima oo amapu, Satanasi novilulu viae ‘mavakayumbwa metala liotupia no isofele,’ tyilekesa okuti aveho mavakanyimuako. (Ehol. 20:10) Nkhele soka oñgeni ouye maukakala tyina Eliapu novilulu vamanyimuako. Tyotyili, matyikehiwa unene!

21. Omokonda yatyi tuhambukilwa okunoñgonoka etyi tyapopiwa momukanda Eholololo?

21 Tyipameka unene okunoñgonoka etyi tyihangununa omanyingilikilo apopiwa momukanda Eholololo! Omanyingilikilo oo kaetukuatesako vala okunoñgonoka ovalie onondyale Siovaa, mahi tupu etukuatesako okunoñgonoka etyi onondyale ombo mambukalingwa. Naina, “una ehambu, oyo una utangela peulu, na vana vatehelela onondaka mbeulo eli.” (Ehol. 1:3) Mahi tyina onondyale mba Huku mbamanyimuako, ovipuka patyi oviwa ovaumbili ovakuatyili va Siovaa mavakapewa? Otyo matulilongesa-tyo monthele mailandulako.

OKUTI OVE UTYIHINANGELA?

  • Oñgeni tupondola okunoñgonoka omanyingilikilo avasiwa momukanda Eholololo?

  • Oityi tuahalingila ovipuka viopulitika?

  • Oñgeni matukala nonthumbi yokuti katukahi nokuhongiliyua no “Mbambilonia Onene”?

OTYIIMBO 23 Jeova Uhimbika Okutumina

a Momukanda Eholololo, muna omanyingilikilo omanyingi apopia ovalie onondyale mba Huku. Omukanda wa Daniele utukuatesako okunoñgonoka nawa etyi omanyingilikilo oo ahangununa. Monthele ei, matueleka oñgeni omaulo avasiwa momukanda wa Daniele, elifwa nomaulo avasiwa momukanda Eholololo. Okulinga ngotyo, matyitukuatesako okuimbuka ovalie onondyale mba Huku. Tupu matulilongesa etyi onondyale ombo mambukalingwa.

b Otyipuka otyikuavo tupopila okuti enyama liomitwe epandu-vali lipopia omautumini aeho atumina ouye, omokonda lina “onombinga ekwii.” Mombimbiliya, ombalulo ekwii ipopia otyipuka tyafuapo.

c Tyelikalela nenyama liotete, enyama eli litupu “omakolowa” konombinga mbalio. (Ehol. 13:1) Mokonda “liatunda mono hamba epandu-vali,” enyama olio litei kono hamba ombo opo litumine. — Tala onthele ili mo jw.org yati “O que é a fera de cor escarlate de Apocalipse capítulo 17?”

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma