Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w25 Tyitalale pp. 2-7
  • Wahasete Mbatisalwa

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Wahasete Mbatisalwa
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2025
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • OVA SAMALIYA VAMBATISALWA
  • SAULU WOKO TALUSU UMBATISALWA
  • KOLONELIU UMBATISALWA
  • OVA KOLINDU VAMBATISALWA
  • EYUMBA-NTHUMBI LIPONDOLA OKUHONDOVOLA ONOMPHUNDA
  • Twalako Okulandula Sesusi Tyina Wamambatisalwa
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2024
  • Wafwapo Ulipakule ku Siovaa?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2024
  • Tehelela Nawa Omakumbululo Omapulo aa
    2025-2026 Otyonge Tyonthiki Ike Nomutalelipo Womawaneno
  • Ovipuka Tulinga Ovio Vipopia Ine Tuyumba Umwe Onthumbi mu Siovaa
    Omwenyo Wetu Woukilisitau Novilinga Vietu — Omukanda Wovilinga — 2023
Tala vali
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2025
w25 Tyitalale pp. 2-7

ONTHELE YOKULILONGESWA 9

OTYIIMBO 51 Tuelipakula ku Huku!

Wahasete Mbatisalwa

“Pahe ñgaa ulinga-tyi vali? Katuka, mbatisalwa.” — OVIL. 22:16.

ETYI MATYIPOPIWA-MO

Mamupopiwa etyi tyapele ondundo ova Samaliya, nova Kolindu, na Saulu woko Talusu, na Koloneliu vambatisalwe, atutale oityi tutila etyi valingile noove matyikupe ondundo ukule motyili, ombatisalwa.

1. Oityi uhandela okumbatisalwa?

OVE UHOLE Siovaa Huku wekwaavela ovipuka aviho, nomwenyo? Wahanda umwe okutyilekesa okuti tyili umuhole? Tyimwe upondola okulinga tyimoneke okuti umuhole, okulipakula kwe, ombatisalwa. Tyina wamambatisalwa mokala mombunga ya Siovaa. Pahe opo, Tate yove, Epanga liove, mekululika ekutekula mokonda uwae. (Ovii. 73:24; Isa. 43:​1, 2) Tyina wamelipakula ombatisalwa mokapewa oviwa ovinyingi, tyimwe poviwa ovio omwenyo wahapu. — 1 Pet. 3:21.

2. Oityi matulilongesa monthele ei?

2 Okuti ove una tyimwe tyili nokukutyika okumbatisalwa? Ine una etyi tyili nokukutyika, have vala. Nkhele tyakohale kwali-ale ovanthu ovanyingi vesukisile okuyeka-po ovipuka ankho valinga, avapilulula omalusoko avo, vakale tyafwapo, vambatisalwe. Pehepano vena ombili vafenda Siovaa nehambu. Pahe oityi ulilongesila kovanthu vamwe vambatisalelwe pomuvo w’ovatumwa? Matulilongesa ovipuka ankho vipondola okuvetyika avahambatiswa, atutale evi tulilongesila kuvo.

OVA SAMALIYA VAMBATISALWA

3. Oityi ova Samaliya vamwe ankho vesukisa okulinga vambatisalwe?

3 Pononthiki mba Sesusi, ondaka omu Samaliya ankho ipopia vongeleya yali ko Sikei no ko Samaliya kombanda yo Sundeya. Pweetyi nkhele ovanthu vongeleya oyo yova Samaliya vehenembatisalwe, ankho vesukisa okunoñgonoka umwe nawa Ondaka ya Huku. Mwene ovanthu vongeleya yova Samaliya ankho vetavela okuti omikanda Huku atuma okuhoneka, vitano vala, okuhimbikila momukanda Ehimbikilo aloo momukanda Epalukununo. Mokutala tyafwa nomukanda wa Susuwee. Ova Samaliya tupu ankho vetyii umwe okuti Mesiya meya, mokonda Huku wetyipopile m’Epalukununo 18:​18, 19. (Swau 4:25) Pahe opo vambatisalwe, ankho vena okutavela okuti Sesusi o Mesiya watilwe meya. “Ova Samaliya ovanyingi” ngatyo umwe valinga. (Swau 4:39) Mahi vesukisile okututumba opo velivile nova Sundaa, mokonda ankho kavelivili. — Luka 9:​52-54.

4. Omu mutyipopila Ovilinga 8:​5, 6, 14, oityi tyalingile ova Samaliya vamwe etyi veiva evi Filipi apopia?

4 Oityi tyatwaile ova Samaliya kokumbatisalwa? Etyi Filipi aya no ko Samaliya ekevelongese ‘evi viayemba ku Kilisitu,’ ova Samaliya vamwe ‘avetavela Ondaka ya Huku.’ (Tanga Ovilinga 8:​5, 6, 14.) Filipi ankho omu Sundaa, mahi ova Samaliya avehesuku nootyo, avetavela umwe vala. Mokutala ova Samaliya vasokele konovelesikulu mb’Ombimbiliya, mbupopia okuti Huku utupu okapungulula. (Epal. 10:​17-19) Ova Samaliya ‘avatehelela umwe nawa evi Filipi eli nokupopia’ viyemba ku Kilisitu, avetyimono umwe okuti Filipi watumwa na Huku. Tupu Filipi alingi omaelema omanyingi, ahakula ovanthu, ataata ovilulu. — Ovil. 8:7.

5. Oityi welilongesila kova Samaliya?

5 Ova Samaliya ankho vapondola okusoka okuti, mokonda onthwe katulivili nova Sundaa, ngwe Filipi omu Sundaa, tupu evi eli nokulongesa katuneviive, opo naina twehemutehelelei. Mahi nii hatyoko vasokele. Ova Samaliya kavasetele-ale, etyi vetyimona okuti etyi Filipi eli nokulongesa otyili, avambatisalwa. Ombimbiliya ipopia okuti: “Etyi vetavela Filipi, una ankho upopia oviwa ovipe Viouhamba wa Huku, nenyina lya Sesusi Kilisitu, atyiti umwe novalume novakai aveho avambatisalwa.” (Ovil. 8:12) Pahe okuti noove wayumba-ko onthumbi yokuti Ondaka ya Huku otyili? Uhole okutyimona okuti Onombangi mba Siovaa vetupu okapungulula, velihole umwe ngeetyi tyina okulinga Ovakwa-Kilisitu? (Swau 13:35) Naina wehelisete-sete vali, mbatisalwa oyumbu-ko onthumbi okuti Siovaa mekuyambe.

6. Oityi welilongesila ku Ruben?

6 Umwe utiwa o Ruben ukala ko Alemanha, wekulila umwe p’Onombangi. Mahi pweetyi omututu, ankho utupu nawa onthumbi yokuti Siovaa okweeli. Oityi alingile tyemukwatesileko? Etyi amona okuti otyipuka otyo ketyii umwe nawa, asoko okulilongesa-tyo vali nawa. Ruben wati: “Pokulilongesa ankho ndyiovola ovipuka vimpha onthumbi yokuti Siovaa okweeli. Andyipalaika-po okulilongesa osapi ipopia ine ovipuka vieya-ko vala avike.” Ruben atange omukanda wati, Existe um Criador Que Se Importa com Você? Omukanda oo aumukwatesako ayumbu-ko onthumbi okuti Huku okweeli. Pahe elipopila ati: ‘Ouu, Siovaa naina okweeli umwe.’ Etyi nthiki imwe Ruben aya Kombala yo Nombangi mba Siovaa, amono otyipuka ovanthu va Huku velihole, velikwata-po ouye auho, etyipande unene. Etyi akondoka ko Alemanha ahasete-ale vali ambatisalwa, ngwe opo ankho una vala omanima 17. Ine noove una vimwe wahakolele nawa, opo lilongesa-vio umwe nawa momikanda vietu. Tyina wamelilongesa okala “nenoñgonoko liotyotyili,” opo moyumbu-ko onthumbi. (Efe. 4:​13, 14) Tyina wameivi otyipuka ovanthu va Huku mouye auho, velikwata-po, velihole, na tyina wamelimonena-ko mwene mewaneno lienyi, mohumbu vali unene vakwetu tufenda navo mouye auho.

SAULU WOKO TALUSU UMBATISALWA

7. Oityi Saulu ankho asoka tyihekahi nawa?

7 Tutalei etyi tyalingile Saulu woko Talusu. Ankho walongeswa umwe nawa ovitumino vyo va Sundaa, ankho ulingwa unene onthilo nova Sundaa vakwavo. (Ngal. 1:​13, 14; Fili. 3:5) Pomuvo pana ova Sundaa ovanyingi ankho vasoka okuti ovalanduli va Kilisitu vatyitukila-po otyili, pahe na Saulu atutumba umwe nokuvehukaisa. Saulu ankho usoka okuti etyi eli nokulinga otyo umwe Huku ahanda. (Ovil. 8:3; 9:​1, 2; 26:​9-11) Pahe etyi Saulu etavela Sesusi ambatisalwa, opo nae ankho uli umwe nokuti nafwapo ndyihukaiswe.

8. (a) Oityi tyatwaile Saulu kokumbatisalwa? (b) Omu mutyipopila Ovilinga 22:​12-16, oityi Ananiya alingile akwateseko Saulu? (Tala olutalatu.)

8 Oityi tyatwaile Saulu kokumbatisalwa? Etyi nthiki imwe Sesusi apopia na Saulu, Saulu avetwa notyitei tyatunda keulu, ahamono-po vali. (Ovil. 9:​3-9) Saulu akala ononthiki ononthatu tyahamono-po, tyahali, otyo asoka umwe nawa kotyipuka otyo amona. Tyili, Saulu etyimono okuti Sesusi o Mesiya, ya ovalanduli va Sesusi ovo ovafendi votyotyili. Saulu pahe ahimbika okulivela onombei etyi etavelele ovanthu vaipae Sitevau. (Ovil. 22:20) Etyi palamba ononthiki ononthatu, omulongwa umwe utiwa o Ananiya, eya akwatesako Saulu nolwembia, emupatula omaiho ati, katuka mbatisalwa wahasete vali. (Tanga Ovilinga 22:​12-16.) Saulu elipake umwe koututu etavela etyi akwateswako na Ananiya, ahasete ambatisalwa umwe. — Ovil. 9:​17, 18.

O Saulu unyingila momeva ambatisalwe. Vakwavo veli nokumutala vahambukwa.

Ine pena ou ukuti hahe umbatisalwe, okuti molingi nga Saulu? (Tala opalangalafu 8)


9. Oityi welilongesila ku Saulu?

9 Tuna ovinyingi tulilongesila ku Saulu. Saulu ankho upondola okusoka ati, mokonda nankhimana, ovanthu vandinga onthilo, nahambatisalwe. Mahi ngwe hatyoko asokele ngootyo. Mwene welipakele koututu, etyi alongeswa tyiyemba ku Kilisitu etyitavela, alingi omulanduli wa Kilisitu. (Ovil. 26:​14, 19) Saulu ankho wesuka umwe natyo tyokukala omulanduli wa Kilisitu, namphila ankho etyii okuti tyipondola mahukaiswa. (Ovil. 9:​15, 16; 20:​22, 23) Pahe etyi ambatisalwa-le, atwalako okuyumba-ko onthumbi okuti Siovaa memukwatesako okukoleleya movitateka. (2 Kol. 4:​7-10) Noove tyipondola tyina wamambatisalwa olingi Ombangi ya Siovaa, ovanthu mavekuhukaisa, okuti hatyo avekuhongilinya okulinga evi viapenga. Mahi yumba-ko onthumbi, Siovaa na Sesusi mavekukwatesako, utyivile okukoleleya otwalako okufenda Siovaa. — Fili. 4:13.

10. Oityi welilongesila ku Anna?

10 Umwe utiwa o Anna wekulila mo Europa, meumbo liavo ankho vapopia elaka litiwa o Kurdu. Ovanthu ovo, ombunga aiho ikala meumbo like. Etyi mee yae ambatisalwa, Anna ankho una vala omanima 9. Anna aende ku tate yae, ati naame nahanda okulongaiswa Ombimbiliya. Ahimbika okulilongesa Ombimbiliya no Nombangi mba Siovaa, mahi vavo avehetyihande. Ovanthu vomuhoko wo Kurdu vasoka okuti omunthu kapondola okutunda mongeleya yovakwaukulu vae, alingi Ombangi ya Siovaa. Kuvo otyipuka otyo tyikundisa. Pahe etyi Anna atuukisa omanima 12, aende vali ku tate yae ati, tate nahanda okumbatisalwa. Tate yae emupulu ine oe mwene wetyisoka tyokumbatisalwa aa pena ou uli nokumuhindila. Anna akumbulula ati: “Ame ndyihole Siovaa.” Tate yae ati, opo naina kambatisalwe. Etyi Anna pahe ambatisalwa, vavo avahimbika okumupenya nokumulinga onya. Umwe po vavo emuti: “Ine welipakele vala movipuka viokwasila, otyo upwena vala, ñgeno hahe vali tyipona okulinga Ombangi ya Siovaa.” Oityi tyakwatesileko Anna? Anna wati: “Siovaa wankhwatesako andyimono ononkhono. Oo mee na tate navo vankhwatesileko unene.” Anna tyina amamono okuti Siovaa wemukwatesako, otyipuka otyo utyihoneka. Pahe tyina pamakala, uti alingi akatala pomukanda opo, opo ahalimbwe etyi Siovaa ehole okumukwatesako. Ine ove walinga otyiho tyokuhukaiswa, Siovaa noove mekukwatesako. — Hemb. 13:6.

KOLONELIU UMBATISALWA

11. Oityi ankho tyipondola okulingisisa Koloneliu ahambatisalwa?

11 Ombimbiliya tupu ipopia etyi tyalingile Koloneliu. Koloneliu ankho onkhalamutwe yomafwalali, uhongolela omafwalali ena 100 ova Loma. (Ovil. 10:1 no katoi.) Mokonda yotyilinga otyo, pahe ankho wankhimana, ovanthu vemulinga onthilo. Mahi Koloneliu “ankho una okankhenda ulinga otyali ovanthu.” (Ovil. 10:2) Pahe Siovaa atumu Petulu akapopile oviwa ovipe Koloneliu. Okuti mokonda yokwankhimana Koloneliu welityinkhile ahambatisalwa?

12. Oityi tyatwaile Koloneliu kokumbatisalwa?

12 Oityi tyatwaile Koloneliu kokumbatisalwa? Ombimbiliya ipopia okuti ‘Koloneliu no vomeumbo liae, aveho ankho vatila Huku.’ Tupu Koloneliu apeho ankho ulivondela ku Huku. (Ovil. 10:2) Etyi Petulu akapopila Koloneliu oviwa ovipe, Koloneliu no vomeumbo liae, aveho avetavela, avahasete-po-ale avambatisalwa. (Ovil. 10:​47, 48) Koloneliu ankho wetyipaka umwe komutima, tyokuyeka-po ovipuka viapenga, opo tyitie umwe nae no vomeumbo liae vafende Siovaa. — Susu. 24:15; Ovil. 10:​24, 33.

13. Oityi welilongesila ku Koloneliu?

13 Koloneliu nae ankho wankhimana nga Saulu. Pahe Koloneliu ankho upondola okusoka ati, nkhele nahambatisalwe liwa, nahalinge liwa omulanduli wa Kilisitu. Mahi otyo hatyoko Koloneliu asokele. Okuti noove, una otyipuka tyimwe mosukisa okuyeka-po opo umbatisalwe? Ine una tyimwe usukisa okuyeka-po, Siovaa mekukwatesako. Ine wetyipaka komutima tyokufenda Huku ngeetyi ahanda, opo mekukwatesako.

14. Oityi welilongesila ku Tsuyoshi?

14 Umwe utiwa o Tsuyoshi woko Japão, wesukisile okutala nawa ovilinga alinga akale tyatamo mokumbatisalwa. Movilinga viae, ankho ukwatesako omukulu umwe wakalela komutwe osikola imwe itiwa Ikenobo, mulongeswa okuviukisa ononthemo. Tyina ovanthu vena omutambo, ankho vakalanda ononthemo komukulu oo. Omukulu watyo oo, ankho wenda komitambo viatyo ovio, akala poviso vilingilwa otyikahuku tyavo. Tyina omukulu oo ehe-po, Tsuyoshi oe umukalela-po. Etyi Tsuyoshi anoñgonoka otyili tyiyemba kononkhia, amono okuti nkhele kapondola okumbatisalwa mokonda wenda koviso ovio. Pahe mwene elisoko, ayeke-po okwenda poviso ovio. (2 Kol. 6:​15, 16) Tsuyoshi otyipuka otyo etyipopila omukulu oo ankho aundapa nae. Akutuku-tyi? Tsuyoshi atwalako novilinga viae, mahi pahe ankho kelipake vali poviso vilingwa pomitambo. Alongeswa vala Ombimbiliya enima, ambatisalwa.a Ine noove usukisa okutala nawa ovilinga ulinga uhambukiswe Siovaa, kala tyityii okuti matyiti umwe noove no vomeumbo liove Siovaa memutekula. — Ovii. 127:2; Mat. 6:33.

OVA KOLINDU VAMBATISALWA

15. Oityi ankho tyipondola okutyika ova Kolindu avahambatisalwa?

15 Ovanthu vomepunda-umbo lyo Kolindu, ankho vehole unene omalumono, valinga ovipuka viasila. Ovipuka ankho valinga Siovaa kevihande. Pokati kovanthu ngoovo, omunthu uhanda okukwata-po oviwa ovipe ankho usukisa umwe okulikwatehila. Mahi mwene tyilinga ovipuka, etyi Paulu aya kepunda-umbo olio ekevepopila oviwa ovipe viyemba ku Kilisitu, “ova Kolindu ovanyingi ankho veli nokutehelela avetavela, avambatisalwa.” (Ovil. 18:​7-11) Tyina pahe tyiti kounthiki, Tatekulu Sesusi Kilisitu apopila Paulu mondyoi emuti: “Mepunda-umbo omu nkhele ndyina-mo ovanthu ovanyingi.” Paulu akala-ko umwe enima nonohanyi epandu otyo alongesa ovanthu Ondaka ya Huku.

16. Oityi tyakwatesileko ova Kolindu avayeke-po ovipuka vipondola okuvetyika kokumbatisalwa? (2 Ova Kolindu 10:​4, 5)

16 Oityi tyatwaile ova Kolindu kokumbatisalwa? (Tanga 2 Ova Kolindu 10:​4, 5.) Tyakwatesileko ovanthu vomo Kolindu avapiluluka, Ondaka ya Huku n’omphepo ikola ya Huku. (Hemb. 4:12) Ovanthu vomo Kolindu vetavelele oviwa ovipe viyemba ku Kilisitu, avayeke-po ounkholwa, noumphulu, nouhayo wokulihanda, novikwavo vali. — 1 Kol. 6:​9-11.b

17. Oityi welilongesila kova Kolindu?

17 Namphila ova Kolindu vamwe ankho vena ovipuka vakakatela, vieveika komutima vesukisa okuyeka-po, kavasokele avati, naina tyikale-po vala kamatutyivili-ale okulinga ovalanduli va Kilisitu. Mahi velikwatehilile avanyingila mondyila yahita itwala komwenyo uhapu. (Mat. 7:​13, 14) Okuti noove una tyimwe tyapenga usukisa okuyeka-po, opo umbatisalwe? Opo naina likwatehila, twalako okututumba. Ita ku Siovaa ekwaavele omphepo yae ikola ikukwateseko, utyivile okukoleleya, ohawane-po vali pokapuka oko kapenga.

18. Oityi welilongesila ku Monika?

18 Monika ukala kotyilongo tyimwe tyitiwa o Geórgia, welikwatehilile unene ayeke-po omupopio wasila, nokutala nokutehelela ovipuka vihekahi nawa. Pahe ekulu umwe motyili ambatisalwa. Monika wati: “Pouhikwena, etyi nehenembatisalwe, tyankhwatesileko okulikwambela. Siovaa ankho utyii okuti nahanda okulinga etyi tyaviuka, ya apeho ankho unkhwatesako, unthyongolela.” Etyi Monika atuukisa omanima 16, ambatisalwa. Okuti ove una okapuka kamwe usukisa okuyeka-po ufende umwe nawa Siovaa? Opo twalako okwiita ku Siovaa ekukwateseko upiluluke. Siovaa omuna-tyali mekwavela omphepo yae ikukwateseko. — Swau 3:34.

EYUMBA-NTHUMBI LIPONDOLA OKUHONDOVOLA ONOMPHUNDA

19. Oityi matyikukwatesako okukoleleya ovitateka vilinga ngonomphunda? (Tala olutalatu.)

19 Yumba-ko onthumbi okuti Siovaa ukuhole ya uhanda ove ukale mombunga yae. Otyo umwe otyo Siovaa ekuhandela naapa hamwe una vimwe viya nokukutyika okumbatisalwa. Kumbi Sesusi wapopilile ovatumwa vae, ati: “Ine eyumba-nthumbi lienyi lielifwile vala pokañgima okatutu, nomphunda ei mwiiti umwe: ‘Tunda apa enda no oko’, ayeende, natyike tyimupona.” (Mat. 17:20) Ovanthu vokuli nokutehelela Sesusi, apa vahimbika okumulandula ankho pena-le ononthiki, mahi eyumba-nthumbi liavo, ankho litwalako nokupama. Sesusi evepopila okuti ine velikwatehila avapameka eyumba-nthumbi liavo, Siovaa mevekwatesako avetyivili okukoleleya ovitateka vilinga ngonomphunda, avalingi ngatyina uti velipola-vio. Siovaa noove mekukwatesako okulinga otyipuka otyo.

Ovakwetu tufenda navo veli motyonge, otyo vapokela tyina vokwambatisalwa valamba.

Yumba-ko onthumbi, Siovaa ukuhole, uhanda ukale mombunga yae. (Tala opalangalafu 19)c


20. Povanthu twelilongesa monthele ei, ovepi wapanda vali?

20 Ine noove wamona tyimwe tyili nokukutyika kokumbatisalwa, tutumba lipola-tyo haa ombatisalwa. Upondola okupola ononkhono mweetyi tyalingile vana vambatisalelwe pomuvo w’ovatumwa, novo momanima ano. Etyi ovanthu ovo valingile tyipondola okukwaavela ononkhono, atyikupe ondundo yokulipakula ku Siovaa ombatisalwa. Ine umbatisalwa, petupu onthiki molivele.

OITYI WELILONGESILA . . .

  • kova Samaliya?

  • ku Saulu woko Talusu na Koloneliu?

  • kova Kolindu?

OTYIIMBO 38 Ngwe Mekupameka

a Tala ehipululo lya Tsuyoshi Fujii, mo Despertai! 8 ya Agosto yo 2005, pefo 20-23.

b Tala mo site jw.org ovindiu yati: ‘Omokonda Yatyi Uhambatisalelwa?’

c ONONDAKA MBOKUHANGUNUNA OLUTALATU: O vakwetu tufenda navo vahambukwa valiepesa vakwavo vambatisalwa.

    Nyaneka Publications (1998-2026)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma