Okukala Nekolelo Upandwa na Huku
“Kalei ovahetekeli va vana vapiñgana omilao mokonda yekolelo noumphua-lundo.”—HEBREUS 6:12.
OTYIIMBO: 86, 54
1, 2. Otyitateka patyi Jefete nomona wae vakalele natyo?
OMONA umwe omuhikuena etyi amona he, ahambukwa unene emuhatekela. Ankho wahambukua unene mokonda he waile kovilwa, weya wahupa. Mokonda he wafinda ovilwa, omona oo ahimbika okuimba tyahambukwa, otyo anyana. Mahi etyi He alinga atyimuhuvisa. Watandula ovikutu viae muene, eliyavela ati: “Tatiei mona wange! Naikulila Jeova omulungu wange, moluotyo hipondola vali okulikondola.” Pahe apopila omona wae okuti, nalinga omulao umwe ku Jeova maupilulula omuenyo wove. Omulao oo ankho alinga ulekesa okuti omona wae ankho kapondola okunepwa, nokukala novana. Mahi omona oo emukumbulula nawa, emupopila okuti: Fuisapo etyi wapopila Jeova. Ekumbululo olio aava lialekesa okuti ankho wafuapo iya kese etyi Jeova emuita metyilingi. (Juízes 11:34-37) Etyi he amona okuti omona wae una ekolelo, ahambukwa unene mokonda ankho pahe utyii okuti omona wafuapo pala okulinga etyi matyihambukiswa Jeova.
2 Jefete nomona wae ankho vayumba onthumbi mu Jeova no monkhalelo Jeova alinga ovipuka. Ankho ovakuatyili alo umwe tyina tyihapepukile. Mokonda ankho vahanda okulinga etyi Jeova etavela, otyo ankho tyilekesa okuti mavapeseka kovipuka vimwe ankho vehole.
3. Oñgeni ongeleka ya Jefete nomona wae ipondola okutukuatesako hono?
3 Ha apeho tyapepuka okukala ovakuatyili ku Jeova. Pamwe opo tulekese okuti tuvakuatyili tuna ‘yokukala novilwa ovinene mekolelo.’ (Judas 3) Opo tutyivile okulinga ngotyo, tulilongesei oñgeni Jefete nomona wae vakoleleyile motyipuka tyapilulula omienyo viavo. Oñgeni valekesile okuti ovakuatyili ku Jeova?
KALA OMUKUATYILI WAHAHAPELELE OUYE
4, 5. (a) Otyitumino patyi Jeova avelele ova Isilayeli etyi vehika Motyilongo Valaelwe? (b) Ngetyi tyipopia Salmo 106, oityi tyaendele nova Isilayeli mokonda yokuhetavelele?
4 Jefete nomona wae ononthiki ambuho ankho vatala ovitateka ova Isilayeli vakala navio, tyina vehetavela Jeova. Omanima 300 konyima, Jeova waavelele ova Isilayeli otyitumino tyokuipaa ovanthu aveho ankho vakala Motyilongo Tyalaelwe vafenda ovikahuku viomatutu, mahi ova Isilayeli avehetavela otyitumino otyo. (Deuteronômio 7:1-4) Mokonda yotyo, ova Isilayeli avahimbika okuhetekela Ovakanaa, navo avafende ovikahuku viomatutu, nokutyinda omuenyo wasila.—Tanga Salmo 106:34-39.
5 Mokonda ova Isilayeli ankho kavetavelele, Jeova eheveyakulila konondyale mbavo. (Juízes 2:1-3, 11-15; Salmo 106:40-43) Otyipuka otyo, tyipondola hamwe tyepuilisile unene ovanthu ankho vehole Jeova okukala ovakuatyili momuvo oo wepuiya. Mahi, Ombimbiliya ipopia ovanthu vali nekolelo, Jefete nomona wae na Elkana na Ana na Samuele. Ovo aveho ankho vatokola okulinga etyi tyihambukiswa Jeova.— 1 Samuel 1:20-28; 2:26.
6. Omahongaiyo patyi hono ekahi mouye iya oityi onthue tuna okulinga?
6 Hono, ovanthu vena omalusoke ngovanthu ankho vakala mo Kanaa. Vasoka vala okulihanda, noungangala nonombongo. Mahi Jeova utuavela omalondolo ayandyuluka nawa. Uhanda okutuamena, ngetyi ankho ahandele okuamena ova Isilayeli komahongiliyo omavi. Oityi tulilongesila kuetyi ova Isilayeli valingile? (1 Coríntios 10:6-11) Onthue tuna okulinga atyiho tuvila, opo tuhakale nomalusoko ovanthu vo mouye. (Romanos 12:2) Okuti matulingi ononkhono opo tulinge ngotyo?
JEFETE WATUAILEKO NOUKUATYILI AHANUMANA
7. (a) Oityi ovanthu va Jefete vemulingile? (b) Oñgeni Jefete akalele?
7 Pononthiki mba Jefete, ova Isilayeli ankho valingwa onya nova Filisteu, nova Amom, mokonda yokuehetavelele ku Jeova. (Juízes 10:7, 8) Tupu tyihenondyale ombo vala, Jefete ankho una vali ovitateka ovikuavo nombunga yae nononkhalamutwe mbova Isilayeli. Mokonda ovanthu vae ankho vemulinga onkhi tupu vemuyele iya avemutaata pohika yae. (Juízes 11:1-3) Mahi Jefete namphila ankho alingwa onya na vakuavo kakalele nonkhongo. Oñgeni onthue tutyii? Tutyii mokonda etyi ononkhalamutwe mbelongo vemuita evekuateseko, Jefete kasetele aende ekevekuateseko. (Juízes 11:4-11) Oityi tyakuatesileko Jefete okulinga ngotyo?
8, 9. (a) Onondonga patyi mbukahi Movitumino Viapelwe Moisesi, viakuatesileko Jefete? (b) Oityi ankho tyakolela vali ku Jefete?
8 Jefete wali efualali limwe lina ononkhono, tupu ankho wii nawa ovipuka viaendaile nova Isilayeli Novitumino Viapelwe Moisesi. Onkhalelo ankho Jeova atekulile ovanthu Vae tyalongesile Jefete okunoñgonoka ovitumino via Huku konthele yetyi tyaviuka netyi tyapenga. (Juízes 11:12-27) Enoñgonoko olio alimukuatesako okulinga omatokolo ekahi nawa. Ankho wii oñgeni Jeova atala omunthu ukala nonyengo, omunthu wokupaka onkhongo, tupu ankho utyii okuti Huku uhanda ovanthu Vae vakale nohole kumwe na vakuavo. Ovitumino Viapelwe Moisesi vipopia oñgeni ovanthu vena okulitekula na vakuavo, alo umwe vana veveyele.—Tanga Êxodo 23:5; Levítico 19:17, 18.
9 Ongeleka ya Jose tyafuile nayo yakuatesileko Jefete. Ankho wanoñgonoka okuti Jose wakalele nokankhenda novakulu vae, namphila ankho vemuyele. (Gênesis 37:4; 45:4, 5) Okusoka ongeleka oyo tyafuile tyakuatesileko Jefete okutekula vakuavo monkhalelo ihambukiswa Jeova. Tyotyili ombunga ya Jefete yemulingile onya. Mahi okuyakulila enyina lia Jeova, novanthu vae, ankho ku Jefete tyakolela vali tyipona okukala nonyengo. (Juízes 11:9) Ankho watokola okukala omukuatyili ku Jeova. Mokonda yotyituwa otyo, Jeova eveavela ononkhano onongwa, nae nova Isilayeli aveho.—Hebreus 11:32, 33.
Tuhayekei onyengo itulingisise atuyekepo okuundapa movilinga via Jeova
10. Oñgeni tupondola okuyeka ovitumino via Huku vihongolele omuenyo wetu?
10 Okuti tupondola okulilongesila ku Jefete? Oityi matulingi inkha Ovakuatate vetu vetulinga etyi tyitunumanesa, ine hamwe vetulinga etyi tuhahandele? Tuhayekei onyengo itulingisise atuyekepo okuundapa movilinga via Jeova. Wahayekepo okuenda Komaliongiyo, wahayekepo okukala kumwe novakuatate mewaneno. Tuhetekelei Jefete, okutavela ku Jeova. Okulinga ngotyo matyitukuatesako okulambela movitateka, atuave ongeleka ongwa kuvakuetu.—Romanos 12:20, 21; Colossenses 3:13.
OKUUNDAPA NOUPWA-LUNDO OTYILEKESO TYEKOLELO LIETU
11, 12. Omphango patyi Jefete alingile iya muakutikinya-tyi?
11 Jefete ankho utyii okuti Huku oe memukuatesako okuyovola ova Isilayeli kova Amom. Moluotyo apopila Jeova okuti ankho unkhuatesako andyifindi mandyikuavela “otyilikutila tyayokwa,” omunthu matetekela okutunda meumbo liange tyina ndyitunda kovilwa. (Juízes 11:30, 31) Otyo tyihangununa-tyi?
12 Jeova ankho ketavela ovilikutila viokuyoka ovanthu, moluotyo Jefete ankho kapopile okuava otyilikutila tyokuyokwa. (Deuteronômio 18:9, 10) Ngetyi tyipopia Ovitumino Viapelwe Moisesi, otyilikutila ankho otyiawa omunthu apondola okuavela vala Jeova. Ngotyo otyilikutila Jefete apopia, tyihangununa okuti omunthu maave ku Jeova una okuundapa mekaka liefendelo omuenyo wae auho. Jeova etavela etyi Jefete apopia iya emukuatesako afindi ovilwa. (Juízes 11:32, 33) Mahi olie Jefete ankho maavela Jeova?
13, 14. Onondaka mba Jefete mbukahi mu Juízes 11:35 mbulekesa konthele yekolelo liae?
13 Nkhele soka kotyitateka tyapopiwa konthyimbi yonthele ei. Etyi Jefete atunda kovilwa, omunthu watetekela okutunda meumbo liae ahatekela kwe, omona wae ankho ehole unene iya oe vala ankho enae! Okuti Jefete ankho makala omukuatyili muetyi apopilile Jeova? Okuti mayeke omona wae akaundapele Jeova mekaka liefendelo omuenyo wae auho?
14 Ovitumino via Huku, ovio viakuatesako Jefete okulinga omatokolo omawa. Tyafuile wahinangelele onondaka mbukahi mu Êxodo 23:19, mbapopia okuti ovanthu va Huku vena okukala tyafuapo pala okuavela Jeova ovipuka oviwa venavio. Otyitumino otyo tupu ankho tyipopia okuti omunthu tyina amalingi omulao ku Jeova, “kapondola vali okupilulula. Una umwe okulinga ngetyi apopia.” (Números 30:2) Ngetyi tyalingile omukuatyili Ana, wakaleleko omuvo wike na Jefete, na Jefete wafuisilepo omulao wae namphila ankho tyepuiya unene tyilinge kwe tyilinge komona wae. Omona wae ankho una okukaundapa mekaka liefendelo, ahakala novana. Moluotyo ankho kamakala nepingo menyina lia Jefete, alo umwe motyilongo tyae. (Juízes 11:34) Namphila ankho Jefete ei ovipuka ovio, noukuatyili ati: “Ame naikula omulungu wange ku Jeova, hipondola okukondoka konyima.” (Juízes 11:35) Jeova etavela otyilikutila tya Jefete iya emuyambe. Okuti ankho ove, ñgeno wakala omukuatyili nga Jefete?
15. Omulao patyi vamwe puonthue hono valinga? Iya oñgeni tupondola okulekesa okuti tuna ekolelo?
15 Tyina tulipakula ku Jeova, tumupopila okuti tuhanda okulinga ehando liae, natyike tyitutyilika. Tutyii okuti ha apeho tyapepuka okufuisapo etyi tuapopia. Oñgeni tukala tyina tuamaitua tulinge otyipuka tyimwe onthue tuhahande? Inkha tulikuatehila atuhakala nowoma, atukala tyafuapo opo tutualeko okutavela Huku, ngotyo matulekesa okuti tukahi nokufuisapo etyi tuapopia. Tupondola okupumbwa ovipuka vimwe oviwa, mahi okuyambwa na Jeova otyiwa vali. (Malaquias 3:10) Iya oityi omona wa Jefete alinga? Oñgeni akala etyi eiva omulao wa tate yae?
Oñgeni matulekesa okuti tuna ekolelo ngo lia Jefete nomona wae? (Tala pono palagrafu 16, 17)
16. Oityi omona wa Jefete alinga etyi eiva omulao wa tate yae? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)
16 Omulao wa Jefete welikalela no wa Ana. Ana walaele okuava omona wae Samuel opo akaundape mekaka liefendelo ngomu Nazireu. (1 Samuel 1:11) Omunazireu ankho upondola okunepa, akala novana. Mahi omona wa Jefete waavelwe ngatyina “otyilikutila tyayokwa,” ngotyo ankho kapondola okunepwa, tupu kapondola okukala novana. (Juízes 11:37-40) Nkhele soka! Omona oo ankho upondola okunepwa nomulume una ovituwa oviwa mokonda tate yae ankho onkhalamutwe yo Isilayeli. Pahe ankho makala ngomupika mekaka liefendelo. Oityi omona oo alinga? Etyi alinga tyalekesa okuti ankho ovilinga via Jeova vikahi pomphangu yotete momuenyo wae, apopila tate yae okuti: ‘Tate ndinge ngetyi wapopila Jeova.’ (Juízes 11:36) Omona wa Jefete wapumbilwe okunepwa nokukala novana mokonda ankho wesuka vali nokuumbila Jeova. Oñgeni tupondola okukala notyituwa tyokuliava ngo tyae?
Omona wa Jefete waholovonene okuhanepwa nokukala novana opo aumbile Jeova
17. (a) Oñgeni tupondola okulandula ongeleka ya Jefete nomona wae? (b) Onondaka mbukahi mu Hebreus 6:10-12 mbukuavela ondundo ulinge-tyi?
17 Ovakuendye novahikuena ovanyingi Ovakristau, vaholovona okuhanepe ine okuhakala novana. Mokonda yatyi? Omokonda vahanda okuundapa unene movilinga via Jeova. Tupu, vamwe vokuakulupa vatepula komuvo ñgeno ankho vakala novana, novatekula vavo opo valingile Jeova. Vaundapesa omuvo wavo nononkhono mbavo movilinga via Jeova. Vamwe puvo vaundapa movilinga viokutunga onondyuo mbovilinga via Huku, vamwe venda Mosikola Yovaivisi Vouhamba wa Huku iya avaende momawaneno muakamba ovaivisi. Nkhele ovakuavo valinga omphango, opo tyina omuvo Wehinangelo lia Tatekulu uhikapo avayawisa ovilinga viavo. Jeova nalumwe malimbwa ovilinga ovio vikahi nokulingwa novaundapi vae vekolelo. (Tanga Hebreus 6:10-12.) Iya ove? Okuti noove wafuapo pala okupumbwa tyimwe opo uundapele vali unene Jeova?
OITYI TUELILONGESA?
18, 19. Oityi tulilongesila kuetyi Ombimbiliya ipopia konthele ya Jefete nomona wae? Iya oñgeni tupondola okuvehetekela?
18 Oityi tyakuatesileko Jefete okulambela movitateka akalele navio? Wayekele Jeova emuhongolele pokulinga omatokolo. Ketavelele okuhongiliyua novanthu ankho akala navo. Jefete watuaileko noukuatyili alo umwe tyina ovanthu ankho vemumanesa. Mokonda Jefete nomona wae ankho veliava Jeova eveyambe, iya eveundapesa pala okuyandyanesa efendelo liotyotyili. Alo umwe etyi vakuavo vayekapo okulinga etyi tyaviuka, Jefete nomona wae vatuaileko noukuatyili ku Jeova.
19 Ombimbiliya yati: “Kalei ovahetekeli va vana vapiñgana omilao mokonda yekolelo noumphua-lundo.” (Hebreus 6:12) Tuhetekelei Jefete nomona wae, mokonda inkha tutualako noukuatyili, Jeova metuyambe.