Okuti Ukoyesa Ovipuka Nga Jeova?
“Ame mandyihivilika enyina lia Jeova . . , Huku yo tyotyili uhena natyike tyahaviukile.”—DEUTERONÔMIO 32:3, 4.
1, 2. (a) Otyivi patyi Nabote novana vae valingilwe? (b) Ovituwa patyi vivali matulilongesa monthele ei?
OVALUME vamwe vevali onondingavivi, vatendeleya omulume umwe okuti walinga ovipuka ovivi. Etyi vapopia omatutu. Mahi okutendeleyua ngotyo otyilekeso tyokuti omulume oo una okuipawa. Pahe soka oñgeni ovanthu vakala tyina vatala omulume uhena etyi alinga kumwe novana vae vavetwa nomamanya alo vankhia! Okukoyesa ngotyo katyaviukile. Ongotyo tyalingilwe omuumbili umwe wekolelo wa Jeova utiwa o Nabote, wakaleleko etyi ankho o Hamba Akabe itumina o Isilayeli.—1 Reis 21:11-13; 2 Reis 9:26.
2 Monthele ei, matulilongesa etyi tyaendele na Nabote. Tupu matulilongesa oviponyo ovinene omukulu umwe wewaneno alingile mewaneno liotyita tyotete. Onongeleka ombo onombali, mambutulekesa oñgeni okuliola omutima nokueevela tyakolela inkha tuhanda okuhetekela ouviuki wa Jeova.
OMUNTHU UMWE WALINGWA ONYA
3, 4. Nabote ankho omunthu patyi? Omokonda yatyi aanyena okulandesa epia liae ko Hamba Akabe?
3 Nabote wali omukuatyili ku Jeova, pomuvo ova Isilayeli ankho valandula ongeleka ombi Yohamba Akabe nomukai wae, Onkhai Hamba ondingavivi Jezabele. Ankho vafenda otyihuku tyomatutu Baale, tupu ankho vetupu onthilo na Jeova novitumino viae. Mahi Nabote ankho upanda oupanga wae na Jeova, tyipona omuenyo wae.
4 Tanga 1 Reis 21:1-3. Etyi ankho Akabe ahanda okulanda-po epia liomivinyu lia Nabote, ine okukumana nepia ekuavo, Nabote aanye. Omokonda yatyi aanyena? Oe muene wetyihangununa nawa okuti: “Katyitavela kuaame nokomaiho a Jeova okukuaavela epingo lio vakuaukulu vange.” Nabote waanyene okuaavela epia liae Ohamba Akabe, mokonda ovitumino Jeova apele ova Isilayeli, viilika okulandesa epingo liombunga yae. (Levítico 25:23; Números 36:7) Tyayandyuluka nawa okuti, Nabote ankho utavela ku Jeova.
5. Oityi Jezabele alingile opo akale nepia lia Nabote?
5 Etyi Nabote aanya okulandesa epia liae, Ohamba Akabe nomukai wae avalingi otyipuka tyimwe otyivi. Mokonda uhanda okukala nepia, Onkhai Hamba Jezabele apopila ovalume vevali vatendeleye Nabote. Mokonda yotyo, Nabote novana vae avaipawa. Oityi Jeova alingile konthele yotyivi otyo?
OUVIUKI WA HUKU
6, 7. Oñgeni Jeova alekesa okuti uhole ouviuki iya omokonda yatyi otyo tyapamekele ombunga ya Nabote nomapanga?
6 Momuvo waviuka Jeova atumu Eliya opo akakoseye Akabe. Eliya apopila Akabe okuti umuipai tupu utyimphulu. Oityi Jeova atokolele okulinga? Akabe nomukai wae, novana vae navo ñgeno ankho vaipawa ngetyi valinga Nabote novana vae.—1 Reis 21:17-25.
7 Ombunga ya Nabote nomapanga ae, vanumanene unene mokonda yovipuka ovivi Akabe alingile. Mahi Jeova amono otyivi otyo iya liwa-liwa aviukisa ovipuka. Otyo atyivepameka. Mahi, otyituwa tyokuliola omutima nonthumbi ombunga nomapanga a Nabote ankho vena mu Jeova, tyafuile vialolelwe novipuka viamonekele komutwe.
Eliya wapopilile Akabe okuti mokonda welivela, Jeova kamemuhitisa vali
8. Oityi Akabe alingile etyi eiva onondaka mba Jeova? Iya oityi tyaeta?
8 Puetyi Akabe eiva etyi Jeova ankho atokola okumulinga, “ahimbika okutandula ovikutu viae avale elila kolutu lwae, akala ononthiki tyahali eliwingila melila alangalapo iya ankho weenda-enda vala nokuaunga-unga.” Akabe weliolele omutima. Oityi tyamoneka po? Jeova apopila Eliya okuti: “Mokonda welivela, himemukoyesa vali. Mandyikoyesa vala ombunga yae tyina amankhi.” (1 Reis 21:27-29; 2 Reis 10:10, 11, 17) Jeova “utala omitima” iya upondola okutala oñgeni tukahi, wakalele nokankhenda na Akabe.—Provérbios 17:3.
OKULIOLA OMUTIMA TYIYAKULILA
9. Omokonda yatyi okuliola omutima tyayakulilile ombunga ya Nabote nomapanga ae?
9 Etyi ombunga ya Nabote nomapanga ae veiva okuti ombunga ya Akabe kamaihitiswa, alo umwe Akabe kamaipawa, otyo atyilolo ekolelo liavo mu Huku. Mahi okukala nomutima weliola ñgeno tyevekuatesako okuyakulila ekolelo liavo. Omokonda yatyi? Inkha veliolele omutima, ñgeno vatualako okufenda Jeova, nokukala nonthumbi yokuti Huku kapengesa. (Tanga Deuteronômio 32:3, 4.) Komutwe wandyila, ombunga ya Nabote maikakala no nonkhano onongwa mbokukelivasa nomapanga avo no nombunga petutilo. Oyo onkhalelo yaviuka yokukoyesa pala Nabote novana vae. (Jó 14:14, 15; João 5:28, 29) Omunthu weliola omutima utyii okuti “Huku yo tyotyili makatuala kekoyeso kese tyilinga, konthele yovipuka aviho viaholama, tyilinge oviwa ine ovivi.” (Eclesiastes 12:14) Jeova wii ovipuka oviho alo umwe vina tuahanoñgonokele. Tupu okuliola omutima tyituyakulila opo ekolelo lietu mu Jeova lihatepuluke.
Okuliola omutima tyituyakulila opo ekolelo lietu mu Jeova lihatepuluke
10, 11. (a) Ovipuka patyi vipondola okulola onkhalelo tutala ouviuki? (b) Omonkhalelo patyi okuliola omutima tyituyakulila?
10 Oityi molingi inkha ovakulu vewaneno valinga etokolo limwe ove uhanoñgonokele ine hamwe uhetavela? Mongeleka, oityi molingi inkha ove ine omunthu uhole upolwa ovilinga meongano lia Jeova? Oityi molingi inkha ou muelinepa nae ine omona wove ine epanga liove uhole wapolua mewaneno mahi kuove etokolo liovakulu vewaneno kaliaviukile? Oityi molingi inkha usoka okuti katyaviukile ovakulu vewaneno okukala nokankhenda nomunthu walinga onkhali? Ovipuka ovio, vipondola okulola ekolelo lietu mu Jeova, nonkhalelo ewaneno liundapa hono. Oñgeni okuliola omutima tyikuamena, inkha ulolwa novipuka ngovio? Matulilongesa ononkhalelo onombali.
Oityi ove molingi inkha ovakulu vewaneno valinga etokolo limwe ove uhetavela? (Tala pono palagrafu 10, 11)
11 Tete, inkha tueliola omutima, matuimbuka okuti katuanoñgonokele ovipuka aviho. Namphila tupondola okusoka okuti tuanoñgonoka atyiho tyaendapo, mahi tuna okuhinangela okuti Jeova oe vala wii omutima womunthu. (1 Samuel 16:7) Tyina tuhinangela otyipuka otyo, nomutima weliola, matuimbuka okuti onthue katwii ovipuka aviho tupu tuesukisa okupilulula omalusoke etu. Vali, inkha tuamona tyimwe tyihaviukile, omutima weliola mautukuatesako okutavela nokupwa-elundo nokukevela Jeova aviukise otyitateka. Ombimbiliya yati: “Vokuna onthilo na Huku yo tyotyili mavakamona ouwa.” Tupu yati: “Mahi, otyo kamatyietela ouwa ondingavivi, no nonthiki mbae kamambutualako.” (Eclesiastes 8:12, 13) Inkha tutualako nomutima weliola, tyikuatesako vakuetu.—Tanga 1 Pedro 5:5.
PETULU ULIKEMBESA
12. Ehipululo patyi matulilongesa iya omokonda yatyi?
12 Ovakristau votyita tyotete vo ko Antiokia yo ko Silia vali notyitateka tyalolele omutima wavo weliola notyituwa tyavo tyokuevela. Ehipululo olio malitukuatesako okutala inkha nonthue tuna otyituwa tyokuevela. Otyo matyitukuatesako okunoñgonoka omokonda yatyi Jeova aundapesa ovanthu ovakuankhali mahi no ngotyo ovitumino viae otyo vitualako.
13, 14. Ovilinga patyi Petulu ankho ena iya oñgeni alekesa okuti ankho wakola omutima?
13 Apostolu Petulu ankho omukulu wewaneno wiiwe unene no Vakristau vo potyita tyotete. Ankho epanga lia Jesus iya ankho una otyilinga tyimwe tyakolela unene. (Mateus 16:19) Mongeleka, menima 36 Petulu waholovonenue opo akaivise Korneliu novanthu aveho vo meumbo liae. Omokonda yatyi otyo ankho tyakolela? Omokonda ankho Korneliu ha mu judeu, ankho omu Sindiyu wahapitile ekuendye. Etyi Korneliu no womeumbo liae vatambula ospilitu sandu, Petulu aimbuka okuti vena okumbatisalwa opo vakale Ovakristau. Wapopia okuti: “Okuti kuna omunthu upondola okuilika omaande avahambatisalwa, tyina navo vatambula ononkhono mba Huku ngonthue?”—Atos 10:47.
14 Menima 49, ono apostolu novakulu vewaneno mo Jelusalei aveliongiya opo vatokole inkha Ovakristau ova Sindiyu vesukisa okupita ekuendye. Meliongiyo olio, Petulu nomutima wakola wahinangelesa ovakuatate okuti wamuene ova Sindiyu vahapitile ekuendye vatambula ospilitu Sandu. Ovipuka Petupu amuene viakuatesileko Ononkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova okulinga etokolo. (Atos 15:6-11, 13, 14, 28, 29) Ovakristau ova Judeu nova Sindiyu vapandulile unene Petulu wali nomutima wakola wokupopia ovipuka ovio. Otyo ankho ñgeno tyapepuka Kovakristau votete vayumbe onthumbi komulume wekolelo tupu wanoñgonoka nawa ovipuka!—Hebreus 13:7.
15. Oviponyo patyi Petulu alingile etyi ankho eli ko Antiokia yo ko Silia? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)
15 Konyima yeliongiyo mo Jerusalei, Petulu akatalelapo o Antiokia yo ko Silia. Etyi ehikako akala omuvo omunyingi no vakuatate vae ova Sindiyu. Tupondola okusoka oñgeni ovakuatate ovo velilongesila kenoñgonoko lia Petulu no nongeleka mbae. Moluotyo, tyafuile vahuvile tupu tyeveihamene unene etyi Petulu liwa-liwa ayekapo okulia navo. Petulu ahongiliya Ovakristau ovakuavo ova Judeu, okukutikinyamo Barnabe okulinga ngotyo. Omokonda yatyi Omukristau omukulu wewaneno walongoka nawa, alingila otyipuka ñgeno tyayapula ewaneno? Tyakolela vali, oityi tulilongesila koviponyo via Petulu tyipondola okutukuatesako inkha tueihamenwa no nondaka ine oviponyo viomukulu vewaneno?
Oñgeni Ovakristau ova Sindiyu vakalele etyi Petulu ayekapo okuliwaneka navo?
16. Oñgeni Petulu aviyulwa iya omapulo patyi tyikatula?
16 Tanga Gálatas 2:11-14. Petulu wakalele nowoma wo vanthu. (Provérbios 29:25) Petulu ankho utyii oñgeni Jeova atala ova Sindiyu. No ngotyo, wakalele nowoma wokuti Ovakristau ova Judeu vapita ekuendye, atalelapo mo Jerusalei, vapondola okusoka omapita konthele yae mokonda yokuelihonyeka no Vakristau ova Sindiyu. Apostolu Paulu apopila Petulu okuti etyi alinga emphinia. Omokonda yatyi? Omokonda Paulu ankho weivile okuti Petulu waamenene ova Sindiyu meliongiyo lialingilwe mo Jerusalei menima 49. (Atos 15:12; Gálatas 2:13, okatoi.) Oñgeni Ovakristau Onosindiyu vakalele etyi Petulu ayekapo okuliwaneka navo? Okuti ankho tyipondola okuvepundukisa? Okuti oviponyo via Petulu ankho vipondola okumupolesa ovilinga viae?
KALA OMUEEVELI
17. Ouwa patyi Petulu akala nao etyi Jeova emuevela?
17 Petulu ankho weliola omutima iya etavela okuviyulwa na Paulu. Ovihonekwa kavipopi okuti Petulu wayekelepo ovilinga viae. Mahi konyima watuminue na Huku okuhoneka omikanda vivali vili Mombimbiliya. Iya momukanda wae wavali watumbula Paulu okuti “omukuatate wetu onthyolwe.” (2 Pedro 3:15) Oviponyo via Petulu viaihamene unene komitima vio Vakristau Onosindiyu. Mahi Jesus, omutwe wewaneno watuaileko okumuundapesa. (Efésios 1:22) Ovakuatate no nomphange mewaneno ankho vena omphitilo yokuhetekele Jesus na Tate yae putyina vaevela Petulu. Tuna okulinga atyiho opo oviponyo via vakuetu vihetupundukise.
18. Onalupi tuesukisa okuhetekela ouviuki wa Jeova?
18 Ovakulu vewaneno liotyita tyotete ankho ovakuankhali, tupu ovakulu vomawaneno hono ovakuankhali. Ombimbiliya yati: “Atuho tupengesa ovikando ovinyingi.” (Tiago 3:2, okatoi.) Otyo tyapepuka okutyiimbuka, mahi oityi matulingi tyina tuamalingwa tyimwe tyihaviukile nomukuatate? Okuti matuhetekela ouviuki wa Jeova? Mongeleka, oñgeni ove molingi inkha omukulu wewaneno upopia otyipuka tyimwe tyikunumanesa? Okuti ove mopundukiswa no nondaka mbomukulu wewaneno wapopia tyihasokele? Okuti mokevelela ku Jesus onkhalamutwe yewaneno ine mosoko liwa-liwa okuti omukuatate oo ankho kapondola okukala omukulu wewaneno? Okuti mohinangela okuti omukuatate ou waumbilale Jeova nekolelo omanima omanyingi ine motale vali koviponyo viae? Inkha omukuatate wekulinga etyi tyihaviukile utualako okukala omukulu wewaneno ine utambula vali otyilinga otyikuavo, okuti mohambukwa? Inkha ukala notyituwa tyokuevela, molekesa okuti ukahi nokuhetekela ouviuki wa Jeova.—Tanga Mateus 6:14, 15.
19. Oityi tuna okutokola okulinga?
19 Mokonda tuhole ouviuki, tukevelela onthiki Jeova mahanyeko ovivi aviho viaetuako na Satanasi, nouye wae wovivi. (Isaías 65:17) Tyina onthiki oyo yehenehikepo, tyina tuamalingwa tyimwe tyihaviukile, nomutima weliola tuimbuka okuti onthue katwii atyiho iya atuevela una wetulinga etyi tyihaviukile. Inkha tulinga ngotyo, opo tukahi nokuhetekela ouviuki wa Jeova.