Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w23 Tungonkhe pp. 26-31
  • Etyi Tulilongesila Komikanda Vivali vya Petulu

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • Etyi Tulilongesila Komikanda Vivali vya Petulu
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2023
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • KEVELELA-KO WAHAPONWE
  • TWAHATILEI OWOMA OVANTHU
  • “KALEI NOHOLE ONENE”
  • VAKULU VEWANENO, LISEI NAWA OTYUNDA
  • YEKA SIOVAA EKULONGESE UMWE AVITULA
  • Noove Motyivili Okulikwatehila Nga Petulu
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2023
  • Welilongesila Komulongesi Wae Okuevela
    Hetekela Ekolelo Liavo
  • Watuaileko Noukuatyili Tyina Alolwa
    Hetekela Ekolelo Liavo
  • Wafinda Owoma Nokuhena Onthumbi
    Hetekela Ekolelo Liavo
Tala vali
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2023
w23 Tungonkhe pp. 26-31

ONTHELE YOKULILONGESWA 41

Etyi Tulilongesila Komikanda Vivali vya Petulu

“Ame nasoka okumuhinangelesa apeho ovipuka ovio.” — 2 PET. 1:12.

OTYIIMBO 127 Omunthu Patyi Ndyina Okukala

ETYI MATULILONGESAa

1. Otyilinga patyi Huku apele Petulu etyi pahe ekula-le?

OMU apositolu Petulu pahe ankho ulieete utupu-ale vali ononthiki, pahe wakulupa umwe. Omanima akala movilinga vya Siovaa, waendele na Sesusi mulivinga viokwivisa, waivisile movilingo vimwe ankho nkhele muheneiviswe-ale, tupu wali umwe pononkhalamutwe Mbovakilisitau. Mahi nkhele ovilinga vya Petulu kavinepwe. Okuhimbikila menima lyo 62 atee mo 64, watuminwe na Huku ahoneka omikanda vivali pahe vili m’Ombimbiliya, omukanda wo tete nowa vali wa Petulu. Petulu ankho wahanda omikanda ovio vitie na tyina ngwe amankhi avisala nokukwatesako vakwavo. — 2 Pet. 1:​12-15.

2. Oityi tutila omikanda vya Petulu viahonekelwe umwe momuvo wata-mo?

2 Petulu wahonekele omikanda ovio mumuvo umwe Ovakilisitau ankho veli nokukondya “novitateka ovinyingi.” (1 Pet. 1:6) Ovalume vamwe onondingavivi ankho veli nokweeta mewaneno omalongeso omatutu, novituwa ovivi. (2 Pet. 2:​1, 2, 14) Ovakilisitau vakala mo Selusalei ankho vehungi kokumona onthyulilo “yovipuka aviho” — ova Loma ankho mavahanye-po epandu-umbo lyo Selusalei, avanyimi-ko aviho vilingwa nova Sundaa. (1 Pet. 4:7) Naina, omikanda ovio vya Petulu viakwatesileko umwe Ovakilisitau vetyivile okukoleleya ovitateka ovio vena-vio neevi ankho haa maviya.b

3. Oityi twesukisila okunoñgonoka etyi tyipopia omikanda vya Petulu?

3 Namphila Petulu ahonekelele omikanda ovio Ovakilisitau vo pomuvo opo, mahi Siovaa wevipaka Mondaka yae. Naina, noonthwe tuna ovipuka ovinyingi tulilongesila-ko. (Loma 15:4) Onthwe tuli mouye umwe uhahanesa vala evi viasila, pamwe tyipondola umwe okutupwiya okulingila Siovaa. Otyo nkhele tupu, apa kapii matumono ononkhumbi mbumwe ononene, mbulamba pwoombu ova Sundaa vamwene. Naina, otyiwa noonthwe tunoñgonoke ovipuka Petulu ahinangelesile vakwetu momikanda ovio vivali. Omikanda ovio mavitukwatesako tukelevele onthiki ya Siovaa atuhaponwa, tulipole owoma novanthu, nokulilonga okukala nolwembia na vakwetu. Omikanda ovio tupu vipondola okukwatesako ovakulu vewaneno, vetyivile okulisa ewaneno.

KEVELELA-KO WAHAPONWE

4. Ngeetyi tyipopia 2 Petulu 3:​3, 4, oityi tyipondola okutuñgunya onthumbi yetu?

4 Onthwe tuli movanthu ovanyingi vahayumbu onthumbi momaulo Ombimbiliya. Vamwe vetulinga umwe omukwele, mokonda apa twahimbika okupopia okuti tuli konthyulilo, okohale-ale. Ava vamwe vetuti umwe nii vala onthyulilo kamaiya-le. (Tanga 2 Petulu 3:​3, 4.) Okwiiva onondaka ngoombo komunthu twavasa movilinga viokwivisa, hamwe oyou tuundapa nae hamwe owetu mombunga, tyipondola umwe okutuñgunya onthumbi yetu mu Huku. Mahi Petulu wapopia etyi tyipondola okutukwatesako.

5. Oityi matyitukwatesako tukevele noumphwa-lundo onthyulilo youye ou? (2 Petulu 3:​8, 9)

5 Vamwe vapondola okuti hamwe Siovaa uli nokuseta kena nokuhanya-ko liwa ouye ou wovivi. Mahi onondaka mba Petulu mbutuhinangelesa okuti omu Siovaa avalulila omuvo, welikalele unene noomu onthwe tuuvalulila. (Tanga 2 Petulu 3:​8, 9.) Apa onthwe tuti pena omanima ena 1000, ku Siovaa onthiki ike vala. Siovaa wapwa elundo kahande nawike eye okuhanywa-ko. Mwene tyina omuvo watyo wameya-po, Siovaa meiya okuhanya-ko ouye ou. Onthwe tuna elao limwe enene liokwivisa ovanthu vatyo aveho momuvo ou nkhele tuna nokukevelela.

6. Oityi tuna okulinga twahalimbwe onthiki ya Siovaa? (2 Petulu 3:​11, 12)

6 Petulu wetuti otyiwa okwahalimbwa, “okuya kuonthiki ya Siovaa.” (Tanga 2 Petulu 3:​11, 12.) Matutyilingi ñgeni otyo? Tyimwe tupondola okulinga, okusoka koviwa matukamona mouye omupe, ine tyetavela, ononthiki mbatyo ambuho. Soka ñgeno uli pokahika kamwe kafila nawa omphepo, uli nokulia otyikulia tyimwe tyapepa nawa, uli nokuyakula vove vatutiliswa, okuti hatyo, uli nokulongesa ovanthu vokwakalele-ko-ale kohale oñgeni evi viapopaile Ombimbiliya vielifwilapo-ale. Okusoka kovipuka ovio, matyikupe umwe ononkhono, okevelela ohaponwa, tupu kumasoko okuti onthyulilo nkhele ili kokule. ‘Okunoñgonoka’ oviwa matukamona komutwe oku, matyituyakulila umwe ‘atuhayapulwa’ neevi vipopia vomalongeso omatutu. — 2 Pet. 3:17.

TWAHATILEI OWOMA OVANTHU

7. Oñgeni owoma novanthu upondola okutukalesa?

7 Onthwe twiivisa tupu oviwa ovipe omokonda tutyii okuti onthiki ya Siovaa ikahi popepi. Mahi, pamwe ukati ñgaa walinga oluhuhu. Omokonda yatyi? Omokonda pamwe tupondola okutila owoma ovanthu. Na Petulu una pamwe atilile owoma. Motyinthiki Sesusi akwatwa, Petulu atili owoma wokuti nae omulanduli wa Sesusi, ati umwe himwii. (Mat. 26:​69-75) Apositolu Petulu welipolele umwe owoma, etyi pakala ohoneka ati: “Muhatilei owoma etyi ngwe vatila owoma, muhakalei notyiho.” (1 Pet. 3:14) Onondaka ombo mba Petulu mbutuyumbisa-ko umwe onthumbi okuti noonthwe tupondola umwe okutyivila okulipola owoma novanthu.

8. Oityi tuna okulinga tulipole owoma novanthu? (1 Petulu 3:15)

8 Oityi matyitwavela ononkhono tuhatile owoma ovanthu? Petulu wati: “Nkhimanekei Kilisitu Tatekulu momitima vienyi.” (Tanga 1 Petulu 3:15.) Tyimwe tuna okulinga tunkhimaneka Tatekulu Ohamba Sesusi Kilisitu, okusoka kotyilinga ena-tyo no kononkhono onene ena-mbo. Ine tyina wamomono omphitilo yokwivisa oviwa ovipe utehela ñgaa watila owoma, soka Kohamba yetu. Tyina wamatehela watila owoma, soka ku Sesusi uli nokutumina keulu, uli pokati konoandyu ononyingi-nyingi. Hinangela okuti, Sesusi ‘wapewa outumini wovipuka viatyo aviho, keulu no pohi.’ Mwene nae watile, “mandyikala no onwe ononthiki ambuho alo konthyulilo youye ou.” (Mat. 28:​18-20) Petulu wetwavela umwe ondundo apeho tukale vala tyamaneka, tutyivile okupopila vakwetu evi tulongeswa m’Ombimbiliya. Okuti ove una omunthu wahanda okwivisa kovilinga, hamwe okosikola hamwe o popakwavo vali? Soka umwe nawa oñgeni momweende, opi mohimbikila, pahe ofwiika nawa onondaka mopopi. Likwambela wahatile owoma, yumba-ko onthumbi, Siovaa mekukwatesako ulipole owoma novanthu. — Ovil. 4:29.

“KALEI NOHOLE ONENE”

Omu apositolu Petulu veli nokulia Novakilisitau vehe va Sundaa.

Etyi Petulu aviyulwa na Paulu wetavelele. Omikanda vivali viahonekelwe na Petulu vitulongesa okuti tuna okukala nolwembia na vakwetu (Tala opalangalafu 9)

9. Oityi nthiki imwe Petulu alingile aponyo molwembia na vakwavo? (Tala olutalatu.)

9 Petulu wanoñgonokele umwe oityi ena okulinga etyivile okukala nolwembia na vakwavo. Nae wali-po etyi Sesusi ati: “Ame ndyimupa otyitumino otyipe, tyokuti kalei nohole pokati kenyi, ngetyi ame nakala nohole no onwe, no onwe kalei nohole pokati kenyi.” (Suau 13:34) No ngootyo Petulu nthiki umwe atokela umwe mokulinga vala etyi tyilinga vakwavo, ahali vali Novakilisitau vakwavo veheva Sundaa. Etyi apositolu Paulu etyimona etyi tyalinga Petulu ati, otyo katyilingwa, “omaandambeyo.” (Gal. 2:​11-14) Etyi Petulu aviyulwa etavela umwe alongokela-ko. Momikanda vivali ahonekele wapopia-mo unene okuti tyokuhole vakwetu tyahakale vala komutima, mahi tyimonekele kovipuka tulinga.

10. Oityi matyitukwatesako tuhumbe vakwetu tyotyotyili umwe? Hangununa. (1 Petulu 1:22)

10 Petulu wati tuna okukala “nohole ihena omaandambeyo” na vakwetu tufenda navo. (Tanga 1 Petulu 1:22) Opo tutyivile okuhumba ngootyo vakwetu “tuna okutavela otyili.” Motyili omo mwati umwe no tyokuti, “Huku utupu okapungulula.” (Ovil. 10:​34, 35) Ine mewaneno tuhole-mo vala vamwe, vamwe katuvehole, opo ngootyo katuli nokutavela otyitumino tya Sesusi. Otyili, mewaneno pamwe tuna umwe ava tulikwata-po vali navo, na Sesusi otyo alingile. (Suau 13:23; 20:2) Mahi Petulu wetuhinangelesa okuti tuna okulikwatesila tulihumbe na vakwetu aveho tufenda navo, okulihumba umwe tyaava velikwai. — 1 Pet. 2:17.

11. Oityi tuna okulinga tyimoneke okuti ‘tuhole unene vakwetu nomutima auho’?

11 Petulu wetwavela ondundo wati: “Kalei nohole onene na vakuenyi ituka komutima.” Apa ondaka “kalei nohole onene” ipopia umwe okuhumba omunthu naapa tyahapepukile. Soka vala ñgeno umwe mewaneno ukulinga otyipuka tyimwe tyikunumanesa. Molingi ñgeni? Onthwe mwene tuyemba vala kokuti etyi andinga naame otyo mandyimulingi, katuyembe-ale kokukala nolwembia nae. Mahi Petulu walongokela umwe ku Sesusi, etyimono okuti otyo katyihambukiswa Huku. (Suau 18:​10, 11) Petulu wahoneka wati: ‘Muhakondolelei nawike otyivi notyivi ou wekuleva wehemukondolele yomapita.’ (1 Pet. 3:9) Ine ukula molwembia olunene na vakwenyi, mamulivili novanthu aveho, na vana umwe pamwe vekulinga etyi tyekunumanesa.

12. (a) Okuhumba vakwetu tyitukwatesako okulinga-tyi? (b) Ngeetyi tyapopia ovindiu yokwati Wahateyepo Ombembwa Otyipuka Otyiwa Tuna, oityi pahe wahanda okulinga?

12 Momukanda wo tete Petulu ahonekele wapopia-mo ondaka “olwembia olunene.” Olwembia lwatyo ngoolo lututwala umwe kokuliatela kovipuka, havipuka vala viehehi, mahi ovipuka umwe ovinyingi-nyingi viahaviukile vakwetu vapondola okutulinga. (1 Pet. 4:8) Tyipondola Petulu apa ankho wahinangela etyi alongesilwe na Sesusi tyiyemba kokweevela. Pomuvo watyo opo ovo Petulu vatompholele na Sesusi, ngwe ankho usoka okuti omunthu wokankhenda oyou weevela vakwavo ‘tyikehika pepandu-vali.’ Mahi Sesusi emuti, ‘tuna okweevela vakwetu tyikehika 77,’ otyo wetyipopila umwe atuho. Otyo okuti, apeho vala tuna okweevela vakwetu. (Mat. 18:​21, 22) Ine tyihole okukupwiya okulandula otyo tyapopia Sesusi, wahasoye, atuho vala pamwe tyitulemena umwe okweevela vakwetu! Mokonda tuvakwankhali, tyahandwa apa, okulikwatesila umwe tulinge etyi tyesukisa tulievele na mukwetu atukala nombembwa.c

VAKULU VEWANENO, LISEI NAWA OTYUNDA

13. Omokonda yatyi tyihole okupwiyila ovakulu vewaneno okuvasa omuvo wokupameka vakwavo?

13 Tyipondola Petulu kalimbilwe onondaka ombu apopilwa na Sesusi pweetyi atutiliswa etyi atile: “Nthita onondyona mbange.” (Suau 21:16) Ine umukulu wewaneno, utyii umwe okuti onondaka ombo omwoove mbutala. Otyili, pamwe tyihole umwe okupwiya ovakulu vewaneno okulinga otyilinga otyo otyinene. Otyipuka tyo tete ovakulu vewaneno vena okusuka natyo, okuundapa vatekule vo momaumbo avo, nokuvelingila ovipuka vilekesa umwe okuti vevehole, nokuvekwatesako vapameke oupanga wavo na Huku. Mahi tupu vena okupaka komutwe ovilinga viokwivisa, nokulilongesa nawa ononthele mavakalinga momaliongiyo, nomovionge, avembulingi umwe nawa na vakwavo vatalele-ko. Nkhele vamwe vaundapa Monokomisau Mbokwamena vakwavo kohonde, ava vamwe Omonoseka Mbokululika Ovilinga Viokutunga. Tyotyili, ovakulu vewaneno vena umwe ovilinga ovinyingi!

Omukulu wewaneno walikalela omwivisi emupameke, pahe veli nokutompholela motelefone otyo velieete. Omukulu wewaneno waikula Ombimbiliya, mo tablet yae mumonekela ovindiu yokwati: “Kala Nehambu Mombunga.”

Ovakulu vewaneno volwembia, namphila vena ovilinga ovinyingi mahi velikwatehila umwe vanthite onongi mba Huku (Tala opalangalafu 14-15)

14. Oityi tyipondola okukwatesako ovakulu vewaneno avetyivili okulisa onongi mewaneno? (1 Petulu 5:​1-4)

14 Petulu wapopilile vakulu vakwavo vewaneno ati: “Nthitei otyunda tya Huku.” (Tanga 1 Petulu 5:​1-4.) Ine ove umukulu wewaneno, onthwe tutyii okuti uhole vakwenyi mewaneno, ya wahanda umwe okuvekwatesako. Mahi, pamwe ukala novilinga ovinyingi, pamwe uponwa atyikupwiya umwe okulinga otyilinga otyo. Pahe opo molingi ñgeni? Popila Siovaa atyiho tyili komutima wove. Petulu wahoneka wati: “Inkha umwe upopia, etyilinge nononkhono Huku aava.” (1 Pet. 4:11) Vakwenyi mewaneno pamwe veli umwe nokulwa novitateka vimwe viahamapu-ale liwa nkhele mouye muno tuli. Mahi walimbwe-ko okuti “omunthita omunene,” Sesusi Kilisitu, utyivila okuvelingila evi ove wehevili. Utyivila umwe okuvelingila-vio hono mouye uno, ya mekevelingila-vio nomouye omupe. Mahi etyi Huku ahanda, okuti ovakulu vewaneno vena okuhumba otyunda tyae mewaneno, nokutyinthita, nokulinga evi viaviuka otyunda mewaneno tyitalele-ko.

15. Oñgeni omukulu umwe wewaneno akwatesako onongi mewaneno? (Tala olutalatu.)

15 Omukulu umwe utiwa o William, omukulu-ale wewaneno kohale, wetyimona omokonda yatyi tyesukisila unene okupameka vakwavo mewaneno. Etyi omukihi wo COVID-19 wahimbika avelipakela-mo na vakulu vakwavo vewaneno, vesuke umwe natyo tyokutomphola novaivisi aveho movikundyi viavo viokwivisa onosimanu mbatyo ambuho. William wapopia omokonda yatyi, wati: “Ovanyingi ankho vakala vala aveke pomaumbo avo, ngwe omunthu tyina eke uyemba vala kokusoka kweevi viahaviukile.” Tyina William atomphola nou waihamenwa, umutehelela umwe nawa anoñgonoke etyi tyemutokotesa omutima, neetyi akamba. Pahe aovola ononthele mbumwe mo site, pamwe onovindiu, akwateseko mukwavo. Ngwe wati: “Pehepano tyisukisa umwe vali unene okupameka vakwetu. Ononkhono tulinga tukwateseko ovanthu nkhele vehei Siovaa vemunoñgonoke, ombo tuna okulinga tunthite otyunda, tukwateseko onongi mba Siovaa mbahatunde motyili.”

YEKA SIOVAA EKULONGESE UMWE AVITULA

16. Oñgeni matweendela mweetyi tyapopia omikanda Petulu ahonekele?

16 Monthele ei twapopia vala ovipuka viehehi tulilongesila komikanda vivali Petulu ahonekele. Tyipondola hamwe ove una tyimwe wamona usukisa okuviukisa vali. Okuti upondola okusoka vali unene koviwa matukamona mouye omupe? Okuti pahe wapanga okwivisa kwaava muundapa navo, hamwe okosikola hamwe oponohika ononkhwavo vali tyina weheli movilinga viokwivisa? Okuti wamona etyi wesukisa okulinga uhumbe vali vakwenyi mewaneno? Vakulu vewaneno, okuti pahe mwapanga okusuka vali natyo tyokunthita onongi mba Siovaa nomutima auho? Ine ulitala ñgaa una ovipuka vimwe usukisa okulinga vali nawa, wahasoye. “Tatekulu una okankhenda,” mekukwatesako umwe utyivile. (1 Pet. 2:3) Petulu wati: “Huku mamanuhula okumulongesa. Memukalesa tyitai, memukalesa tyapama, emupake kelisesu liapama.” — 1 Pet. 5:10.

17. Ouwa patyi matupolo-po ine tukoleleya atuyeke Siovaa etulongese?

17 Po tete Petulu welitalele umwe ñgaa ati ngoti katele-mo-ale okukala ponthele Yomona wa Huku. (Luka 5:8) Mahi mokonda ovo Siovaa na Sesusi vemukwatesileko umwe nolwembia. Petulu elikwatesila umwe ahaheke-ko okukala omulanduli wa Kilisitu, pahe Petulu etavelwa umwe ‘anyingile Mouhamba uhapu wa Tatekulu yetu Omuyovoli Sesusi Kilisitu.’ (2 Pet. 1:11) Oyo ondyambi imwe onene! Ine noove ulinga nga Petulu olikwatesila umwe tyina ulongeswa na Siovaa, noove makapewa ondyambi yomwenyo wahapu. Opo pahe etyi wakalela nonthumbi moketyipewa umwe, eyovo. — 1 Pet. 1:9.

OVIPUKA PATYI PETULU ETUPOPILA VIYEMBA . . .

  • kokukevelela onthiki ya Siovaa atuhaponwa?

  • kokulipola owoma novanthu?

  • kokukala nolwembia olunene na vakwetu?

OTYIIMBO 109 Kala Nohole Yokomutima

a Monthele ei matupopi oñgeni etyi Petulu apopia momikanda ahonekele tyipondola okutwavela ononkhono atuhasoyo tyina tuna ovitateka. Tupu ovakulu vewaneno mavakwateswako vatale oñgeni vapondola okulinga otyilinga vapewa tyokunthita onongi mba Huku.

b Mokutala Ovakilisitau vakala mo Loma, vatambulile vala omikanda aviho vivali vya Petulu menima 66 pweetyi Ova Loma vehenehanye-po o Selusalei.

c Tala ovindiu yati: Wahateyepo Ombembwa Otyipuka Otyiwa Tuna mo jw.org.

    Nyaneka Publications (1998-2025)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma