“Tuanoñgonoka Huku,” Pahe Oityi Tuna Okulinga?
“Muanoñgonoka Huku.”—GÁLATAS 4:9.
1. Omokonda yatyi omutahi wo aviau esukisila okuitala nawa tyina nkhele ihenekatuke?
TYINA o aviau nkhele ihenekatuke, omutahi wesukisa okutala nawa inkha ovipuka aviho viapama nawa. Una okutala popapelo inkha aviho vielifuilapo. Inkha katale nawa, kamanoñgonoka otyitateka hamwe tyikahi mo aviau. Namphila eitahale omanima omanyingi nkhele wesukisa okutala nawa aviho viaitwa popapelo.
2. Oityi tuesukisa okutala nawa?
2 Tyelifwa nomutahi wo aviau, nonthue tuna ovipuka tuesukisa okutala nawa opo tukale nonthumbi yokuti matukala nekolelo liapama alo umwe tyina tuvasiwa novitateka. Namphila tuambatisalwa pahetyino ine tuna omanima omanyingi motyili, tuesukisa okutualako okutala nawa ekolelo lietu. Inkha tusoka vala okuti tuna ekolelo liapama, tyina pamoneka ovitateka tupondola okuyekapo oupanga wetu na Jeova. Ombimbiliya itulondola okuti: “Una usoka okuti utai, alunguke opo ahatoke.”—1 Coríntios 10:12.
3. Oityi ankho Ovakristau mo Galasia vesukisa okulinga?
3 Otyilikutila tya Jesus tyaikula ondyila opo Ovakristau vanoñgonoke Huku monkhalelo imwe omphe. Ovanthu pahe ankho vapondola okuholovonwa opo vakale ovana va Huku! Mahi Ovakristau mo Galasia ankho vesukisa okutualako okutala nawa ekolelo liavo. (Gálatas 4:9) Ankho pena vamwe mewaneno vapopia okuti Ovakristau vapondola vala okukala ovaviuki inkha valandula Ovitumino Viapelwe Moisesi. Mahi Huku ankho kaiti vali ovanthu valandule Ovitumino ovio, iya ova Sindiyu kaveneendele Movitumino Viapelwe Moisesi! Ova Judeu nova Sindiyu mewaneno ankho vesukisa okulongoka vali nawa motyili. Ankho vesukisa okunoñgonoka okuti Huku kaiti vali ovanthu valandule Ovitumino ovio.
ETYI TUALINGA OPO TUNOÑGONOKE HUKU
4, 5. Elondolo patyi Paulu aavelele ova Galata? Omokonda yatyi omukanda wae wesukisila kuonthue?
4 Omukanda Jeova atuma apostolu Paulu okuhonekela ova Galata ankho uhinangelesa Ovakristau aveho opo vahayekepo otyili Tyombimbiliya velilongesa. Tuhakondokei kovipuka tuasapo konyima. Omukanda wahonekelua ova Galata maukuatesako atuho okutualako nekolelo.
5 Atuho tuesukisa okuhinangela oñgeni tuakala Onombangi mba Jeova. Soka komapulo aa evali: Uhinangela etyi walingile tyekukuatesako okukala tyafuapo opo umbatisalwe? Uhinangela onalupi wahimbika okunoñgonoka Huku noñgeni welitehelela etyi Huku ekunoñgonoka?
6. Ovipuka patyi matulilongesa?
6 Pena ovipuka etyive tualinga etyi tuanoñgonoka otyili. (Tala okakasa “Ovipuka Tualingile Opo Tunoñgonoke Huku Vipondola Okutukuatesako Okulongoka Vali Nawa Motyili.”) Okusoka kovipuka ovio, matyitukuatesako okukala tyapama atuhakondoka movipuka viomouye. Ngetyi omutahi wo aviau eitala nawa tyina nkhele iheneikatule, nonthue tuesukisa okulitala nawa.
VOKUANOÑGONOKWA NA HUKU VATUALEKO TYAPAMA MOTYILI
7. Onondaka patyi mbotyotyili tuesukisa okulandula, iya omokonda yatyi?
7 Ngetyi omutahi wo aviau apeho eitala nawa tyina nkhele eheneikatule, nonthue tuesukisa okulitala nawa opo tutualeko okulongoka nawa motyili. Paulu wahonekelele Timoteo okuti: “Kakatela monondaka mbotyotyili weiva kuame nekolelo nohole vikahi mu Kristu Jesus.” (2 Timóteo 1:13) “Onondaka mbotyotyili,” mbukahi Mondaka ya Huku. (1 Timóteo 6:3) Olutalatu luotyipuka tyimwe lutukuatesako okunoñgonoka oñgeni tyikahi. Tupu “onondaka mbotyotyili,” mbutukuatesako okunoñgonoka etyi Jeova ahanda kuonthue. Pahe matulilongesa etyi tualinga opo tumbatisalwe, atutale nawa inkha tukahi nokulandula onondaka mbotyotyili.
8, 9. (a) Omokonda yatyi tuesukisila okukala vali nekolelo nenoñgonoko? (b) Popiapo ongeleka ilekesa omokonda yatyi tyakolela okulongoka motyili, nokutualako okuenda nokomutue.
8 Etyi tualinga tete okukala nenoñgonoko, lietukuatesako okukala nekolelo. Mahi, tuesukisa okutualako okuyawisa enoñgonoko, nokupameka ekolelo lietu. (2 Tessalonicenses 1:3) Konyima yombatisimu, oupanga wetu na Huku wesukisa okutualako okukula, nokupama.
Omuti utualako nokukula. Novakristau vesukisa okulinga ngotyo
9 Otyo tyelifwa nomuti. Tyihuvisa unene okutala oñgeni omuti ukula, haunene tyina omii viao viapama. Mongeleka, ko Libanu kuna omiti vimwe vitiwa sedru, vipondola okukula unene okuenda no peulu. Omii viomiti ovio, vienda unene kohi iya ovinene, vihika alo onometulu 12. (Cântico de Salomão 5:15) Ponthyimbi, omuti oo ukula liwa-liwa. Putyina omii vienda vali nokohi, nokuenda kokule, ukala vali omunene nokuenda vali peulu. Konyima, katutyivili vali okutala tyina ukula. Otyo tyelifwa Novakristau tyina valongoka vali nawa motyili. Etyi tuahimbika okulilongesa Ombimbiliya hamwe tualinga omapiluluko omanyingi, iya atumbatisalwa. Vakuetu mewaneno vamona oñgeni tuahimbika okuenda nokomutue. Hamwe tuakala ovakokoli-ndyila ine tuapewa ovilinga ovikuavo mewaneno. Mokueenda kuomuvo, vakuetu hamwe kavetyimono vali okuti tukahi nokukula motyili. Mahi, nkhele tuesukisa okukala vali nekolelo nenoñgonoko “atukala ovanthu vekula nawa, alo pana paoyela Kristu.” (Efésios 4:13) Moluotyo, tyina tukala Ovakristau valongoka vali nawa, tukala ngo kanthanga kakunwa, akakala omuti omunene.
10. Omokonda yatyi Ovakristau valongoka nawa nkhele vesukisila okutualako okukula mopaspilitu?
10 Mahi okulongoka kuetu motyili kakutalama. Ngetyi omii vipameka omuti, nenoñgonoko lietu konthele Yondaka ya Huku, nekolelo, vitupameka. Tuesukisa okutualako okupameka enoñgonoko, nekolelo lietu. (Provérbios 12:3) Mewaneno lio Vakristau, muna ovakuatate ovanyingi no nomphange vetyilinga. Omukuatate umwe omukulu weuaneno omanima alamba po 30, wati nkhele ukahi nokukula mopaspilitu. Wapopia okuti hono upanda vali Ombimbiliya tyipona kohale. Apeho uvasa onomphitilo onomphe mbokulandula ovitumino Viombimbiliya mononkhalelo ononyingi. Ombili yae movilinga viokuivisa ikahi nokuliyawisa vali unene.
PAMEKA OUPANGA WOVE NA HUKU
11. Oñgeni matutualako okupameka oupanga wetu na Jeova?
11 Inkha tuhanda okutualako okukala Ovakristau valongoka nawa motyili, tuna okutualako tyafuena ku Jeova. Uhanda tulitehele okuti tuapama nokuholwe, ngetyi omona elitehelela tyina ekahi na he una oluembia ine ngetyi tulitehelela tyina tukahi nepanga enene. Tyotyili, tyihanda omuvo nononkhono ononene opo tufuene ku Jeova, nokulitehela okuti tuapama, nokuholwe. Moluotyo, linga ononkhono mbokutanga Ombimbiliya ononthiki ambuho, nokutanga omikanda omipe, Nomutala Womulavi, no Despertai!, no nombrochula Jeova etuavela. Otyo matyikukuatesako okunoñgonoka vali nawa Jeova, nokupameka oupanga wove nae.
12. Oityi tuesukisa okulinga inkha tuhanda okutualako okukala omapanga a Jeova?
12 Okulikuambela, nokukala nomapanga omawa, matyitukuatesako okupameka oupanga wetu na Huku. (Tanga Malaquias 3:16.) Tyina omapanga a Jeova elikuambela kwe, utehelela “omalikuambelo avo.” (1 Pedro 3:12) Jeova utehelela tyina tulikuambela okuita ombatelo, moluotyo, tuesukisa “okutualako okulikuambela.” (Romanos 12:12) Inkha Huku ketukuatesako kamatutyivili okutualako okukala omapanga ae. Inkha tuyekapo okulikuambela kwe, kamatukala nononkhono tuesukisa. Ouye uno wovivi upondola okutusoyesa, ine okutulola opo tulinge ovivi. Mahi, Huku wafuapo opo etuavele ombatelo aiho tuesukisa, inkha tumuita. Okuti ulikuambela ku Jeova, okupopia nae ngatyina upopia nepanga uyumba onthumbi? Okuti wesukisa okulikuambela vali nawa?—Jeremias 16:19.
13. Omokonda yatyi tuesukisila okuenda apeho komaliongiyo inkha tuhanda oupanga wetu na Huku utualeko tyapama?
13 Tuesukisa okukala mewaneno, opo tukale omapanga avana venale oupanga na Jeova. Oe uvehole mokonda “vaovola okuholama mwe.” (Naum 1:7) Mokonda mouye muna ovivi ovinyingi, tuesukisa okukala vali unene novakuatate vetu nonomphange. Tupondola okulikuatesako opo tukale tyapama. Mavetuavela ondundo opo tukale nohole navakuetu, nokulinga “ovilinga oviwa.” (Hebreus 10:24, 25) Kamatutyivili okulandula elondolo lia Paulu inkha katukala omuvo omunyingi newaneno. Moluotyo, enda apeho komaliongiyo, nokuava omakumbululo.
14. Omokonda yatyi tuesukisila apeho okukala tyafuapo pala okulivela, nokulinga omapiluluko momuenyo wetu?
14 Opo tukale Ovakristau, tete tuna okulivela, nokuyekapo okulinga ononkhali. Mahi, tuesukisa okukala tyafuapo pala okulivela, nokulinga omapiluluko momuenyo wetu. Tyapepuka unene okulinga onkhali, mokonda tuvakuankhali. Onkhali ikahi ngonyoka ihanda vala okutunumata. (Romanos 3:9, 10; 6:12-14) Moluotyo katupondola okusoka okuti katupengesa. Tyotyili, Jeova wapua elundo tyina tulwa neyembelo lietu liokulinga onkhali. (Filipenses 2:12; 2 Pedro 3:9) Undapesa omuvo wove, nononkhono movilinga via Jeova tyipona okuundapela omahando ove muene. Omphange umwe wekulila motyili, ankho usoka okuti wesukisa okukala nowoma omunene na Jeova iya elitehelela okuti kametyivili okumuhambukiswa. Ankho utupu oupanga na Huku, alingi oviponyo ovinene. Wati: “Ankho hamokonda hihole Jeova, mahi omokonda ankho hemunoñgonokele nawa.” Mahi, welikuambela ku Huku emukuateseko, iya alingi omapiluluko amwe. Wati: “Nanoñgonoka okuti Jeova wambeleka ngomona, okunkhuatesako momuvo wovitateka, nokundekesa noluembia etyi nesukisa okulinga.”
15. Oityi Jesus na Tate yae Jeova veete?
15 Oandyu ya Huku yapopilile Petulu nono apostolu ononkhuavo “Vatualeko okupopila ovanthu” konthele yonondaka onongwa. (Atos 5:19-21) Tuesukisa okutala nawa ovilinga vietu viokuivisa opo tutualeko nekolelo liapama. Jesus na Tate yae Jeova veete nawa ekolelo lietu, nokupanda etyi tulinga movilinga viokuivisa. (Revelação 2:19) Ovilinga viokuivisa vina okukala otyipuka tyakolela unene momuenyo wetu.
16. Omokonda yatyi otyiwa okusoka nawa kelipakulo lietu ku Jeova?
16 Soka nawa kelipakulo liove. Oupanga wetu na Jeova otyipuka tyakolela vali tuna. Jeova wii aveho vemuumbila. (Tanga Isaías 44:5.) Tala nawa oupanga wove na Jeova, nokulikuambela opo ekukuateseko okupameka vali oupanga wove nae. Tupu, soka nawa kombatisimu yove, iya uhalimbwe onthiki wambatisalua. Otyo matyikukuatesako okuhinangela okuti ombatisimu etokolo liakolela vali walinga.
TUESUKISA OKUKOLELEYA OPO TUTUALEKO TYAFUENA KU JEOVA
17. Omokonda yatyi tuesukisila okukoleleya opo tutualeko tyafuena ku Jeova?
17 Paulu wapopilile ova Galata okuti vesukisa okukoleleya. (Gálatas 6:9) Novakristau hono, vesukisa okukoleleya. Matukala novitateka, mahi Jeova metukuatesako. Tutualeiko nokulikuambela okuita ospilitu sandu ya Huku, iya oe metukuatesako okukala nehambu, nombembwa, namphila tutualako novitateka. (Mateus 7:7-11) Nkhele soka: Inkha Jeova utekula nawa oviila, okuti kamekutekula ove umuhole nokuelipakula kwe? (Mateus 10:29-31) Namphila una ovitateka, uhasoye. Uhayekepo otyili mokonda yovipuka wasapo konyima. Tuna ononkhano ononyingi onongwa mokonda pahe tuiwe na Jeova!
18. Aveho ‘vanoñgonoka Huku’ oityi pahe vesukisa okulinga?
18 Tyilinge wambatisalua pahetyino ine okohale, pahe oityi wesukisa okulinga? Tualako okunoñgonoka vali nawa Jeova, nokulongoka vali nawa motyili. Wesukisa okutala nawa opo uhasoke okuti Huku umuiale nawa iya kuesukisile vali okupameka oupanga wove nae. Pamwe-pamwe, pitulula etyi tuelilongesa monthele ino opo utualeko tyafuena ku Tate yetu woluembia, Epanga lietu Jeova, Huku.—Tanga 2 Coríntios 13:5, 6.