Watchtower OMBIMBILIYOTEKA
Omutala Womulavi
OMBIMBILIYOTEKA ONLNE
Nyaneka
  • OMBIMBILIYA
  • OMIKANDA
  • OMALIONGIYO
  • w18 Pepo Linene pp. 3-8
  • “Ouhamba Wange Kaulingi Onthele Youye Uno”

Naike ovindiu iyeemba ku otyo

Tala mukwe pena etyi tyahaendele movindiu

  • “Ouhamba Wange Kaulingi Onthele Youye Uno”
  • Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2018
  • Onthele-kati
  • Tyelifwa
  • OKUTI JESUS WAKUATESILEKO OVANTHU ANKHO VAHANDA EYOVO?
  • OITYI TYAKUATESILEKO JESUS OKUHELIPAKE MOPULITIKA?
  • “KONDOLA OMUTUNGA WOVE MOTYILALO”
  • Oñgeni Jesus Ankho Atala Opulitika?
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova—2012
  • Olie Jesus Kristu?
    Oityi Ombimbiliya Itulongesa?
  • Tualako Okuhalingi Onthele Youye Womaliyapauko
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2016
  • Tulikuatei Okapandi, Ngetyi Jeova na Jesus Velikuata Okapandi
    Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2018
Tala vali
Omutala Womulavi Wivisa Ouhamba Wa Jeova (Wokulilongesua)—2018
w18 Pepo Linene pp. 3-8
O Jesus utai komutwe wa Posiu Pilatu; Jesus ukahi nokulekesa ombongo yokufeta elilimu; Jesus uviyula Petulu mokonda wateta Maluku okutwi

“Ouhamba Wange Kaulingi Onthele Youye Uno”

“Neya mouye, opo ndyiave oumbangi konthele yotyili.” — JOÃO 18:37.

OVIIMBO: 15, 74

OÑGENI MOKUMBULULA?

  • Oñgeni Jesus alekesile okuti ankho kelipake mopulitika?

  • Oityi Jesus apopia konthele yokufeta omalilimu, iya omokonda yatyi otyo ankho katyalemene?

  • Oñgeni Ovakristau vatala oungangala?

1, 2. (a) Oñgeni ouye ukahi nokuliyapuka vali unene? (b) Omapulo patyi matulilongesa monthele ei?

OMPHANGE umwe ukala ko Europa wapopia oñgeni ankho ali kohale, wati: “Tunde pouna, ankho ndyimona vala ovanthu valinga okapungulula. Mokonda yotyo, andyityitukilapo ovatumini vo motyilongo tyange iya andyilipake movipuka ovanthu ovanyingi ankho vatala okuti viapenga. Alo umwe, omanima omanyingi, andyikala omuhikuena wongangala imwe.” Omukuatate umwe mo Afrika, wapopia omokonda yatyi ankho akalela ongangala: “Ame ankho ndyitavela okuti ovanthu vomuhoko wange vakolela vali kovanthu aveho iya andyilipake mopulitika. Onthue tualongeswa okuiipaa onondyale mbetu nomihongo, alo umwe ovanthu vomuhoko wetu, mahi vekahi motyikundyi otyikuavo tyo pulitika, ankho tuveipaa.” Omphange omukuavo ukala ko Europa wati: “Ankho ndyina okapungulula, ankho ndyiyele kese munthu wotyilongo otyikuavo ine wongeleya onkhuavo.”

2 Hono, ovanthu ovanyingi vena ovituwa ngovio. Ovikundyi ovinyingi viopulitika viundapesa oungangala opo vakale neyovo. Tyakaka unene ovanthu okulwa mokonda yopulitika. Iya movilongo ovinyingi, onongendi vatualako okulingwa onya. Ngetyi Ombimbiliya yaulile, mononthiki mbahulilila, ovanthu “kamavetavela okulipakelamo.” (2 Timóteo 3:1, 3) Oñgeni Ovakristau vapondola okutualako tyelikuata okapandi mouye uno weliyapuka? Tupondola okulilongesa ovipuka ovinyingi kongeleka ya Jesus. No pomuvo wae, ovanthu ankho veliyapuka mokonda yopulitika. Monthele ei, matulilongesa omapulo aa etatu: Omokonda yatyi Jesus aanyenene okulipaka mo pulitika? Oñgeni Jesus alekesile okuti ovanthu va Huku kavapondola okulipaka mopulitika? Oñgeni Jesus etulongesa okuti katupondola okulipaka moungangala?

OKUTI JESUS WAKUATESILEKO OVANTHU ANKHO VAHANDA EYOVO?

3, 4. (a) Pomuvo wa Jesus, oityi ova Judeu ankho vahanda? (b) Oñgeni otyo tyakalesile ovalongwa va Jesus?

3 Ovanyingi po va Judeu Jesus ankho aivisa, ankho vahanda okuyovoka kova Roma. Otyikundyi tyimwe ankho tyitiwa Zelotes Judeus valingile atyiho opo vayandyanese olusoke olo. Ovanyingi po va Zelotes, ankho ovalanduli vomulume umwe ankho utiwa Judas woko Galileya. Omulume oo, ankho upopia okuti oe mesiya iya wayondyele ovanthu ovanyingi. Omuhipululi omu Judeu utiwa Josefo wapopia okuti Judas wahindilile ovanthu opo valwe nova Roma iya vana ankho vafeta omalilimu vapopiwa okuti “vatopa.” Tyafuile ova Roma vaipaele Judas. (Atos 5:37) Vamwe po va Zelotes alo umwe avaundapesa oungangala opo vayovoke.

4 Ova Judeu ovanyingi ankho vekahi nokukevelela Mesiya. Ankho vasoka okuti Mesiya meveyovola kova Roma opo ova Isilayeli vakale vali elongo liankhimana. (Lucas 2:38; 3:15) Ovanyingi ankho vasoka okuti Mesiya makala ohamba yo Isilayeli. Inkha otyo tyamonekelepo ñgeno ova Isilayeli aveho ankho veliyandyana movilongo ovinyingi vakondokele. Alo umwe João Batista, nthiki imwe wapulile Jesus okuti: “Ove yatyo Una Meya, ine tuesukisa okukevelela vali omunthu umwe welikalela?” (Mateus 11:2, 3) Hamwe João Batista ankho ukahi nokupula inkha makuya vali omunthu omukuavo opo ayovole ova Judeu. Etyi Jesus atutiliswa, welivasile novalongwa vevali metapalo liokuenda ko Emau. Ovalongwa ovo vapopia okuti ankho vakevela okuti Jesus, oe mayovola ova Isilayeli. (Tanga Lucas 24:21.) Konyima yotyo, ono apostolu avemupulu okuti: “Tatekulu, okuti o momuvo uno mopindulapo Ouhamba wo Isilayeli?” — Atos 1:6.

5. (a) Omokonda yatyi ovanthu vo mo Galileia ankho vahanda Jesus akale ohamba? (b) Oñgeni Jesus eveviyulile?

5 Ova Judeu ankho vakevelela okuti Mesiya matetulula ovitateka viavo. Tyafuile otyo ovanthu vo mo Galileia ankho vahandela Jesus akale ohamba yavo. Hamwe vasokele okuti makala onkhalamutwe ikahi nawa. Jesus ankho upopia nawa, uhakula ovanthu, iya alo umwe ankho upondola okuavela okulia vana vena ondyala. Ovanthu vahuvile unene etyi Jesus aavelele okulia ovalume ankho vena 5.000. Jesus anoñgonoka etyi ankho vahanda okulinga. Ombimbiliya yati: “Etyi Jesus etyimona okuti maveya okumukuata opo vemulinge ohamba, akayomboloka, aende vali komphunda aike.” (João 6:10-15) Monthiki onkhuavo, mokonda ovanthu ankho pahe vahiliya, Jesus evehangununina okuti keile opo eveavele okulia, mahi weya opo evelongese konthele Youhamba wa Huku. Wevepopilile okuti: “Muhaundapelei okulia kupwa, mahi undapelei okulia kueta omuenyo uhapu.”—João 6:25-27.

O Jesus utai komutwe wa Posiu Pilatu

6. Oñgeni Jesus alekesile okuti ankho kahande okukala omutumini pano pohi? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

6 Etyi kuakamba katutu opo aipawe, Jesus waimbukile okuti vamwe povalongwa vae ankho vasoka okuti matumina mo Jelusalei. Jesus evepopila onthengele-popia yonomina opo evekuateseko okunoñgonoka okuti otyo ankho kamatyimoneka-po. Onthengele-popia oyo ipopia konthele “yomulume watuka mombunga yankhimana,” Jesus, ankho una okulinga oungendi omule iya akakalako omuvo omunyingi. (Lucas 19:11-13, 15) Tupu, Jesus wapopilile omutumini umwe wo Roma utiwa Posiu Pilatu okuti kelipake mopulitika. Pilatu apulu Jesus okuti: “Okuti ove Hamba yova Judeu?” (João 18:33) Tyafuile Pilatu wasokele okuti hamwe Jesus mahindila ova Judeu okutyitukilapo ova Roma. Mahi Jesus akumbulula okuti: “Ouhamba wange kaulingi onthele youye uno.” (João 18:36) Jesus waanyene okulipaka mopulitika mokonda Ouhamba wae ankho maukakala keulu. Wapopia okuti otyilinga tyae, “okuava oumbangi wotyili.”—Tanga João 18:37.

Ombunga yasoya mokonda vekahi nokutala mo televisau ovitateka vyo pulitika, mahi konyima avahambukwa mokonda yokulilongesa omaulo Ombimbiliya

Okuti ove usuka vali unene novitateka vyo mouye, ine o Nouhamba wa Huku? (Tala opalagrafu 7)

7. Omokonda yatyi pamwe tyipondola okupuiya okuhelipake mopulitika, alo umwe momutima?

7 Jesus ankho wii nawa otyilinga tyae. Okunoñgonoka nawa otyilinga tyetu, matyikuatesako okulityilika okukuatesako otyikundyi tyimwe tyo pulitika, alo umwe muetyi tusoka. Otyo ha apeho tyapepuka. Omutalelipo umwe womawaneno wapopia okuti ovanthu vo motyilongo aundapa, velipaka unene mopulitika. Velimphanda unene mokonda yotyilongo tyavo iya vasoka okuti omuenyo wavo maukala vali nawa inkha vatuminwa novanthu vo potyilongo tyavo. Wayawisako okuti: “Ndyipandula unene ovakuatate mokonda okulipaka unene movilinga viokuivisa onondaka onongwa Mbouhamba, tyivekuatesako okutualako okulikuata okapandi. Ovakuatate ovo vakevelela Huku atetulule ovitateka tumona hono.”

OITYI TYAKUATESILEKO JESUS OKUHELIPAKE MOPULITIKA?

8. Otyipuka patyi otyivi ova Judeu pononthiki mba Jesus ankho valingwa?

8 Tyina ovanthu vatala ovipuka ovivi vilingwa potyilongo vakala, otyo tyivelunda okulipaka mopulitika. Pononthiki mba Jesus, okufeta omalilimu otyipuka ankho tyilunda ovanthu okukuatesako ovikundyi vielikalaila vyo pulitika. Judas wo ko Galileia, watyitukililepo ova Roma mokonda ankho vahonekesa ovanthu opo vafete omalilimu. Ankho vena okufeta onombongo ononyingi, ngetyi okufetela ovipuka ankho vena, nomapia iya nomaumbo. Tupu, ovatanthi vomalilimu ankho vapunda vakuavo iya otyo ankho tyivilisa-po ovitateka. Pamwe ovatanthi vomalilimu ankho vafeta ovatumini opo vapewe ovilinga viankhimana iya ankho vamonena movilinga viavo. Zakeu, onkhalamutwe yovatanthi vomalilimu mepunda-umbo lyo Jerikoo, wakalele omuhona mokonda yokupunda ovanthu.—Lucas 19:2, 8.

Jesus ukahi nokulekesa ombongo yokufeta elilimu, tupu ukahi nokukumbulula epulo lyo va Faliseu

9, 10. (a) Oñgeni onondyali mba Jesus vahetekelele okumupaka movitateka viopulitika? (b) Oityi tulilongesa kekumbululo lya Jesus? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

9 Onondyale mba Jesus ankho vahanda okumupaka motyitateka tyokufeta omalilimu. Vemupulile inkha ova Judeu ankho vena okufeta “elilimu.” (Tanga Mateus 22:16-18.) Tyotyili, ova Judeu ankho veyele okufeta elilimu mokonda otyo ankho tyivehinangelesa okuti vekahi nokutuminwa nova Roma. “Ovalanduli va Helode,” ine vana ankho vakuatesako outumini wae, ankho vahanda Jesus apopie okuti kavapondola okufeta elilimu, opo vemutendeleye okuti ondyale Youtumini wo Roma. Mahi inkha Jesus wevepopilile okuti ankho vena okufeta elilimu, ovanthu ankho vapondola okuyekapo okumulandula. Ngotyo, oityi Jesus alinga?

10 Jesus wasokele nawa oñgeni makumbulula opo atualeko tyehelipake motyitateka otyo. Wati: “Tya Sesale tyavelei Sesale, mahi tya Huku, tyavelei Huku.” (Mateus 22:21) Jesus ankho utyii okuti ovatanthi ovanyingi vomalilimu ankho vapunda vakuavo, mahi ehesuku unene notyo. Mahi, ankho wesuka vali Nouhamba wa Huku, mautetulula ovitateka viovanthu. Jesus wetusila ongeleka ongwa. Tuna okulityilika okukuatesako ovikundyi viopulitika, alo umwe tyina otyikundyi tyimwe tyimoneka ngoti tyaviuka iya otyikuavo tyapenga. Ovakristau vakuatesako Ouhamba wa Huku iya vaendela muetyi Huku apopia okuti otyo tyaviuka. Mokonda yotyo, onthue katulipake mopulitika, tupu katupopi omapita ovatumini tyina valinga ovipuka ovivi.— Mateus 6:33.

11. Oñgeni tupondola okukuatesako vakuetu okufinda okapungulula?

11 Ovanyingi Ponombangi mba Jeova ankho velipaka mopulitika, pahe vetyiyekapo. Mongeleka, etyi ankho omphange umwe woko Gra-Bretanha ehenenoñgonoke otyili, welilongesile konthele yovanthu mosikola ononene iya otyo atyimulundu okulipaka mopulitika. Wati: “Ankho ndyihanda okukuatesako ovanthikovei, mokonda tumoneswa unene ononkhumbi. Namphila ovanthu ankho vetavela etyi ndyipopia, mahi ankho ndyinumana unene. Ankho nesukisa okuimbuka okuti ovanthu valinga okapungulula mokonda yetyi tyikahi momitima viavo. Etyi nahimbika okulilongesa Ombimbiliya, naimbuka okuti ankho nesukisa okupilulula onkhalelo ankho ndyisoka.” Alo umwe omphange wankhuatesako okupilulula omalusoke ange, otyindele. Wayawisako okuti: “Pahe ndyimukokoli-ndyila mewaneno lionompholo iya ndyikahi nokulilongesa okupopia novanthu aveho.”

“KONDOLA OMUTUNGA WOVE MOTYILALO”

12. Jesus wapopilile ovalongwa vae opo velityilike “onkhiso” patyi?

12 Pomuvo wa Jesus, ononkhalamutwe mbonongeleya ankho velipaka mopulitika. Mongeleka, omukanda utiwa Omuenyo mo Palestina Pomuvo wa Kristu, (Daily Life in Pales tine at the Time of Christ) wapopia okuti ova Judeu ankho veliyapuka mokonda yovikundyi vionongeleya ankho vikahi ngovio pulitika. Otyo Jesus alondolele ovalongwa vae okuti: “Tualeiko neiho liayela; lungukei konkhiso yova Faliseu, no konkhiso ya Helode.” (Marcos 8:15) Etyi Jesus apopia Helode, hamwe ankho ukahi nokupopia vana ankho vakuatesako outumini wae. Otyikundyi tyova Faliseu, ankho vahanda ova Judeu vayovoke kova Roma. Ngetyi tyipopia o Evandyeliu ya Mateus, Jesus tupu walondolele ovalongwa vae opo valunguke kova Sanduseu. Ova Sanduseu ankho vahanda ova Roma vatualeko okutumina, mokonda otyo ankho tyivekuatesako okukala novilinga viankhimana. Jesus walondolele ovalongwa vae opo velityilike “onkhiso” ine omalongeso ovikundyi ovio vitatu. (Mateus 16:6, 12) Tala okuti Jesus waava elondolo olio konyima yetyi ovanthu vahandele okumulinga ohamba!

Jesus wapopilile ovalongwa vae opo vatualeko okuhelipake mopulitika mononkhalelo ambuho

13, 14. (a) Oñgeni opulitika nonongeleya vieta ovitateka? (b) Omokonda yatyi katyaviukile okulwa, alo umwe tyina tulingwa onya? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)

13 Tyina onongeleya mbulipaka mopulitika, apeho tyieta ovitateka. Jesus wapopilile ovalongwa vae opo vatualeko okuhelipake mopulitika mononkhalelo ambuho. Olio ehunga limwe lialundile ovanakwa nova Faliseu okuhanda okumuipaa. Ankho vena owoma wokuti hamwe ovanthu mavetavela ku Jesus iya avayekepo okuvelandula. Inkha otyo ankho tyimoneka-po, omunkhima wavo ankho upondola okupwa. Vapopia okuti: “Inkha tumuyeka atualeko, ovanthu aveho mavemutavela iya ova Roma mavetupolo omphangu yetu, nelongo lietu.” (João 11:48) Ngotyo, Omunene-nakwa Kaifa alingi omphango yokuipaa Jesus.—João 11:49-53; 18:14.

Jesus uviyula Petulu mokonda wateta Maluku okutwi

14 Kaifa akevelela alo kuanthikovela opo atume omafualali akakuate Jesus. Mahi Jesus ankho wii nawa etyi vahanda okumulinga. Ngotyo, etyi ankho ekahi nokulia ondalelo yahulilila nono apostolu mbae, evepopila opo vatyinde omitunga. Omitunga vivali, ankho vituuka opo evelongese otyipuka tyimwe tyakolela unene. (Lucas 22:36-38) Konyima, ovanthu ovanyingi aveya okukuata Jesus. Petulu anumana unene notyo iya autukila umwe povalume ovo nomutunga. (João 18:10) Mahi Jesus emupopila okuti: “Kondola omutunga wove motyilalo, mokonda aveho vakuata omutunga, mavakaipawa nomutunga.” (Mateus 26:52, 53) Otyipuka patyi tyakolela Jesus ankho ahanda okulongesa ovalongwa vae? Ankho uhanda okuvelongesa okuti kavapondola okulinga onthele youye. Jesus welikuambelele konthele yotyo. (Tanga João 17:16.) O Huku vala una okutetulula ovitateka.

15, 16. (a) Oñgeni Ondaka ya Huku yakuatesileko ovakuatate okulityilika okapungulula? (b) Oityi Jeova amona tyina atala ovanthu mouye uno?

15 Omphange woko Europa wapopiua ponthyimbi, nae otyo elilongesile. Wati: “Naimbuka okuti oungangala kautyivili okumanako okapungulula. Natala okuti vana vaundapesa oungangala opo vetyivile okumanako okapungulula, apeho vankhia. Iya ovakuavo vanumana. Nahambukwa unene etyi nelilongesa mo Mbimbiliya okuti o Huku vala upondola okumanako ovitateka viouye. Onondaka ombo ndyikahi nokumbupopila ovanthu mokueenda kuomanima 25.” Omukuatate wo ko Afrika wakumana omihongo viae, Nondaka ya Huku. (Efésios 6:17) Pahe wivisa onondaka onongwa mbombembwa kovanthu aveho, tyihatale kotyivala tyomunthu. Omphange omukuavo ukala ko Europa, wakala Ombangi ya Jeova iya alo umwe, wanepua nomunthu una otyivala ankho eyele. Aveho valinga omapiluluko oo, mokonda ankho vahanda okukala nga Kristu.

16 Tyakolela unene nonthue tulinge omapiluluko ngoo! Ombimbiliya ipopia okuti ovanthu vekahi ngomanyonda elunga elitaha-taha, tyilekesa okuti vetupu ombembwa. (Isaías 17:12; 57:20, 21; Apocalipse 13:1) Ovitateka viopulitika vinumanesa ovanthu, viveyapula iya vivekalesa onongangala. Mahi onthue tuna ombembwa, tupu tuelikuata okapandi. Tyina Jeova atala onkhalelo ovanthu mouye veliyapuka, tyotyili uhambukwa unene okuimbuka okuti ovanthu vae velikuata okapandi.—Tanga Sofonias 3:17.

17. (a) Ovipuka patyi vitatu vipondola okutukuatesako okulikuata okapandi? (b) Oityi matulilongesa monthele mailandulako?

17 Monthele ei, tuelilongesa okuti opo tutualeko okulikuata okapandi, tuna okulinga ovipuka vitatu: (1) Tuna okukala nonthumbi yokuti Ouhamba wa Huku maumaneko ovitateka aviho, (2) katupondola okulipaka mopulitika, iya (3) tuna okuanya oungangala. Mahi pena otyipuka otyikuavo tyipondola okunyona ewaneko lietu: okulinga okapungulula. Monthele mailandulako, matulilongesa oñgeni tupondola okufinda okapungulula ngetyi tyalingile Ovakristau vo tete.

ONONDAKA MBAHANGUNUNWA

  • Okuhelipake mopulitika: Katulipake mopulitika tyina tuhakuatesako otyikundyi tyimwe tyopulitika, alo umwe muetyi tusoka. “Katulingi onthele youye,” mahi tuna onthumbi yokuti Ouhamba wa Huku apa katutu maukamanako ovitateka vietu aviho.

    Nyaneka Publications (1998-2026)
    Lupukamo
    Nyingila
    • Nyaneka
    • Tuma
    • Likoyela
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • Etyi Munyingilwa
    • Etyi Tyilingwa Pokunyingilamo
    • JW.ORG
    • Nyingila
    Okutuma