“Tuhanda Okuenda Nonwe”
“Onthue matuende nonwe, mokonda tueiva okuti Huku ukahi no nwe.”—ZACARIAS 8:23.
OVIIMBO: 65, 122
1, 2. (a) Oityi Jeova apopia tyikahi nokumoneka momuvo wetu? (b) Omapulo patyi maakumbululwa monthele ei? (Tala olutalatu pefo pahimbikila onthele.)
JEOVA wapopia okuti momuvo wetu, “ovalume ekwi vatunda momalaka aeho ovilongo, mavakakuata motyikutu tyomulume umwe omu Judeu, avati: ‘Onthue matuende nonwe, mokonda tueiva okuti Huku ukahi nonwe.’” (Zacarias 8:23) Omu “Judeu” ulekesa vana Huku alembula nospilitu sandu. Tupu vaihanwa okuti “o Isilayeli ya Huku.” (Gálatas 6:16) “Ovalume ekwi” valekesa vana vena ekevelelo liokukakala apeho pano pohi. Vetyii okuti Jeova ukahi nokuyamba ovalembulwa iya velitehela okuti elao limwe enene okufenda Jeova kumwe navo.
2 Ngomuuli Zakaria, Jesus wapopia okuti ovanthu va Huku vena okukala newaneko. Wapopia vana vena ekevelelo liokukala keulu okuti “okahambo okatutu” iya vana vakevelela okukakala pano pohi, “onongi ononkhuavo.” Mahi Jesus wapopia okuti aveho “otyunda tyike” iya aveho valandula mwe, “omunthita” wavo. (Lucas 12:32; João 10:16) Mokonda ovikundyi vivali vamwe vapondola okulipula: (1) Onongi ononkhuavo hono vesukisa okunoñgonoka omanyina ovalembulwa aveho? (2) Oñgeni ovalembulwa vapondola okusoka konthele yavo? (3) Inkha umwe mewaneno liange uhimbika okulia kombolo nokunwa kovinyu Pehinangelo, oñgeni mandyimutale? (4) Ndyipondola okusukalala inkha ombalulo yavana valia kombolo nokunwa kovinyu Pehinangelo itualako okuliyawisa? Onthele ei maikumbulula omapulo oo.
TUESUKISA OKUNOÑGONOKA OMANYINA OVALEMBULWA AVEHO HONO?
3. Omokonda yatyi katutyivili okunoñgonoka olie ulinga onthele yovo 144.000?
3 Onongi ononkhuavo hono vesukisa okunoñgonoka omanyina ovalembulwa aveho veli pano pohi? Au. Omokonda yatyi? Omokonda katyitavela kese wike okukala umwe nonthumbi oipi ondyambi yae.[1] (Tala okatoi konthyulilo yonthele.) Namphila Huku evekonga opo vende keulu, mavakatambula vala ondyambi yavo inkha vatualako nekolelo. Satanasi otyo utyii, iya uundapesa “ovauli vomatutu” opo ahetekele “okuveyapula.” (Mateus 24:24) Ovakristau ovalembulwa kavapondola okukala nonthumbi yokuti mavakatambula ondyambi yavo, alo Jeova evepopila okuti vatualako nekolelo. Jeova mekeveavela enyingilikilo liahulilila, tyina vehenenkhie ine tyina “ononkhumbi ononene” mbehenehimbike.—Revelação 2:10; 7:3, 14.
Jesus oe Ohongoi yetu, iya oe vala tuna okulandula
4. Inkha katyitavela okunoñgonoka omanyina ovalembulwa aveho hono veli pano pohi, oñgeni tupondola “okuenda” navo?
4 Inkha katyitavela okunoñgonoka omanyina ovalembulwa aveho hono veli pano pohi, oñgeni onongi ononkhuavo “venda” navo? Ombimbiliya ipopia okuti “ovalume ekwi” “mavakakuata motyikutu tyomulume umwe omu judeu, avati: ‘Onthue matuende noove, mokonda tueiva okuti Huku ukahi novanthu vove.’” Oversikulu Yombimbiliya ipopia omu Judeu. Mahi okuti “ove” “novanthu vove,” tyilekesa ovanthu ovanyingi. Otyo tyilekesa okuti omu Judeu hamunthu wike, mahi ulekesa otyikundyi atyiho tyovalembulwa. Onongi ononkhuavo mbutyii, iya vaumbila kumwe Jeova notyikundyi otyo. Kavesukile nokunoñgonoka omanyina ovanthu aveho votyikundyi otyo, nokulandula kese wike puvo. Jesus oe Ohongoi yetu, iya Ombimbiliya itupopila okuti oe vala tuna okulandula.—Mateus 23:10.
OÑGENI OVALEMBULWA VAPONDOLA OKUSOKA?
5. Elondolo patyi ovalembulwa vena okusoka unene, iya omokonda yatyi?
5 Ovalembulwa vapondola okusoka unene konthele yelondolo likahi mu 1 Coríntios 11:27-29. (Tanga.) Oñgeni omulembulwa apondola okulia kombolo nokunwa kovinyu Pehinangelo, mahi ngwe “kapondola”? Inkha katualako noupanga omuwa na Jeova, ahakala nekolelo mwe, tyina omunthu oo alia kombolo nokunwa kovinyu, utupu onthilo. (Hebreus 6:4-6; 10:26-29) Elondolo olio liapama lihinangelesa ovalembulwa okuti vena okutualako nekolelo inkha vahanda okutambula “ondyambi yokuenda keulu, Huku maave menyina lia Kristu Jesus.”—Filipenses 3:13-16.
6. Oñgeni Ovakristau ovalembulwa velitehelela?
6 Paulu wapopila Ovakristau ovalembulwa okuti: “Ame nkhuatwa ya Tatekulu, ndyimuita unene okuti endei nawa motyilinga muaihanenwa.” Oñgeni vapondola okutyilinga? Paulu wahangununa okuti: “Kalei nomutima weliola, nokuapoleya, nokuapwa elundo, nokulikoleleya kese umwe na mukuavo nohole. Nokuendela nombili mewaneko liospilitu, mehonyeko liombembwa.” (Efésios 4:1-3) Ospilitu sandu ya Jeova ikuatesako ovaumbili vae okuliola omutima, avahakala nelungavi. (Colossenses 3:12) Ngotyo ovalembulwa kavasoko okuti vekahi vali nawa kuvakuavo. Vetyii okuti Jeova keveavela vali ospilitu sandu tyipona ovaumbili ovakuavo. Kavasoko okuti vanoñgonoka vali unene otyili Tyombimbiliya tyipona vakuavo. Tupu kavapopila nawike okuti nae walembulua iya ehimbika okulia kombolo nokunwa kovinyu Pehinangelo. Mahi veliola omutima, iya vetyii okuti o Jeova vala ukonga ovanthu opo vende keulu.
7, 8. Oityi Ovakristau ovalembulwa vahakevela, iya omokonda yatyi?
7 Namphila ovalembulwa velitehela okuti vena elao liokukongwa opo vende keulu, kavakevela vakuavo vevetekule monkhalelo yelikalela. (Efésios 1:18, 19; tanga Filipenses 2:2, 3.) Tupu vetyii okuti tyina Jeova evelembula, kayeke nawike etyinoñgonoke. Ngotyo omulembulwa kahuvu inkha vamwe kavetavela okuti walembulwa. Wanoñgonoka okuti Ombimbiliya itupopila opo tuhetavele vala liwa tyina umwe apopia okuti Huku wemuavela otyilinga tyakolela. (Revelação 2:2) Mokonda omulembulwa kakevela vakuavo vemutekule monkhalelo yelikalela, kamapopila vana elivasa navo otyikando tyotete okuti omulembulwa. Ngotyo, upondola okuhetyipopila nawike. Tupu kamehimbika okupopia ovipuka oviwa makalinga keulu.—1 Coríntios 1:28, 29; tanga 1 Coríntios 4:6-8.
8 Ovakristau ovalembulwa kavasoko okuti vena vala okukala novalembulwa vakuavo. Kavaovola ovalembulwa vakuavo opo vatomphole poyavo ine okuliongiya ovikundyi opo velilongese Ombimbiliya. (Gálatas 1:15-17) Ewaneno kamalikala newaneko inkha ovalembulwa valinga ngotyo. Inkha valinga ngotyo kamavaundapa kumwe nospilitu sandu, ikuatesako ovanthu va Huku okukala nombembwa newaneko.—Tanga Romanos 16:17, 18.
OÑGENI TUPONDOLA OKUVETALA?
9. Omokonda yatyi tuna okulunguka konthele yokutala vana valia kombolo nokunwa kovinyu Pehinangelo? (Tala okakasa kati “Ohole ‘kailingi ovivi.’”)
9 Oñgeni tupondola okutala ovakuatate no nomphange ovalembulwa? Jesus wapopilile ovalongwa vae okuti: “Onwe amuho muvakuatate.” Ayawisako okuti: “Una ulipaka kounene, makakundiswa, iya una weliola omutima, makapakwa kounene.” (Mateus 23:8-12) Ngotyo katyaviukile okuhuva unene tyina tutala omunthu, alo umwe inkha omulembulwa. Tyina Ombimbiliya ipopia ovakulu vewaneno, tyitupameka okuhetekela ekolelo liavo, mahi kaitupopila okuti tupondola okutala omunthu ngatyina ohongoi yetu. (Hebreus 13:7) Ombimbiliya itupopila okuti vamwe “vatokala okuhumbwa.” Mahi omokonda “vaundapa nawa” “nokuna ombili onene yokuivisa no yokulongesa,” hamokonda ovalembulwa. (1 Timóteo 5:17) Inkha tunkhimaneka unene ovalembulwa nokuvehivilika unene, tupondola okuvesukalalesa. Tupu tupondola okuvekalesa nelungavi. (Romanos 12:3) Nawike ponthue uhanda okulinga otyipuka natyike tyietela ovitateka ovalembulwa onondenge mba Kristu!—Lucas 17:2.
Oñgeni tupondola okutala omunthu ulia kombolo nokunwa kovinyu Pehinangelo? (Tala pono palagrafu 9-11)
10. Oñgeni matulekesa okuti tuna onthilo Novakristau ovalembulwa?
10 Oñgeni matulekesa okuti tuna onthilo navana valembulwa na Jeova? Katupondola okumupula oñgeni akala omulembulwa. Otyo muene otyae, onthue katuesukisile okutyinoñgonoka. (1 Tessalonicenses 4:11; 2 Tessalonicenses 3:11) Katupondola okusoka okuti omulume wae ine omukai wae, ine ovohe, ine umwe mombunga yae nae omulembulwa. Omunthu kamakapiñgana ekevelelo liae kombunga yae. (1 Tessalonicenses 2:12) Tupu tuna okulityilika okulinga omapulo apondola okunumanesa vakuetu. Mongeleka, katupondola okupula omukai womukuatate omulembulwa oñgeni elitehelela tyina asoka okukakala apeho pano pohi tyehena omulume wae. Mahi tuna okukala nonthumbi yokuti mouye omupe, Jeova “makahambukiswa ovipuka aviho vina omuenyo.”—Salmo 145:16.
11. Oñgeni matuliyakulila inkha tulityilika ‘okuhuva novituwa viomunthu’?
11 Inkha katutale ovalembulwa ngatyina vakolela vali tyipona vakuavo, tupu matyituyakulila onthue muene. Ñgeni? Ombimbiliya itupopila okuti mapamoneka “ovakuatate vomatutu” mewaneno mavakapopia okuti ovalembulwa. (Gálatas 2:4, 5; 1 João 2:19) Tupu, ovalembulwa vamwe vapondola okuhatualako nekolelo. (Mateus 25:10-12; 2 Pedro 2:20, 21) Mahi inkha tulityilika ‘okuhuva novituwa viomunthu,’ kamatulandula vakuetu, tyilinge ovalembulwa ine tuvei nawa ine vana vaumbila Jeova omuvo omunyingi. Konyima inkha kavakala nekolelo, ine vayekapo ewaneno, ekolelo lietu mu Jeova kamalitepuluka.—Judas 16, okatoi.
OKUTI TUESUKISA OKUSUKALALA NOMBALULO?
12, 13. Omokonda yatyi katuesukisile okusukalala nombalulo yavana valia kombolo nokunwa kovinyu Pehinangelo?
12 Mokueenda kuomanima omanyingi, ombalulo yavana valia kombolo nokunwa kovinyu Pehinangelo ankho itualako okutepuluka. Mahi pehepano, ombalulo ikahi nokuliyawisa omanima aeho. Okuti otyo tyipondola okutusukalalesa? Au. Tutalei omokonda yatyi.
13 “Jeova wii ovanthu vae.” (2 Timóteo 2:19) Tyelikalela na Jeova, ovakuatate vokuvalula ovanthu vokulia kombolo nokunwa kovinyu Pehinangelo kavei nawa olie omulembulwa wotyotyili. Ombalulo oyo yakutikinya vana vasoka okuti hamwe ovalembulwa mahi ngwe havoko. Mongeleka, vamwe ankho valia kombolo nokunwa kovinyu pahe vayekako. Ovakuavo hamwe vavela komutwe iya avasoko okuti mavakatumina na Kristu keulu. Tyotyili, onthwe katuanoñgonokele nawa veñgapi ovalembulwa nkhele vekahi pano pohi.
14. Oityi Ombimbiliya ipopia konthele yombalulo yovalembulwa mavakala pano pohi tyina ononkhumbi ononene mbuhimbika?
14 Makukakala ovalembulwa kononthele ononyingi mbo ohi tyina Jesus ameya okuvepola opo vende keulu. Ombimbiliya ipopia okuti Jesus “matumu onoandyu mbae nomuvielo wonkhuino onene ambukaongiya ovaholovonwa vae okupolelela konomphepo ononkhuana, okutuka konthele imwe yeulu alo konthele onkhuavo.” (Mateus 24:31) Ombimbiliya tupu ilekesa okuti mokueenda kuononthiki mbonthyulilo, pano pohi mapesala otyikundyi otyitutu tyovalembulwa. (Revelação 12:17) Mahi kaipopi veñgapi mavahupupo tyina ononkhumbi ononene mbuhimbika.
15, 16. Oityi tuesukisa okunoñgonoka konthele yovo 144.000 vaholovonwa na Jeova?
15 Jeova utokola onalupi maholovona ovalembulwa. (Romanos 8:28-30) Jeova wahimbika okuholovona ovalembulwa konyima yetutilo lia Jesus. Otyo tyilekesa okuti potyita tyotete, Ovakristau aveho votyotyili ankho ovalembulwa. Etyi palamba omanima omanyingi, ovanyingi ankho veliti Ovakristau kavalandulile nawa Kristu. Ngotyo, mokueenda kuomanima oo, Jeova alembula Ovakristau vehehi votyotyili. Ovo ankho vekahi ngotiliku Jesus apopile okuti maikulila pokati kevu. (Mateus 13:24-30) Mokueenda kuononthiki mbonthyulilo, Jeova utualako okuholovona ovanthu opo valinge onthele yo 144.000.[2] (Tala okatoi konthyulilo yonthele.) Ngotyo, inkha Huku utokola okuholovona vamwe tyina onthyulilo yeheneye, kamatukala nondima yokuti walinga otyipuka tyaviuka. (Isaías 45:9; Daniel 4:35; tanga Romanos 9:11, 16.)[3] (Tala okatoi konthyulilo yonthele.) Tuna okulunguka atuhalingi ngovaundapi veliyavele onkhalelo omuhona wavo alinga ovaundapi vahimbika okuundapa kovola yokumanuhula.—Tanga Mateus 20:8-15.
16 Haveho vena ekevelelo liokukakala keulu valinga onthele “yomupika wekolelo nokualunguka.” (Mateus 24:45-47) Ngo potyita tyotete, Jeova na Jesus hono vekahi nokuundapesa ovanthu vehehi opo valise, ine okulongesa ovanyingi. Ovakristau ovalembulwa vehehi potyita tyotete ovo vaundapesilwe pala okuhoneka Ovihonekwa vio Vakristau mo Gregu. Iya hono, Ovakristau ovalembulwa vehehi ovo vena otyilinga tyokuavela ovanthu va Huku “okulia momuvo wanakua.”
17. Oityi tuelilongesa monthele ei?
17 Oityi tuelilongesa monthele ei? Jeova utokola okuavela omuenyo wahapu ovanthu ovanyingi pano pohi iya vamwe avakatumina na Jesus keulu. Jeova makayamba ovaumbili vae aveho, omu “Judeu” “novalume ekwi,” iya Jeova uhanda vetavele ovitumino viae nokutualako nekolelo. Aveho vena okuliola omutima. Aveho vena okumufenda kumwe newaneko. Iya aveho vena okuundapa opo mewaneno mukale ombembwa. Mokonda onthyulilo ikahi popepi, atuho tutualeiko okuumbila Jeova nokulandula Kristu ngo tyunda tyike.
^ [1] (palagrafu 3) Ngetyi tyipopia Salmo 87:5, 6, komutwe wandyila, Huku makapopia omanyina ovanthu aveho mavakatumina na Jesus keulu.—Romanos 8:19.
^ [2] (opalagrafu 15) Namphila Atos 2:33 ilekesa okuti Jesus nae opo ekahi tyina umwe alembulwa, mahi Jeova oe vala ukonga omunthu oo.
^ [3] (palagrafu 15) Opo unoñgonoke vali, tala “Omapulo Alingwa Novatangi” mo A Sentinela 1 de Maio de 2007 pomafo 30-31.