Oñgeni Tuna Okulikuambela Opo Huku Etutehelele?
Siovaa Huku “Omuteheleli womalikuambelo.” (Salmo 65:2) Tutei vala apa tuamapopila nae, atuovola omuvo tuahanda. Tupu tupondola okulikuambelela momutima. Siovaa wahanda tumutale okuti o “Tate,” yetu. Mahi otyili, oe o tate ukahi vali nawa ku aveho. (Mateusi 6:9) Siovaa utuhole; wapopia oñgeni tuna okulikuambela opo etutehelele.
LIKUAMBELA KU SIOVAA MENYINA LYA SESUSI
“Kese otyipuka muita ku tate, memuavela-tyo menyina liange.” — Suau 16:23.
Sesusi walekesa nawa okuti Siovaa Huku wahanda tulikuambele kwe. Kahande tulikuambele kovilolo, no kovikahuku, no kovakuaukulu vetu. Wahanda tulikuambele kwe menyina lya Sesusi. Tyina tulikuambela menyina lya Sesusi, matyimoneka okuti onthue tutyii okuti Huku utehelela vala omalikuambelo etu mokonda yetyi Sesusi etulingila. Sesusi wati: “Nawike uya ku tate ahakuate pu ame.” — Suau 14:6.
POPIA NOMUTIMA WOVE AUHO
“Mupopila atyiho tyili momutima wove.” — Salmo 62:8.
Tyina tulikuambela ku Siovaa Huku, tupopia ngatyina tukahi nokupopia na tate yetu muene tuhole. Otyo katyikahi ngatyina tukahi nokutanga omukanda na tyina tupopia onondaka tuapaka momutwe, mahi tupopia nae nonthilo nomutima auho.
ITA ETYI TYELIKUATA NETYI HUKU AHANDA
“Atyiho tuita tyelikuata nehando lya Huku, Huku ututehelela.” — 1 Suau 5:14.
Mo Mbimbiliya, Siovaa Huku wapopia etyi metulingila, netyi ahanda tumulingile. Opo Huku atehelele omalikuambelo etu, tuna okuita etyi ‘tyelikuata netyi ahanda’. Opo tutyivile okuita ovipuka vielikuata netyi ahanda, tuesukisa okulilongesa Ombimbiliya opo tumunoñgonoke nawa. Ine tulinga ovipuka ovio, Huku matehelela omalikuambelo etu.
OITYI TUPONDOLA OKUITA TYINA TULIKUAMBELA?
Ita Etyi Wesukisa. Upondola okuita Huku ekukuateseko okumona okulia, nomuvalo, nondyuo. Tyina una etyi mohande okulinga, ita ku Huku ekukuateseko okunoñgonoka ine etyi uhanda okulinga tyikahi umwe nawa. Tyina una ovitateka, upondola okuita ku Huku ekukuateseko okukoleleya. Tupu upondola okuita Huku ekukuateseko okumuyumba vali onthumbi, nokukupolela-po oviponyo viove. — Luka 11:3, 4, 13; Tiaku 1:5, 17.
Itila-ko Vakuenyi. Ovohe vahambukwa unene tyina ovana vavo velivila. Na Siovaa otyo ahandela ovana vae pano pohi. Uhanda no onthue tusuke na vakuetu. Otyo tyilekesa okuti upondola okuitilako ou muelinepa nae, novana vove, nombunga yove, nomapanga ove. Ombimbiliya yati: ‘Liitilei-ko momalikuambelo.’ — Tiaku 5:16.
Pandula. Ombimbiliya ipopia Huku, Omutungi wetu, okuti: “[Huku] ulinga oviwa, mokumuavela ombila, nomuvo wekuta, nokumuavela okulia okunyingi, eyulisa omitima vienyi nehambu enene.” (Ovilinga 14:17) Ine tusoka kovipuka ovinyingi Huku etuavela, matumupandula tyina tulikuambela. Otyipuka otyikuavo tupondola okulinga opo tulekese okuti tuapandula Huku, okumutavela. — Ova Kolosu 3:15.
PWA-ELUNDO, TUALAKO OKULIKUAMBELA
Pamwe tupondola okunumana, mokonda Huku ngoti kakumbulula liwa omalikuambelo etu. Okuti ngotyo Huku kesukile-ale no onthue? Au, hatyo-ko! Onongeleka matutale, mambulekesa okuti pamwe tuesukisa vala okutualako okulikuambela.
Steve, ou tuapopia-le konyima, wati: “Ine helikuambelo, ñgeno hetyivilile okukoleleya, andyikala ngetyi ndyikahi hono.” Oityi tyemukuatesileko? Steve wapopia okuti etyi ahimbika okulilongesa Ombimbiliya, anoñgonoka okuti ankho wesukisa okutualako okulikuambela. Tupu wati: “Nelikuambelele ku Huku okumupandula ovipuka aviho omapanga ange andingilile. Pahe ndyina vali ehambu tyipona kohale.”
Iya oñgeni elikuambelo liakuatesileko Jenny, ankho usoka okuti Huku kapondola okumutehelela? Wati: “Nthiki imwe, neiihamenenwe unene, andyisoko okuti hisilivila. Andyilikuambela ku Huku, andyimupulu omokonda yatyi ankho nelitombela ngotyo.” Oñgeni okulikuambela tyemukuatesileko? Wati: ‘Okulikuambela tyankhuatesileko okutula omutima, andyitale ovipuka monkhalelo yaviuka. Andyinoñgonoka okuti namphila ndyisoka okuti hisilivila, Huku hangotyo-ko anthala. Elikuambelo tupu liankhuatesako okuhasoyo. Andyihimbika okutala okuti Siovaa, o Huku wotyotyili, unthyole unene, wesuka na ame. Namona okuti Huku o Tate, Epanga liange. Pahe ndyityii umwe nawa okuti, ine ndyitualako okulinga etyi ahanda, ngwe matualako okunkhuatesako.’
Isabele wapopia okuti omona wae, Gerard, namphila otyilema, ekumbululo liomalikuambelo ae
Tala ongeleka onkhuavo ya Isabele. Etyi akala omulemi, aende kosipitali, ondotolo aimupopila okuti makutula otyilema. Otyipuka otyo atyimuihama unene. Vamwe atee umwe avemupopila opo apole-po eimo. Isabele wapopia okuti mokonda ankho weihamenwa unene, asoko okuti hamwe manyimi. Oityi alingile? Welikuambelele ku Huku opo emukuateseko okukoleleya. Akutula omona omukuendye, avemuluku okuti o Gerard. Okuti watyitwa umwe otyilema ngetyi ondotolo yapopile? Yoo. Okuti Huku wakumbululile omalikuambelo a Isabele? Oityi ngwe apopia? Wati: “Otyakalauka tyehelifwe na mukundya, wapola-po eimo katyikahi ngou wakutula otyilema! Omona wange pahe una omanima 14. Hono tyina ndyimutala, ekumbululo liomalikuambelo ange. Omona wange otyilema, mahi otyipuka otyiwa vali Huku ampha!”
Ovipuka ovio viapopia Steve, na Jenny, na Isabele, vituhinangelesa onondaka mbo Mbimbiliya mbati: “Siovaa, ove motehelela etyi ovaviuki vaita. Mopameka omitima viavo, ovetehelela nawa.” (Salmo 10:17) Onondaka ombo, mbutukuatesako okutualako okulikuambela!
Mo Mbimbiliya muna omalikuambelo omanyingi a Sesusi. Mahi elikuambelo liae liiwe vali, olieli alongesile ovalongwa vae. Oityi elikuambelo olio litulongesa?