markus mutabak khush khabri
9 os ne agge ohna nu keha: “mai tuhanu sach kehnda ha ki ithe kharhe kujh jane unna chir nahi marange jinna chir oh parmeshwar de raj nu hakoomat kardya na dekh lain.”+ 2 is to chhe dina baad yisu apne naal patras, yakoob atey yuhanna nu ik uche paharr utte lai gaya atey uthe ohna to sivai hor koi nahi si. ohna de samne os da roop badal gaya;+ 3 os de kappde chamkeele ho gaye, inne chitte ki duniya da koi vi dhobi inne chitte nahi kar sakda. 4 nale ohna samne eliyah te moosa pragat hoye atey oh dove yisu naal galla kar rahe san. 5 fir patras ne yisu nu keha: “guru ji,* kinna changa hai ki asi ithe ha. asi hun tinn tambu la dinde ha, ik tere layi, ik moosa layi te ik eliyah layi.” 6 asal vich, patras nu pata nahi lagg reha si ki oh hor kee kahe kyoki oh tinne chele bahut dar gaye san. 7 fir uthe baddal chha gaya atey ohna nu dhak lya atey baddal vicho avaaz aayi:+ “eh mera pyaara puttar hai.+ is di gall suno.”+ 8 fir achanak jad ohna ne aale-duaale dekhya, taa uthe yisu to sivai hor koi nahi si.
9 jad oh paharro thalle aa rahe san, taa os ne ohna nu hukam ditta ki ohna ne jo dekhya si, os bare unna chir kise nu na dassan+ jinna chir manukh da puttar marya vicho dobara jeeunda na ho jave.+ 10 is layi ohna ne eh gall dil vich bitha layi,* par ohna ne aapas vich gall keeti ki os de murr jeeunde hon da kee matlab hai. 11 ohna ne os nu puchhya: “granthi eh kyo kehnde han ki pehla eliyah+ da aauna zaroori hai?”+ 12 os ne ohna nu keha: “eliyah pehla zaroor aavega atey sabh kujh theek karega;+ par is gall da manukh de puttar bare likhiya ihna galla naal kee sambandh hai ki os nu dukh jhalane painge+ atey lok os naal nafrat karange?+ 13 par mai tuhanu kehnda ha ki eliyah+ taa aa chukka hai atey ohna ne os naal apni mann-marzi mutabak salook keeta jive os bare dharam-granth vich likhya gaya hai.”+
14 jad yisu atey tinn chele doosre chelya val aa rahe san, taa ohna ne dekhya ki chelya duaale vaddi bheerr ikatthi hoi si atey granthi ohna naal behes kar rahe san.+ 15 par sari bheerr yisu nu aaundya dekh ke hairan reh gayi atey lokaa ne bhajj ke os nu salam keeta. 16 os ne lokaa nu puchhya: “tusi chelya naal kis gall te behes rahe ho?” 17 bheerr vicho ik jane ne keha: “guru ji, mai apne munde nu tere kol liaaya si kyoki os nu dusht doot chimbrrya hoya hai jis ne munde nu gunga kar ditta hai.+ 18 jithe vi oh munde nu aa painda hai, uthe hi os nu patka-patka ke zameen te maarda hai atey munda muho jhagg chhaddan lagg painda hai te dand peehnda hai atey os vich zara vi jaan nahi rehndi. mai tere chelya nu os vicho dusht doot nu kaddan layi keha, par oh os nu kadd na paaye.” 19 os ne ohna nu keha: “he avishvasi peerri,+ mai hor kinna chir tuhade naal raha? mai tuhanu hor kinna chir sehnda raha? os nu mere kol lai ke aao.”+ 20 oh munde nu yisu kol liaaye, par yisu nu dekhdya saar dusht doot ne munde nu marorrya-mararrya. munda zameen utte dig pya atey muho jhagg chhaddan lagg pya. 21 fir yisu ne munde de pita nu puchhya: “is di eh haalat kinne ku chir to hai?” os ne keha: “chhote hundya to hi. 22 dusht doot os nu aksar agg te paani vich sutt ke maaran di koshish karda hai. par je tu kujh kar sakda hai, taa sadde te rehem kar atey saddi madad kar.” 23 yisu ne os nu keha: “tu eh kyo keh reha hai, ‘je tu kujh kar sakda hai’? jo nehcha karda hai, os layi sabh kujh mumkin hai.”+ 24 ose vele munde de pita ne uchi-uchi keha: “mai nehcha karda ha! par je meri nehcha kamzor hai, taa is nu pakki karan vich meri madad kar!”+
25 jado yisu ne dekhya ki lok ohna val bhajje aa rahe san, taa os ne dusht doot nu jhirrakde hoye keha: “oye gunge te bole dusht doota, mai tainu hukam dinda ha munde vicho nikal ja atey fir murr ke na is nu chimbrri!”+ 26 oh uchi-uchi cheeka maar ke atey munde nu marorr-mararr ke os vicho nikal gaya te munda marya varga ho gaya. is layi ziadatar lok kehen lagge: “eh taa mar gaya!” 27 par yisu ne munde da hath farr ke os nu uthaya te oh kharha ho gaya. 28 fir yisu atey os de chele ik ghar vich gaye atey ohna ne os nu puchhya: “asi os dusht doot nu kyo nahi kadd sake?”+ 29 os ne ohna nu keha: “eho jehe dusht doot nu prarthna kar ke hi kaddhya ja sakda hai.”
30 fir oh utho tur paye atey galeel vicho di langhe, par oh nahi chahunda si ki is bare kise nu pata lagge. 31 kyoki oh apne chelya nu sikha reha si atey dass reha si: “manukh de puttar nu dhokhe naal lokaa de havale keeta javega atey oh os nu jano maar denge,+ par oh tinna dina baad jeeunda ho javega.”+ 32 par chele os diya galla samajh na sake atey os nu puchhan to darde san.
33 fir oh kafarnahum vich aaye. hun jad oh ghar vich san, taa os ne ohna nu puchhya: “tusi raah vich kyo jhagarr rahe si?”+ 34 par oh chupp hi rahe kyoki oh raah vich is gall te jhagarr rahe san ki ohna vicho vadda kaun hai. 35 oh baith gaya atey os ne bara nu apne kol bula ke keha: “jo koi vadda ban-na chahunda hai, oh sabh to chhota bane atey sarya da sevak bane.”+ 36 fir os ne ik bache nu ohna de vichkar kharha keeta atey os nu apnia baha vich lai ke keha: 37 “jo koi meri khatar is tarha de ik vi bache nu kabool karda hai,+ oh mainu vi kabool karda hai; atey jo mainu kabool karda hai, oh mainu hi nahi, sago mere ghalan vale nu vi kabool karda hai.”+
38 yuhanna ne os nu dassya: “guru ji, asi ik aadmi nu tera naa lai ke dusht doota nu kadhde dekhya atey os nu rokan di koshish keeti kyoki oh sadde vicho nahi hai.”+ 39 par yisu ne keha: “os nu rokan di koshish na karo kyoki ajeha koi insaan nahi jo mera naa lai ke karamata kare atey fir ulta mere bare bura-bhala kahe. 40 kyoki jehrra sadde khilaf nahi, oh sadde val hai.+ 41 je koi tuhanu masih de chele hon karke ik galas paani da vi pilaunda hai,+ taa mai tuhanu sach kehnda ha, oh apna fal zaroor pavega.+ 42 par je koi insaan mere utte nehcha karan vale ihna nimanya vicho kise di nehcha khatam kar dinda hai,* taa os insaan layi changa hovega ki os de gal vich chakki da purr* pa ke samundar vich sutt ditta jave.+
43 “je tera hath tere to paap karave,* taa os nu vadd sutt. tere layi eh changa hai ki tu tunda ho ke jeeunda rahe,* bajaye is de ki dove hath hunde hoye ‘gehenna’* vich jave jithe agg kade nahi bujhdi.+ 44 *— 45 atey je tera pair tere to paap karave,* taa os nu vadd sutt. dove paira de hunde hoye ‘gehenna’* vich sutte jaan nalo changa hai ki tu langrra ho ke jeeunda rahe.*+ 46 *— 47 atey je teri akkh tere to paap karave,* taa os nu kadd sutt.+ tere layi kana ho ke parmeshwar de raj vich jana is nalo changa hai ki dove akkha de hunde hoye tu ‘gehenna’* vich suttya jave+ 48 jithe na taa kade keerre marde han te na hi kadi agg bujhdi hai.+
49 “jive khane te loon chhirrkya janda hai, ove parmeshwar sarya te agg varsavega.+ 50 loon changa hunda hai, par je loon hi apna suaad guaa baithe, taa fir tusi os nu kis cheez naal suaadi banaoge?+ apne vich loon rakho+ atey doosrya naal shanti banaa ke rakho.”+