BIBLIOTEKA EN LÍNEA Watchtower
Watchtower
BIBLIOTEKA EN LÍNEA
Nasa Yuwe
  • DXUS YUWE
  • EÇ LIBRU
  • PKHAAKHENISA
  • sbi1 Mateo 1:1-28:20
  • San Mateo

No hay video disponible en este sitio.

Lo sentimos, ocurrió un error cargando el video

  • San Mateo
  • Dyus Yuwe Uꞌsesa
Dyus Yuwe Uꞌsesa
San Mateo

DXUS YUWE SAN MATEO FXIꞌJNI

Jesukristo jiꞌj nyafxiiteyweꞌsxtxi ptaꞌsxni

(Lk 3.23-38)

1 Jesukristo jiꞌj nyafxiiteyweꞌsx kimtewa txãatxku ptaꞌsxiꞌ ayteꞌ. Jesukristoꞌ Abrahan Davxid jiꞌkh yuꞌ. 2 Abrahanaꞌ Isaak neyku yuꞌ, naapkaçxhaꞌ Isaakhaꞌ, Jakob neyku yuꞌ. Açaꞌ Jakobaꞌ, Judáweꞌsx neyku yuꞌ. 3 Judaꞌ Fxares vxiteꞌ Zara neyku yuꞌ, açaꞌ njĩꞌjaꞌ Tamarku yaase yuꞌ. Fxaresaꞌ Esrom neyku yuꞌ, naapkaçxhaꞌ Esromaꞌ, Aram neyku yuꞌ. 4 Aramaꞌ, Aminadab neyku yuꞌ, naapkaçxhaꞌ Aminadabaꞌ Naason neyku yuꞌ. Açaꞌ Naasonaꞌ, Salmón neyku yuꞌ. 5 Salmonaꞌ Booz neyku yuꞌ, naapkaçxhaꞌ njĩꞌjaꞌ Rahabku yaase yuꞌ. Boozaꞌ Obed neyku yuꞌ, açaꞌ njĩꞌjaꞌ Rutku yuꞌ. Obedaꞌ Isaí neyku yuꞌ, 6 naapkaçxhaꞌ Isaíaꞌ, jxkaahsa Davxid neyku yuꞌ. Açaꞌ jxkaahsa Davxidaꞌ, Salomón neyku yuꞌ, açaꞌ Salomón njĩꞌjaꞌ Urias nyu yuꞌk nyafxíi txãak yuꞌ.

7 Salomonaꞌ Roboam neyku yuꞌ, naapkaçxhaꞌ Roboamaꞌ, Abias neyku yuꞌ. Açaꞌ Abiasaꞌ, Asa neyku yuꞌ. 8 Açaꞌ Asaꞌ, Josafxat neyku yuꞌ, naapkaçxhaꞌ Josafxathaꞌ, Joram neyku yuꞌ. Joramaꞌ, Uzias neyku yuꞌ. 9 Uziasaꞌ Jotam neyku yuꞌ, naapkaçxhaꞌ Jotamaꞌ, Akaz neyku yuꞌ. Açaꞌ Akazaꞌ Ezekías neyku yuꞌ. 10 Ezekiasaꞌ Manasés neyku yuꞌ, açaꞌ Manasesaꞌ Amón neyku yuꞌ, naapkaçxhaꞌ Amonaꞌ Josías neyku yuꞌ. 11 Josiasaꞌ Jekoniasweꞌsx neyku yuꞌ. Txãa ensutx Israelweꞌsxaꞌ Babilonia kiwen jxũna uꞌjni yuu. 12 Açaꞌ Jekoniasaꞌ Salatiel neyku yuꞌ, naapkaçxhaꞌ Salatielaꞌ, Zorobabel neyku yuꞌ. 13 Zorobabelaꞌ Abiud neyku yuꞌ, açaꞌ Abiudaꞌ Eliakim neyku yuꞌ. Eliakimaꞌ, Azor neyku yuꞌ. 14 Azoraꞌ Sadok neyku yuꞌ, açaꞌ Sadokhaꞌ, Akim neyku yuꞌ, naapkaçxhaꞌ Akimaꞌ Eliud neyku yuꞌ. 15 Eliudaꞌ Eleazar neyku yuꞌ, açaꞌ Eleazaraꞌ Matán neyku yuꞌ, naapkaçxhaꞌ Matanaꞌ, Jakob neyku yuꞌ. 16 Jakobaꞌ Jose neyku yuꞌ, naapkaçxhaꞌ Joseꞌ Maria nmiꞌk yuꞌ, Kristo Jesus yaasesa njĩꞌj.

17 Abrahan jiꞌjtx isateꞌ, katorce ney uꞌjweçtek Davxidaꞌ upxhna ũsuꞌ. Açaꞌ Davxid jiꞌjtx isateꞌ, kiꞌ vxite katorce ney uꞌjweçtetx Israelweꞌsxaꞌ Babilonia kiwen jxũna uꞌjni yuu. Txãajũ kiꞌ isani kiꞌ vxite katorce ney uꞌjweçtek Kristoꞌ upxhna ũsuꞌ.

Jesukristo upxni

(Lk 2.1-7)

18 Jesukristo upxniꞌ naꞌwẽk yuu: Jesus njĩꞌj Mariaꞌ José yakh imiꞌyaꞌ puutx weꞌwenik jiꞌphuꞌ. Nawa ih fxiꞌzemey, nasa jiꞌphuk Dxus Espiritu kaavxyaꞌjaꞌjni. 19 Txajx nmiꞌ Joseaꞌ txãaweꞌsx leytxi kxtey nwẽeseꞌjna fxiꞌzesak yuꞌ. Nawa Maria nasa jiꞌphuni yuꞌs khuẽsweꞌsxtxi pãatxhĩꞌkhmée, paaçte txuteeyaꞌwak yuꞌ nasa jiyunimeete. 20 Saꞌ txãꞌwẽ yajkxna ũsiyna, ksxaꞌwte Dxus angel vxyaaçxa naꞌjĩk:

—José, Davxid jiꞌj, iidx nyu yuuwaꞌjsa Mariaꞌs jxpaꞌgayaꞌ waꞌlnu, naꞌwẽ nasa jiꞌphaꞌ nawa txãꞌ Dxus Espiritu kaavxyaꞌjaꞌjniꞌ. 21 Maria nçxiꞌk ãaga vxyaateꞌ, txãꞌsaꞌ Jesus yaseneꞌga. Txãꞌwẽ kxsusni yuuna, txãa paꞌgatey txajx nasa pkalteweꞌsxtxi nweꞌwewaꞌjsaꞌ jĩnak weꞌwe.

22 Txãꞌwẽ yuuk, nawa txãniitey Dxus yuwe ptaꞌsxsaꞌs Dxusíi kaaũusutheꞌtheꞌ naꞌwẽk weꞌwe txãa kxtey yuukahnçxáak txãꞌwẽ yuu. 23 Txãꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

Teeçx knaꞌsaꞌ teeçx nçxiꞌk jiꞌphuna.

Txãꞌ Emanwel kxsusni yuuna jĩk. Txãa Emanwel jĩnisaꞌ: Dxusaꞌ kweꞌsx yakh ũsaꞌ jĩniꞌ.

24 Txajũꞌ Joseaꞌ deeniijũ yajkxçxaꞌ, Dxus angel weꞌweniꞌs nwẽeseꞌjçxa Maria txajx nyu yuuwaꞌjsaꞌs nvxihtmeꞌ. 25 Nawa ptam naꞌwẽ ih yuꞌ fxiꞌzemeetaꞌ, María nçxiꞌk ãaga yuupkaçx. Saꞌ Maria nçxiꞌk ãaga yuuteꞌ, txãꞌsaꞌ Jesus yasek kiꞌp.

Sek kãanijuweꞌsx Jesusaꞌs weçxayaꞌ paꞌjni

2 Jesusaꞌ Belen çxhabtek upx, Judea kiwete. Txãn ensu txãa kiwesu jxkaahsaꞌ Herodesku yuꞌ. Naapkaçxhaꞌ Jerusalen çxhabte maz piçthẽꞌj paꞌjtx sek kãani kiwejuweꞌsx estrelxatx jiisa. 2 Saꞌ naꞌjĩnatx pẽjx:

—¿Mtee ũsna judiuweꞌsxtxi jxkaahwaꞌjsa ãçxh uꞌse upxsa? Kweꞌsxaꞌ txajx upxniꞌs ptaꞌsxsa estrelxaꞌs uythaꞌw sek kãani kiweju, txãasathaꞌw weçxayaꞌ yuwéꞌ.

3 Txãꞌjĩteꞌ, Herodesaꞌ wala kuh yajkxku, txãꞌwẽy Jerusalen çxhabte nasawa jxukaysa. 4 Txajũꞌ jxkaahsaꞌ sacerdote npiiçthẽꞌjweꞌsx vxiteꞌ ley kaapiyaꞌjsaweꞌsx jxukaysatx paꞌyaçxaꞌ paapẽjxku:

—Kristoꞌ ¿mteega upxwaꞌjsa yuꞌ? jĩteꞌ, ptaꞌsxtxi:

5 —Judea kiwete Belen çxhabtek upxwaꞌjsa yuꞌ. Txajíik Dxus yuwe ptaꞌsxsaꞌ naꞌjĩna fxiꞌj:

6 Judá kiwete Belen çxhab txãꞌwẽ maa çxhabtewa jxthaakwe ãhmeekwesameꞌ.

Txãa paꞌgatey Belen çxhabuh teeçx npiiçthẽꞌjsa kasehçxa Adx nasa Israelweꞌsxtxi jxpeꞌjwaꞌjsaꞌ jĩꞌk.

7 Txãꞌjĩteꞌ, Herodesaꞌ estrelxaꞌs uysaatx paaçte paꞌyaçxa pẽjxku:

—¿Makwe txaçx yuuçna estrelxa vxyaani? jĩna wala ew paapẽjxçxak 8 Belenna kaah naꞌjĩna neeweꞌweçxa:

—Kxte meꞌjwe, saꞌ wala ew paapẽyineꞌkwe txãa luuçx maꞌwẽsatewa. Saꞌ ew jiyuçxaꞌ, adxaꞌs ptaꞌsxineꞌkwe, açaꞌ adxwa weçxayaꞌ uꞌjweꞌnja jĩteꞌ, 9 estrelxaꞌs uysaaweꞌsxaꞌ uꞌjtx. Naapkaçxhaꞌ sek kãani kiweju estrelxa uyneꞌta txãa estrelxaꞌ txãaweꞌsx yaçte vxyaana uꞌjçxa mteeneꞌ luuçx ũsuꞌ txãa kajkwete paꞌjçxak kxtee yuju. 10 Txãꞌwẽ estrelxa kiꞌ vxyaateꞌ, wala weçxatx, 11 saꞌ yatte uꞌkaçxa luuçxaꞌs uytxi njĩꞌj yakh. Saꞌ peejxũkweçxaꞌ luuçxaꞌs weçxatx. Txãꞌwẽ yũuçxatx txãaweꞌsx peeswaꞌj jxũçxa uꞌjniꞌs phaadeçxa pees: vxyuu beh, incienso vxiteꞌ miçxa. 12 Txãꞌwẽ yũuniijũꞌ kus ksxaꞌwte ptaꞌsxnitx yuu Herodes tasxna kiꞌ sxawedkahmén. Açaꞌ vxite dxiꞌjsutx sxawedna uꞌj.

Egipto kiwen ũphna uꞌjni

13 Estrelxaꞌs uysaaweꞌsx uꞌjnijũꞌ, José ksxaꞌwteꞌ, Dxus angel vxyaaçxa naꞌjĩk:

—Kiiteçxa meꞌj ũphna Egipto kiwen luuçxkuẽꞌs peꞌjçxa petx njĩꞌj yãꞌjçxa. Saꞌ kxtee ũsuneꞌga adx kiꞌ ptaꞌsxpkaçx. Txãꞌwẽmeꞌ, Herodesaꞌ luuçxkuẽꞌs ikhyaꞌ pakweyaꞌwaꞌ jĩteꞌ, 14 Joseꞌ kusçxáa peꞌjna Egipto kiwen uꞌkh. 15 Saꞌ kxteetx ũsuꞌ Herodes uupkaçx. Dxus yuwe ptaꞌsxsa weꞌweçxaꞌ: Egiptoju paꞌyath Adx Nçxiꞌkaꞌs jĩk txãa kxtey yuukahnçxáak txãꞌwẽ yũu.

16 Estrelxaꞌs uysaaweꞌsx txãꞌwẽ Herodesaꞌs weeçxsa naꞌwẽ vxite dxiꞌjsu uꞌjniꞌs jiyuçxaꞌ, seenaꞌ wala ũusaçxak. Saꞌ luuçxtxi kiikheꞌkh Belen çxhabteweꞌsx vxiteꞌ peekuꞌjsuweꞌsx yãꞌjçxa jxuka, luuçx eꞌz anxu jiꞌphsate kãhpkaçx. Estrelxaꞌs uysaaweꞌsxaꞌ makwe txaçx yãꞌj yuuçtewa ptaꞌsxneꞌta txãꞌsna jiyuçxak txãꞌwẽ eꞌz anxu jiꞌphsate kãhpkaçx kiikheꞌjna ũsuꞌ Herodesaꞌ. 17 Dxus yuwe ptaꞌsxsa Jeremias naꞌjĩna fxiꞌjni kxtey yuuk:

18 Teeçx ahte Ramá yaasesate pthũusek

Seenaꞌ pebeena nxus weꞌweni.

Txãꞌ Rakelku txãꞌwẽ ũꞌneꞌ txajx luuçx paꞌgate,

Saꞌ kisxiꞌçmeꞌ, txãꞌwẽtx ikhni yuu naa paꞌga jĩꞌk.

19 Egipto kiwete ũsçxa José ksxaꞌwteꞌ, Dxus angel vxyaaçxa naꞌjĩk Herodes uuniijũꞌ:

20 —Ãçxhaꞌ luuçxaꞌs ikh wẽesawa uuyãꞌjtx, açaꞌ peꞌjçxa sxawedna meꞌj Israel kiweníi jĩteꞌ, 21 Joseꞌ sxawedna uꞌkh Israel kiwen luuçx petx njĩꞌj yãꞌjçxa. 22 Nawa Herodes paꞌgate nçxiꞌk Arkelao Judeate jxkaahna ũste jiyuçxaꞌ, ũukhku kxtee paꞌjyaꞌ yuꞌ. Saꞌ ksxaꞌwteꞌ ptaꞌsxnik yuu, txãasak Galilea kiwen uꞌj. 23 Kxtee paꞌjçxaꞌ, teeçx çxhab Nasaret yaasesatek uꞌp-yaꞌ uꞌj. Nyafxiitey Dxus yuwe ptaꞌsxsaweꞌsx weꞌweçxaꞌ, Jesusaꞌ Nasareno yaꞌkxsusuna jĩꞌtx txãꞌjĩni kxtey yuukahnçxáak txãꞌwẽ yũu.

Juan Bautista nasa uꞌpnimée kiwesu Dxus yuweꞌs ptaꞌsxni

(Mr 1.1-8; Lk 3.1-9, 15-17; Jn 1.19-28)

3 Txãa ensuꞌ Juan Bautistaꞌ Dxus yuweꞌs ptaꞌsxna paꞌkh Judea kiwesu nasa uꞌpnimeesu. 2 Saꞌ naꞌjĩꞌk:

—Pkaltxi nvxihtçxa Dxus tasxte misxawedwe. Txãꞌwẽmeꞌ, Dxus jxkaahwaꞌj enaꞌ ãjxãꞌkh jĩꞌk.

3 Naa Juanaꞌsku weꞌwena fxiꞌj Dxus yuwe ptaꞌsxsa Isaiasaꞌ naꞌjĩna:

Nasa uꞌpnimée kiwesu sus weꞌweni pthũusek:

Dxus paꞌjwaꞌjaꞌs mpheuꞌjwe,

Dxiꞌjaꞌs kuꞌle phaadena jĩꞌk.

4 Juanaꞌ kamelxo khas atxh athçxa khaꞌtxku jxtuduꞌ. Saꞌ txajx ũꞌnisa yuꞌ, khãꞌsx wala çxhiꞌdx miltxi yuꞌ. 5 Kxtee wẽseꞌjyaꞌ paꞌjtx Jerusalenuweꞌsx vxiteꞌ Judea kiwesuweꞌsx jxuka vxiteꞌ Jordan yuꞌwala utxasuweꞌsxwa. 6 Saꞌ txãꞌwẽ pkalsathaꞌw jĩna Dxusaꞌs perdon pẽjxna paꞌjsatxiꞌ Juanaꞌ Jordan yuꞌwalate bautisaĩꞌk.

7 Nawa fxariseoweꞌsx vxiteꞌ saduceoweꞌsx txãꞌwẽ thegyaꞌ yuhte uyçxaꞌ, Juanaꞌ naꞌjĩꞌk:

—Iꞌkweꞌsxaꞌ ul weesweesa jiꞌjiꞌkwe txãa paꞌga kastigo seenaꞌsa yujaꞌ, açaꞌ txajũ iyuwaꞌjaꞌs ¿kimga ptaꞌsx? 8 Txãꞌwẽ kastigo seenaꞌsaju iyuwaꞌjaꞌs jiyuyãꞌjçxaꞌ, ewçxáa yũuna mfxiꞌzewe, kxah maawa ew fxiꞌzeniꞌs uysaꞌ: Naaweꞌsxaꞌ pkaltxi nvxihtçxa Dxus luuçx yuh yuuta sũjutxna. 9 Txãꞌjĩteꞌ, iꞌkweꞌsxaꞌ naꞌwẽ iiwejçx yaakxnuwe: Kweꞌsxaꞌ Abrahan jiꞌthaꞌw naꞌ pkalsameethaꞌw sũhna yaakxwaꞌj jiꞌphmée iꞌkwe. Naꞌjĩꞌth naꞌ: Naa kwet yuhtxwa Abrahan jiꞌj vxit-yaꞌ ãjana Dxusaꞌ. 10 Txãꞌwẽ ew fxiꞌzemeeteꞌ, amaꞌ ih yãꞌj ũsaꞌ fxtũutasxtxi spẽꞌthyaꞌ. Maa fxtũutasxwa ew yũnsameetxiꞌ spẽꞌthçxa ipxte kabwaꞌjçxáa yuuna. 11 Adxaꞌ iꞌkweꞌsxtxiꞌ yuꞌteçxáath bautisaĩꞌ pkaltxi nvxihtçxa Dxus tasxte sxawedsatxiꞌ. Nawa adx eꞌsuh vxite yujaꞌ txãꞌ Dxus Espiritu ipx naꞌwẽsate bautisaĩna. Txãꞌ adxte jxthaakwe ãjawaꞌjsaꞌ, açaꞌ adxaꞌ txajx pelgatxiçxáa yuhtxwa ũsyaꞌ seelpimeesath. 12 Txãꞌ skuutxh kweejxaꞌjni plaatuꞌs kusete at yãꞌjçxa ũsaꞌ naꞌ skuutxhaꞌs tamaju txudena sũupiꞌjna. Txãꞌwẽ yũuçxa skuutxhaꞌs jxaawuuna. Nawa tama yuꞌsaꞌ kabuna ipx bagaçxte yuhwa ũçxhawaꞌjmeesate jĩꞌk.

Jesus yaꞌbautisãyni

(Mr 1.9-11; Lk 3.21-22)

13 Naapkaçxhaꞌ Jesusaꞌ Galilea kiweju yuhçxa Jordan yuꞌwala pukate Juan ũsnite paꞌkh, Juan yuꞌte bautisãykahn. 14 Nawa Juanaꞌ Jesusaꞌs bautisãy wẽemeeçxa naꞌjĩk:

—Wejx yuuwa idx adxaꞌs bautisãywaꞌjsag, saꞌ ¿maꞌwẽga adxaꞌs piꞌkiꞌ idxaꞌs bautisãykahn? jĩteꞌ, 15 Jesusaꞌ naꞌwẽk pas:

—Dxus jxthãasniꞌs kxtey yuuní wejx ewna jĩteꞌ, Juanaꞌ kxtey nwẽeseꞌkh. 16 Açaꞌ Jesusaꞌ yuꞌte yaꞌbautisãyçxa kasejeçpkaçxhaꞌ, cieluꞌ phaatek, açaꞌ Jesusaꞌ uyku Dxus Espiritu tub çxihme naꞌwẽsa txajx kajkwete kĩjaçte. 17 Açaꞌ weꞌweniwa pthũusek cieluju naꞌjĩna:

—Naaíi Adx Nçxiꞌk wala wedxnisaꞌ. Txãa paꞌga wala weçxana ũsthu jĩk.

Eçxthẽꞌj Jesusaꞌs ĩsxii wẽeni

(Mr 1.12-13; Lk 4.1-13)

4 Txajũꞌ Dxus Espirituꞌ Jesusaꞌs peꞌjna uꞌkh nasa uꞌpnimée kiwesu, kxteeaꞌ eçxthẽꞌj ĩsxii wẽeni fxiꞌzeyaꞌ. 2 Saꞌ kuarenta en kuarenta kus kĩhwa ũꞌmée uꞌpçxaꞌ, Jesusaꞌ wẽek. 3 Açaꞌ eçxthẽꞌjaꞌ Jesus tasxte utxaaçxa naꞌjĩnak weꞌwe ewmée vxit wẽeçxa:

—Dxus Nçxiꞌk dxihçxaꞌ, naa kwettxi pan myuukaah jĩteꞌ, Jesusaꞌ naꞌwẽk pas:

4 —Dxus librute naꞌjĩꞌk: Nasaꞌ pan yakhçxáa yuꞌ ĩtxi fxiꞌzemeetxna, naasáa jxuka Dxus weꞌweni yakh yuuçxáa ĩtxi fxiꞌzetxna jĩk.

5 Txajũꞌ eçxthẽꞌjaꞌ Jesusaꞌs peꞌjna uꞌkh Jerusalen çxhabna, saꞌ kxteeaꞌ dxuus yatte ẽete kaatekaꞌjçxa, 6 naꞌwẽk jxkaah:

—Dxus Nçxiꞌk dxihçxaꞌ, ay ẽejũ mũph. Txãa paꞌgatey Dxus librute naꞌwẽk weꞌweꞌ:

Dxusaꞌ txajx angelesweꞌsxtxi jxkaajana idxaꞌs nweꞌwekahn.

Açaꞌ txãaweꞌsxaꞌ kusete jxpaꞌgatxna,

Iidx çxida kwette kpãꞌyuukahmen jĩna fxiꞌjniꞌ jĩteꞌ, 7 Jesusaꞌ naꞌwẽk pas:

—Vxite ahte Dxus libruteꞌ naꞌwẽk weꞌweꞌ:

Idxna jxpeꞌjsa Dxusaꞌs jxkaahwaꞌj jiꞌphmeeg jĩna fxiꞌjniꞌ jĩk.

8 Txajũꞌ eçxthẽꞌjaꞌ kiꞌ peꞌjna uꞌkh vxiç walate, saꞌ txãajũ maa kiwesu çxhabtxiwa seenaꞌ zhiçxkwesaꞌs kaavxyaꞌjak. 9 Saꞌ naꞌjĩk:

—Adxaꞌs peejxũkweçxa neeweꞌweneꞌga açaꞌ adxaꞌ naꞌsaꞌ jxuka idxaꞌs ũsuꞌnja jĩteꞌ, 10 Jesus pasçxaꞌ:

—Eçxthẽꞌj, adx tasxu mtxutée, txãa paꞌgatey Dxus librute naꞌjĩꞌk:

Idxna jxpeꞌjsa Dxusçxáꞌs neeweꞌwewaꞌjaꞌ, saꞌ txãaçxáꞌs selpiwaꞌjaꞌ jĩna fxiꞌjniꞌ jĩteꞌ, 11 eçxthẽꞌjaꞌ Jesus tasxu txuteek, açaꞌ Dxus angelesweꞌsxaꞌ puꞌçxyaꞌ paꞌjtx.

Galilea kiwesu Jesus mjĩiyaꞌ takhni

(Mr 1.14-15; Lk 4.14-15)

12 Juan Bautistaꞌ kxuuphni ũsaꞌ jĩniꞌs Jesusaꞌ jiyuçxaꞌ, Galilea kiwen uꞌkh. 13 Nawa Nasaret çxhabte yuꞌ yujumée, Kapernaum çxhabtek uꞌp-yaꞌ uꞌj. Txãa çxhabaꞌ Zabulón vxiteꞌ Nefxtalí kiwe txãa jaꞌdasuk ũsuꞌ ĩkh pukaga. 14 Txãꞌwẽ yũuk nawa Dxus yuwe ptaꞌsxsa Isaias fxiꞌjni kxtey yuukahnçxáak txãꞌwẽ yũu. Txãꞌ naꞌjĩnak fxiꞌj:

15 Zabulón Nefxtalí txãaweꞌsx kiwesu uꞌpsa,

Vxiteꞌ ĩkh pukasu dxiꞌj uꞌjna ũsaꞌ txãa jaꞌdasu uꞌpsa,

Vxiteꞌ Jordan yuꞌkuteju, sek kãani juꞌguweꞌsx,

Vxiteꞌ Galilea kiwesu judiu jiꞌjmeesaweꞌsx

16 Txãa nasaꞌ çxhiꞌdxte ũssa naꞌwẽ ũsçxawa,

Eenaꞌsaꞌs uytxi.

Saꞌ uuníi naꞌwẽçxáa yãꞌj ũstewa,

Eenaꞌsaꞌ kweethku jĩꞌk.

17 Txajũꞌ Jesusaꞌ Dxus yuweꞌs ptaꞌsxyaꞌ takhku:

—Iꞌkweꞌsxaꞌ pkaltxi nvxihtçxa Dxus tasxte misxawedwe. Txãꞌwẽmeꞌ, Dxus jxkaahwaꞌj enaꞌ ãjxãꞌkh jĩꞌk.

Wedx uwesáa pahzsatx Jesus paꞌyani

(Mr 1.16-20; Lk 5.1-11)

18 Jesusaꞌ Galilea ĩkh pukasu uꞌjweççxaꞌ, eꞌz pxakhtxi uyku, Adres vxite nyakhaꞌs Simon Pedro jĩꞌtx txãaweꞌsxtxi. Txãaweꞌsxaꞌ wedx uwesaatx yuꞌ, txãasatx wedx ukheꞌs ĩkhte akhna ũsuꞌ. 19 Açaꞌ Jesusaꞌ naꞌjĩk:

—Adx yakh myuhwe, açaꞌ Dxus jĩi nasaa pkhakhwaꞌjsa vxituꞌnja iꞌkweꞌsxtxiꞌ. 20 Txãꞌjĩçpkaçxhaꞌ, wedx ukhetx nvxihtçxa txãa yakh uꞌjtx.

21 Açaꞌ Jesusaꞌ txãajũ wejkuẽ uꞌjnaçxáa, vxite eꞌz pxakhtxi uyku, Zebedeo nçxiꞌkweꞌsx Jakobo vxiteꞌ Juan txãaweꞌsxtxi. Txãaweꞌsxaꞌ barkote ney yakhtxi uꞌp yuꞌ, wedx ukheꞌs pãꞌkhna. Açaꞌ Jesusaꞌ paꞌyak. 22 Naapkaçxhaꞌ barko vxiteꞌ txãaweꞌsx neyna nvxihtnaꞌwa Jesus yakh uꞌjtx.

Nasa seenaꞌ wala kuhsatx Jesus kaapiyaꞌjni

(Lk 6.17-19)

23 Jesusaꞌ Galilea kiwe jxukak pekũh, judiuweꞌsx pkhaakheni yat-su Dxus jxkaahwaꞌj yuwe ewsaꞌs ptaꞌsxna, txãꞌwẽy nasa kĩh weete ãçaꞌsatxwa jxuka nuykatxhik. 24 Txajũꞌ Siria kiwesuweꞌsx jxuka jiyutx Jesus txãꞌwẽ yũuniꞌs. Txãa paꞌgatx fxiyfxiy ãçaꞌsatxwa jxuka jxũna paꞌj, aka jiꞌphsa vxiteꞌ eçx iiyamunisa vxiteꞌ wẽeçxpaꞌjsa vxiteꞌ ẽseyaꞌ ãjasameetxwa jxuka. Txãꞌwẽsatxku Jesusaꞌ nuykatxhi. 25 Txajũꞌ Jesus yakh piꞌkxna uꞌjuyaꞌ nasa wala utxaatx, Galileajuweꞌsx vxiteꞌ Dekapolis kiwesuweꞌsx vxiteꞌ Jerusalenuweꞌsx vxiteꞌ Judea kiwesuweꞌsx vxiteꞌ Jordan yuꞌkutejuweꞌsx.

Thãꞌj vxiçte Jesus kaapiyaꞌjni

5 Nasa wala kuh kasehte uyçxaꞌ, Jesusaꞌ txajx txhitxhnisaweꞌsxtxi thãꞌthek peꞌjna uꞌj. Açaꞌ txãaweꞌsxaꞌ txajx tasxte utxaateꞌ, 2 naꞌwẽk kaapiyaꞌjyaꞌ takh:

Kim weçxana fxiꞌzewaꞌjsatxki

(Lk 6.20-23)

3 Wala yuh weçxa yujaꞌ Dxusaꞌs peejxçxa pakwesáa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũusaꞌ Dxus jxkaahna ũsnite uꞌkayaꞌ ãjawaꞌjsataꞌ naa paꞌga.

4 Wala yuh weçxa yujaꞌ ewmeete fxiꞌzeniꞌs jiyuçxa ũꞌnena Dxusaꞌs yaakxsa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũusaꞌ Dxus kvxiisxaꞌjni yuuwaꞌjsataꞌ naa paꞌga.

5 Wala yuh weçxa yujaꞌ waꞌlmée Dxus tasxte utxasáa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũusáꞌ naa kiwe jxuka txãaweꞌsx jĩiçxaçxáa yuuna paꞌjwaꞌjsaꞌ naa paꞌga.

6 Wala yuh weçxa yujaꞌ Dxus dxiꞌpte ew fxiꞌzewaꞌjaꞌs yuuçxáa ũusuh jxuka yajkxçxa pakwesáa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũusaatxiꞌ Dxusaꞌ puꞌçxhina.

7 Wala yuh weçxa yujaꞌ vxitetx peeygãhna fxiꞌzesa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũusaꞌ Dxus peeygãanitx fxiꞌzeꞌ naa paꞌga.

8 Wala yuh weçxa yujaꞌ ũuste kĩh pkalaꞌs yuhwa kaꞌgaꞌjmée fxiꞌzesa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũusaꞌ Dxusaꞌs uyyaꞌ ãjawaꞌjsataꞌ naa paꞌga.

9 Wala yuh weçxa yujaꞌ puiimée fxiꞌzewaꞌjaꞌs pakwesáa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũusaꞌ Dxus luuçxtaꞌ naa paꞌga.

10 Wala yuh weçxa yujaꞌ Dxus yakh fxiꞌzepaꞌga yahçena fxiꞌzesa yakhaꞌ, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũuni fxiꞌzeçxawa Dxus jxkaahna ũsnite uꞌkawaꞌjsataꞌ naa paꞌga.

11 Iꞌkweꞌsxaꞌ wala yuh weçxana mfxiꞌzewe, adxna nwẽeseꞌphaꞌgaçxáa nasaꞌ wẽesxuna pkxuuna kĩjkĩhwa ewmée nuyweꞌweçtewa. 12 Txãa paꞌgatey cieluteꞌ wala yuh jxpaꞌgawaꞌj jiꞌphiꞌkwe naa paꞌga. Dxus yuwe ptaꞌsxsa txãniiteyweꞌsxtxi txãꞌwẽtx pkxuu naꞌ ãçxhwa txãꞌwẽyçxáa yuutxna, nawa nxusmée weçxana mfxiꞌzewe.

Naa kiwete nega naꞌwẽ pẽethehna eenaꞌ kweethwaꞌjsa

(Mr 9.50; Lk 14.34-35)

13 Iꞌkweꞌsxaꞌ nega naꞌwẽ naa kiwete pẽethewaꞌjsa iꞌkwe. Nawa negaꞌ sxũukãhçxaꞌ, ¿maꞌwẽ pẽethejekx? Kĩh yũuwaꞌj yuhwa selpimeena, naasáa puhbçxa nasaa wakhiꞌkhiꞌjwaꞌjçxáa yuuna.

14 Iꞌkweꞌsxaꞌ naa kiwete eenaꞌ kweethsa iꞌkwe. Teeçx çxhab thãꞌj vxiçga ũssaꞌ ¿nasa uynimée ũsmaꞌk? 15 Lamparaꞌs aphçxa txajxaꞌ txãꞌwẽ yaꞌpkiꞌtaꞌçmeꞌ, wejxwa ãatek yaꞌtxajaꞌ, yatte jxuka kweethkahn. 16 Txãꞌwẽy iꞌkweꞌsxwa eenaꞌ mkweethwe nasaa dxiꞌpte, kxah iꞌkweꞌsx ew fxiꞌzeniꞌs uyçxaꞌ, Dxus ewsa ũsyujuꞌga jĩna weꞌwetxna iꞌkweꞌsx Tata cielute ũssaꞌs.

Moises leyaꞌs Jesus ãate kaapiyaꞌjni

17 Moises ley vxiteꞌ Dxus yuwe ptaꞌsxsaweꞌsx kaapiyaꞌjni txãatx nwẽeseꞌjyaꞌméeneꞌ yuwéꞌ sũhna yaakxnuwe adxaꞌs. Txãꞌwẽ yũuyaꞌ yuweꞌçmeeth, wejxwa txãa leyaꞌs jxthaakwe ew ãate kaajiyuꞌjyaꞌth yuwéꞌ. 18 Isath ptaꞌsxiꞌ, cielu petx kiwe yãꞌjçxa skhẽwpkaçx txãa leytxiꞌ leꞌçxkuẽçxáa yuhwa eꞌskhẽ nvxihtmée jxuka nwẽeseꞌjwaꞌthaꞌ. 19 Txãa paꞌga maawa txãa ley jxkaahnitx wala leꞌçxkuẽesa kĩhtewa selpiwaꞌjmeesa naꞌwẽ thegte txãatxiꞌ nvxihtçxa, nasatxwa txãꞌwẽ yũuyaꞌ íiçxáa kaapiyaꞌjana naꞌ, txãꞌwẽ yũusaꞌ Dxus jxkaahna ũsnite leꞌçxkuẽçxáa seelpisaꞌ jĩni yuuna. Nawa txãa leytxi leꞌçxkuẽçxáa yuhwa nvxihtmée jxuka nwẽeseꞌjçxa vxitetxwa txãꞌwẽy nwẽeseꞌjyaꞌ kaapiyaꞌjsaꞌ, Dxus jxkaahna ũsnite wala seelpisaꞌ jĩni yuuna. 20 Naꞌjĩꞌth naꞌ: iꞌkweꞌsxaꞌ kaapiyaꞌjsaweꞌsx vxiteꞌ fxariseoweꞌsx fxiꞌzenite jxthaakwe ew fxiꞌzemeeçxaꞌ, bagaçxte yuhwa Dxus jxkaahna ũsnite uꞌkayaꞌ ãjameeneꞌkwe.

Ũusçxawaꞌjmeꞌ

(Lk 12.57-59)

21 Iꞌkweꞌsx yaçgaweꞌsxtxi naꞌjĩna kaapiyaꞌjniꞌs iiwẽseꞌjneꞌkwe: Nasa ikhwaꞌjmeꞌ. Txãꞌwẽmeꞌ, nasa ikhsatxiꞌs maatxwa kastigãywaꞌj yuuna jĩꞌtx. 22 Nawa adxaꞌ naꞌwẽth jxkaajaꞌ: Nasa yuꞌs ikhmeeçxawa, peekx yakhthẽꞌjaꞌs ũusçxa yaakxpaꞌgaçxáa txãawa yuuwesa kastigãywaꞌj yuuna. Meeçxawa peekx yakhthẽꞌjaꞌs wáa açeweꞌwena açaꞌ txãꞌsaꞌ khuẽsweꞌsx tasxte jxũna uꞌjni yuuna. Saꞌ peekx yakhthẽꞌjaꞌs wẽesxuteꞌ, txãꞌsaꞌ kastigo infxiernote akhwaꞌj yuuna. 23 Txãꞌwẽ Dxusna peeswaꞌj ofxredaꞌs jxũna paꞌjçxa altalte akhmey yaakiwáꞌga iidx yakhthẽꞌj idxaꞌs açeniꞌs, 24 saꞌ txãa ofxredaꞌs altal pukate nvxihtnaꞌwa uꞌjweneꞌga iidx yakhthẽꞌjaꞌs perdon pẽjxyaꞌ. Txãꞌwẽ yũuçxa txãa ofxredaꞌs altalte akheneꞌga.

25 Maawa idxaꞌs açesa pãatxhĩꞌkhçxa khuẽs tasxna jxũna uꞌjweçteꞌ, khuẽs tasxte paꞌjmey dxiꞌkha mpuutxweꞌwe khuẽs tasxte jxũna uꞌkhamen. Txãꞌwẽmeꞌ khuẽsaꞌ policiaweꞌsxtxi dukhteꞌ, txãaweꞌsxaꞌ karcelte txajatxna. 26 Adxaꞌ isath weꞌweꞌ, txajũyãꞌjaꞌ kasejxaꞌ ãjameeneꞌga vxyu nmeh jiꞌphuniꞌs dukhmeeçxa yuꞌ.

Ptamsa vxite yakh pkal yuuwaꞌjmeꞌ

27 Iꞌkweꞌsxaꞌ iiwẽseꞌjneꞌkwe naꞌjĩna nyafxiitey kaapiyaꞌjniꞌs: Ptamsayãꞌjaꞌ vxite yakh pkal yuuwaꞌjmeꞌ jĩniꞌs. 28 Nawa adxaꞌ naꞌwẽth jxkaajaꞌ: Vxite yakh yuꞌ pkal yuumeeçxawa, teeçx uꞌyaꞌs ewmée yajkxçxa thegni yakhçxáa, pkal yãꞌkh yuꞌ txajx ũuste.

29 Yafxaꞌ idxaꞌs pkalte kweeteꞌphçxãh yuuçteꞌ, kutxiꞌjçxa mwãatah. Wejxwa teeçx yafxçxáꞌs ivxiituçxaꞌ, kakwe jxuka yuꞌ infxiernote akhni yuunimée wejx ewaꞌ. 30 Meeçxaꞌ paçu kuse txãꞌwẽ pkalte kweeteꞌphçxãh yuuçteꞌ, spẽꞌthçxa mwãatah. Wejxwa teeçx kuseçxáꞌs ivxiituçxaꞌ, kakwe jxuka yuꞌ infxiernote akhni yuunimée wejx ewaꞌ.

Ptamusaꞌ txuteewaꞌjmeꞌ

(Mt 19.9; Mr 10.11-12; Lk 16.18)

31 Txãꞌwẽy nyafxiitey naꞌjĩna ptaꞌsxniꞌswa iiwẽseꞌjneꞌkwe: Maawa nyu yakh txuteeççxaꞌ, txãa txuteniꞌs eçte fxiꞌjçxa nvxiitwaꞌjaꞌ jĩnatx kaapiyaꞌjaꞌ. 32 Nawa adxaꞌ naꞌwẽth jxkaajaꞌ: Nyuaꞌ vxite yakh pkal yũuteçxáa nmiꞌaꞌ txuteeyaꞌ ãjana. Txãꞌwẽmeꞌ, pkal yũusameete peekxçxáa nmiꞌaꞌ txuteeçxaꞌ, vxite yakh pkalte weteewaꞌjaꞌs dxiꞌj phaadesa yuuna. Txãa paꞌga maa piçthẽꞌjwa txãa uꞌy nvxiitnisa yakh ptamuuçxaꞌ, txãawa pkaltek wetesá yuuna paꞌjaꞌ.

Jurãywaꞌjmeꞌ

33 Iꞌkweꞌsx yaçgaweꞌsxtxi naꞌwẽ kaapiyaꞌjniꞌswa iiwẽseꞌjneꞌkwe: Dxus yaseꞌs kxsusçxa jurãyniꞌs ĩsxiimée kxtey yuuwaꞌjaꞌ jĩꞌtx. 34 Nawa adxaꞌ naꞌwẽth jxkaajaꞌ: Kxtey yuuneꞌjmeeçxaꞌ, maꞌwẽsaçxáa yuhtxwa kxsusna jurãywaꞌjmeꞌ. Cieluꞌs kxsusna jurãynuwe, txãꞌ Dxus jxkaahna ũsniꞌ naa paꞌga. 35 Saꞌ kiweꞌswa kxsusna jurãynuwe, txãa kiweꞌ dxuus çxida txaahwaꞌj vxitnisaꞌ naa paꞌga. Saꞌ Jerusalennawa kxsusna jurãynuwe, txãa çxhabaꞌ jxkaahsa çxhabaꞌ naa paꞌga. 36 Saꞌ peekx dxiktheꞌs kxsusnawa jurãynuwe, txãa paꞌgatey idxaꞌ kĩhte yuhwa seelpimeesag Dxus dxiꞌpte naa paꞌga. Txãasa teeçx dxkhasçxáa yuhnawa çxihme vxit-yaꞌ ãjawaꞌjsameeg, saꞌ khũçxwa vxit-yaꞌ ãjameeneꞌga. 37 Jurãywaꞌj peejxmeꞌ, isasaꞌs teeçx jwedçxáa mweꞌwewe, jiiçxaꞌ jii íith jĩna, jiimeeçxaꞌ jiimeeth jĩna. Txãꞌwẽmeꞌ, ĩsxiina weꞌwenisaꞌ eçxthẽꞌj kweꞌweꞌjniꞌ.

Iideewewaꞌjmeꞌ

(Lk 6.29-30)

38 Iꞌkweꞌsxaꞌ iiwẽseꞌjneꞌkwe naꞌjĩna nyafxiitey kaapiyaꞌjniꞌs: Iidx yafxaꞌs kpãꞌvxitteꞌ, kaꞌtuwa txãꞌwẽy myũu. Saꞌ iidx kiꞌthaꞌs çxkahdeteꞌ, kaꞌtuwa txãꞌwẽy myũu jĩꞌtx. 39 Nawa adxaꞌ naꞌwẽth jxkaajaꞌ: Idxna ewmée yũusaꞌs kaꞌtujaꞌ iideewenu. Txãꞌwẽ yũumée, iidx dxiꞌpga pehtxateꞌ, kaꞌtu juꞌguweꞌsxnawa petxakahn mes. 40 Meeçxawa idxaꞌs pãatxhĩꞌkhçxa iidx kmiisaꞌs kusaꞌjaçteꞌ, jxkaaçni atxhnawa mes jxũna uꞌkhan. 41 Teeçx taꞌgute paꞌj tuꞌsçxa nvxiht-yaꞌ uꞌjwaꞌjaꞌs jxkaatheꞌ, eꞌz taꞌgute paꞌj nvxiht-yaꞌ meꞌj. 42 Maawa kĩhçxáawa idxaꞌs thãasteꞌ, mes. Saꞌ pkiꞌtheꞌ, waꞌlwaꞌjmeꞌ jiꞌphçxaꞌ.

Açesatx peeygãawaꞌjaꞌ

(Lk 6.27-28, 32-36)

43 Nyafxiitey naꞌjĩna kaapiyaꞌjniꞌswa iiwẽseꞌjneꞌkwe: Nasatxiꞌ mpeeygãh, nawa açesa yuutxiꞌ peeygãanu jĩꞌtx. 44 Nawa adxaꞌ naꞌwẽth jxkaajaꞌ: Iꞌkweꞌsxtxi açesatxiꞌ mpeeygãhwe, saꞌ kxsewna ewmée weꞌwesatxiꞌ kaꞌtuꞌ ewçxáa mweꞌwewe. Açesatxiꞌ ew yũuna mfxiꞌzewe. Wẽesxuna pkxuusatxiꞌ txãaweꞌsx paꞌgate Dxusaꞌs mneeweꞌwewe nweꞌwekahn. 45 Txãꞌwẽ yũuçxaçxáa iꞌkweꞌsx Tata cielute ũssa luuçxçxa txãꞌwẽ yuuneꞌkwe. Txãꞌ maa nasatxwa sekaꞌs kaakweetheꞌjeꞌk, ewsa maꞌk yuu meeçxaꞌ ewmeesa maꞌk yuu nawa jxukaysatx. Saꞌ txãꞌwẽy nusnawa kajaꞌk, ew yũusa maꞌk yuu meeçxaꞌ ewmée yũusa maꞌk yuu nawa jxukaysatx. 46 Txãꞌwẽ iꞌkweꞌsxtxi peeygãasaçxáatx kaꞌtuwa peeygãhçxaꞌ, ew yũusathaꞌw ¿jĩyaꞌ ãjamaꞌkwe? Makwe nasa ewmeesa gobierno jĩi vxyu pkhakhsaweꞌsxwa txãꞌwẽ yũuwaꞌjçxáa yuꞌsaꞌ ãjaꞌtx açaꞌ. 47 Iꞌkweꞌsx yakhthẽꞌjweꞌsxçxáatx weçxateꞌ, ¿kĩh ew yũuni yaasena? Txãꞌwẽ yũuwaꞌj yuꞌsaꞌ Dxusna jiimeesawa kxteytxi yũꞌ. 48 Iꞌkweꞌsx Tata cielute ũssaꞌ maa yakhwa jxuka ewsaꞌ naa paꞌga iꞌkweꞌsxwa txãꞌwẽy mfxiꞌzewe.

Jxpaꞌyakx ew yũuwaꞌjaꞌ

6 Iꞌkweꞌsx ew yũuniꞌs nasa uyçxa ew weꞌwe jxthãasçxa mjĩiniꞌs wala mpaꞌyajkxwe. Txãꞌwẽ ew weꞌwe jxthãasçxaçxáa ew yũuna fxiꞌzeteꞌ, iidx Tata cielute ũssaꞌ kĩh yuhwa dewemeena. 2 Txãa paꞌga peejxsatx kĩhçxáawa peesuꞌççxaꞌ, nasa uykahn sũhçxa nasa ksxavxyte txãꞌwẽ yũunu. Ãateçxáa ew weꞌwesaweꞌsxçxáatx txãꞌwẽ yũꞌ judiuweꞌsx pkhaakheni yat-su vxiteꞌ klxiikhunsu, nasaꞌ uyçxaꞌ ew yuh yũꞌk jĩna tuutheꞌj jxthãasçxatx txãaweꞌsxaꞌ txãꞌwẽ yũꞌ. Nawa adxaꞌ isath weꞌweꞌ: Txãꞌwẽ yũuçxaꞌ, nasaa pweꞌsx tuutheꞌjniçxáatx fxiꞌzeꞌ. 3 Nawa peejxsatx kĩhçxáawa peesuꞌççxaꞌ, kim yuhwa jiyunimeete paaçte txãꞌwẽ myũu. 4 Açaꞌ paaçte txãꞌwẽ yũuçte iidx Tata uyçxaꞌ, idxaꞌs deweena.

Dxus yakh naꞌwẽ puutx weꞌwewaꞌjaꞌ

(Lk 11.2-4)

5 Iꞌkweꞌsxaꞌ Dxus yakh puutx weꞌweççxaꞌ, ãateçxáa ew weꞌwesaweꞌsx naꞌwẽ yũunuwe. Txãaweꞌsxaꞌ judiuweꞌsx pkhaakheni yat-su vxiteꞌ klxiikhunsu yujuçxatx Dxus yakh puutx weꞌwena pekũjuꞌ nasa uykahn sũhçxa. Isath weꞌweꞌ, txãꞌwẽ yũuçxaꞌ nasaa tuutheꞌjniçxáatx fxiꞌzeꞌ. 6 Nawa idxaꞌ Dxus yakh puutx weꞌweççxaꞌ, yat dxiite uꞌkaçxa vxitxaꞌs aphçxa kim yuhwa uynimeete mpuutxweꞌwe. Açaꞌ txãꞌwẽ paaçte puutx weꞌweteꞌ, iidx Tata cielute ũssaꞌ deweena.

7 Dxus yakh puutx weꞌweççxaꞌ, lxisasáa naꞌwẽ txãꞌsnaíiçxáa kuh us peenana ũswaꞌjmeꞌ. Dxusaꞌs jiimeesaçxáatx txãꞌwẽ yũꞌ, wala weꞌweteꞌ, Dxusaꞌ wẽseꞌjena sũhçxa. 8 Txãaweꞌsx naꞌwẽy yũunuwe. Txãꞌwẽ yũumeetewa, iꞌkweꞌsx Tataꞌ jiiyãꞌjaꞌ iꞌkweꞌsx peejiniꞌs pẽjxumeyna. 9 Txãa paꞌga iꞌkweꞌsxaꞌ naꞌwẽçxáa Dxus yakh puutx weꞌwena naꞌjĩneꞌkwe:

Kweꞌsx Tata cielute ũssa

Idxaꞌ bagaçxtewa jxtuhthe nes yuuneꞌga.

10 Iidx jxkaahwaꞌj enaꞌsçxáathaꞌw ũythasuꞌ,

Naa kiwete idx maꞌwẽneꞌga jxthãasuꞌ txãꞌsnaçxáa kxtey tee yuu cielute naꞌwẽy.

11 Kweꞌsx ũꞌwaꞌj een isa peejiniꞌs meen pees.

12 Kweꞌsx ewmée yũuniꞌs meen peltunaĩ, kweꞌsxwa maꞌwẽtkaꞌw peltunãy kweꞌsxtxi ewmée yũusatx txãꞌwẽy.

13 Ewmeete wetekahmén, meen nweꞌwe.

Txãa paꞌgatey idx yuuçxáa kĩhtewa jxuka ãjawaꞌjsag, saꞌ bagaçxtewa idx yuuçxáa jxkaahna nes yuuwaꞌjsag.

14 Txãꞌwẽ iꞌkweꞌsxwa ewmée yũusatx peltunãyteꞌ, iꞌkweꞌsx Tata cielute ũssawa peltunaĩna iꞌkweꞌsxtxi. 15 Nawa ewmée yũusatx peltunaĩmeeteꞌ, iꞌkweꞌsx Tatawa peltunaĩmeena iꞌkweꞌsxtxi.

Dxus yakh puutx weꞌweyaꞌ yũunaniꞌs kaapiyaꞌjni

16 Iꞌkweꞌsxaꞌ yũunaççxaꞌ, maa nasawa uykahn sũhçxa ãate kaavxyaꞌjaꞌjwaꞌjmeꞌ. Ãateçxáa ewthaꞌw jĩsaçxáatx txãꞌwẽ yũꞌ nasa jiyukahn. Isath weꞌweꞌ: Txãꞌwẽ yũuçxaꞌ nasaa tuutheꞌjniçxáatx fxiꞌzeꞌ. 17 Nawa idx txãꞌwẽ yũunaççxaꞌ, dxiꞌpna pçxhĩꞌçxçxa dxkhasnawa ew mkid, 18 kxah idx yũunaniꞌs ãate kaavxyaꞌjaꞌjmeeteꞌ, nasa jiyumeetxna, naasáa iidx Tata yuuçxáa jiyuçxa idxaꞌs deweena.

Cielute jiꞌphuwaꞌjçxáꞌs mpaꞌpçxuwe

(Lk 12.33-34)

19 Naa kiwete kĩjkĩhwa jiꞌphuwaꞌjaꞌs paꞌpçxunuwe. Txãꞌwẽmeꞌ, wes ũꞌweꞌtx, açaꞌ izwa suwuꞌtx. Naapkaçxhaꞌ peswéꞌ paꞌjçxa jiꞌphuniꞌs kutxiꞌjiꞌtx. 20 Wejxwa cielute jiꞌphuwaꞌjçxáꞌs wala mpaꞌpçxuwe. Kxteeaꞌ weswa ũꞌmeena, açaꞌ izwa suwmeena, pesweewa kutxiꞌjmeena. 21 Txãa paꞌgatey mtee jxaawni jiꞌphçxaꞌ, kxte yuuçxáak wejx jxthaakwe yajkxna yaꞌfxiꞌzeꞌ.

Yafxaꞌ kakweꞌs ewte kaafxiꞌzeꞌjsataꞌ

(Lk 11.34-36)

22 Yafxaꞌ kakweꞌs ewte kaafxiꞌzeꞌjsataꞌ. Txãꞌwẽ iidx yafxaꞌ ewsaçxáꞌs thegsateꞌ, iidx kakweꞌ ewte sxiigmée fxiꞌzena. 23 Nawa iidx yafxaꞌ ewmeesaçxáꞌs thegsateꞌ, iidx kakweꞌ jxuka ewmeete çxhiꞌdxteçxáa fxiꞌzena. Txãꞌwẽ eenaꞌte ew kaafxiꞌzeꞌjwaꞌjsa yuu ewmeete çxhiꞌdxteweꞌsxaꞌsçxáa thegsateꞌ, bagaçxte yuhwa eenaꞌte fxiꞌzewaꞌjaꞌs yaꞌjiꞌphumeena.

Dxusna yajkxna vxiteꞌ naa kiwete jiꞌphuniꞌswa yajkxna fxiꞌzeni

(Lk 16.13)

24 Kim yuhwa eꞌz patrontxi selpiiyaꞌ ãjameena. Txãꞌwẽ vxiteçxáꞌs wedxna fxiꞌzeçxaꞌ, vxite patron yuꞌsaꞌ açena. Saꞌ teeçxsa jxkaahniçxáꞌs kxtey yuuçxaꞌ, vxite patron jxkaahni yuꞌsaꞌ kxtey yuuyaꞌ ãjameena. Txãꞌwẽy naa kiwete jiꞌphuniꞌs paꞌpçxuna Dxusnawa selpiina yuuyaꞌ yaꞌãjaꞌçmeꞌ.

Kweꞌsx peejiniꞌs Dxusaꞌ jxuka puꞌçxhina

(Lk 12.22-31)

25 Naꞌwẽth yuꞌkxpejeꞌ: Iꞌkweꞌsxaꞌ kĩh yuhwa kuh yajkxmée mfxiꞌzewe, ¿kĩh ũꞌwekxthaꞌw? saꞌ ¿kĩh athekxthaꞌw? sũhna. Txãa paꞌgatey ũꞌnisate jxthaakwe peejxsa ĩtxi fxiꞌzeniꞌs jiꞌphyãꞌjiꞌkwe, saꞌ athnisate jxthaakwe peejxsa kakweꞌswa jiꞌphyãꞌjiꞌkwe naa paꞌga. 26 Mthegwe ẽesu fxuusa vxiçxakwetx. Txãaweꞌsxaꞌ ujaꞌçmeetaꞌ, saꞌ ũꞌ pkhakheꞌçwameetaꞌ, saꞌ tee jwedte jxaawuꞌçwameetaꞌ. Txãꞌwẽtewa iꞌkweꞌsx Tata cielute ũssaꞌ txãa vxiçxakwetxiꞌ peejxmeek sãꞌjĩꞌ. Iꞌkweꞌsxaꞌ txãa vxiçxakwete jxthaakwe paꞌgasa iꞌkwe, açaꞌ wejx txãꞌwẽ sãꞌjĩna. 27 Txãꞌwẽ wala paꞌpçxuçxaꞌ ¿iꞌkweꞌsx maaçxáꞌ peena medio metro thaakwe walaayaꞌ ãjaꞌkweꞌ?

28 ¿Kĩjxaꞌçxáakwe txakwe paꞌpçxuꞌ iꞌkweꞌsx athwaꞌj ropaçxáꞌs? Mthegwe kite tasxtxi. Txãaweꞌsxaꞌ mjĩꞌçmeetaꞌ, saꞌ khaswa puduꞌçmeetaꞌ, nawa maꞌwẽta zhiçxkwe waláꞌ. 29 Naꞌjĩꞌth naꞌ: Jxkaahsa Salomon yuhwa txãa kite tasx naꞌwẽ yuꞌ zhiçxkwe iijxũmeꞌ makwe wala jiꞌphsaçxawa. 30 Txãꞌwẽ kite tasxaꞌ ãçxhíi yuꞌ zhiçxkwe ũsçxawa, kuskusaꞌ ipxte kabwaꞌjçxáak yuꞌ, nawa txãꞌwẽsaꞌswa Dxusaꞌ wala zhiçxkwe pheuꞌjuꞌk naꞌ iꞌkweꞌsxtxiꞌ wejx thaakwe ew pheuꞌjuna. Txãa sũjxaꞌ ãjaꞌçmeeneꞌkwe. 31 Txãa paꞌga iꞌkweꞌsxaꞌ kĩh yuhwa kuh yajkxmée mfxiꞌzewe, ¿kĩh ũꞌwekxthaꞌw? saꞌ ¿kĩh athekxthaꞌw? sũhna. 32 Dxusna jiimeesaçxáatx txãꞌwẽ kuh yajkxna fxiꞌzeꞌ. Nawa iꞌkweꞌsxaꞌ cielute Tata jiꞌphiꞌkwe txãꞌ jxuka jiiaꞌ iꞌkweꞌsx peejiniꞌs. 33 Txãa paꞌga iꞌkweꞌsxaꞌ Dxus yakh fxiꞌzewaꞌjaꞌs khuẽꞌy wejx thaakwe mpaꞌpçxuwe, txajũyãꞌjaꞌ kĩhwa thẽymée vxyaana. 34 Ãçxhaꞌ jiyuiꞌkwe naꞌ kuskuskhẽweꞌsxaꞌs ũythasna paꞌpçxunuwe. Txãꞌwẽmeꞌ, kuskuskhẽꞌ paꞌpçxuwaꞌj thaakwe thẽysa paꞌjana een isa fxiyfxiysa.

Jiimeeçxaꞌ nuyweꞌwewaꞌjmeꞌ

(Lk 6.37-38, 41-42)

7 Maꞌwẽsatewa jiimeeçxaꞌ, ewmeesataꞌ jĩna nuyweꞌwewaꞌjmeꞌ, Dxus dxiꞌpte iꞌkweꞌsxwa ewmeesa yuuyaꞌmée. 2 Txãꞌwẽmeꞌ, vxitesatx nuyweꞌweteꞌ, Dxusaꞌ iꞌkweꞌsxtxiwa ewmeesataꞌ jĩçxa kastigaĩna nuyweꞌwepaꞌga. Iꞌkweꞌsx maꞌwẽ juunaꞌ yũuteꞌ, Dxuswa txãꞌwẽyçxáa juunaꞌ kastigaĩna. 3 Iidx yakhthẽꞌj yafxte kxtãꞌ leꞌçxkuẽesa khẽeçxa ũste ¿maꞌwẽ uyukiꞌg iidx yafxte yuꞌ fxtũ peꞌla yuu walasa khẽeçxa ũste txãꞌs khuẽꞌy kutxiꞌjmeeçxaꞌ? 4 Saꞌ ¿maꞌwẽ iidx yakhthẽꞌjaꞌs kxtãꞌ leꞌçxkuẽsa iidx yafxte jiꞌphgu txãꞌsaꞌ kutxiꞌjith jĩna weꞌwekiꞌg, txãꞌwẽ iidx yafxte yuꞌ fxtũ peꞌla walasaꞌs jiꞌphçxaꞌ? 5 Ãakheçxáa ew weꞌwena uꞌjusa, iidx yafxte fxtũ peꞌla walasaꞌs khuẽꞌy mkuutxiꞌj. Txãꞌwẽ yũuçxa iidx yakhthẽꞌj yafxte kxtãꞌ leꞌçxkuẽsaꞌs ew uyçxa kutxiꞌjyaꞌ ãjaneꞌga.

6 Dxus yuweꞌs alkutx ũswaꞌjmeꞌ, saꞌ kuçxitxwa ũswaꞌjmeꞌ. Txãꞌwẽmeꞌ, jxuka waꞌkhiꞌkhiꞌjçxa ũusaçxayãꞌjçxaꞌ, ũssa iꞌkweꞌsxtxi íiçxáa waꞌkxyaꞌ kũjutxna.

Dxusaꞌs pẽyni vxitxte tuꞌkakana

(Lk 11.9-13; 6.31)

7 Dxusaꞌs mpẽjxwe, açaꞌ ũsuna, saꞌ pakweçxaꞌ, uyuuneꞌkwe. Vxitxte mtuꞌkakawe, açaꞌ phaadena. 8 Txãꞌwẽ maawa pẽysaꞌ jxpaꞌgana, açaꞌ pakwesáꞌ uyuuna. Vxitxte tuꞌkakateꞌ, phaadeni yuuna.

9 Iꞌkweꞌsx pweꞌsx maaçxaꞌ iꞌkweꞌsx luuçx pan thãasteꞌ, ¿kwetaꞌs ũsmaꞌkwe? 10 Meeçxaꞌ wedx thãasteꞌ, ¿ulaꞌs ũsmaꞌkwe? 11 Iꞌkweꞌsxaꞌ Dxus dxiꞌpte ewmeesaçxawa, iꞌkweꞌsx luuçxtxiꞌ ewsaçxáa iꞌkwe peesuꞌ, açaꞌ iꞌkweꞌsx Tata cielute ũssaꞌ wejx thaakwe ewsaꞌs peesuna thãassatxiꞌ.

12 Bagaçxtewa iꞌkweꞌsxtxi maa nasawa ewçxáa yũuna fxiꞌze jxthãasçxaꞌ, iꞌkweꞌsxwa txãꞌwẽy maa nasatxwa ewçxáa yũuna mfxiꞌzewe. Txãa paꞌgatey Moises ley vxiteꞌ Dxus yuwe ptaꞌsxsaweꞌsx fxiꞌjniwa txãꞌwẽçxaçxáatx jxkaajaꞌ.

Vxitx pteezsa

(Lk 13.24)

13 Vxitx pteezte meꞌkawe. Txãꞌwẽmeꞌ, vxituwaꞌthe uꞌkawaꞌj vxitxaꞌ wala tapeꞌ, açaꞌ dxiꞌjwa txãꞌwẽy tapeꞌ. Kxteeaꞌ wala kuhsa uꞌkana ũstaꞌ. 14 Naapkaçxhaꞌ vxitumée Dxus tasxte paꞌjwaꞌj vxitxaꞌ pteezaꞌ, açaꞌ dxiꞌjwa txãꞌwẽy pteezaꞌ. Kxtee yuꞌ kuhmeeçxáa uꞌkana ũstaꞌ.

Nasa maꞌwẽ yuuçtewa mpaꞌyajkxwe jiyuyaꞌ

(Lk 6.43-44)

15 Dxus jxkaahnisathaꞌw jĩna ĩsxiisatxiꞌ mpaꞌyajkxwe. Txãaweꞌsxaꞌ iꞌkweꞌsx tasxte yuꞌ piisxáa kakwe yakhtxi vxyaꞌ, nawa ũuste yuꞌ yuꞌkh eçx weeswée naꞌwẽsataꞌ. 16 Iꞌkweꞌsxaꞌ txãaweꞌsx fxiꞌzeniꞌs jiyuneꞌkwe. Miiyajkxwe: Uwaꞌs çhũçh tasxte yaꞌudeꞌçmeꞌ, saꞌ brewaꞌs khãas tasxte yaꞌudeꞌçmeꞌ. 17 Txãꞌwẽ fxtũu tasx ewsaꞌ ewsaçxáak yũnuꞌ, açaꞌ fxtũu tasx ewmeesaꞌ ewmeesaíiçxáak yũnuꞌ. 18 Fxtũu tasx ewsaꞌ ũꞌ ewmeesaꞌs yũnyaꞌ ãjameena. Txãꞌwẽy fxtũu tasx ewmeesaꞌ ũꞌ ewsaꞌs yũnyaꞌ ãjameena. 19 Maa fxtũu tasxwa ewmée yũnsaꞌs spẽꞌthçxa ipxte yaꞌkabuꞌk. 20 Txãa paꞌga txãaweꞌsx fxiꞌzeniꞌs uyçxa jiyuneꞌkwe maꞌwẽsatewa.

Jxukaysa yuꞌ cielute uꞌkameetxna

(Lk 13.25-27)

21 Yuwejuçxáa adxaꞌs ew weꞌwesa jxuka yuꞌ cielute Dxus jxkaahna ũsnite uꞌkawaꞌjsameetaꞌ, naasáa adx Tata jxthãasniꞌs kxtey yuusaçxáa cielute uꞌkawaꞌjsataꞌ. 22 Txãasa cielute uꞌkawaꞌj en ãhteꞌ, wala yuh maawa adxaꞌs naꞌjĩtxna: Kweꞌsxtxi jxpeꞌjsa mwẽeseꞌj: Kweꞌsxaꞌ iidx yuweꞌs ptaꞌsxthaꞌw, saꞌ iidx yaseꞌs kxsusçxa eçxthẽꞌjtxwa kutxiꞌthaꞌw, saꞌ kim yuhwa ãjanimeesaꞌswa kaavxyaꞌjaꞌthaꞌw maz uswa jĩtxna. 23 Nawa adxaꞌ naꞌjĩna pasuꞌnja: Bagaçxte yuhwa adx jxpeꞌjnisa yuꞌçmeeiꞌkwe, naa paꞌga iꞌkweꞌsxtxiꞌ jiimeeth. Ewmée yũuna fxiꞌzesaꞌ adx tasxteweꞌsx meeiꞌkwe.

Dxusaꞌs nwẽeseꞌjsa vxiteꞌ Dxusaꞌs nwẽeseꞌjsamée

(Lk 6.47-49; Mr 1.22)

24 Maawa adx jxkaahniꞌs wẽseꞌjçxa kxtey yuusaꞌ, yat txajxaꞌ jiisa naꞌwẽsa yuuna: Txãa yataꞌs kwette kaaçxidaꞌjçxa txahteꞌ, 25 nus paꞌjna, wejxa wala kiitena, yuꞌ walaana yuuçxawa, yataꞌs suwmeꞌ, kwette kaaçxidaꞌjçxa txaahnipaꞌga. 26 Nawa maawa adx jxkaahniꞌs wẽseꞌjçxawa kxtey yuusameꞌ, yat txajxaꞌ jiimeesa naꞌwẽsa yuuna: Txãa yataꞌs kwetmuseteçxáa txahteꞌ, 27 nus paꞌjna, wejxa wala kiitena, yuꞌ walaana yuuteꞌ, txãa yataꞌ weteçxa jxuka suweek jĩk.

28 Txajũꞌ Jesus weꞌwena jxãꞌtheꞌ, nasaꞌ wala kuh yajkxna neeyũutx txajx kaapiyaꞌjniꞌs wẽseꞌjçxa, 29 txãꞌwẽ leyaꞌs kaapiyaꞌjsaweꞌsx naꞌwẽmée, nwẽeseꞌjwaꞌjaꞌs ũukhnus weꞌwena kaapiyaꞌphaꞌga.

Teeçx piçthẽꞌj wãꞌjy weete ãçaꞌsaꞌs Jesus nuykatxhini

(Mr 1.40-45; Lk 5.12-16)

8 Jesusaꞌ thãꞌj vxiçu kĩhteꞌ, nasa iiméh wala kuh pkhaakhetx. 2 Açaꞌ teeçx piçthẽꞌj wãꞌjy wee seenaꞌ kazxsate ãçaꞌsa Jesus tasxte utxaaçxa peejxũkweçxa naꞌjĩnak pxthaa weꞌwe:

—Adxaꞌs peeygãhçxaꞌ nuykatxhineꞌga naa weeju jĩteꞌ, 3 Jesusaꞌ naꞌjĩnak kuseju jxaꞌdx:

—Ahçemée peeygãanisag, naa paꞌga katxhiçxa mneeyũu jĩçpkaçxhaꞌ, txãa wãꞌjy weeju katxhiçxak neeyũu. 4 Açaꞌ Jesusaꞌ naꞌwẽk jxkaah:

—Maa yuhtxwa ptaꞌsxmeeneꞌga, naasáa sacerdote yuuçxáana iidx kakweꞌs txwesyaꞌ meꞌj. Saꞌ Moises maꞌwẽga jxkaajaꞌ txãꞌsçxáa kxtey yuuneꞌga, kxah nasa jxukaysa jiyutxna idx ew katxhiçxa neeyũutewa jĩk.

Soldau kpiitan jxpeꞌjnisaꞌs Jesus nuykatxhini

(Lk 7.1-10)

5 Txajũꞌ Jesusaꞌ Kapernaum çxhabte paꞌtheꞌ, soldau kpiitan romanoweꞌsx utxaaçxaꞌ pxthaa weꞌwek naꞌjĩna:

6 —Adx yatte jxpeꞌjnisa uuyaꞌ yãꞌj ũsaꞌ ẽseyaꞌ ãjameeçxa jĩteꞌ, Jesus pasçxaꞌ:

7 —Adxaꞌ uꞌjçxa nuykatxhiꞌnja jĩk. 8 Açaꞌ kpiitanaꞌ naꞌwẽk pas:

—Adxaꞌ iidx dxiꞌpte kĩhte yuhwa seelpimeesath. Txãasath adx yatte iidx paꞌjniꞌs thaameꞌ, naasáa çxhãçxhana jĩna mweꞌwe aççxáa adx jxpeꞌjnisaꞌ katxhina. 9 Adxwa maꞌwẽtka walasa jxkaahnitxiꞌ nwẽeseꞌjeꞌ, saꞌ adxna nwẽeseꞌjsa soldauweꞌsx iijxpeꞌth txãaweꞌsxtxi teeçxsaꞌs meꞌj jĩteꞌ, adx jxkaahniꞌs kxtey yuꞌk. Saꞌ vxiteꞌs paꞌyateꞌ, txãawa kxtey nwẽeseꞌjeꞌk. Saꞌ adxna selpisaꞌs kĩh jxkaathewa kxtey yuꞌk jĩk.

10 Txãꞌwẽ weꞌweniꞌs Jesusaꞌ wẽseꞌjçxaꞌ, wala kuh yajkxku, saꞌ naꞌjĩnak weꞌwe txãa yakh yuusatxiꞌ:

—Isath weꞌweꞌ, Israelweꞌsx jxukaysa mteeweꞌsx yuhwa txãꞌwẽ adx weꞌweteçxáa katxhina sũhsa yuꞌ iiuymeeth naa piçthẽꞌj naꞌwẽsa yuꞌ. 11 Naꞌjĩꞌth naꞌ, judiu jiꞌjmeeçxawa wala yuh paꞌjatxna sek kãanijũweꞌsx vxiteꞌ sek khẽenijuweꞌsx majũweꞌsxwa jxuka, saꞌ Abrahan, Isaak, Jakob txãaweꞌsx yakh ũꞌyaꞌ kaçxhiitxna cielute Dxus jxkaahna ũsnite. 12 Naapkaçxhaꞌ kxtee ũswaꞌjsataꞌ jĩnisa yuꞌ, kutxiꞌjçxa çxhiꞌdx walate akhni yuutxna. Kxteeaꞌ seenaꞌ yuh pebeena kiꞌthtxi ksuusuꞌjutxna ũukhna jĩk. 13 Saꞌ Jesusaꞌ kiꞌ weꞌwek kpiitanaꞌs:

—Yatna meꞌj, açaꞌ idx maꞌwẽneꞌga jxthãasuꞌ txãꞌ kxtey yuuna jĩçpkaçxhaꞌ, txãa kpiitan jxpeꞌjnisaꞌ katxhinik yuu.

Pedro nyu njĩꞌjaꞌs Jesus nuykatxhini

(Mr 1.29-31; Lk 4.38-39)

14 Txajũꞌ Jesusaꞌ Pedro yatnak uꞌj, saꞌ kxteeaꞌ Pedro nyu njĩꞌjaꞌ kakwesekte uuyaꞌ ũstek uy. 15 Açaꞌ kusete jxaꞌdxku, naapkaçxhaꞌ kakwesekaꞌ ũçxhak. Txajũꞌ txãa uꞌyaꞌ kiiteçxa selpiiyaꞌ kasejk. 16 Saꞌ txãa en jxuka çxhiꞌdxiçteꞌ, Jesus tasxte wala jxũna paꞌjtx eçx iiyamunisatx. Açaꞌ tee dxiꞌj weꞌweni yakhçxáa txãa eçxtxiꞌ ũusuh kutxiꞌkh, saꞌ ãçaꞌsa jxukaysatx nuykatxhik. 17 Nyafxíi Dxus yuwe ptaꞌsxsa Isaiasaꞌ naꞌjĩnak weꞌwe:

Txãaíik kweꞌsx çxhãçxhamée fxiꞌzeni vxiteꞌ kweꞌsx ãçaꞌna fxiꞌzeniꞌs jxuka txuhde jĩꞌk txãꞌjĩni kxtey yuukahnçxáak txãꞌwẽ yũu.

Jesus yakh fxiꞌze wẽesa

(Lk 9.57-62)

18 Txãꞌwẽ nasa wala pkhaakheteꞌ, Jesusaꞌ ĩkh kuten uꞌjweꞌnjaꞌw jĩnak weꞌwe. 19 Txãꞌjĩteꞌ, ley kaapiyaꞌjsa teeçxsa Jesus tasxte utxaaçxaꞌ, naꞌjĩk:

—Idx yakh yuu wẽeth idx mtee uꞌjweçtewa jĩteꞌ, 20 Jesus pasçxaꞌ:

—Yuꞌkh niimal yuhwa deewaꞌj kafx jiꞌphtaꞌ, txãꞌwẽy vxiçxakwewa yat jiꞌphtaꞌ. Nawa Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌ mtee yuhwa txajx dxiktheçxáa yujaꞌswa khikhwaꞌj jiꞌphmeꞌ.

21 Naapkaçxhaꞌ Jesusna nwẽeseꞌjsa teeçxsaꞌ naꞌjĩnak weꞌwe:

—Adxaꞌs mkaah adx tata khuẽꞌyna pedaawaꞌj jiꞌphthu jĩteꞌ, 22 Jesus pasçxaꞌ:

—Uusaaweꞌsxaꞌ peekx uusáa pweꞌsx yaꞌpedaatxna. Açaꞌ idxaꞌ adx yakh txutemée myuh jĩk.

Marte wejxa walaꞌs Jesus kxuujuꞌjni

(Mr 4.35-41; Lk 8.22-25)

23 Txajũꞌ Jesusaꞌ barkote khẽek açaꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ piꞌkxna uꞌjtx. 24 Txãꞌwẽ ĩkhte uꞌjweçpkaçxhaꞌ, wejxaa wala sẽjk, açaꞌ yuꞌtũçxhasaꞌ barkoꞌs aphyaꞌwak yuꞌ. Nawa Jesusaꞌ deenik yuꞌ. 25 Açaꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ fxĩtxtxi naꞌjĩna:

—Kweꞌsxtxi jxpeꞌjsa, meen nweꞌwe. Txãꞌwẽmeꞌ, ĩkh dxiikhẽ khẽjeçthaꞌw jĩteꞌ, 26 naꞌwẽk pas:

—¿Kĩjxaꞌkwe txakwe wala ũukhuꞌ? ¿Iꞌkweꞌsxaꞌ Dxusna yajkxyaꞌ yuꞌ ew jiimeewáꞌkwe? jĩçxaꞌ, kiiteçxa wejxa vxiteꞌ ĩkh txãatx weꞌwek, açaꞌ jxuka yujuk. 27 Txãꞌwẽ yũuteꞌ, barkote uꞌjsaweꞌsxaꞌ wala kuh yajkxçxa naꞌjĩnatx weꞌwe:

—Naa piçthẽꞌjaꞌ ¿kimna açkiꞌtx wejxa ĩkh txãꞌwẽsa yuhwa nwẽeseꞌjeꞌ? jĩꞌtx.

Gadara kiweteweꞌsx eçx iiyamunisa

(Mr 5.1-20; Lk 8.26-39)

28 Txajũꞌ Jesusaꞌ ĩkh kuteju Gadara kiwete pesatheꞌ, eꞌz piçthẽꞌj uusáa pedani kafxju kasehçxa Jesus tasxte utxaatx. Txãa eꞌzsaꞌ eçx iiyamunisatx yuꞌ, txãasatx iiméh seenaꞌ weeswée yuꞌ, txãa paꞌga txãa dxiꞌjsu kim yuhwa skhẽwyaꞌ ãjaꞌçmeetaꞌ. 29 Txãa eçx iiyamunisaꞌ naꞌjĩnatx sus weꞌwe:

—Dxus Nçxiꞌk Jesus, kweꞌsx nxuste ũswaꞌj en ãhmeyna, ¿nxuste akhyaꞌ yuweꞌwáꞌga? jĩꞌtx.

30 Kxsũ thãꞌjsu kuçxi wala ũsuꞌtx aphna. 31 Açaꞌ txãa eçxaꞌ Jesusaꞌs pxthaa weꞌwetx:

—Kweꞌsxtxi neeuççxaꞌ, txãa kuçxi ũussu khẽeyaꞌ uꞌkhan mkaah.

32 Txãꞌjĩteꞌ, Jesusaꞌ kxtey yuukaakh. Açaꞌ txãa eçxaꞌ nasa ũusuh kasehçxa txãa kuçxi ũustetx khẽe. Txãꞌwẽ yũuteꞌ, txãa kuçxiꞌ penxakhẽ peluçxa ĩkhkhẽ khẽeçxa jxuka uutx. 33 Açaꞌ kxsũ kuçxi thegsaꞌ ũukhçxa wuwuuçxáa çxhabna uꞌjçxa ptaꞌsxtxi kĩh yũuniꞌswa jxuka. Saꞌ txãa eꞌz piçthẽꞌj eçx iiyamunisaweꞌsxtxi kĩh yũutewa jxukatx ptaꞌsx. 34 Txajũꞌ çxhabte nasa jxuka thegyaꞌ uꞌjtx Jesus ũsnite. Saꞌ uyçxaꞌ Jesusaꞌs txãaweꞌsx kiweju kasehna uꞌkhaahtx.

Ẽseyaꞌ ãjasameꞌs Jesus nuykatxhini

(Mr 2.1-12; Lk 5.17-26)

9 Txajũꞌ Jesusaꞌ barkote khẽeçxa sxawedçxa txajx çxhabtey kiꞌ paꞌkh. 2 Açaꞌ kxteeaꞌ teeçx piçthẽꞌj ẽseyaꞌ ãjasameꞌstxi yakhna paꞌj. Txãꞌwẽ yakhna paꞌjsaweꞌsxaꞌ Jesusaꞌ nuykatxhiyujuna sũhniꞌs jiyuçxaꞌ, ãçaꞌsaꞌs naꞌwẽk weꞌwe Jesusaꞌ:

—Çxhãçxha myajkx. Iidx pkalaꞌ peltunãyni yãꞌjtx neeyũu jĩteꞌ, 3 ley kaapiyaꞌjsaweꞌsx maaíi yuꞌ naꞌwẽtx yajkx: Naa piçthẽꞌjaꞌ Dxusaꞌs iiweeçx weꞌwena ãjawaꞌjmeeaꞌsku weꞌweꞌ sũjuꞌtx. 4 Nawa txãaweꞌsx yaakxniꞌs Jesus jiyuçxaꞌ, naꞌjĩnak weꞌwe:

—¿Kĩh yuutekwe txãꞌwẽ ewmée yaakiꞌ? 5 ¿Maa thẽymeesakx? Iidx pkalaꞌ peltunãyni yãꞌjtx neeyũu ¿jĩniáꞌ? Meeçxaꞌ: Kiiteçxa meꞌj ¿jĩniáꞌ? 6 Makwe thẽysatewa Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌ naa kiwete pkaltxi peltunãyyaꞌ ãjawaꞌjsaꞌ naa paꞌga kaajiyuꞌj yaꞌwath ãçxhaꞌ.

Txajũꞌ ẽseyaꞌ ãjasameꞌs naꞌwẽk weꞌwe:

—Kiiteçxa, iidx deeniꞌs tuꞌsçxa yatna meꞌj jĩteꞌ, 7 txãa ẽseyaꞌ ãjasameeaꞌ kiitenaꞌwa uꞌkh txajx yatna. 8 Txãꞌwẽ yũuniꞌs nasa uyçxaꞌ, ũukhtxi. Saꞌ Dxusna weçxana tuutheꞌjtx txãꞌwẽ çxhãçxhawaꞌjaꞌs Dxusaꞌ peesneꞌ sũhçxa.

Mateoꞌs Jesus paꞌyani

(Mr 2.13-17; Lk 5.27-32)

9 Jesusaꞌ txajũ uꞌjçxaꞌ, teeçx piçthẽꞌj Mateo yaasesa txãꞌwẽ gobierno jĩi vxyu pkhakhna uꞌpte uyçxaꞌ, naꞌwẽk weꞌwe:

—Adx yakh myuh jĩna.

Açaꞌ Mateoꞌ kiiteçxa Jesus yakh uꞌkh.

10 Txajũꞌ Jesusaꞌ ũꞌyaꞌ yatte uꞌkak, açaꞌ gobierno jĩi vxyu pkhakhsaweꞌsx vxiteꞌ pkalsaweꞌsxwa wala kuh uꞌkatx vxiteꞌ Jesus yakh uꞌjusaweꞌsx yãꞌjçxa. 11 Açaꞌ txãꞌwẽ yũuniꞌs fxariseoweꞌsx uyçxaꞌ pẽjxtxi Jesus yakh uꞌjusaweꞌsxtxi naꞌjĩna:

—¿Maꞌwẽçxaga iꞌkweꞌsxtxi kaapiyaꞌjsaꞌ gobierno jĩi vxyu pkhakhsaweꞌsx vxiteꞌ pkalsaweꞌsx yakh ũꞌwéꞌ? 12 jĩniꞌs Jesus wẽseꞌjçxaꞌ, naꞌwẽk weꞌwe:

—Yuꞌçeꞌjsaꞌs jxpeejxmeetaꞌ aka jiꞌphmée wẽt ũssaꞌ, naasáa ãçaꞌsa yuuçxáa yuꞌçeꞌjsaꞌs jxpeejxtaꞌ. 13 Mpiyawe Dxus librute naꞌwẽ fxiꞌjni ũsaꞌ txãꞌsna: Tajkx ikhçxa Dxusaꞌs weçxana kabni yuꞌsaꞌ jxpeejxmeeth. Adxaꞌ vxitetx peeygãaniçxáꞌsthu jxthãasuꞌ jĩꞌk. Adxaꞌ nasa ewsatx pakweyaꞌ kĩhmeeth, naasáa pkalsatx pakweyaꞌçxáath kĩh, kxah ewmée yũuna fxiꞌzeniꞌs nvxihtçxa Dxus tasxte sxaweduutxna.

Yũunaniꞌs Jesusaꞌs pẽyni

(Mr 2.18-22; Lk 5.33-39)

14 Txajũꞌ Juan Bautista yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ Jesus tasxte utxaaçxa naꞌwẽtx pẽjx:

—¿Kĩh yuupaꞌgatkaꞌw kweꞌsx vxiteꞌ fxariseoweꞌsx txakwe wala yũunaꞌ, naapkaçxhaꞌ idx yakh uꞌjusaweꞌsx yuꞌ yũunaꞌçmeetaꞌ? jĩteꞌ, 15 Jesusaꞌ naꞌwẽk pas:

—Miiyajkxwe: ¿bodate piꞌkxnisaꞌ ũꞌmée nxusna ũswaꞌjsatxmanx novxioꞌ txãaweꞌsx yakh nee ũsiiteꞌ? Naasáa novxioꞌs txãaweꞌsx tasxuh txuhdete yuuçxáa yũunaatxna.

16 Ropa ĩisxsate tela uꞌsesa yakh yaꞌpãꞌkheꞌçmeꞌ. Txãꞌwẽmeꞌ, tela uꞌsesaꞌ jweeíiçxáak sudeꞌ ĩisxsaꞌs, açaꞌ sutenisaꞌ jweeíiçxáa wala suteena. 17 Txãꞌwẽy beka uꞌse aahnisaꞌs slun ĩisxsate yaꞌawuꞌçmeꞌ. Txãꞌwẽmeꞌ, beka uꞌsesa slun ĩisxsaꞌs sudeꞌk, açaꞌ beka yakh slun yakh eꞌzíi vxituꞌtx. Txãa paꞌga beka uꞌsesaꞌs slun uꞌsesate awwaꞌjaꞌ. Txãꞌwẽ yuꞌ, maa yuhwa vxitumeetxna.

Jairo niisa vxiteꞌ Jesus atxhte jxaꞌdxsa

(Mr 5.21-43; Lk 8.40-56)

18 Jesus txãꞌwẽ weꞌwena ũspkaçxhaꞌ, judiu pkhaakhenite npiiçthẽꞌjsaꞌ Jesus tasxte peejxũkweçxa naꞌwẽk weꞌwe:

—Adx niisaꞌ uuyãꞌkh. Nawa idx yuhçxa kuseju jxaꞌdxwaçaꞌ, ĩtxi yuuna jĩteꞌ, 19 Jesusaꞌ kiitenaꞌwa txãa yakh uꞌkh, txãa yakh uꞌjusaweꞌsx yãꞌjçxa. 20 Txãꞌwẽ uꞌjweçpkaçxhaꞌ, teeçx uꞌy doce anxu kakwe yuꞌte ãçaꞌna uꞌjusa Jesus eꞌste paaçte kũhçxa, atxh vxiçte kpaajxaꞌdxku. 21 Atxh vxiçteçxáawa jxaꞌdxwaçaꞌ, katxhiꞌnja sũhçxak txãꞌwẽ yũu. 22 Nawa Jesusaꞌ jiyuçxa txãa uꞌyaꞌs thegçxa naꞌwẽk weꞌwe:

—Ũukhnuwe, wejxwa katxhini iꞌkwe neeyũu, txãꞌwẽ katxhiꞌnja sũhçxaneꞌkwe txãꞌwẽ yũu naa paꞌga jĩteꞌ, txãa dudtey katxhiçxak neeyũu.

23 Txajũꞌ Jesusaꞌ txãa npiiçthẽꞌjsa yatte paꞌjçxa uyku pedaaçte nxusna tukawaꞌjsa músiku jxuka pheuꞌjçxa ũste. Açaꞌ nasaꞌ nxusna wala ũꞌnena ũsteꞌ, 24 naꞌwẽk jxkaah:

—Ayjxu mkaasehwe. Luuçxaꞌ uunimeꞌ, deeniçxáa ũsaꞌ jĩteꞌ, nasaꞌ npeevxysxijkatx. 25 Nawa Jesusaꞌ nasatx kasejkaahçxa dxiite uꞌkanaꞌwa, txãa luuçxaꞌs puꞌkisuçpkaçxhaꞌ, kiitek. 26 Açaꞌ txãꞌwẽ yũuniꞌs txãa kiwesu jxuka tuutheꞌjnik yuu.

Eꞌz piçthẽꞌj uyyaꞌ ãjasameetx Jesus nuykatxhini

27 Txajũꞌ Jesus kasehna uꞌjweçteꞌ, uyyaꞌ ãjasamée eꞌztxi sus weꞌwena yuwéꞌ:

—Davxid Nçxiꞌk, kweꞌsxtxi mpeeygãh jĩna.

28 Txajũꞌ Jesusaꞌ yatte uꞌkateꞌ, txãa uyyaꞌ ãjasameeweꞌsxaꞌ utxaana kũhtx. Açaꞌ Jesusaꞌ naꞌwẽk pẽjx:

—¿Uywaꞌjaꞌs ũsuna sũjuꞌkweꞌ iꞌkweꞌsxaꞌ? jĩteꞌ, txãaweꞌsx pasçxaꞌ:

—Txãa sũjuꞌíithaꞌw jĩtx. 29 Açaꞌ Jesusaꞌ txãaweꞌsx yafxte jxaꞌdxku naꞌjĩna:

—Iꞌkweꞌsx jxthãasniꞌ kxtey yuuna jĩçpkaçxhaꞌ, 30 txãaweꞌsx yafxaꞌ ewuutx. Açaꞌ Jesusaꞌ wala neeweꞌwek naꞌjĩna:

—Kim yuhtxwa ptaꞌsxmeeneꞌkwe jĩtewa, 31 txajũ kasehnaꞌ txãa kiwesu jxuka ptaꞌsxtxi Jesus txãꞌwẽ yũuniꞌs.

Weꞌweyaꞌ ãjasameꞌs Jesus nuykatxhini

32 Txãaweꞌsx kasehna uꞌjweçpkaçxhaꞌ, Jesus tasxte vxite piçthẽꞌj nuypaꞌjtx, weꞌweyaꞌ ãjasamée eçx iiyamunisaꞌs. 33 Açaꞌ Jesusaꞌ txãa eçxaꞌs ũusuh kutxiꞌtheꞌ, txãa piçthẽꞌjaꞌ weꞌweyaꞌ ãjak. Txãꞌwẽ yũuteꞌ, nasaꞌ wala kuh yajkxtxi naꞌjĩna:

—Israel kiwete bagaçxte yuhwa naꞌwẽsa yuꞌ iiuymeethaꞌw jĩꞌtx. 34 Nawa fxariseoweꞌsx yuꞌ naꞌwẽtx weꞌwe:

—Naa piçthẽꞌjaꞌ eçxtxi nasa ũusuh kutxiꞌjiꞌk, nawa eçxthẽꞌj puꞌçxteçxáak txãꞌwẽ yũꞌ jĩꞌtx.

Mjĩisa yuꞌ kuhmeetaꞌ

35 Jesusaꞌ çxhab walasu çxhab leꞌçxkwesu judiuweꞌsx pkhaakheni yat iisa kaapiyaꞌjnak pekũjuꞌ. Saꞌ Dxus jxkaahwaꞌjaꞌswa ptaꞌsxna vxiteꞌ wee maꞌwẽsate nasa ãçaꞌsatxwa nuykatxhina kĩh akatxwa jxuka kaykaseꞌjeꞌk. 36 Saꞌ Jesusaꞌ txãa nasatx thegçxaꞌ, txãaweꞌsxtxi peeygãjk txãꞌwẽ nxusna çxhãçxhameekuẽ piisxáa namu jiꞌphmeesa naꞌwẽ ũspaꞌga. 37 Saꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxi naꞌwẽk weꞌwe:

—Isath weꞌweꞌ, mjĩiaꞌ seenaꞌ walaꞌ, nawa mjĩisa yuꞌ kuh meetaꞌ. 38 Txãa paꞌga mjĩi namuꞌs mpẽjxwe mjĩiwaꞌjsa kaakhan jĩk.

Doce nasa Jesus txhitxhni

(Mr 3.13-19; Lk 6.12-16)

10 Txajũꞌ Jesusaꞌ txãa yakh uꞌjusa docesatx paꞌyaçxa naꞌwẽ yũuyaꞌ ãjawaꞌjaꞌsku ũs: eçxtxi nasa ũusuh kutxiꞌjna kĩh weete ãçaꞌsatxwa nuykatxhina, kĩh aka jiꞌphtewa jxuka yuꞌçeꞌjyaꞌ ãjawaꞌjaꞌsku ũs.

2 Txãa docesaweꞌsxaꞌ naꞌwẽtx yaase yuꞌ: Nyafxteweꞌsxaꞌ Simonku yuꞌ, txãꞌsaꞌ Pedro jĩꞌtx. Vxiteꞌ txajx nyakh Adres. Vxiteꞌ Zebedeo nçxiꞌktxi yuꞌ, Jakobo Juan pxakhsa. 3 Vxiteꞌ Fxelipe, Bartolomé, Tomás, vxiteꞌ Mateo gobierno jĩi vxyu pkhakhsa. Vxiteꞌ Alfxeo nçxiꞌk Jakobo, vxiteꞌ Lebeo txãꞌsnaíiçxáa Tadeo jĩꞌtx. 4 Vxiteꞌ Simonku yuꞌ, kananista nasa. Vxiteꞌ Judas Iskariote, Jesusaꞌs açesaweꞌsx kusete dukhwaꞌjsa.

Docesatx Dxus yuweꞌs ptaꞌsxyaꞌ kaahni

(Mr 6.7-13; Lk 9.1-6)

5 Txãa yakh uꞌjusa docesatx Jesusaꞌ naꞌwẽk neeweꞌweçxa kaah:

—Judiu jiꞌjmée vxite nasa kiwesuꞌ uꞌjnuwe, saꞌ Samaria kiwesu çxhab ũstxna kxsũwa uꞌjnuwe, 6 wejxwa Israel jiꞌj piisxakuẽ naꞌwẽ jxpubana ũstaꞌ kxsũçxáa meꞌjwe. 7 Saꞌ ptaꞌsxineꞌkwe Dxus jxkaahwaꞌj enaꞌ ãjxãꞌkh jĩna. 8 Ãçaꞌsatxwa nuykatxhineꞌkwe, uusaatxwa kiꞌ ĩtxi vxituneꞌkwe, wãꞌjy wee kazx jiꞌphsatxwa nuykatxhineꞌkwe. Eçxtxiwa nasaa ũusuh kutxiꞌjineꞌkwe. Iꞌkweꞌsx txãꞌwẽ ãjawaꞌjaꞌs vxyupaꞌgamée iꞌkwe jxpaꞌga naꞌ, nuykatxhipaꞌga vxyu pẽjxmeeneꞌkwe.

9 Kĩh vxyu yuhwa jxũmée meꞌjwe. 10 Yaꞌja, spaatu, khãabu txãaçxáa yuhtxwa jxũmée meꞌjwe, naasáa teeçx kmiisaçxáa jxũçxa meꞌjwe, txãa paꞌgatey mjĩisaꞌ puuçni fxiꞌzewaꞌjsaꞌ.

11 Iꞌkweꞌsxaꞌ çxhab wala meeçxaꞌ çxhab leꞌçxkwesu mtee paꞌjçxawa, kxtee paadejeneꞌkwe nasa ewsa tasxsu, vxite ahte uꞌjwaꞌj en ãhpkaçx. 12 Yatte paꞌjçxa, ewçxáa weꞌwena weçxana paꞌjaneꞌkwe. 13 Txãa yatte nasa ew jxpaꞌgateꞌ, Dxus yakh weçxana fxiꞌzewaꞌjaꞌs ptaꞌsxineꞌkwe. Nawa txãꞌwẽ yũumeeteꞌ, ptaꞌsxmeeneꞌkwe. 14 Saꞌ iꞌkweꞌsxtxi jxpaꞌgamée, ptaꞌsxniꞌswa wẽseꞌjyaꞌ waꞌlteꞌ, yatte maꞌk yuu meeçxaꞌ çxhabte maꞌk yuu nawa txajũ kasejeççxaꞌ, iꞌkweꞌsx çxidate kiwe tuhdaꞌs sakweekweçxa kasejeneꞌkwe kxah yuuwesa yuutxna. 15 Isath weꞌweꞌ, Dxus kastigãywaꞌj en ãhteꞌ, txãꞌwẽ yũusa nasaꞌ seenaꞌ yuh yaꞌkastigaĩtxna, Sodoma Gomoçxa çxhabsu nasate jxthaakwe.

Iꞌkweꞌsxtxi açewaꞌj en paꞌjana

16 Mwẽeseꞌjwe, adxaꞌ iꞌkweꞌsxtxi piisxakuẽ naꞌwẽ kajaçthu yuꞌkh eçx ksxavxysu. Açaꞌ iꞌkweꞌsxaꞌ ikhweꞌsxte ul naꞌwẽ jxpaꞌyakx mfxiꞌzewe, nawa iideewewaꞌj yuꞌsaꞌ jiꞌphmée tub çxihme naꞌwẽ myuuwe. 17 Mpaꞌyajkxwe, txãꞌwẽmeꞌ nasaꞌ iꞌkweꞌsxtxi uweçxa khuẽsweꞌsx tasxte dukhetxna, saꞌ judiuweꞌsx pkhaakheni yat-suwa pãpatxna. 18 Kxsũçxáa kuutxaꞌjmée neꞌjweꞌsx tasxsu vxiteꞌ jxkaahsa tasxte yuhwa peꞌjna uꞌjni yuuneꞌkwe, adx yuweꞌs ptaꞌsxpaꞌga. Txãꞌwẽ yũutewa, kxsũwa txãaweꞌsx dxiꞌpte tuutheꞌjeíiçxáa neꞌkwe adxaꞌs vxiteꞌ judiu jiꞌjmeesa dxiꞌptewa. 19 Txãꞌwẽ khuẽsweꞌsx tasxsu kuutxaꞌtheꞌ, kuh yaakxnuwe, ãçxhaꞌ ¿maꞌwẽ pasukxthaꞌw? sũhna. Txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũuçpkaçxhaꞌ, Dxusaꞌ iꞌkweꞌsxtxi kaaũusutheꞌjena maꞌwẽ paswaꞌjaꞌswa. 20 Iꞌkweꞌsx ũus yaakxniju weꞌwemeeneꞌkwe; Dxus Espiritu iꞌkweꞌsxtxi kweꞌweꞌjena.

21 Peekx nweꞌsxíiçxáa txãaweꞌsx nyakhtxi ahçeçxa kiikheꞌjetxna. Açaꞌ neyweꞌsxaꞌ peekx nçxiꞌktxi ahçeçxa kiikheꞌjetxna, naapkaçxhaꞌ nçxiꞌkweꞌsxaꞌ neyweꞌsxtxi ahçeçxa kiikheꞌjetxna. 22 Adxna nwẽeseꞌphaꞌga naa kiwete nasa jxukay iꞌkweꞌsxtxi açetxna. Txãꞌwẽtewa, ũukhmée çxhãçxha uu entepkaçx fxiꞌzesaꞌ txãaweꞌsx ũusaꞌ Dxus nweꞌweni yuutxna. 23 Txãꞌwẽ ahçeçxa ikhyaꞌ pakweeçpkaçxhaꞌ, txãa çxhabuh kasehçxa vxite ahte meꞌjwe. Isath weꞌweꞌ, iꞌkweꞌsx txãꞌwẽ Israelweꞌsx çxhabsu jxuka pekũhmeyna, Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌ kĩijana.

24 Piyasaꞌ maa yuhwa kaapiyaꞌjsate jxthaakwemeetaꞌ. Txãꞌwẽ selpisaꞌ patronte jxthaakwesameꞌ. 25 Kaapiyaꞌjsa maꞌwẽ pkxuuni yuuteꞌ, piyasaawa txãꞌwẽy nxuswaꞌjaꞌs jxpaꞌgawaꞌjsataꞌ. Açaꞌ selpisaawa patron maꞌwẽ pkxuuni yuuteꞌ, txãawa txãꞌwẽy nxuswaꞌjaꞌs jxpaꞌgawaꞌjsaꞌ. Yat namuꞌs Eçxthẽꞌj jĩna kxsusçxaꞌ, txajx jxpeꞌjnisa yuutxiꞌ wejx txãꞌjĩna weꞌwetxna.

Kimna wejx ũukhwaꞌjkx

(Lk 12.2-9)

26 Txãꞌwẽ yũutewa, nasatxiꞌ ũukhnuwe. Adx weꞌweniꞌ kĩh yuhwa txãꞌwẽ paaçte yuꞌ neeyũuwaꞌjsameꞌ, saꞌ kĩh yuhwa txãꞌwẽ sũthçxa jiyunimée yuꞌ neeyũumeena. 27 Adxaꞌ iꞌkweꞌsxçxáatxthu weꞌweꞌ, nawa txãa weꞌweniꞌs nasa maꞌwẽsatxwa jxuka ãate mweꞌwewe. Saꞌ naa jaꞌdate ayteçxáa weꞌweniꞌs msuuwa jxuka mweꞌwewe. 28 Kakweçxáꞌs ikhsaꞌs ũukhwaꞌjmeꞌ. Txãaweꞌsxaꞌ ũus yuꞌsaꞌ ikhyaꞌ ãjameetxna. Wejxwa kakwe petx ũus yãꞌjçxa infxiernote kaajxaꞌ ãjawaꞌjsaꞌs wejx ũukhwaꞌjaꞌ.

29 Eꞌz vxiçxakwetx teeçx centawote ¿txweyuꞌçyuhmeetxnaꞌ wakx? Txãꞌwẽ paꞌgameekwesaçxawa, maa yuhwa kiwekhẽ weteꞌçmeetaꞌ, iꞌkweꞌsx Tataꞌ txãꞌwẽ jxthãasmeete yuꞌ. 30 Iꞌkweꞌsx dxikthete dxkhas yuhwa jxuka isani ũstaꞌ. 31 Ũukhnuwe, iꞌkweꞌsxaꞌ txãa vxiçxakwete jxthaakwe paꞌgasaiꞌkwe.

32 Maawa ũukhmée adx juꞌgu weꞌwesatxiꞌ, adxwa adx Tata cielute ũsaꞌ txajx tasxte txãaweꞌsx juꞌgu weꞌweꞌnja. 33 Nawa maawa nasatx ũukhçxa adxaꞌs jiimeeth jĩna ĩsxiijana txãꞌsaꞌ adxwa txãꞌwẽyçxáa jiimeeth jĩna weꞌweꞌnja adx Tata cielute ũsaꞌ txajx tasxte.

Jesusaꞌ nasatx kaapuiꞌjsa naꞌwẽ yuuni

(Lk 12.51-53; 14.26-27)

34 Naa kiwete yahçemée fxiꞌzewaꞌjaꞌs nvxiht-yaꞌ kĩhmeeth, nxuste yahçena fxiꞌzewaꞌjaꞌs nvxiht-yaꞌth kĩh. 35 Adxna nwẽeseꞌphaꞌgaçxáa neyaꞌ nçxiꞌkaꞌs açena, naapkaçxhaꞌ njĩꞌjaꞌ niisaꞌs açena, açaꞌ swegraꞌ nkuẽmyuꞌs açena. 36 Txãꞌwẽ adxna nwẽeseꞌphaꞌga peekx yatteweꞌsxíiçxáa yaaçeni fxiꞌzetxna.

37 Maawa adx yuꞌs yajkxmée naasáa ney vxiteꞌ njĩꞌj txãaweꞌsxçxáatx jxthaakwe yaakxsaꞌ, adxaꞌs selpiiyaꞌ ãjameetxna. Txãꞌwẽy maawa adx yuꞌs yajkxmée naasáa nçxiꞌk vxiteꞌ niisa txãaweꞌsxçxáatx jxthaakwe yaakxsaꞌ adxaꞌs selpiiyaꞌ ãjameetxna. 38 Makwe thẽysa uuwaꞌjmaꞌk paꞌj nawa txãatxiꞌ yajkxmée fxiꞌzesameꞌ adx tasxte selpiiyaꞌ ãjameena. 39 Naa kiwete peekx ĩtxi fxiꞌzewaꞌjçxáꞌs yaꞌnweꞌwesaꞌ, cielute fxiꞌzewaꞌj thaakwe ewsa yuꞌsaꞌ ivxiituna. Naapkaçxhaꞌ adxna nwẽeseꞌphaꞌga naa kiwete ĩtxi fxiꞌzeniꞌs yajkxmée ivxiitusaꞌ cielute ĩtxi fxiꞌzewaꞌj yuꞌsaꞌ ivxiitumeena.

Dxus peesniꞌs jxpaꞌgawaꞌjsa

(Mr 9.41)

40 Maawa iꞌkweꞌsxtxi waꞌlmée jxpaꞌgasaꞌ, adxnawa jxpaꞌgasaçxa txãꞌwẽ yuuna. Saꞌ adxna jxpaꞌgaçxaꞌ, adxna jxkaahsanawa jxpaꞌgasa yuuna. 41 Dxus yuwe ptaꞌsxsa txãaweꞌsxaꞌ Dxus jxkaahnisataꞌ, açaꞌ maawa txãaweꞌsxtxi waꞌlmée ew jxpaꞌgasaꞌ, Dxus peesniꞌs jxpaꞌgawaꞌjsataꞌ, Dxus yuwe ptaꞌsxsatx peesniꞌs íiçxáa. Saꞌ nasa ewsatx jxpaꞌgasaꞌ ewsaçxa txãꞌwẽ yuuna, saꞌ nasa ewsatx dewenisaꞌs íiçxáa jxpaꞌgana. 42 Isath weꞌweꞌ: Adxna nwẽeseꞌjsa makwe wala ãhmeekwesatewa txãꞌsna yuꞌfxizeçxáawa yussaꞌ dewenisa yuuna.

Juan Bautista yuwee kaahnisa

(Lk 7.18-35)

11 Jesusaꞌ maꞌwẽ yũuwaꞌjaꞌswa txãa yakh uꞌjusa docesatx ptaꞌsxna jxãꞌjçxaꞌ, txajũ kasehna uꞌkh txãa kiwesu çxhab leꞌçxkwesu kaapiyaꞌjyaꞌ. 2 Açaꞌ Jesus txãꞌwẽ yũuniꞌs Juan Bautista kxuuphni ũsçxa jiyuçxaꞌ, txajx jxpeꞌjnisatx Jesus tasxna kaakh 3 naꞌjĩna pẽjxyaꞌ:

—Kristo naa kiwete kĩiwaꞌjsa ũsuꞌk idxaꞌ ¿txãa dxihgáꞌ, meeçxaꞌ vxite ũythasuwáꞌnjaꞌw? jĩteꞌ, 4 Jesusaꞌ naꞌwẽk pas:

—Uꞌjçxa Juanaꞌs ptaꞌsxineꞌkwe adx naꞌwẽ yũuna fxiꞌzeꞌth txãꞌsaꞌ yafxju uyiꞌkwe saꞌ kaapiyaꞌjniꞌswa wẽseꞌjiꞌkwe txãꞌsna: 5 uyyaꞌ ãjasameewa uyuꞌtx, legsawa katxhiçxa legmeetx neeyũꞌ, wãꞌjy wee kazx jiꞌphsawa katxhinitx neeyũꞌ, wẽseꞌjyaꞌ ãjasameewa wẽseꞌjyaꞌ ãjaꞌtx, uuniisawa kiꞌ ĩtxi yuꞌtx, saꞌ naa kiwete pxthaakuẽesa yuutxiꞌ Dxus tasxte paꞌjwaꞌjaꞌs ptaꞌsxnik yuu jĩneꞌkwe. 6 Açaꞌ adxaꞌs kuh yajkxna jxpubasamée yakh yuꞌ wala yuh weçxa yujaꞌ.

7 Txajũꞌ txãa pẽysa Jesus tasxu uꞌtheꞌ, Jesusaꞌ Juan maꞌwẽsatewa ptaꞌsxku kxtee wẽseꞌjsa nasatxiꞌ naꞌjĩna:

—Nasa uꞌpnimée kiweteꞌ, iꞌkweꞌsxaꞌ ¿kĩhnakwe thegyaꞌ uꞌj? ¿Khĩih tasx wejxate ẽseꞌsesaꞌs wáꞌkwe thegyaꞌ uꞌj? 8 Kxteꞌ ¿kĩh ũski sũhçxakwe thegyaꞌ uꞌj? Meeçxaꞌ ¿teeçx piçthẽꞌj ropa zhiçxkwesa athçxa uꞌpna sũhçxa wáꞌkwe thegyaꞌ uꞌj? Iꞌkweꞌsxaꞌ peekx jii iꞌkwe txãꞌwẽ ropa zhiçxkwesa athsaꞌ jxkaahsaweꞌsx yat-suçxáatx uꞌpuꞌ. 9 Kxteꞌ ¿kimnakwe uy? Dxus yuwe ptaꞌsxsaꞌs wáꞌkwe uy. Isa txãꞌsna yuh uyneꞌkwe, nawa Dxus yuwe ptaꞌsxsa maatewa jxthaakwesaꞌs iꞌkwe uy. 10 Txãꞌsna weꞌweçxak Dxus librute naꞌjĩꞌ:

Adxaꞌ yuwee ptaꞌsxsa kajaçthu iidx yaçte,

Iidx paꞌjwaꞌjaꞌs pheuꞌkhan jĩna fxiꞌjniꞌ.

11 Isath weꞌweꞌ, naa kiwete maa nasa yuhwa Juan Bautistate jxthaakwe walasa yuꞌ kasehnimeetaꞌ ãçxpkaçx. Makwe txãꞌwẽtewa, ãçxh naa ensuweꞌsx maatewa jxthaakwe leꞌçxkuẽesaçxawa Dxus jxkaahnite uꞌkasaꞌ Juan Bautistate jxthaakwe walasataꞌ.

12 Juan Bautista paꞌjnijũjx Dxus jxkaahni enaꞌ açeni ũsaꞌ ãçxpkaçx, txãa paꞌgatx kaaknayuꞌjyaꞌmée çxhãçxha puiina fxiꞌzeꞌ. 13 Nawa Dxus jxkaahwaꞌj enaꞌs Moises ley vxiteꞌ Dxus yuwe ptaꞌsxsa txãaweꞌsxaꞌ txagaçxhíitx ptaꞌsx Juan Bautista paꞌphkaçx. 14 Iꞌkweꞌsxaꞌ jiyu wẽeçxaꞌ, jxpaꞌyakx mwẽeseꞌjwe: naꞌwẽ Dxus yuwe ptaꞌsxsaweꞌsx weꞌweçxaꞌ, Dxus jxkaahwaꞌj en ãjaçpkaçxhaꞌ, Elias paꞌjana jĩꞌtx txãak yuꞌ Juan Bautistaꞌ.

15 Naꞌwẽ ptaꞌsxyaꞌwath txãꞌsna wẽseꞌjwaꞌjsa ũsçxaꞌ, mwẽeseꞌjwe. 16 Naa ensu nasatxiꞌ ¿maꞌwẽ kaajaꞌdaꞌthe wejx ewki? Nawa txãaweꞌsxaꞌ luuçx leꞌçxkuẽ naꞌwẽsataꞌ: luuçxçxáatx plaasasu pweesaꞌjyaꞌ kaçxçxaꞌ, txãaweꞌsx namikutx naꞌjĩna sus weꞌweꞌ: 17 Zhiçxkwethaꞌw kuvxíꞌ, nawa kuꞌjuꞌçmeeiꞌkwe. Saꞌ nxus nxusthaꞌw memuꞌ, nawa ũꞌneꞌçmeeiꞌkwe jĩnatx weꞌweꞌ. 18 Txãꞌwẽsaçxa iꞌkwe Juan Bautistaꞌs naꞌwẽ weꞌweꞌ: Eçx jiꞌphçxak txãꞌwẽ ũꞌweꞌçmée, saꞌ vxinowa tudxiꞌçmeꞌ jĩna iꞌkwe açeweꞌweꞌ. 19 Txãa eꞌsu Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusáa paꞌjçxa txãꞌwẽ ũꞌna tudxna yuuteꞌ, naꞌwẽiꞌkwe açeweꞌweꞌ: Wala pũꞌweꞌ, saꞌ txãꞌwẽyku wala tudxiꞌ. Pkalsaweꞌsx vxiteꞌ gobierno jĩi vxyu pkhakhsaweꞌsx yakh namikuꞌ jĩna iꞌkwe açeweꞌweꞌ. Iꞌkweꞌsxaꞌ jiimeeçxaiꞌkwe txãꞌjĩꞌ. Nawa maawa jiyuwaꞌjsa yuutxiꞌ Dxusaꞌ kaajiyuꞌjuna adx maꞌwẽsatewa jĩk.

Çxhab nwẽeseꞌjsamée yakh ũukhũukhsa

(Lk 10.13-15)

20 Txajũꞌ Jesusaꞌ juunaꞌk weꞌwe maa çxhabsuçxahneꞌ wejx wala txãꞌwẽ kim yuhwa ãjanimeesaꞌs kaavxyaꞌjaꞌjna ũsuꞌ kxsũuweꞌsx nasatx. Txãa nasaꞌ pkaltxi nvxihtçxa Dxus tasxte sxawedmeeneꞌta naa paꞌga naꞌjĩk:

21 —Korazín çxhabte nasa vxiteꞌ Beçaida çxhabte nasa txãaweꞌsx yakhaꞌ wala yuh seenaꞌ ũukhũukhaꞌ. Txãꞌwẽ Tiro çxhabte nasa vxiteꞌ Sidon çxhabte nasa txãaweꞌsx ksxavxysu txãꞌwẽ kim yuhwa ãjanimeesaꞌs kaavxyaꞌjaꞌjwaçaꞌ, txãaweꞌsxaꞌ pkaltxi nvxihtçxa Dxus tasxte sxawedni yãꞌj yuutxna. 22 Nawa naꞌjĩꞌth naꞌ: Dxus kastigãywaꞌj en ãhteꞌ, Tiro çxhabte nasa vxiteꞌ Sidon çxhabteweꞌsxte jxthaakwe txãaweꞌsxaꞌ yaꞌkastigaĩtxna. 23 Açaꞌ Kapernaum çxhabte nasa iꞌkweꞌsx yuꞌ cielute uꞌkawaꞌjsa yuhneꞌtkaꞌw ¿sũjuꞌkweꞌ? Txãꞌwẽmée wejx infxiernoteçxáa uꞌjwaꞌjsa iꞌkwe. Txãꞌwẽ Sodoma çxhabte kim yuhwa ãjanimeesaꞌs kaavxyaꞌjaꞌjwaçaꞌ, txãa çxhabaꞌ ãçxpkaçx ũs yuuna. 24 Txãa paꞌga naꞌjĩꞌth naꞌ: Dxus kastigãywaꞌj en ãhteꞌ, Sodoma kiwesu nasate jxthaakwe iꞌkweꞌsxaꞌ yaꞌkastigaĩneꞌkwe jĩk.

Jesus tasxte jxkaaseyaꞌ paꞌyani

(Lk 10.21-22)

25 Txãa ensuꞌ Jesusaꞌ naꞌjĩnak Dxus yakh puutx weꞌwe:

—Tata, cielute vxiteꞌ naa kiwete jxkaahsa idxaꞌ txakwe wala kĩhtewa jxuka jiisaweꞌsx yuutxiꞌ kaajiyuꞌjmeeçxawa, pxthaa ãhmeekwesa yuutxiꞌ kaajiyuꞌjg, txãa paꞌgath txakwe wala weçxáꞌ idxaꞌs. 26 Idxaꞌ txãꞌwẽg yũu, iidx jxthãasniꞌ txãꞌwẽneꞌ yuꞌ naa paꞌga.

27 Adx Tataꞌ kĩhnawa jxuka adxçxaçxáanak dukh. Nawa Dxus Nçxiꞌk maꞌwẽsatewa kim yuhwa ew yuꞌ jiimeetaꞌ, naasáa adx Tata yuuçxáa jiiaꞌ. Txãꞌwẽy kim yuhwa ew yuꞌ jiimeetaꞌ adx Tataꞌs, naasáa Nçxiꞌk yuuçxáa ew jiiaꞌ Neyaꞌs. Txãasak maawa jiyu wẽesa yuutxiꞌ Nçxiꞌkaꞌ kaajiyuꞌjuꞌ Ney kimtewa. 28 Maawa ũuste wẽtmée wahtxna fxiꞌzesaꞌ adx tasxte myuhwe jxukaysa, açaꞌ adxaꞌ weçxana thẽymée fxiꞌzewaꞌjaꞌs ũsuꞌnja. 29 Adx jxkaahniꞌs waꞌlmée jxpaꞌgaçxa, adx naꞌwẽy fxiꞌzeyaꞌ mpiyawe, txãa paꞌgatey adxaꞌ juunaꞌmeekwe ũusuh jxuka peeygãhnath jxkaajaꞌ. Txãa paꞌga weçxana thẽymée fxiꞌzewaꞌjaꞌs jiꞌphuneꞌkwe. 30 Adx jxkaahniꞌ walameꞌ, saꞌ nwẽeseꞌjwaꞌjwa thẽymeesataꞌ jĩk.

Jxkaase entewa skuutxhtxi çxuktedeçxa ũꞌni

(Mr 2.23-28; Lk 6.1-5)

12 Txãa ensuꞌ Jesusaꞌ skuutxh ehsuk skhẽuuç yuꞌ sapatu jxkaase ente. Açaꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ wẽeçxa skuutxhtxi çxuktedeçxa ũꞌtx. 2 Txãꞌwẽ yũuteꞌ, fxariseoweꞌsx uyçxaꞌ naꞌwẽtx weꞌwe Jesusaꞌs:

—¿Uyuꞌgáꞌ idx yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ naꞌwẽ yuuçtaꞌ mjĩi enmée jxkaase entewa? jĩteꞌ, 3 Jesusaꞌ naꞌwẽk ptaꞌsx:

—Iꞌkweꞌsxaꞌ ¿iilẽeymeewáꞌkwe? Teeçx enteꞌ Davxidaꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsx yakh wẽeçxaꞌ naꞌwẽk yũu: 4 Dxuus yatte uꞌkaçxaꞌ, kxtee pantxi ũꞌk txãatxiꞌ kim yuhwa ũꞌwaꞌj jiꞌphmeetaꞌ naasáa sacerdote yuuçxáatx ũꞌwaꞌjsa yuꞌ. 5 Iꞌkweꞌsxaꞌ Moises leytewa ¿iilẽeymeewáꞌkwe? Kxte ptaꞌsxçxaꞌ, dxuus yatte sacerdoteweꞌsxaꞌ jxkaaseꞌçmeetaꞌ makwe jxkaase entewa jĩꞌk. Txãꞌwẽ jxkaase ente jxkaasemeeteꞌ, pkalna ¿sũjuꞌçmeekweꞌ? 6 Iꞌkweꞌsxaꞌ mjiyuwe: Ayteꞌ dxuus yatte jxthaakwe jxtuhthesa ũsaꞌ. 7 Iꞌkweꞌsxaꞌ jiyuꞌçmeewáꞌkwe Dxus librute naꞌjĩꞌk: Vxitetx peeygãaniçxáꞌsthu adxaꞌ jxthãasuꞌ, tajkx ikhçxa altalte kabniꞌs peejxmeeth jĩꞌk. Txãꞌjĩniꞌs jiyuwaçaꞌ, kweꞌsxtxiꞌ ũusaçxana açeweꞌwemeeneꞌkwe, txãꞌwẽçxáa yũunisaꞌ pkalmeꞌ naa paꞌga. 8 Txãa paꞌgatey sapatu jxkaase entewa Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusáa jxkaahwaꞌj jiꞌphaꞌ jĩk.

Teeçx piçthẽꞌj txajx kuse udxnisa

(Mr 3.1-6; Lk 6.6-11)

9 Jesusaꞌ txajũ uꞌjçxaꞌ, judiuweꞌsx pkhaakheni yattek uꞌka. 10 Kxteeaꞌ teeçx piçthẽꞌj teeçx kuse udxnisa kẽeseꞌjyaꞌ ãjasameek uꞌp yuꞌ. Açaꞌ Jesusaꞌs ewmée vxit wẽeçxa naꞌwẽtx pẽjx:

—Jxkaase entewa nuykatxhite ¿ewmanx? jĩteꞌ, 11 Jesusaꞌ naꞌwẽk pas:

—Iꞌkweꞌsx teeçx piisxáa jiꞌphteꞌ txãa piisxáꞌ jxkaase ente ewmeekhẽ khẽeteꞌ, ¿uꞌjçxa kutxiꞌjmeemaꞌkwe jxkaase entewa? 12 Nasaꞌ piisxaate jxthaakwe paꞌgasaꞌ, açaꞌ wejx txãꞌwẽ ew yũuwaꞌjaꞌ makwe jxkaase entewa. 13 Txãꞌwẽ pasçxa txãa piçthẽꞌjaꞌs naꞌwẽk weꞌwe:

—Kuseꞌs mkuꞌleꞌj jĩteꞌ, txãꞌwẽy yuuk, naapkaçxhaꞌ txajx kuseꞌ ewuuk kaꞌtuweꞌsx naꞌwẽy. 14 Açaꞌ fxariseoweꞌsxaꞌ kasehçxa Jesusaꞌs ikhyaꞌ puutx weꞌwetx.

Jesus maꞌwẽsatewa nyafxiitey ptaꞌsxni

15 Txãꞌwẽ yũuçte Jesus jiyuçxaꞌ, txajũ kasehna uꞌkh, açaꞌ nasa wala uꞌjtx txãa yakh. Jesusaꞌ ãçaꞌsa maꞌwẽsatxwa jxukak nuykatxhi, 16 nawa kim yuhtxwa ptaꞌsxkaahmeꞌ nuykatxhisa kimtewa. 17 Dxus yuwe ptaꞌsxsa Isaias weꞌweni kxtey yuukahnçxáak txãꞌwẽ neeweꞌwe. Isaiasaꞌ naꞌjĩk:

18 Adxna selpiwaꞌjsa naa piçthẽꞌjaꞌsthu txhitxh.

Txãasa peeygãhna weçxana ũsthu,

Saꞌ adx Espirituꞌs ũsuꞌnja,

Açaꞌ adx ew yũuwaꞌjaꞌs ptaꞌsxina maa nasatxwa jxuka.

19 Txãꞌ puiiwameena, saꞌ ãate susnawa fxiꞌzemeena.

Txãa paꞌga txajx weꞌweniꞌ kĩh yuhwa pthũusemeena klxiikhunsu.

20 Makwe pxthaa ãhmeekwesatewa txãꞌ ahçemeena,

Saꞌ çxhãçxha fxiꞌzewaꞌjaꞌs jiꞌphmeeyãꞌthewa, txãꞌ ivxiitumeena,

Naa kiwete zhiçxkwe txajx jxkaahwaꞌj en ãhpkaçx.

21 Açaꞌ nasaꞌ maꞌwẽsawa jxuka txãꞌsçxáana ũythasutxna jĩꞌk.

Dxus Espirituꞌs açeweꞌweni

(Mr 3.19-30; Lk 11.14-23; 12.10)

22 Txajũꞌ Jesus tasxte jxũna paꞌjtx uyyaꞌ ãjasamée weꞌweyaꞌwa ãjasamée eçx iiyamunisaꞌs. Açaꞌ Jesusaꞌ nuykatxhiteꞌ, txãa piçthẽꞌjaꞌ uyyaꞌ ãjak, saꞌ weꞌweyaꞌwa ãjak. 23 Txãꞌwẽ yũuteꞌ, nasa jxukaysa ũukh yajkxna naꞌwẽtx kuh jwed weꞌweꞌ:

—Naa piçthẽꞌjaꞌ Davxid Nçxiꞌk íina jĩꞌtx. 24 Txãꞌjĩniꞌs fxariseoweꞌsx wẽseꞌjçxaꞌ, naꞌjĩtx:

—Naa piçthẽꞌjaꞌ eçxtxi nasaa ũusuh kutxiꞌjiꞌk nawa eçxthẽꞌj puꞌçxteçxáak txãꞌwẽ ãjaꞌ jĩꞌtx.

25 Txãꞌwẽ yajkxna ũste Jesus jiyuçxaꞌ, naꞌwẽk weꞌwe:

—Maa kiwetewa gobiernoꞌ peekx nasatxíiçxáa ahçeçxa puiiçxaꞌ, çxhãçxhameena. Txãꞌwẽy çxhab maꞌk yuu meeçxaꞌ teeçx yatteweꞌsx maꞌtx yuu nawa puutx yahçena puiiçxaꞌ, puutx pçuutxna. 26 Txãꞌwẽy eçxthẽꞌjwa txajx jxkaahnisa eçx yakhíiçxáa puiiçxaꞌ, çxhãçxhamée puutx pçuutxna. 27 Iꞌkweꞌsx adxna weꞌweçxaꞌ, eçxthẽꞌj puꞌçxteçxáak eçxtxi kutxiꞌjiꞌ jĩna iꞌkwe weꞌweꞌ. Açaꞌ txãꞌwẽ dxihteꞌ, txãꞌwẽ iꞌkweꞌsx yakh uꞌjusaweꞌsxwa eçxtxi kutxiꞌjyaꞌ ãjaꞌtx jĩꞌiꞌkwe açaꞌ txãꞌwẽ ãjawaꞌjaꞌs ¿kimkiꞌk ũs? Txãꞌwẽ iꞌkweꞌsx yakh fxiꞌzesaíiwa ãate kaajiyuꞌjuꞌtx iꞌkweꞌsx jxpubaniꞌs. 28 Adxaꞌ eçxtxi kutxiꞌjiꞌth Dxus Espiritu puꞌçxteꞌ. Nawa iꞌkweꞌsxtxi Dxusçxaçxáa jxkaahwaꞌj en ãhneꞌ txãa paꞌga neꞌtka txãꞌwẽ yũꞌ.

29 Maawa piçthẽꞌj çxhãçxhasa iiyamuniꞌs kusaꞌjyaꞌ uꞌjçxaꞌ, txãa piçthẽꞌj çxhãçxhasa khuẽꞌyna tudmeeçxa yuꞌ, kusaꞌjyaꞌ ãjameena. Txãꞌs khuẽꞌyna tudçxa yuuçxáa kusaꞌjyaꞌ ãjana.

30 Adx juꞌgu yuusameꞌ açesaçxa txãꞌwẽ yuutxna. Saꞌ adxaꞌs puꞌçxsameꞌ, yupsaaçxa txãꞌwẽ yuutxna. 31 Naꞌjĩꞌth naꞌ, nasa kĩhwa ewmée yũuni kĩhwa Dxusna ewmée nuyweꞌwetewa txãatxiꞌ jxuka yaꞌpeltunaĩna. Nawa Dxus Espirituꞌs açeweꞌweteꞌ, bagaçxte yuhwa peltunãywaꞌjmée yuuna. 32 Saꞌ maawa Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌs ewmée nuyweꞌwesaꞌs peltunãywaꞌj yuuna. Nawa Dxus Espirituꞌs ewmée nuyweꞌwesa yuuçxáana peltunãywaꞌjmée yuuna naa kiwete cielutewa.

Maꞌwẽ fxiꞌzeniꞌswa uyçxak yaꞌjiyuꞌ

(Lk 6.43-45)

33 Fxtũu tasx ewsaꞌ ewku yũnuꞌ. Nawa fxtũu tasx ewmeesaꞌ ewmeek yũnuꞌ. Fxtũu tasx maꞌwẽsatewa yũnte yuuçxáak yaꞌjiyuꞌ. 34 Ewmeesa luuçx iꞌkweꞌsxaꞌ ¿maꞌwẽ ew weꞌweyaꞌ ãjakiꞌkwe, ũuste yuu ewmeesa jiꞌphçxaꞌ? Txãa paꞌgatey ũuste yaakxniꞌsku yaꞌweꞌweꞌ. 35 Nasa ewsaꞌ ewsaçxáꞌsku weꞌweꞌ, txajx ũusteꞌ ewsaçxáꞌs jiꞌphna naa paꞌga. Naapkaçxhaꞌ nasa ewmeesaꞌ ewmeesaçxáꞌsku weꞌweꞌ, txajx ũusteꞌ ewmeesaçxáꞌs jiꞌphna naa paꞌga. 36 Adxaꞌ naꞌjĩꞌth naꞌ: Dxus kastigãywaꞌj enteꞌ jxuka ptaꞌsxi jiꞌphutxna kĩhwa jxuka ewmée weꞌweniꞌs. 37 Idx maꞌwẽ weꞌweniꞌswa jxuka paapẽyni yuuna, txajũ yuuwemaꞌg yuu meeçxaꞌ yuuwemeemaꞌg yuu nawa yaꞌjiyuna.

Nasa ewmeesaꞌ cieluju kĩhçxáawa kaavxyaꞌjaꞌkhaahni

(Mr 8.12; Lk 11.29-32)

38 Txajũꞌ fxariseoweꞌsx vxiteꞌ ley kaapiyaꞌjsaweꞌsx Jesusaꞌs naꞌjĩnatx pẽjx:

—Txãꞌwẽ kim yuhwa ãjanimeesaꞌs kweꞌsxtxi mkaavxyaꞌjaꞌ jĩteꞌ, 39 Jesus pasçxaꞌ:

—Nasa ewmeesa ĩsxiisaweꞌsxaꞌ kim yuhwa ãjanimeesaꞌstxi kaavxyaꞌjaꞌkhajaꞌ. Nawa txãꞌwẽ yũumée Dxus yuwe ptaꞌsxsa Jonas fxiꞌzeniçxáana yaꞌptaꞌsxina. 40 Jonaswa maꞌwẽga wedx tutxhte tekh en tekh kus uꞌpuꞌ, txãꞌwẽy Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaawa tekh en tekh kus kiwe dxiiga ũsuna. 41 Dxus kastigãywaꞌj en ãhteꞌ, Niniwe çxhabteweꞌsxaꞌ naa ensuweꞌsxtxiꞌ ewmeete nvxiitutxna, txãa paꞌgatey Jonas Dxus yuweꞌs ptaꞌsxiçpkaçxhaꞌ, Niniweteweꞌsxaꞌ pkaltxi nvxihtçxa waꞌlmée Dxus tasxte utxaatx. Açaꞌ ayteꞌ Jonas naꞌwẽsaçxáamée jxthaakwesa ũsaꞌ, nawa txãa yuꞌsaꞌ waꞌluꞌtx. 42 Txãꞌwẽy Dxus kastigãywaꞌj en ãhteꞌ, jxuꞌj kiwete jxkaahsa uꞌyaꞌ naa ensuweꞌsxtxiꞌ ewmeete nvxiituna, txãa paꞌgatey txãꞌwẽ jxuꞌj kiwejuwa txãa uꞌyaꞌ yuweꞌk Salomon ptaꞌsxniçxáꞌswa waꞌlmée wẽseꞌjyaꞌ. Açaꞌ ayteꞌ Salomonte jxthaakwesa ũsaꞌ, nawa txãa yuꞌsaꞌ waꞌluꞌtx.

Eçxaꞌ nasa ũuste kiꞌ sxawedni

(Lk 11.24-26)

43 Eçxaꞌ nasa ũusuh kasehçxa kiwe uhdxsu pekũhna uꞌjuçxawa uꞌpwaꞌj uymeeçxaꞌ: 44 Sxaweduꞌnja kasehth txãa yatnay sũjuꞌk. Txajũꞌ sxawedna paꞌjçxaꞌ, txãa piçthẽꞌjaꞌs uyuuna yataꞌs maꞌwẽ ew pheuꞌjçxa padçxa txaahni ũs yuukx txãꞌwẽ. 45 Txajũꞌ uꞌjçxa vxite siete eçx txãate jxthaakwe ewmeesatx jxũna paꞌjçxa txãa piçthẽꞌj ũuste jxuka khẽjetxna, açaꞌ txãa piçthẽꞌjaꞌ iiméh jxthaakwe ewmeesa yuuna. Txãꞌwẽ yuuwaꞌj en paꞌjana naa nasa ewmeesatxiꞌ jĩk.

Jesus njĩꞌj vxiteꞌ txajx nyakhweꞌsx

(Mr 3.31-35; Lk 8.19-21)

46 Jesus txãꞌwẽ nasatx weꞌwena ũsiyna, njĩꞌj vxiteꞌ nyakhweꞌsx txãa yakh weꞌweyaꞌ paꞌjçxa ekate ũsuꞌtx. 47 Açaꞌ kxte ũssa teeçxsaꞌ Jesusaꞌs ptaꞌsxku:

—Iidx mama iidx nyakhweꞌsx idx yakh puutx weꞌweyaꞌ paꞌjçxa ay ekate ũstaꞌ jĩteꞌ, 48 Jesusaꞌ naꞌwẽk weꞌwe ptaꞌsxsaꞌs:

—Adx mama adx nyakhweꞌsxaꞌ kimtewa jiimeewáꞌkwe jĩçxaꞌ, 49 txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxi kuseju vxijxaçxa:

—Naaweꞌsxçxáa adx mama, adx nyakhweꞌsxtaꞌ. 50 Txãa paꞌgatey maawa adx Tata cielute ũsaꞌ txajx jxthãasniꞌs kxtey yuusaaçxáa txãꞌwẽ adx nyakh, adx npeꞌsx, adx mama naꞌwẽsataꞌ jĩk.

Skuutxh uuhsaꞌs kaajaꞌdaꞌjni

(Mr 4.1-9; Lk 8.4-8)

13 Txãa enteyíiçxáa Jesusaꞌ yatuh kasehçxa ĩkhwala pukate ũsyaꞌk uꞌj. 2 Açaꞌ txajx ũsnite wala nasa pkhaakheteꞌ, Jesusaꞌ barkotek khẽe. Açaꞌ nasa yuꞌ ĩkh pukatee neeyũutx. 3 Txajũk wala kaapiyaꞌj ejemplo kaajaꞌdaꞌjçxa naꞌjĩna:

—Skuutxh uuhsaꞌ ujxaꞌ kasejk. 4 Açaꞌ uhna uꞌjweçteꞌ, msuuíi yuꞌ dxiꞌjsutx ũsxi skuutxh fxiwaꞌ. Açaꞌ vxiçxakwe paꞌjçxa skuutxh fxiwtxi ũꞌtx. 5 Vxite ahsuꞌ kwet kajkwesutx ũsxi, kiwe wejkuẽçxáa jiꞌphsu. Açaꞌ kxsũ ũsxisaꞌ wala dud buçxatx kiwe walameeneꞌta yaꞌfxihb txãa paꞌga. 6 Nawa sek açxaateꞌ jxuka uhdxtxi, iiwehçeyaꞌ ãjameeneꞌta naa paꞌga. 7 Vxite skuutxh fxiwaꞌ çhũçh ksxavxysutx ũsxi, açaꞌ çhũçh khuẽꞌy walaaçxaꞌ, skuutxhaꞌs aphçxa ivxiitutx. 8 Nawa vxite ahsuꞌ kiwe wala ewsu ũsxitx, saꞌ wala yũntxi. Maa tasxíi yuꞌ cien, vxiteꞌ sesenta, vxiteꞌ treinta nxinx txãꞌwẽtx çut. 9 Naꞌwẽ ptaꞌsxniꞌs jiyuwaꞌjsa ũsçxaꞌ, jiyuneꞌkwe jĩk.

Kĩh yũupaꞌga ejemplo yakhçxáa kaajaꞌdaꞌjçxa ptaꞌsxni

(Mr 4.10-12; Lk 8.9-10)

10 Txajũꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ Jesus tasxte utxaaçxa naꞌwẽtx pẽjx:

—¿Kĩjxaꞌga ejemplo kaajaꞌdaꞌjçxaçxáa nasatx ptaꞌsxiꞌ? jĩteꞌ, 11 naꞌwẽk pas Jesusaꞌ:

—Dxus jxkaahni ensu maꞌwẽ yũuwaꞌjaꞌswa kim yuhwa jiyunimeesaꞌs iꞌkweꞌsx yuutxiꞌs kaajiyuꞌjwaꞌjaꞌ. Nawa vxite yuutxiꞌs kaajiyuꞌjwaꞌjmeꞌ. 12 Txãa paꞌgatey jiyuwaꞌjsaꞌs jweeíiçxáa ãate yaꞌkaajiyuꞌjuna, wala jiyukahn. Nawa jiyuwaꞌjmeesaꞌs yaꞌkaajiyuꞌjmeena, wejxwa leꞌçxkweçxáawa jiiwáa yuuna txãꞌs yuhnawa kusaꞌjni yuuna. 13 Txãa paꞌgath ejemplo kaajaꞌdaꞌjçxaçxáa weꞌweꞌ. Txãꞌwẽ yuukahníi txãaweꞌsxaꞌ uyçxawa, uysamée naꞌwẽ jiyuꞌçmeetaꞌ, saꞌ wẽseꞌjçxawa wẽseꞌjsamée naꞌwẽ nwẽeseꞌjeꞌçmeetaꞌ. 14 Txãaweꞌsx fxiꞌzewaꞌjaꞌs Dxus yuwe ptaꞌsxsa Isaias weꞌweniꞌ kxtey yuuk. Txãꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

Iꞌkweꞌsxaꞌ wẽseꞌjewáꞌkwe, nawa jiyumeeneꞌkwe.

Uyuwáꞌkwe, nawa txãana sũhmeeneꞌkwe.

15 Txãa paꞌgatey txãa nasa ũusaꞌ jxuka ewmeesaçxáa yuuna paꞌjniꞌ.

Txãa paꞌgatx wẽseꞌjyaꞌ waꞌluꞌ,

Saꞌ txãaweꞌsx yafxju uykahmén,

Txãaweꞌsx thũꞌwẽjuwa wẽseꞌkhamen,

Yafxaꞌ jxuka aphanitaꞌ txãaweꞌsx ũuste ew jiyukahmén.

Txãa paꞌgatx adx tasxte paꞌjaꞌçmée adx nuykatxhikahn jĩꞌk.

16 Nawa iꞌkweꞌsx yakhaꞌ wala yuh weçxa yujaꞌ iꞌkweꞌsx yafxju yuu uyiꞌkwe, saꞌ iꞌkweꞌsx thũꞌwẽju yuu wẽseꞌjiꞌkwe naa paꞌga. 17 Isath weꞌweꞌ, maazkuẽesawa Dxus yuwe ptaꞌsxsa vxiteꞌ nasa ewsa nyafxiiweꞌsxwa uy wẽetx iꞌkweꞌsx uyna ũsiꞌkwe txãꞌsna, nawa uymeetaꞌ. Wẽseꞌj wẽetx iꞌkweꞌsx wẽseꞌjna ũsiꞌkwe txãꞌsna, nawa wẽseꞌjmeetaꞌ.

Ejemplo yakh kaapiyaꞌjniꞌs ãate ptaꞌsxni

(Mr 4.13-20; Lk 8.11-15)

18 Ãçxhaꞌ mjiyuwe skuutxh uuhsaꞌs kaajaꞌdaꞌjçxa ptaꞌsxniꞌs. 19 Naa kiwete Dxus jxkaahwaꞌjaꞌs ptaꞌsxniꞌs wẽseꞌjçxawa jiyusameꞌ, skuutxh fxiw dxiꞌjsu ũsxisáa naꞌwẽsataꞌ: Nasaꞌ Dxus yuweꞌs wẽseꞌthewa, eçxthẽꞌjaꞌ paꞌjçxa ũusuh kutxiꞌjina. 20 Skuutxh fxiw kwet kajkwesu ũsxisaꞌ Dxus yuweꞌs wala weçxana jxpaꞌgasa naꞌwẽsataꞌ. 21 Nawa Dxus yuweꞌs açxamée çxhãçxha yaakxsaꞌ çxhãçxhaꞌçmeetaꞌ. Txãꞌwẽ Dxus yuweꞌs jxpaꞌgapaꞌga, pkxuuwaꞌj en paꞌtheçxáa jxuka fxĩykajaꞌtx. 22 Skuutxh fxiw çhũçh ksxavxysu ũsxisaꞌ Dxus yuweꞌs wẽseꞌjçxawa naa kiweteweꞌsxçxáꞌs wejx wala yajkxna jiꞌphunisaçxáꞌs paꞌpçxusa naꞌwẽsataꞌ. Açaꞌ txãꞌwẽsaçxáꞌs wejx wala yajkxteꞌ, txãaçxáa jxuka knayuꞌk Dxus yuwe yuꞌsaꞌ kaapeçxkanaꞌjna. 23 Nawa skuutxh fxiw kiwe ewte ũsxisaꞌ Dxus yuweꞌs wẽseꞌjçxa kxtey yuusáa naꞌwẽsataꞌ: Skuutxh spiigawa maꞌwẽga cien vxiteꞌ sesenta vxiteꞌ treinta nxinx jiꞌphuꞌ, txãꞌwẽyku txãaweꞌsx ũuste Dxus yuweꞌ wala penaꞌ jĩk.

Jxũth ewmeesa skuutxh ksxavxyte buçxasa

24 Jesusaꞌ vxite ejemplo naꞌwẽk kaajaꞌdaꞌjçxa ptaꞌsx:

—Naa kiwete Dxus jxkaahni ente Dxus yuwe ewsaçxáꞌs ptaꞌsxtewa, naꞌwẽ yuuna: Teeçx mjĩisaꞌ txajx kiwete fxiw ewsaꞌsku uh. 25 Nawa jxukaysa dejeçpkaçxhaꞌ, uuthasx namuꞌs açesa paꞌjçxa ũꞌnimeesaꞌsku skuutxh ksxavxyte uhçxa uꞌj. 26 Açaꞌ skuutxh buçxaçpkaçxhaꞌ, txãa ksxavxyte jxũth tasx ũꞌnimeesawa vxyaak. 27 Txãꞌwẽ yũuteꞌ, selpisaaweꞌsxaꞌ naꞌjĩnatx namuꞌs ptaꞌsxyaꞌ uꞌj: Idxaꞌ fxiw ewsaçxáꞌsgu uh, açaꞌ naa jxũth tasx ewmeesaꞌ ¿maꞌwẽ yũuçxaga buçxa? jĩteꞌ, 28 namuꞌ naꞌwẽk pas: Maa açesa uhneꞌta jĩk. Txajũꞌ selpisaaweꞌsxaꞌ pẽjxtxi: ¿Txãa jxũth tasx ewmeesaꞌs khubeyaꞌ uꞌjmthaꞌw? jĩteꞌ, 29 namuꞌ naꞌwẽk weꞌwe: Kuçx yuunuwe. Txãꞌwẽmeꞌ, petx skuutxh tasx yãꞌjçxa yaꞌkhubeetxna. 30 Manvxihtwe, peekx walaatxna, skuutxh wakawaꞌj en ãhpkaçx. Txãa ente adxaꞌ jxkaajaꞌnja mjĩisatxiꞌ, açaꞌ jxũth tasx ewmeesa khuẽꞌyna jxuka khubeçxa tudutxna kabwaꞌj. Txãꞌwẽ yũuçxa skuutxhaꞌs adx yatte jxaawuutxna jĩk.

Mostasa fxiwaꞌs kaajaꞌdaꞌjnisa

(Mr 4.30-32; Lk 13.18-19)

31 Jesusaꞌ naꞌwẽk ptaꞌsx vxite ejemplo kaajaꞌdaꞌjçxa:

—Naa kiwete Dxus jxkaajxaꞌ takhni enaꞌ naꞌwẽsaꞌ: Teeçx mjĩisaꞌ mostasa fxiwaꞌs kiwete ujk. 32 Txãa fxiwaꞌ maa maa fxiwtewa thaakwe leꞌçxkuẽesaꞌ. Nawa buçxayãꞌjçxaꞌ, maa ũꞌtasxtewa jxthaakwek waláꞌ. Açaꞌ txãꞌwẽ seenaꞌ walaateꞌ, vxiçxakwe yuhwa paꞌjçxa kuꞌtasu yaatuꞌtx jĩk.

Lewaduraꞌs kaajaꞌdaꞌjnisa

(Lk 13.20-21)

33 Vxite ejemplo kaajaꞌdaꞌjçxa naꞌwẽk ptaꞌsx:

—Naa kiwete Dxus jxkaahni enaꞌ naꞌwẽ yũuwaꞌjsaꞌ: Teeçx uꞌy panuꞌjuççxaꞌ, tekh libra skuutxh ũꞌwete lewaduraꞌs kaꞌdte maꞌwẽ jxuka pẽethejekx txãꞌwẽ yũuwaꞌjsaꞌ jĩk.

Ejemplo yakh kaapiyaꞌjwaꞌjaꞌs ptaꞌsxni

(Mr 4.33-34)

34 Jesusaꞌ ejemplo kaajaꞌdaꞌjçxa yuuçxáak ptaꞌsxiꞌ nasa jxukaysatx. Ejemplo kaajaꞌdaꞌjmée yuꞌ, ptaꞌsxiꞌçmeꞌ. 35 Txãꞌwẽ yũuwaꞌjaꞌs Dxus yuwe ptaꞌsxsa naꞌjĩna fxiꞌkh txãak kxtey yuu. Naꞌwẽk fxiꞌj:

Kim yuhtxwa kaajiyuꞌjnimeesa ũsyãꞌjtx yuꞌ naa kiweꞌs vxitiyna txãꞌsna ptaꞌsxiꞌnja ejemplo kaajaꞌdaꞌjçxa yuuçxáa jĩnak fxiꞌj.

Jxũth tasx ewmeesaꞌs ãate kaajiyuꞌjnisa

36 Txajũꞌ Jesusaꞌ nasa tasxuh txuteeçxa yattek uꞌka, açaꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ utxaaçxa naꞌwẽtx pẽjx:

—Jxũth tasx ewmeesaꞌs kaajaꞌdaꞌjna weꞌweniꞌs ãate mkaajiyuꞌj jĩteꞌ, 37 Jesusaꞌ ptaꞌsxku:

—Fxiw ewsana uuhsaꞌ Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusáꞌ. 38 Açaꞌ uuthasx jĩnisaꞌ naa kiweꞌ. Fxiw ewsa jĩna weꞌweꞌth txãa yuꞌ nasa Dxus jxkaahnite ũswaꞌjsatxthu txãꞌjĩꞌ. Saꞌ eçxthẽꞌj nasa yuutxiꞌ jxũth tasx ewmeesa jĩꞌth. 39 Açaꞌ jxũth tasx ewmeesaꞌs uuhsa yuꞌ, eçxthẽꞌjíiçxáꞌ. Skuutxh wakawaꞌj en jĩꞌth txãa yuꞌ naa kiwe pçuwaꞌjaꞌsthu txãꞌjĩꞌ. Açaꞌ ũꞌaꞌs pkhakhsaꞌ, Dxus angelesweꞌsxtaꞌ. 40 Jxũth tasx ewmeesaꞌs maꞌwẽta pkhakhçxa ipxte abuꞌ çxhavxykahn, txãꞌwẽy yũuni yuuna naa kiwe pçuuteꞌ. 41 Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusáꞌ angelesweꞌsxtxi kajana txãꞌwẽ ewmée yũuna vxitetx pkalte kweeteꞌjna ũssaweꞌsxtxi txajx jxkaahna ũsnijũ kutxiꞌjçxa 42 ipx walate akhkahn. Kxteeaꞌ seenaꞌ yuh pebeetxna kiꞌthtxi ksuusuꞌjna. 43 Naapkaçxhaꞌ Dxus jxthãasniꞌs kxtey yuusaꞌ sek naꞌwẽ eenaꞌ kweethetxna Tata cielute jxkaahna ũsnite. Iꞌkweꞌsxaꞌ jiyuwaꞌjsa ũsçxaꞌ, jiyuneꞌkwe.

Iiméh paꞌgasaꞌs sũthçxa txaahnisa

44 Naa kiwete Dxus jxkaahna ũsni enaꞌ iiméh seenaꞌ paꞌgasaꞌs kiwe dxiite sũthçxa txaahni naꞌwẽsaꞌ: Teeçx piçthẽꞌjwa maꞌwẽ txãꞌwẽ paꞌgasaꞌs uyçxaꞌ, ãçxhíi yuꞌ jxũna uꞌjyaꞌ ãjameeçxa kxteyçxáa wejx ew sũthçxa txajakx, saꞌ wala weçxana uꞌjçxa txajx jiꞌphuniꞌs jxuka txweyçxa txãa vxyuju kiweꞌs weyuukx mteeneꞌ ewsaꞌs sũthçxa txah txãa kiweꞌs txãꞌwẽysaꞌ.

Perla iiméh paꞌgasaꞌs uyni

45 Naa kiwete Dxus jxkaahna ũsni enaꞌ naꞌwẽsaꞌ: Perla zhiçxkwesaꞌs weysaawa maꞌwẽ pakweçxa 46 teeçx perla iiméh paꞌgasaꞌs uyçxaꞌ, txajx jiꞌphuniꞌs jxuka txweyçxa txãa vxyuju perlaꞌs weyuukx txãꞌwẽysaꞌ.

Wedx ukhe yakh kaajaꞌdaꞌjçxa kaapiyaꞌjni

47 Naa kiwete Dxus jxkaahna ũsni enteꞌ naꞌwẽ yũuwaꞌjaꞌ: Wedx ukheꞌswa maꞌwẽ ĩkhwalakhẽ akhteꞌ, wedx maꞌwẽsatxwa jxuka pkhakhekx. 48 Açaꞌ wedx uwesáꞌ ukheꞌs tuhmete kutxiꞌjçxa wedxtxi txhitxhyaꞌ kaçxçxa ewsaꞌs kanastate ãsxçxaꞌ, ewmeesatxiꞌ ĩkhwalakhẽ ãsxitxki 49 txãꞌwẽy yuutxna Dxus angelesweꞌsxaꞌ naa kiwe pçuwaꞌj en ãhteꞌ. Saꞌ txãaweꞌsxaꞌ ewmeesatxiꞌ ewsa ksxavxyuh txhitxhçxa ipx walate akhetxna. 50 Kxteeaꞌ seenaꞌ yuh pebeetxna kiꞌthtxi ksuusuꞌjna.

Nyafxíi kaapiyaꞌjniꞌswa jiisa uꞌsesaꞌswa jiisaweꞌsx

51 Txãꞌwẽ kaapiyaꞌjniꞌs Jesusaꞌ naꞌjĩnak pẽjx:

—¿Iꞌkweꞌsxaꞌ jxuka jiyukweꞌ naꞌwẽ ptaꞌsxniꞌs? jĩteꞌ, txãaweꞌsxaꞌ:

—Jiyuíithaꞌw jĩnatx pas.

52 Açaꞌ Jesusaꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Dxus jxkaahwaꞌj enaꞌs jiyusaꞌ ley kaapiyaꞌjsawa maꞌwẽ nyafxíi kaapiyaꞌjniꞌs piyaçxa kaapiyaꞌjni uꞌsesaꞌswa jxpaꞌgaçxa wala jiisa yuukx txãꞌwẽy eꞌz jwed jiisa yuutxna jĩk.

Jesusaꞌ Nasaretna uꞌjni

(Mr 6.1-6; Lk 4.16-30)

53 Naa ejemplotx Jesusaꞌ ptaꞌsxna jxãꞌjçxaꞌ, txajũ uꞌkh txajx kiwen. 54 Kxteeaꞌ judiuweꞌsx pkhaakhenitek kaapiyaꞌjna ũsuꞌ. Açaꞌ nasaꞌ kuh yajkxna naꞌjĩꞌtx:

—Naa piçthẽꞌjaꞌ ¿mteekiꞌk txakwe wala piya txãꞌwẽ ãjayaꞌ? ¿Maꞌwẽ yũuçxaga txãꞌwẽ kim yuhwa ãjanimeesaꞌs kaavxyaꞌjaꞌjaꞌ? 55 Naaíi ¿karpintero nçxiꞌk meenáꞌ, açaꞌ njĩꞌjaꞌ Maria meenáꞌ? Açaꞌ txajx nyakhweꞌsxaꞌ Jakobo, Jose, Simon, vxiteꞌ Judas txãaweꞌsxtaꞌ, 56 açaꞌ txajx npeꞌsxweꞌsxwa ayte kweꞌsx yakh ũstaꞌ. ¿Majũkiꞌk piya naꞌwẽ kĩhnawa jxuka ãjawaꞌjaꞌs? 57 Txãꞌwẽ jiitx yuꞌ, txãa paꞌgatx Jesus weꞌweniꞌs kxtey yuumée. Nawa Jesusaꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Dxus yuwe ptaꞌsxsaꞌ peekx kiwesu vxiteꞌ peekx yatteweꞌsx weeçxni yuuçxáa fxiꞌzetxna maawa jĩçxaꞌ, 58 kim yuhwa ãjanimeesaꞌs jwee yuꞌ kaavxyaꞌjaꞌjmeꞌ, txãaweꞌsxaꞌ txajx weꞌweniꞌs kxtey nwẽeseꞌjmeetaꞌ naa paꞌga.

Juan Bautista uuníi

(Mr 6.14-29; Lk 9.7-9)

14 Txãa ensuꞌ Herodesaꞌ Galilea kiwetek neꞌjweꞌsx yuꞌ, saꞌ Jesus kĩjkĩhwa ew yũuniꞌs jiyuçxaꞌ, 2 txãa yakh ũssaweꞌsxtxi naꞌwẽk weꞌwe:

—Txãa piçthẽꞌjaꞌ Juan Bautistaneꞌ kiꞌ ĩtxi yuu. Txãasaneꞌ txãꞌwẽ kim yuhwa ãjanimeesaꞌswa kaavxyaꞌjaꞌjyaꞌ ãjaꞌ jĩk.

3 Herodesaꞌ Juan Bautistaꞌs naꞌwẽ yũuçxaga ikh: Juanaꞌs tudçxa karcelte ktxaajaꞌkha, nawa Herodes nyakh Fxelipe nyu Herodias paꞌgaçxáaneꞌ txãꞌwẽ karcelte ktxaajaꞌj. 4 Txãa ensuꞌ Juan Bautistaꞌ Herodesaꞌs weꞌweçxaꞌ:

—Iidx yakhthẽꞌj nyuaꞌs kusaꞌjçxa iidx nyu naꞌwẽ jxpeꞌjwaꞌj jiꞌphmeeg jĩteꞌ, 5 Herodesaꞌ Juanaꞌs ikheꞌnja sũhneꞌ. Nawa nasa jxukaysa Juan juꞌguçxaçxáaneꞌta ũsuꞌ, Juanaꞌ Dxus yuwe ptaꞌsxsapaꞌga. Txãa paꞌganeꞌ ũukhçxa ikhmée karcelteçxáa txah. 6 Nawa teeçx enteꞌ Herodesaꞌ txajx upxni en anxu ãhte fxiesta vxitteꞌ, Herodias niisaꞌ nasa piꞌkxnisa dxiꞌpte wala zhiçxkwe kuꞌjyaꞌ kasehneꞌ. Txãa paꞌga Herodesaꞌ iiméh wala weçxaçxa, 7 kĩh pẽjxtewa jxuka ũsuꞌnja jĩnaneꞌ puutx weꞌwe txãa knaꞌsaꞌs. 8 Txajũꞌ njĩꞌj yuꞌkxpehteꞌ, txãa knaꞌsaꞌ naꞌwẽga pẽjx Herodesaꞌs:

—Juan Bautista dxiktheaꞌs plaatute akhçxa ũsuneꞌga jĩteꞌ, 9 neꞌjweꞌsx Herodesaꞌ wala nxusçxawa, txãꞌwẽ yãꞌjneꞌ kĩh pẽjxtewa ũsyaꞌ puutx weꞌwe nasa piꞌkxnisa dxiꞌpte, txãa paꞌga kxtey yũuyaꞌ neeyũuyãꞌjçxaꞌ, 10 Juan dxiktheaꞌs spẽꞌthkaahneꞌ karcelte. 11 Açaꞌ dxiktheaꞌs plaatute akhçxa ũsteꞌ, txãa knaꞌsa yuꞌ njĩꞌjaꞌsneꞌ dukh.

12 Txãꞌwẽ yũuteꞌ, Juan Bautista yakh piꞌkxna uꞌjusaweꞌsxaꞌ paꞌjçxa uuníi kakweꞌs jxũna uꞌjçxa pedaaneꞌta. Saꞌ uꞌjçxa Jesusaꞌs ptaꞌsxneꞌta.

Cinko mil nasatx Jesus sãꞌjĩni

(Mr 6.30-44; Lk 9.10-17; Jn 6.1-14)

13 Txãꞌwẽ Herodesaꞌ Juan Bautistaꞌs ikhku jĩniꞌs Jesusaꞌ jiyuçxaꞌ, barkote khẽeçxa uꞌkh teeçx ahte kim yuhwa uꞌpnimeesate paꞌjyaꞌ. Nawa Jesus mtee paꞌjyaꞌ uꞌthewa jiyuçxa nasaꞌ çxhabu kasehçxa Jesus paꞌjwaꞌthe pakwena uꞌjtx çxidaçxáa. 14 Açaꞌ Jesusaꞌ barkoju kasejeççxaꞌ uyku nasa wala kuh ũste, saꞌ txãaweꞌsxtxi peeygãhçxa nuykatxhik ãçaꞌsatx peꞌjçxa nuypaꞌjnisatxiꞌ. 15 Txajũꞌ kusna kĩjaçteꞌ, txãa yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ Jesus tasxte utxaaçxa naꞌwẽtx weꞌwe:

—Kusuçyãꞌjaꞌ, naapkaçxhaꞌ aysuꞌ kim yuhwa uꞌpnimeesaꞌ. Açaꞌ nasatxiꞌ mkaah çxhabsu paꞌjçxa kĩhçxáawa weyçxa ũꞌkahn jĩteꞌ, 16 Jesusaꞌ naꞌwẽk pas:

—Txãaweꞌsxaꞌ ũꞌ weyyaꞌ uꞌjwaꞌj peejxmeena. Iꞌkweꞌsx mpuuçwe jĩteꞌ,

17 naꞌwẽtx pas:

—Kweꞌsxaꞌ kĩhwa wala yuꞌ jiꞌphmeethaꞌw. Tahç pan eꞌz wedxçxáa jiꞌphthaꞌw jĩteꞌ, 18 Jesusaꞌ:

—Txãatxiꞌ mneejxũhwe jĩnak jxkaah.

19 Txajũꞌ nasatx kaçxkaakh txaksũ. Saꞌ tahç pan eꞌz wedxtxi jxpaꞌgaçxa, cielute pagayçxa Dxusaꞌs weçxaçxa pantxi peꞌltedek. Txãꞌwẽ yũuçxak txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxi ũs, açaꞌ txãaweꞌsxaꞌ ũsuꞌstxi nasatx. 20 Açaꞌ jxukaysa ũꞌçxa txikteꞌ, doce kanastate utatx kijxasaatx pkhakh. 21 Ũꞌsaweꞌsxaꞌ cinko mil piçthẽꞌjtx yuꞌ, uꞌyweꞌsx vxiteꞌ luuçxweꞌsxtxi yuꞌ.

Ĩkh kajkwega Jesus uꞌjuni

(Mr 6.45-52; Jn 6.16-21)

22 Txajũꞌ Jesusaꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxi barkote yaçte kaakh, saꞌ txãa yuꞌ kxtee neeyũuk nasa txuteena uꞌjsatx weçxana. 23 Txajũꞌ nasa jxuka txuteena uꞌtheꞌ, thãꞌj vxiçna uꞌkh txãaçxáa Dxus yakh puutx weꞌweyaꞌ. Jxuka çxhiꞌdxni yãꞌthewa, Jesusaꞌ kxtee nee ũsíiçxáak yuꞌ. 24 Naapkaçxhaꞌ barkoꞌ ĩkh pxãjũy uꞌjweçku yuꞌ. Açaꞌ wejxaa wala kiiteçxa, dxiꞌpuh sẽhçxa barkoꞌs yupku. 25 Açaꞌ khikhyna sẽjxaꞌwateꞌ, Jesusaꞌ utxaana kũjk ĩkh kajkwega çxidaçxáa. 26 Açaꞌ ĩkh kajkwega txãꞌwẽ yuhte uyçxaꞌ, barkote uꞌjsaweꞌsxaꞌ ũukhna naꞌjĩnatx sus weꞌwe:

—Eçxaꞌsthaꞌw uy jĩteꞌ, 27 Jesusaꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Ũukhnuwe, adxthu jĩteꞌ, 28 Pedro weꞌweçxaꞌ naꞌjĩk:

—Adxthu jĩꞌg naꞌ txãa dxihçxaꞌ, adxwa txãꞌwẽy ĩkh kajkwesu çxidaçxáa yujxaꞌ ãjakahn mkaah jĩteꞌ, 29 Jesusaꞌ:

—Txãꞌwẽçxaꞌ myuh jĩnak weꞌwe.

Açaꞌ Pedroꞌ barkojũ saꞌjçxa, Jesus tasxte paꞌj uꞌjyaꞌ uꞌjweçku yuꞌ ĩkh kajkwesu. 30 Nawa wejxa seenaꞌ çxhãçxha ũsteꞌ, ũukhku. Saꞌ txãꞌwẽ ũukhpaꞌgaçxáa ĩkh dxiikhẽ khẽjeççxaꞌ, susku weꞌwe:

—Meen nweꞌwe jĩçpkaçxhaꞌ, 31 Jesusaꞌ puꞌkisçxa naꞌjĩk:

—¿Kĩjxaꞌga Dxusaꞌs yuꞌ yajkxmée, ũukhwaꞌjçxáꞌs yajkx? jĩçxaꞌ, 32 Jesusaꞌ barkote Pedro yakh khẽjeçpkaçxhaꞌ, wejxaa walaꞌ jxuka yujuk. 33 Açaꞌ barkote ũssaꞌ Jesus tasxte peejxũkweçxa naꞌwẽtx weꞌwe:

—Isa, idxaꞌ Dxus Nçxiꞌk yuh yuꞌga jĩtx.

Genesaretteweꞌsxtxi Jesus nuykatxhini

(Mr 6.53-56)

34 Ĩkhuy ktejkaçxaꞌ, Genesaret kiwete paꞌjtx. 35 Açaꞌ kxsũ nasaꞌ Jesus paꞌjniꞌs jiyuçxa txãa kiwesu nasatx jxuka ptaꞌsxteꞌ, nasaꞌ ãçaꞌsatx jxuka Jesus tasxte nuypaꞌjtx, 36 naꞌjĩna pxthaa weꞌwena:

—Iidx atxh vxiçteçxáawa makhyaꞌdxiꞌj jĩçxa, txãꞌwẽ jxaꞌdxsaꞌ jxuka katxhiçxatx neeyũꞌ.

Nasaꞌs ewmée vxit-sa

(Mr 7.1-23)

15 Fxariseoweꞌsx vxiteꞌ ley kaapiyaꞌjsa txãaweꞌsxaꞌ Jerusalen çxhabu paꞌjçxaꞌ, maaíi yuꞌ naꞌjĩnatx Jesus tasxte utxáa:

2 —Idx yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ ¿kĩh yũuçxata yaçgaweꞌsx kaapiyaꞌjnitxiꞌ kxtey yuꞌçmée, txãꞌwẽ kusekhẽ yuꞌ kaahmée ũꞌwéꞌ?

3 Txãꞌjĩteꞌ, Jesuswa pẽjxku naꞌjĩna:

—Iꞌkweꞌsxwa ¿kĩh yũuçxakwe iꞌkweꞌsx yaçgaweꞌsx kaapiyaꞌjniçxáꞌs nwẽeseꞌjçxaꞌ Dxus jxkaahni yuꞌsaꞌ kxtey yuꞌçmée? 4 Dxusaꞌ naꞌwẽk jxkaajaꞌ: Iidx tata iidx mama txãaweꞌsxtxiꞌ peeygãhna puꞌçxwaꞌjaꞌ. Açaꞌ txãꞌwẽ yũumée neyweꞌsxtxi açeweꞌwesaꞌ uu enaꞌs jiꞌphuna jĩꞌk. 5 Nawa iꞌkweꞌsxaꞌ yaçga kaapiyaꞌjniçxáꞌs nwẽeseꞌjçxa Dxus jxkaahni yuꞌsaꞌ kxtey yuumée ũsiꞌkwe. 6 Iꞌkweꞌsx yaçgaweꞌsxaꞌ naꞌwẽtx kaapiyaꞌjaꞌ: Maa nasawa neyweꞌsxtxi peeygãhna puꞌçxmée, adx jiꞌphuni iꞌkweꞌsxtxi puꞌçxwaꞌjaꞌs Dxusna dukheꞌnja jĩna weꞌweçxaçxáa, neyweꞌsxtxiꞌ puꞌçxmeetewa ewaꞌ jĩꞌtx. 7 Yuwejuçxáa ew weꞌweçxaꞌ, ũuste yuꞌ ewmeeçxáa yaakxsaiꞌkwe, açaꞌ Dxus yuwe ptaꞌsxsa Isaiasaꞌ isa yuh Dxus weꞌweniꞌs naꞌjĩna fxiꞌjneꞌ:

8 Naa nasaꞌ yuweju yuꞌ adxaꞌs yaakiꞌthaꞌw jĩçxawa, ũusuh yuꞌ adxaꞌs yaakiꞌçmeetaꞌ.

9 Naa kiwete nasaa kaapiyaꞌjniçxáꞌs kxtey yuuna ũsçxa, txãꞌwẽ Dxus jxkaahniꞌsthaꞌw kxtey yuꞌ jĩteꞌ, kxul yuhna jĩꞌk.

10 Txajũꞌ nasatx paꞌyaçxa naꞌwẽk weꞌwe Jesusaꞌ:

—Jiyuyaꞌ mwẽeseꞌjwe. 11 Kĩh ũꞌwa tutxhteçxáa khẽesa yuꞌ, nasatx ewmeesa vxituꞌçmeꞌ, naasáa ũusuh ewmée yaakxnisa yuuçxáak nasatx ewmeesa vxituꞌ.

12 Txajũꞌ Jesus yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ utxaaçxa naꞌwẽtx weꞌwe:

—Idx txãꞌwẽ weꞌweteꞌ, fxariseoweꞌsxaꞌ ũusaçxanatx neeyũu jĩteꞌ, 13 Jesus pasçxaꞌ:

—Kĩh tasxwa adx Tata cielute ũssa uuhnisamée yuꞌsaꞌ khubeni yuuwaꞌjaꞌ. 14 Açaꞌ ũukhnuwe. Txãaweꞌsxaꞌ yafx jiꞌphmeesa, yafx jiꞌphmeesa nweꞌsxtxi peꞌjna uꞌjusaçxáataꞌ. Txãꞌwẽ yafx jiꞌphmeesa yafx jiꞌphmeesa nweꞌsxtxi peꞌjna uꞌjuçxaꞌ, eꞌzíi kafxkhẽ khẽjetxna.

15 Txãꞌjĩteꞌ, Pedroꞌ Jesusaꞌs naꞌjĩnak pẽjx:

—Ejemplo kaajaꞌdaꞌjçxa weꞌweniꞌs ãate mpeetaꞌsx jĩteꞌ, 16 Jesusaꞌ naꞌjĩnak weꞌwe:

—¿Iꞌkweꞌsxwa jiyuꞌçmeewáꞌkwe? 17 Kĩh ũꞌwa tutxhkhẽçxáak uꞌjweꞌ, saꞌ txajũ kiꞌ kasejeꞌk. 18 Nawa ũusuh yaakxnisa yuuçxáak nasaꞌs ewmeesa vxituꞌ. 19 Txãa paꞌgatey ũusujk kasejeꞌ ewmée yaakxnisa, nasatx ikh wẽenisa, ptamçxawa vxitesa yakh fxiꞌzeni, maꞌwẽsa yakhwa pkal yuuna fxiꞌzeni, pesweeni, ĩsxiina ewmée nuyweꞌweni, Dxusna açeweꞌweni. 20 Txãꞌwẽ yaakxnisatx nasaꞌs ewmeesa vxituꞌ. Nawa kusekhẽ yuꞌ kaahmée ũꞌnisaçxáa yuꞌ, nasatx ewmée vxituꞌçmeꞌ.

Teeçx uꞌy judiu jiꞌjmeesa Jesusaꞌs jxpaꞌgasa

(Mr 7.24-30)

21 Jesusaꞌ txajũ kasehçxa uꞌkh Tiro vxiteꞌ Sidon kiwen. 22 Açaꞌ teeçx uꞌy Kanaanuweꞌsx txãa kiwete paꞌjçxa uꞌpsaꞌ Jesus tasxte paꞌkh pxthaa weꞌwena:

—Davxid jiꞌj, ũꞌkweꞌs meen peeygãh. Ũꞌkwe niisaꞌs eçx iiyamuteꞌ, iiméh wala pxthaa yuuna ũsaꞌ jĩtewa, 23 Jesusaꞌ maꞌwẽçxáa yuhwa pasmeꞌ. Açaꞌ Jesus yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ Jesusaꞌs weꞌwetx naꞌjĩna:

—Kweꞌsx eꞌste kuçx susna yuukahmen yatna mkaah jĩteꞌ, 24 Jesusaꞌ naꞌjĩnak pas:

—Piisxakuẽ naꞌwẽ vxituna ũssa Israelweꞌsxçxáatxku pakweyaꞌ kaah Dxusaꞌ jĩtewa, 25 txãa uꞌyaꞌ sxuunaꞌ yuumée utxaana kũhçxa txajx tasxte peejxũkwek:

—Ũꞌkweꞌs meen puꞌçx jĩna. 26 Açaꞌ Jesusaꞌ naꞌjĩnak weꞌwe:

—Luuçx ũꞌwaꞌjaꞌs kusaꞌjçxa alkutx ũswaꞌjmeꞌ 27 jĩtewa, txãa uꞌy pasçxaꞌ:

—Isa yuh weꞌweꞌg. Nawa alkuꞌ pejka ũꞌweꞌtx mesa tasxsu pan peꞌla ũsxisaçxáatxwa jĩteꞌ, 28 Jesus weꞌweçxaꞌ:

—Dxusaꞌ puꞌçxyujuna sũhwaꞌj yuuçxáꞌs iꞌkwe yaakiꞌ, txãa paꞌga iꞌkwe pẽyniꞌ kxtey yuuna jĩçpkaçxhaꞌ, txãa dudtey txãa uꞌy niisaꞌ katxhinik neeyũu.

Maazkuẽe ãçaꞌsatxwa Jesus nuykatxhini

29 Jesusaꞌ txajũ kasehçxa Galilea ĩkh pukasuk uꞌj. Saꞌ thãꞌj vxiçtek tejka. 30 Açaꞌ nasa wala paꞌjtx txajx tasxte ãçaꞌsatx peꞌjçxa, legsa, uyyaꞌ ãjasamée, weꞌweyaꞌ ãjasamée, ẽseyaꞌ ãjasameetx. Açaꞌ txãꞌwẽ wala kuh ãçaꞌsatx Jesus tasxte nuypaꞌtheꞌ, txãꞌ nuykatxhik. 31 Txãꞌwẽ weꞌweyaꞌ ãjasameewa weꞌweyaꞌ ãjatx, açaꞌ ẽseyaꞌ ãjasameewa katxhitx, açaꞌ legsawa ew uꞌjyaꞌ ãjatx, naapkaçxhaꞌ uyyaꞌ ãjasameewa uyyaꞌ ãjatx. Açaꞌ nasaꞌ wala kuh yajkxna Israelweꞌsx Dxusaꞌs wala weçxatx.

Kuatro mil nasatx Jesus sãꞌjĩni

(Mr 8.1-10)

32 Txajũꞌ Jesusaꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxi paꞌyaçxa naꞌwẽk weꞌwe:

—Naa nasaꞌ ayte adx yakh tekh en yãꞌj ũstaꞌ, saꞌ kĩh yuhwa ũꞌwaꞌj jiꞌphmeetaꞌ, txãa paꞌgath peeygãjaꞌ, saꞌ puuçmée yuꞌ kaahmeꞌnja. Txãꞌwẽmeꞌ dxiꞌthe uꞌjyaꞌ çxhãçxhameetxna jĩteꞌ, 33 naꞌwẽtx pas:

—Nawa ¿kĩhte txakwe wala ũꞌ uyuukxthaꞌw nasa txãazkuẽesa ũꞌwaꞌj? Ayteꞌ kim yuhwa uꞌp kiwemeꞌ açaꞌ jĩteꞌ, 34 Jesusaꞌ pẽjxku:

—Iꞌkweꞌsxaꞌ ¿maz pan jiꞌphkwe? jĩteꞌ, txãaweꞌsx pasçxaꞌ:

—Siete pan, wedx kuhmeekuẽçxáa jiꞌpthaꞌw jĩnatx pas.

35 Açaꞌ nasatxiꞌ kiwesu kaçxkaahçxaꞌ, 36 siete pan vxiteꞌ wedxtxi jxpaꞌganaꞌwa Dxusaꞌs weçxak. Txãꞌwẽ yũuçxak peꞌltedeçxa txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxi ũs, açaꞌ txãaweꞌsxaꞌ nasatx ũsuꞌstxi. 37 Jxukaysa ũꞌçxa txikteꞌ, kijxaasaꞌs pkhakhtxi, açaꞌ siete kanastate utak neeyũu. 38 Ũꞌsaweꞌsxaꞌ kuatro mil ãhtx yuꞌ, nawa uꞌy vxiteꞌ luuçx txãaweꞌsx yuutxiꞌ isaniméek kxaz yuꞌ. 39 Txãꞌwẽ yũuçxa Jesusaꞌ nasatx kaahçxaꞌ, txãa yuꞌ barkote khẽeçxa Magdala kiwenku uꞌj.

Fxariseo vxiteꞌ saduceoweꞌsx cieluju kĩhçxáawa kaavxyaꞌjaꞌkhaahni

(Mr 8.11-13; Lk 12.54-56)

16 Fxariseoweꞌsx vxiteꞌ saduceoweꞌsxwa paꞌjçxaꞌ, Jesus ewmée yũutewa kpajkxyaꞌ sũhçxa pẽjxtxi:

—Cieluju kĩhçxáawa mkaavxyaꞌjaꞌj jĩna.

2 Nawa Jesus pasçxaꞌ naꞌjĩk:

—Kusna sek khẽjeçteꞌ, kuskusaꞌ sekuuna, ew kusuçaꞌ jĩꞌiꞌkwe. 3 Saꞌ kusíi weꞌweçxaꞌ, ãçxhaꞌ en ewmée yuuna, tãaphçxáa ũsaꞌ jĩꞌiꞌkwe. Yuwejuçxáa ew weꞌweçxaꞌ, ũuste yuꞌ ewmeeçxáa yaakxsa, en maꞌwẽ yũuwaꞌjaꞌswa jiyuꞌiꞌkwe iꞌkweꞌsxaꞌ. Nawa naa ensu naꞌwẽ seenaꞌsa vxyaaçaꞌ txãa yuꞌsaꞌ jiyuyaꞌ ãjaꞌçmeeiꞌkwe kĩh yũuyaꞌ txãꞌwẽ yũuçtewa. 4 Naa nasa ewmeesaꞌ cieluju seenaꞌsaꞌs kaavxyaꞌjaꞌj jxthãasuꞌtx. Nawa peena yuꞌ kaavxyaꞌjaꞌjmeete ewna, naasáa Jonasaꞌ maꞌwẽga yuu txãꞌsçxáana yaꞌptaꞌsxina jĩna weꞌweçxaçxáa nvxihtçxa uꞌkh.

Fxariseoweꞌsx kaapiyaꞌjniꞌs lewadura yakh kaajaꞌdaꞌjni

(Mr 8.14-21)

5 Jesus yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ ĩkhwala kuten uꞌjweççxawa, peçxkanaçxa pan yuꞌ jxũmeeta uꞌj. 6 Kxtee paꞌjçxaꞌ, Jesusaꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Mpaꞌyajkxwe, fxariseo vxiteꞌ saduceoweꞌsx lewadura ewmeesaꞌs jĩteꞌ, 7 txãaweꞌsxaꞌ naꞌwẽtx puutx paapẽyiꞌ:

—Pan jxũmeethaꞌw açaꞌ kxahneꞌ txãꞌwẽ weꞌweꞌ jĩꞌtx.

8 Txãꞌwẽ weꞌweniꞌs Jesus jiyuçxaꞌ naꞌjĩk:

—¿Maa sũhçxakwe pan jiꞌphmeethaꞌw jĩna weꞌwéꞌ? Pan jiꞌphmeetewa, Dxusaꞌ thẽymée sãꞌjĩna sũhwaꞌj yuꞌsaꞌ jiꞌphmeewáꞌkwe. 9 Adxaꞌ naꞌwẽ tahç pan yakhçxáa cinko mil nasatx thẽyméeth sãꞌjĩ açaꞌ kijxaasaꞌs maz kanasta pkhakhçxawa txãꞌsaꞌ yaakiçmeewáꞌkwe. 10 Vxite enteꞌ txãꞌwẽy siete pan yakhçxáa kuatro mil nasatx thẽymeeth sãꞌjĩ açaꞌ kijxaasaꞌs maz kanasta pkhakhçxawa yaakiçmeewáꞌkwe. 11 Iꞌkweꞌsxaꞌ jiyumeewáꞌkwe adxaꞌ panaꞌs weꞌweçxa txãꞌwẽ mpaꞌyajkxwe fxariseo vxiteꞌ saduceoweꞌsx lewadura ewmeesaꞌs jĩꞌçmeeth.

12 Txajũꞌ jiyutx Jesusaꞌ txãꞌwẽ pante kaꞌdnisa lewaduraꞌs weꞌwemée, fxariseo vxiteꞌ saduceoweꞌsx kaapiyaꞌjniꞌs weꞌweçxa txãꞌjĩniꞌs.

Pedroꞌ jiyuk Jesusaꞌ Dxus tasxu yuusaatewa

(Mr 8.27-30; Lk 9.18-21)

13 Jxkaahsa Fxilipo vxitni çxhab Cesarea jaꞌdasu paꞌjçxaꞌ, Jesusaꞌ naꞌjĩnak pẽjx txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxi:

—Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌs ¿kimna jĩnata weꞌweꞌ nasaꞌ? jĩteꞌ, 14 naꞌwẽtx ptaꞌsx:

—Maaíi yuꞌ Juan Bautistana jĩꞌtx. Vxite weꞌwesaꞌ Eliasna jĩꞌtx. Açaꞌ vxite weꞌwesaꞌ Jeremiasna meeçxaꞌ vxite kasehneꞌ Dxus yuwe ptaꞌsxsa jĩꞌtx jĩna ptaꞌsxteꞌ, 15 Jesus pẽjxçxaꞌ:

—Iꞌkweꞌsxaꞌ ¿kimna jĩꞌkwe? jĩteꞌ, 16 Simon Pedroꞌ naꞌwẽk pas:

—Idxaꞌ Dxus ĩtxisa Nçxiꞌkgu, txajx tasxu yuusa jĩteꞌ, 17 Jesusaꞌ pasku naꞌjĩna:

—Jonas nçxiꞌk Simon, idx yakhaꞌ wala weçxa yujaꞌ. Idxaꞌs naa kiwete piçthẽꞌj kaajiyuꞌjmeetaꞌ. Adx Tata cielute ũssa yuuk kaajiyuꞌj adxaꞌ Dxus ĩtxisa Nçxiꞌktewa. 18 Idxaꞌ Pedro yaaseg açaꞌ idxwa maꞌwẽga adxaꞌs ew jiyu txãꞌwẽy maawa ew jiyuwaꞌjaꞌs idx yakh nvxiituꞌnja. Açaꞌ txãꞌwẽ ew jiyunijũꞌ eçxthẽꞌj yuhwa knaymeena Dxus luuçxtxiꞌ. 19 Dxus jxkaahna ũsnite paꞌjwaꞌj dxiꞌjaꞌs phadewaꞌjaꞌs idxaꞌs ũsuꞌnja, açaꞌ idxaꞌ maatxwa weꞌweçxaꞌ: Pkaltxiꞌ Dxusaꞌ peltunaĩna jĩteꞌ, peltunãyni yũutxna. Nawa peltunaĩmeena jĩteꞌ, peltunãynimée neeyũutxna jĩk.

20 Txajũꞌ Pedroweꞌsxtxi neeweꞌwek, Jesusaꞌ Dxus tasxu yuusa yuh yuꞌga jĩna maa yuhtxwa ptaꞌsxkahmén.

Jesusaꞌ txajx uuwaꞌjaꞌs ptaꞌsxni

(Mr 8.31–9.1; Lk 9.22-27)

21 Txãa entek Jesusaꞌ nyafxçxah ptaꞌsx txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxi naꞌjĩna:

—Jerusalenna uꞌjwaꞌj jiꞌpthu. Kxteeaꞌ wala pkxuuni yuꞌnja judiu nthẽꞌjsaweꞌsx vxiteꞌ sacerdote npiiçthẽꞌjweꞌsx vxiteꞌ Dxus leyaꞌs kaapiyaꞌjsa txãaweꞌsx kusete. Txãaweꞌsxaꞌ ikhetxna, nawa tekh enteꞌ kiꞌ ĩtxi yuꞌnja jĩna ptaꞌsxteꞌ, 22 Pedroꞌ Jesusaꞌs fxiite peꞌjna uꞌjçxa naꞌwẽk yuꞌkxpeh:

—Idxaꞌs txãꞌwẽ yũuwaꞌj yuꞌsaꞌ Dxusaꞌ jxthãasmeewaçaꞌ, ewna jĩteꞌ, 23 Jesusaꞌ yuꞌthegçxa naꞌwẽk weꞌwe Pedroꞌs:

—Eçxthẽꞌj, adx tasxuh mtxutée. Idxaꞌ suw wẽenaçxáa ũsgu. Dxus jxthãasni yuꞌsaꞌ kxtey yuumée, naa kiwega nasaa yaakxniçxáꞌsgu kxtey yuu wẽjeꞌ.

24 Txajũꞌ Jesusaꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxi kiꞌ weꞌwek:

—Maawa adx yakh yuu wẽeçxaꞌ, peekx kakwe jxthãasniꞌs kĩhnawa jxuka nvxihtçxa yuuçxáa adx yakh yujxaꞌ ãjaneꞌkwe, makwe pxthaa yuuwaꞌj seenaꞌsa maꞌk yuu nawa txãꞌsaꞌ ũukhmée. 25 Txãꞌwẽmeꞌ, naa kiwete peekx ĩtxi fxiꞌzewaꞌjçxáꞌs yaꞌnweꞌwesaꞌ, Dxus yakh fxiꞌzewaꞌj yuꞌsaꞌ ivxiituna. Nawa adx yakh fxiꞌzepaꞌgaçxáa naa kiwete ĩtxi fxiꞌzeniꞌs yajkxmée ivxiitusaꞌ, Dxus yakh fxiꞌzewaꞌj yuꞌsaꞌ ivxiitumeena.

26 Makwe naa kiweteweꞌsx yuꞌsaꞌ jxuka knayçxawa peekx ũus yuꞌs ivxiituteꞌ, ¿kĩhteçxáꞌ selpiimaꞌk? Peekx ũusaꞌs ivxiituyãꞌtheꞌ, ¿kimçxaꞌ nweꞌwemaꞌk? 27 Jxpaꞌyakxmeeteꞌ, Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌ kiꞌ kĩijana Ney eenaꞌ kweethni pxãhte txajx angelesweꞌsx yakh, açaꞌ maꞌwẽçxah yũusaaçxawa teeçxsa naꞌwẽçxah jxpaꞌgatxna. 28 Isath weꞌweꞌ, ayte ũssa maaíi yuꞌ nee uumey uyuuneꞌkwe txãꞌwẽ Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌ jxkaajxaꞌ paꞌjniꞌs jĩnak ptaꞌsx.

Jesusaꞌ zhiçxkwe yuꞌpthehçxa vxyaani

(Mr 9.2-13; Lk 9.28-36)

17 Seis en skhẽwniiteꞌ, Jesusaꞌ peꞌjna uꞌkh Pedro vxiteꞌ pxakhsa Jakobo Juan txãaweꞌsxtxi teeçx vxiç walate. 2 Saꞌ kxtee paꞌjçxaꞌ, txãaweꞌsx dxiꞌpte Jesusaꞌ wala zhiçxkwe yuꞌpthehçxak vxyaa. Txajx dxiꞌpaꞌ sek naꞌwẽk eenaꞌ khiꞌkhiꞌ, açaꞌ txajx athni ropaꞌ seenaꞌ zhiçxkwe çxihme yuuk. 3 Naapkaçxhaꞌ Moises vxiteꞌ Elias txãaweꞌsxaꞌ Jesus yakh puutx weꞌwenatx vxyaa. 4 Txãꞌwẽ uyçxaꞌ, Jesusna naꞌwẽk weꞌwe Pedroꞌ:

—Ayteꞌ kweꞌsx ũswaꞌj wala ewaꞌ. Açaꞌ idx ewna jĩteꞌ, tekh waꞌkuẽ txajaꞌnjaꞌw, vxiteꞌ iidx jĩi vxiteꞌ Moises jĩi vxiteꞌ Elias jĩi.

5 Txãꞌjĩna Pedroꞌ weꞌwena ũsiyna, tãaph seenaꞌ zhiçxkwe çxihmesa kũhçxa aphku. Açaꞌ txãa tãaphte naꞌjĩnak weꞌweni pthũuse:

—Naꞌ adx Nçxiꞌk wala wedxnisaꞌ, txãa paꞌga wala weçxana ũsthu. Txãꞌsaꞌ nwẽeseꞌjna kxtey myuuwe jĩniꞌs 6 Pedroweꞌsxaꞌ wẽseꞌjçxaꞌ, wala ũukhçxa kiwega pkipha wetetx. 7 Açaꞌ Jesusaꞌ txãaweꞌsxtxi jxaꞌdxçxa naꞌwẽk weꞌwe:

—Ũukhmée mkiitewe jĩteꞌ, 8 kiiteçxaꞌ Moisesweꞌsxtxiꞌ uymeeyãꞌthaꞌ, naasáa Jesusçxáa yãꞌkh ũs yuꞌ.

9 Txajũꞌ thãꞌju saꞌjna uꞌjweççxaꞌ, Jesusaꞌ naꞌjĩnak jxkaah:

—Kim yuhtxwa ptaꞌsxmeeneꞌkwe txãꞌwẽ uyniꞌs, Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusáa uuçxawa kiꞌ ĩtxi yuupkaçx jĩteꞌ, 10 Pedroweꞌsxaꞌ Jesusna naꞌwẽtx pẽjx:

—Dxus leyaꞌs kaapiyaꞌjsaweꞌsx ptaꞌsxçxaꞌ, Elias khuẽꞌy yaçte paꞌjana jĩꞌtx, saꞌ ¿maꞌwẽ yuuwaꞌjsakx açkiꞌtx txãꞌjĩꞌ? jĩteꞌ, 11 Jesusaꞌ naꞌwẽk ptaꞌsx:

—Isa, Elias khuẽꞌy yuh yaçte paꞌjwaꞌjsa yuꞌk, açaꞌ isa yuh ptaꞌsxiꞌneꞌta. 12 Adxaꞌ naꞌjĩꞌth naꞌ, Eliasaꞌ yaçte paꞌjyujk. Txãꞌwẽtewa nasaꞌ jiyumeeçxa, txãꞌsaꞌ kĩjkĩhwa yũutx. Açaꞌ Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusáawa wala pkxuuni yuuna txãaweꞌsx kusetey jĩk. 13 Açaꞌ Pedroweꞌsxaꞌ jiyutx Jesusaꞌ Juan Bautistana yajkxçxa weꞌweçtewa.

Teeçx luuçx wẽeçxpaꞌjsaꞌs Jesus nuykatxhini

(Mr 9.14-29; Lk 9.37-43)

14 Txajũꞌ txãaweꞌsxaꞌ sxawedna kĩjaçteꞌ, nasa wala pkhaakhena ũsuꞌtx. Açaꞌ teeçx piçthẽꞌj Jesus tasxte peejxũkwena kũhçxaꞌ, naꞌwẽk pxthaa weꞌwe:

15 —Adx nçxiꞌkaꞌs meen peeygãh, wẽeçxpaꞌjçxa iiméh seenaꞌ pxthaa yuuna ũsaꞌ. Maa enteyaꞌ ipxkhẽwa khẽjeꞌk, saꞌ yuꞌkhẽwa khẽjeꞌk. 16 Açaꞌ idx yakh uꞌjusaweꞌsx tasxte jxũna kũhtewa, nuykatxhiyaꞌ ãjameetaꞌ jĩteꞌ, 17 Jesusaꞌ naꞌjĩnak pas:

—Dxusaꞌ puꞌçxhina sũhwaꞌj yuꞌsaꞌ jiꞌphmeesataꞌ naa nasaꞌ. ¿Bagaçxpkaçx iꞌkweꞌsx yakh puꞌçxna ũs yaꞌwatka? ¿Bagaçxpkaçx ãjamée fxiꞌze yaꞌwakwe? Luuçxaꞌs ayte mneejxũhwe jĩteꞌ, 18 jxũna kũjuçpkaçxhaꞌ, Jesusaꞌ eçxaꞌs juunaꞌ weꞌweçxa kutxiꞌkh luuçx ũusu, açaꞌ txãa dudtey katxhinik neeyũu.

19 Jesus yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ Jesusaꞌsçxáa fxii paꞌyaçxa, naꞌjĩnatx pẽjx:

—Kweꞌsxaꞌ ¿kĩh yũuçxakxthaꞌw eçxaꞌs kutxiꞌjyaꞌ ãjamée? jĩteꞌ, 20 Jesusaꞌ ptaꞌsxku:

—Dxusaꞌ puꞌçxhina sũhwaꞌj yuuçxáꞌs yaakxpaꞌgamée iꞌkwe ãjamée. Isath weꞌweꞌ, Dxusaꞌ puꞌçxhina sũhwaꞌjaꞌs mostasa fxiw naꞌwẽ leꞌçxkuẽesaçxáawa jiꞌphwaçaꞌ, naa vxiç walaꞌs weꞌweni yakhçxáa fxiite kiꞌpxaꞌ ãjaneꞌkwe. Dxusaꞌ puꞌçxhina sũhwaꞌj yuuçxáꞌs yajkxwaçaꞌ, iꞌkweꞌsx yakhaꞌ kĩh yuhwa thẽysameena. 21 Naꞌwẽsa eçxaꞌ thẽymée yuꞌ kasehmeena, wala yũunaana Dxus yakh puutx weꞌwete yuuçxáa kasejena jĩk.

Jesusaꞌ txajx uuwaꞌjaꞌs kiꞌ ptaꞌsxni

(Mr 9.30-32; Lk 9.43-45)

22 Txajũꞌ Galilea kiwete ũsçxaꞌ, Jesusaꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxiꞌ ptaꞌsxku:

—Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌs nasa ewmeesa kusete dukhni yuuwaꞌjaꞌ. 23 Açaꞌ ikhetxna, nawa tekh enteꞌ kiꞌ ĩtxi yuuna jĩna ptaꞌsxteꞌ, txãaweꞌsxaꞌ wala nxustxi.

Dxuus yatpaꞌga vxyu dukhni

24 Jesusaꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsx yakh Kapernaum çxhabte paꞌtheꞌ, dxuus yatteweꞌsx vxyuu pkhakhsaweꞌsxaꞌ Pedroꞌs thegyaꞌ uꞌjçxa naꞌwẽtx pẽjx:

—Iꞌkweꞌsxtxi kaapiyaꞌjsaꞌ ¿dukheçmeewáꞌ dxuus yatteweꞌsx vxyuꞌs? jĩteꞌ, 25 Pedro weꞌweçxaꞌ:

—Dukheꞌíik jĩnak pas. Saꞌ Pedroꞌ Jesus ũsni yatte kũjuçpkaçxhaꞌ, Jesusaꞌ naꞌjĩnak weꞌwe:

—Simon, idxaꞌ ¿maa sũjuꞌga? Naa kiwete jxkaahsaweꞌsxaꞌ vxyu kaapkhakheꞌjçxaꞌ, ¿kimtxi pẽywaꞌjaꞌ jĩꞌta? ¿Jxkaahsa jiꞌjweꞌsxwa dukheꞌtaꞌ, meeçxaꞌ txãa jiꞌjmée ekajuweꞌsxçxáa wáꞌnta dukheꞌ? jĩteꞌ, 26 Pedroꞌ naꞌwẽk pas:

—Ekajuweꞌsxçxáatx dukheꞌ jĩk. Açaꞌ Jesusaꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Txãꞌwẽyãꞌtheꞌ, jxkaahsa jiꞌjweꞌsxaꞌ dukhwaꞌjsameetaꞌ. 27 Nawa kim yuhtxwa kaaũusçxaꞌjyaꞌmée idxaꞌ uꞌjçxa ĩkhwalate wedx yũhzaꞌs akheneꞌga, saꞌ nyafxte wedx kãasaꞌs kaawayiꞌjçxa uyuuneꞌga teeçx vxyu jiꞌphna. Txãa yakh dukheneꞌga adx paꞌgate vxiteꞌ iidx paꞌgate yãꞌjçxa jĩk.

Kim wejx jxthaakwe jxtuhthesakx

(Mr 9.33-37; Lk 9.46-48)

18 Txãa ensuꞌ Jesus yakh uꞌjusa docesaweꞌsxaꞌ txajx tasxte utxaaçxa naꞌwẽtx pẽjx:

—Naa kiwete Dxus jxkaajxaꞌ kĩi enteꞌ ¿maa wejx jxthaakwe walasakxthaꞌw? jĩteꞌ, 2 Jesusaꞌ teeçx luuçxkuẽꞌs paꞌyaçxa txãaweꞌsx ksxavxyte txahçxa 3 naꞌwẽk weꞌwe:

—Isath weꞌweꞌ, iꞌkweꞌsxaꞌ iiwejçx yaakxniꞌs nvxihtçxa naa luuçx naꞌwẽ yuumeeçxa yuꞌ, Dxus jxkaahna ũsnite uꞌkayaꞌ ãjameeneꞌkwe. 4 Txãꞌwẽ kĩhtewa ãhmeekwesa naa luuçx naꞌwẽ yuusa yuuçxáa, Dxus jxkaahna ũsniteꞌ maatewa jxthaakwe walasa yuuna. 5 Maa nasawa adxna jxpaꞌgaççxa maꞌwẽ weçxana jxpaꞌgatx txãꞌwẽy weçxana naa luuçxkuẽ naꞌwẽsatx jxpaꞌgana txãꞌ adxna jxpaꞌgasa yuuna.

Pkalte kweeteꞌjyaꞌmée jxpaꞌyakxwaꞌjaꞌ

(Mr 9.42-48; Lk 17.1-2)

6 Adxna jxpaꞌgasa ãhmeekwesatx maawa pkalte kweeteꞌjsaꞌs txhikhte skuutxh ũꞌkhni kwetaꞌs tudçxa ĩkh wala dxiikhẽ akhwaççxáa, wejx ewna. 7 Naa kiwete ewmeesaꞌ bagaçxtewa nes yuutxna. Nawa naa kiwete ewmeesa yakhaꞌ seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ. Saꞌ maawa txãꞌwẽ pkalte kweeteꞌjena txãa yuꞌ weh yuhwa iyumeena.

8 Txãa paꞌga iidx kuse maꞌk yuu meeçxaꞌ iidx çxida maꞌk yuu nawa txãꞌwẽ pkalte kweeteꞌjpçxãh yuuçteꞌ, txãꞌsaꞌ spẽꞌthçxa mwãatah. Txãꞌwẽ pçuwaꞌjmée ipx walate eꞌz kuse eꞌz çxida jiꞌph akhni yuu naꞌwẽꞌ, wejxwa pçumée ĩtxi fxiꞌzewaꞌthe çxida jiꞌphmée legkuẽçxáawa kxtee uꞌkani wejx ewaꞌ. 9 Iidx yafx txãꞌwẽ pkalte kweeteꞌjpçxãh yuuçteꞌ, kutxiꞌjçxa mwãatah. Infxierno ipxte eꞌz yafx jiꞌph ũs naꞌwẽꞌ, wejxwa pçumée ĩtxi fxiꞌzewaꞌthe teeçx yafx yakhçxáawa uꞌkani wejx ewaꞌ.

Piisxáa vxitusa yakh kaajaꞌdaꞌjni

(Lk 15.3-7)

10 Naaweꞌsx ãhmeekwesa maa yuhtxwa açenuwe. Naꞌjĩꞌth naꞌ: naaweꞌsxtxi piꞌkxna uꞌjusa angelesweꞌsxaꞌ cielute adx Tata tasxte nes yuusaataꞌ. 11 Txãꞌwẽmeꞌ, Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌ vxitusatx nweꞌweyaꞌk kĩh.

12 Iꞌkweꞌsxwaççxáawa ¿naꞌwẽ yũumeemaꞌkwe? Cien piisxáa jiꞌphçxaꞌ, teeçxsaꞌ vxituteꞌ, nowenta y nwewesatx vxiçsũ nvxihtçxa piisxáa vxitusaꞌs pakweyaꞌ ¿uꞌjmeemaꞌkwe? 13 Saꞌ uyçxaꞌ, vxite vxitusamée nowenta y nwewesate jxthaakwe peeygãhna weçxaaneꞌkwe. 14 Txãꞌwẽy iꞌkweꞌsx Tata cielute ũssawa teeçxçxáa yuhwa vxitu jxthãasuꞌçmeꞌ naaweꞌsx ãhmeekwesatewa.

Peekx yakhthẽꞌjaꞌs maz us peltunãywaꞌj yuukx

(Lk 17.3)

15 Iidx yakhthẽꞌj idxaꞌs ewmée yũuteꞌ, txãꞌsçxáan paꞌyaçxa mkaajiyuꞌj ewmée yũuniꞌs. Iidx weꞌweniꞌs nwẽeseꞌjewáana açaꞌ iidx yakhthẽꞌj yakh kxtee yuwe ewuuneꞌga. 16 Nawa nwẽeseꞌjmeewáana açaꞌ testigo teeçx meeçxaꞌ eꞌz txahçxa txãaweꞌsx dxiꞌpte weꞌweneꞌga, kxah txãa eꞌz testigosaꞌ jiyutxna iidx yuwe ewuuyaꞌ paꞌpçxuniꞌs. 17 Txãa eꞌz testigo dxiꞌpte nwẽeseꞌjmeeteꞌ, dxuus yatte jxkaahsaweꞌsxtxi mpeetaꞌsx. Açaꞌ txãaweꞌsxtxiwa nwẽeseꞌjmeeçxaꞌ, yakhthẽꞌj naꞌwẽmée Dxusna jiimeesa naꞌwẽçxáa nvxiitni yuuna.

18 Isath weꞌweꞌ: Iꞌkweꞌsxaꞌ yuwetxiꞌs naa kiwete pheuꞌtheꞌ, cielutewa Dxus dxiꞌpte pheuꞌjni yuutxna. Nawa iꞌkweꞌsxaꞌ yuwetxiꞌs pheuꞌjmeeteꞌ, cielutewa Dxus dxiꞌpte pheuꞌjnimée yuutxna.

19 Naꞌjĩꞌth naꞌ: Iꞌkweꞌsx kĩh yũuneꞌjçxawa eꞌzsaçxáawa txãꞌwẽ yuute ewna jĩna puutx weꞌweçxa, Dxusaꞌs piꞌkineꞌkwe maꞌwẽ yuuwaꞌjaꞌswa açaꞌ adx Tata cielute ũssaꞌ kxtey yuuna. 20 Txãa paꞌgatey eꞌz maꞌtx yuu meeçxaꞌ tekh maꞌtx yuu nawa adxaꞌs yajkxna pkhaakheçxa ũsteꞌ, adxaꞌ txãaweꞌsx ksxavxyte ũswaꞌjsath jĩk.

21 Txajũꞌ Pedroꞌ Jesus tasxte utxaaçxaꞌ, naꞌjĩnak pẽjx:

—Yakhthẽꞌj adxaꞌs ewmée yũusaꞌs ¿maz us peltunãywaꞌj yuukx, meeçxaꞌ sietepkaçxçxáa ewmanx? jĩteꞌ, 22 Jesusaꞌ naꞌwẽk ptaꞌsx:

—Sietepkaçxçxáa ewna jĩyaꞌwameeth. Sietesaçxaçxáa setenta ãhpkaçx peltunãywaꞌjaꞌ jĩk.

Selpisáa peltunãyyaꞌ waꞌlsa yakh kaajaꞌdaꞌjni

23 Txãa paꞌgatey Dxus jxkaahwaꞌj en ãhteꞌ, naꞌwẽ yuuna: Teeçx jxkaahsaꞌ txãꞌsna selpisaaweꞌsx yuultxi pẽyiçku yuꞌ. 24 Yuulsatx teeçxsa naꞌwẽçxah pẽjxna uꞌjweçpkaçxhaꞌ, teeçx jxũna kũhtx iiméh seenaꞌ wala yuulsana. 25 Txãa selpisaꞌ kĩh yakh yuhwa dewewaꞌj jiꞌphmeek yuꞌ. Açaꞌ patronaꞌ txãa yuulsaꞌs txweykaakh txajx nyu, txajx luuçx, txajx jiꞌphuni yãꞌjçxa jxuka txãa yuulaꞌs dewewaꞌj. 26 Txajũꞌ selpisaꞌ patron tasxte peejxũkweçxa pxthaa weꞌwek: Adxaꞌs meen peeygãh. Txãa yuulaꞌs jxuka dukheꞌnja jĩteꞌ, 27 patronaꞌ peeygãhna yuulaꞌs peltunãyçxa ewte nvxihtku. 28 Nawa txãa peltunãynisaꞌ kasehna uꞌjçxaꞌ, vxite selpisáa txãꞌsna walameekuẽ yuulsaꞌsku uy, saꞌ txhikhte uweçxa ikheçku yuꞌ: Adxna yuulgu txãꞌsna mdukh jĩna. 29 Txajũꞌ txãa yuulusaꞌ peejxũkweçxa naꞌjĩnak pxthaa weꞌwe: Adxaꞌs meen peeygãh, jxuka dukheꞌnja jĩtewa, 30 kxtey yuumée wejxwa karcelna jxũna uꞌjçxa kxtee txajk txãa yuulaꞌs dukhpkaçx. 31 Txãꞌwẽ yuuçte vxite selpisaaweꞌsx uyçxaꞌ, wala nxustxi. Saꞌ uꞌjçxa ptaꞌsxtxi txãꞌwẽ ewmée yũusáa patronaꞌs. 32 Açaꞌ patronaꞌ ewmée yũusaꞌs paꞌyaçxa naꞌwẽk weꞌwe: Selpisáa peethãhwe, adxaꞌ iidx yuulaꞌs jxuka peltunãythu, pxthaag weꞌwe txãa paꞌga. 33 Açaꞌ idxwa txãꞌwẽy idxna yuulusaꞌs peeygãhna peltunãywaꞌj jiꞌphgu, adxwa maꞌwẽtka peeygãh idxaꞌs txãꞌwẽy jĩçxaꞌ, 34 txãa patronaꞌ wala ũusaçxaçxa, kastigãykaakh yuulaꞌs jxuka dukhpkaçx.

35 Txãꞌjĩçxaꞌ, Jesusaꞌ naꞌwẽk ptaꞌsx:

—Teeçxsa naꞌwẽçxah ũusuh jxuka peltunaĩmeewáꞌkwe iꞌkweꞌsx yakhthẽꞌjweꞌsxtxi, açaꞌ adx Tata cielute ũssawa txãꞌwẽy kastigaĩna iꞌkweꞌsxtxiꞌ jĩk.

Ptamsa txuteewaꞌjmeꞌs Jesus kaapiyaꞌjni

(Mr 10.1-12; Lk 16.18)

19 Txãꞌwẽ weꞌwena jxãꞌjçxaꞌ, Jesusaꞌ Galileaju kasehna uꞌjçxa Judea kiwesu Jordan yuꞌkutetek paꞌj. 2 Kxte ũsteꞌ, nasa wala paꞌjtx, açaꞌ nuykatxhik ãçaꞌsatx.

3 Naapkaçxhaꞌ fxariseoweꞌsx maaíi yuꞌ Jesus tasxte utxaana kũhçxa naꞌwẽtx pẽjx, pasyaꞌ sxiigteꞌ ewmée vxit-yaꞌ sũhçxa:

—Ptamsaçxawa, nyu kĩjkuẽçxáa ãhmée yũuteçxáa txãapaꞌga wãatahte ¿ewmanx? jĩteꞌ, 4 Jesusaꞌ naꞌwẽk pas:

—Iꞌkweꞌsxaꞌ ¿Dxus librute iilẽeymeewáꞌkwe? Kxtee weꞌweçxaꞌ: Dxusaꞌ nyafxiitey eꞌzíitx jaꞌdaçxajk vxit piçthẽꞌj petx uꞌy yãꞌjçxa. 5 Txãa paꞌga piçthẽꞌjaꞌ peekx neyweꞌsx tasxu txuteeçxa peekx nyu yuuwaꞌjsa yakh utxaawaꞌjsaꞌ, txãꞌwẽ eꞌzçxawa teeçxsaçxáa naꞌwẽ yuuna paꞌjyaꞌ jĩꞌk Dxus libruteꞌ. 6 Txãꞌwẽ yũunijũꞌ, eꞌzmée teeçxçxáak yuuna paꞌjaꞌ. Txãa paꞌga Dxus pũpxçxa nvxiitniijũꞌ ptamsayãꞌjaꞌ txuteewaꞌjsameetaꞌ.

7 Txãꞌjĩteꞌ, naꞌwẽtx pẽjx:

—Txãꞌwẽteꞌ, Moisesaꞌ ¿kĩjxaꞌga peekx nyu yakh txuteeçxa eç vxitçxa nyuꞌs ũsçxa txuteewaꞌjaꞌ jĩna jxkaajaꞌ? jĩteꞌ, 8 Jesusaꞌ naꞌwẽk pas:

—Iꞌkweꞌsx txãꞌwẽ Dxus jxkaahniꞌs nwẽeseꞌjmeeçxa nyu yakh txuteena fxiꞌzepaꞌga íiçxáak Moisesaꞌ txãꞌwẽ yũuwaꞌjaꞌs nvxiht. Nawa txãꞌwẽ yũuwaꞌjaꞌs nyafxiitey Dxus nvxiitnisa yuꞌçmeꞌ. 9 Adxaꞌ naꞌjĩꞌth naꞌ: Nyu txãꞌwẽ vxite piçthẽꞌj yakh pkal yuuna fxiꞌzesameete wáa nyuꞌs wãatahçxa vxite uꞌy yakh ptamuuna naꞌ txãꞌwẽ vxite yakh ptamuupaꞌga pkal kazx yuusáa yuuna. Meeçxawa nmiꞌ wãataanisa uꞌy yakh maawa ptamuuna naꞌ txãꞌwẽ uꞌy wãataanisa yakh ptamuupaꞌga pkal kazx yuusaaíiçxáa yuuna jĩteꞌ, 10 Jesus yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ naꞌwẽtx weꞌwe:

—Txãꞌwẽteꞌ, ptamumée fxiꞌzeni wejx ewna jĩtx. 11 Açaꞌ Jesusaꞌ naꞌwẽk pas:

—Txãꞌwẽ yujaꞌ, nawa jxukay yuꞌ ptamumée fxiꞌzeyaꞌ ãjaꞌçmeetaꞌ, naasáa kimnaneꞌ Dxusaꞌ ptamumée fxiꞌzewaꞌjaꞌs nvxiht txãaçxáa ptamumée fxiꞌzeyaꞌ ãjana, vxiteꞌ ptamumée Dxusçxáana selpiina fxiꞌzewaꞌjsataꞌ. 12 Naꞌwẽsa yuꞌ ptamumée fxiꞌzeyaꞌ ãjaꞌtx: Maaíi yuꞌ ptamumée fxiꞌzeyaꞌ upxsatxna, açaꞌ vxitetxiꞌs naa kiwete piçthẽꞌjweꞌsx íiçxáatx ptamumée fxiꞌzewaꞌjaꞌs vxituꞌ, açaꞌ vxiteꞌ ptam yuumée Dxusçxáana selpiina fxiꞌzewaꞌjsataꞌ. Ptamumée fxiꞌzeyaꞌ ãjasaꞌ, ptamumée fxiꞌzetxna jĩk.

Luuçxkuẽtx Jesus bedekĩyni

(Mr 10.13-16; Lk 18.15-17)

13 Txajũꞌ Jesus tasxte luuçxkuẽ nuypaꞌjtx, luuçx dxikthesu peekizeçxa Dxus kusete neeweꞌwekahn. Nawa Jesus yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ ũusçxa weꞌwetx nuypaꞌjsatx. 14 Açaꞌ Jesusaꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Luuçxkuẽ adx tasxte yuusaatxiꞌ kuçx yupnuwe, txãa paꞌgatey cielute Dxus jxkaahna ũsnisaꞌ naa luuçxkuẽweꞌsx naꞌwẽsa jĩi íiçxáꞌ.

15 Txãꞌjĩçxaꞌ, luuçxkuẽweꞌsx dxikthesu peekizeçxa Dxus kusete neeweꞌweçxaꞌ, txajũ uꞌkh.

Piçtakx wala jiꞌphsa Jesus yakh puutx weꞌweni

(Mr 10.17-31; Lk 18.18-30)

16 Txãa eꞌsuꞌ teeçx piçtakx Jesus tasxte paꞌjçxa naꞌwẽk pẽjx:

—Kaapiyaꞌjsa wala ewsa, mpeetaꞌsx. ¿Kĩh ew yũuçxa pçumée ĩtxi fxiꞌzewaꞌjaꞌs jiꞌphukiꞌth? jĩteꞌ, 17 Jesus pasçxaꞌ:

—¿Kĩh yuupaꞌgaga adxaꞌs ewsa jĩꞌ? Ew yũusaꞌ teeçx yuuçxáa ũsaꞌ txãꞌ Dxusaꞌ. Açaꞌ pçumée ĩtxi fxiꞌzewaꞌjaꞌs jiꞌphu wẽeçxaꞌ, Dxus jxkaahnitxiꞌ kxtey myuu jĩteꞌ, 18 piçtakxaꞌ:

—¿Maatxna? jĩna pẽjxteꞌ, Jesusaꞌ ptaꞌsxku:

—Dxusaꞌ naꞌwẽk jxkaajaꞌ: Nasa ikhwaꞌjmeꞌ, ptamsayãꞌjaꞌ vxite yakh pkal yuuwaꞌjmeꞌ. Pesweewaꞌjmeꞌ. Vxitetx ĩsxiina nuyweꞌwewaꞌjmeꞌ. 19 Neyweꞌsxtxi peeygãhna ewçxáa yũuna fxiꞌzewaꞌjaꞌ. Peekíi maꞌwẽga yaꞌpeeygãjaꞌ txãꞌwẽy mpeeygãh vxite nasatxwa jĩteꞌ, 20 piçtakx pasçxaꞌ:

—Txãatxiꞌ leꞌçxkuẽjũjx kxtey yuunath waláa, açaꞌ ¿kĩh wejx peejxna? jĩteꞌ, 21 Jesus pasçxaꞌ:

—Dxus jxkaahnitxiꞌ jxuka kxtey nwẽeseꞌjsa yuu wẽeçxaꞌ, uꞌjçxa iidx jiꞌphunitxiꞌ jxuka txweyçxa jiꞌphmeekuẽsatx mes. Saꞌ txãꞌwẽ yũuçxaꞌ cielute jiꞌphsa yuuneꞌga. Txãꞌwẽ yũuçxa adx yakh myuh jĩteꞌ, 22 txãa piçtakxaꞌ txãꞌwẽ wẽseꞌjçxaꞌ nxusnak uꞌj, wala jiꞌphsa yuꞌk txãa paꞌga.

23 Txajũꞌ Jesusaꞌ naꞌwẽk weꞌwe txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxi:

—Isath weꞌweꞌ, jiꞌphsa yakhaꞌ wala yuh thẽyaꞌ Dxus jxkaahna ũsnite uꞌkawaꞌj. 24 Naꞌjĩꞌth naꞌ: kamelxo txakwesaꞌ ¿maꞌwẽ yũz kafxga khẽwyaꞌ ãjakx? Açaꞌ jiꞌphsa yakhaꞌ txãate jxthaakwe thẽyaꞌ Dxus jxkaahna ũsnite uꞌkawaꞌj.

25 Txãꞌjĩniꞌs wẽseꞌjçxaꞌ, Jesus yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ wala kuh yajkxtxi, saꞌ txãaweꞌsx pweꞌsx naꞌwẽtx puutx yaꞌpaapẽyiꞌ:

—Txãꞌwẽteꞌ, ¿kimçxáꞌ ewte neeyũuyaꞌ ãjamaꞌk? jĩteꞌ, 26 Jesus thegçxaꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Nasaꞌ Dxus yakhmée yuꞌ, ewte neeyũuyaꞌ ãjameeyuhtxna. Nawa Dxus yakh yuꞌ, kĩh yuhwa thẽysa meeaꞌ.

27 Txãꞌjĩteꞌ, Pedroꞌ naꞌwẽk pẽjx:

—Kweꞌsxaꞌ idx yakh yujxaꞌ kweꞌsx jiꞌphuniꞌs jxuka nvxihtthaꞌw, saꞌ ¿kĩh jxpaꞌgakxthaꞌw? jĩteꞌ, 28 Jesusaꞌ naꞌjĩnak ptaꞌsx:

—Isath weꞌweꞌ, naa kiwete pkalsaꞌs jxuka yuꞌpthehçxa ewsaçxaçxáa yuuwaꞌj en ãhteꞌ, Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusáꞌ paꞌjçxa jxkaajxaꞌ takheçpkaçxhaꞌ, adx yakh yuusáa iꞌkweꞌsx docesawa adx yakh jxkaahsa yuuneꞌkwe Israel jiꞌj docesatx. 29 Maawa jxukaysa txãꞌwẽ adx yakh yujxaꞌçxáa txãaweꞌsx yat, kiwe, nyakhweꞌsx, npeꞌsxweꞌsx, neyweꞌsx, nyu, nçxiꞌkweꞌsx, niisaweꞌsx txãatx jxuka nvxiit-saꞌ txãa nvxiitnisate jxthaakwe wala jxpaꞌgatxna, saꞌ pçumée ĩtxi fxiꞌzewaꞌjaꞌswa jxpaꞌgatxna. 30 Nawa jxpaꞌyakxmeeteꞌ, makwe yaçteweꞌsxçxawa, nmehteweꞌsx yuutxna; naapkaçxhaꞌ nmehteweꞌsx yuꞌ, yaçteweꞌsx yuutxna jĩk.

Mjĩisa yakh kaajaꞌdaꞌjçxa Jesus kaapiyaꞌjni

20 Dxus jxkaahni ente mjĩisaꞌ naꞌwẽ yũuni yuutxna: Teeçx mjĩi namuꞌ kusíi kasehçxa mjĩisa pakweyaꞌ uꞌkh, uuthasxte uwa udewaꞌjsa. 2 Saꞌ mjĩiwaꞌjsa yakh puutx weꞌwek teen mjĩiniꞌs ãh dukhyaꞌ. Txãꞌwẽ yũuçxa mjĩi ehn kaakh. 3 Saꞌ kusíi las nwewe yuuçpkaçxhaꞌ, kiꞌ kasejk, saꞌ vxite kĩh mjĩiwa jiꞌphmée plaasasu uꞌjusatx uyçxaꞌ, 4 txãatxiꞌ naꞌwẽk weꞌwe: Meꞌjwe mjĩiyaꞌ adx mjĩi ehte, teen uta mjĩinite ãh dukheꞌnja jĩteꞌ, txãaweꞌsxaꞌ uꞌjtx mjĩiyaꞌ. 5 Txajũꞌ mjĩi namuꞌ ẽepxãh wala kiꞌ kasejk, saꞌ kusuçte las trestewa kiꞌ kasejk, txãatxwa txãꞌwẽy mjĩiyaꞌ kaakh. 6 Txajũꞌ kusuçte las cinkote plaasasu kiꞌ kasehçxaꞌ, vxite uyku kĩh mjĩiwa jiꞌphmée uꞌjusatx. Txãaweꞌsxtxiwa naꞌwẽk weꞌwe: Iꞌkweꞌsxaꞌ ¿kĩh yũuçxa mjĩi jiꞌphmée uꞌjukwe teen uta? jĩteꞌ, 7 txãaweꞌsxaꞌ naꞌwẽtx pas: Kimwa mjĩiyaꞌ paꞌyameetaꞌ jĩteꞌ, mjĩi namuꞌ kaakh txajx mjĩi ehte: Uꞌjçxa adx mjĩi ehte mjĩineꞌkwe açaꞌ adxaꞌ wala ew dukheꞌnja jĩk. 8 Txajũꞌ jxuka kusteꞌ, mjĩi namuꞌ paꞌyak kxtee kmãajiꞌjsaꞌs naꞌjĩna: Mjĩisatxiꞌ paꞌyaçxa mdukh, nawa nmeh mjĩiyaꞌ paꞌjsatx khuẽꞌy nyafxte dukhçxa teen uta mjĩisatxiꞌ nmehte dukhna jxãꞌjaneꞌga jĩteꞌ, 9 kxtey yuuk. Açaꞌ kusuçte las cinkote mjĩiyaꞌ paꞌjsa khuẽꞌy utxaaçxa teeçxsa naꞌwẽçxah jxpaꞌgatx teen uta mjĩinite ãhçxaçxáa. 10 Txajũꞌ kusíi mjĩiyaꞌ paꞌjsaꞌ: Kweꞌsxaꞌ jxthaakwe jxpaꞌgaꞌnjaꞌw sũhna ũsçxawa, txakweíiçxáa jxpaꞌgaçxaꞌ 11 ũusçxa weꞌwetx mjĩi namuꞌs naꞌjĩna: 12 Naaweꞌsxaꞌ nmeh paꞌjçxa naasáa teeçx ora yuuçxáatx mjĩi. Nawa dukhni yuꞌsaꞌ kweꞌsx nakweíiçxáatx jxpaꞌga. Naapkaçxhaꞌ kweꞌsx yuꞌ teen utathaꞌw mjĩi, sekte yaaçxana wantãyna jĩteꞌ, 13 mjĩi namuꞌ naꞌjĩnak pas: Namiku, idx yakh ewmée yũuçmeeth. Adxaꞌ teen uta mjĩiniꞌs ãh dukheꞌnja jĩna idx yakh puutx weꞌweteꞌ, ewna ¿jĩmeegáꞌ? 14 Txãasa iidx mjĩiniꞌs ãh dukhniꞌs jxpaꞌgaçxa meꞌj. Idxna nakweth dukh txakweçxaçxáa dukheçthu nmeh mjĩiyaꞌ paꞌjsatxwa. 15 Nawa adx jĩꞌsaꞌ maꞌwẽ yũuweçxtewa kxtey yuꞌnja. Meeçxaꞌ adx ew yũuniꞌs idxaꞌ ¿açeꞌwáꞌga? jĩk mjĩi namuꞌ. 16 Txãꞌwẽ yũuwaꞌjsataꞌ nmehteweꞌsxaꞌ yaçteweꞌsx yuutxna, naapkaçxhaꞌ yaçteweꞌsxaꞌ nmehteweꞌsx yuutxna. Txãa paꞌgatey paꞌyanisa yuꞌ wala kuhtaꞌ, nawa txhitxhnisa yuꞌ kuhmeetaꞌ jĩk.

Jesusaꞌ txajx uuwaꞌjaꞌs kiꞌ ptaꞌsxni

(Mr 10.32-34; Lk 18.31-34)

17 Jesusaꞌ Jerusalen dxiꞌthe uꞌjweççxaꞌ, txãa yakh uꞌjusaweꞌsx docesatx fxiite peꞌjna uꞌjçxa naꞌjĩnak ptaꞌsx:

18 —Iꞌkweꞌsxaꞌ jii iꞌkwe Jerusalenna uꞌjweçthaꞌw. Kxteeaꞌ Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌs uweçxa dukhni yuuna sacerdote npiiçthẽꞌj vxiteꞌ ley kaapiyaꞌjsaweꞌsx kusete. Açaꞌ txãaweꞌsxaꞌ ikhwaꞌj vxitçxa 19 judiu jiꞌjmée vxite nasatx dukhetxna, txãaweꞌsxaꞌ weeçxna pãpana kluuskhẽ kiꞌpçxa ikhkahn. Nawa tekh enteꞌ kiꞌ ĩtxi yuuna jĩk.

Jakoboweꞌsx njĩꞌj Jesusaꞌs pẽyni

(Mr 10.35-45)

20 Txajũꞌ Jakobo Juan njĩꞌj Zebedeo nyuaꞌ txãa eꞌz nçxiꞌksa yakh Jesus tasxte peejxũkwena utxaatx, txãaweꞌsx pẽyniꞌs Jesusaꞌ kxtey yuukahn. 21 Açaꞌ Jesusaꞌ:

—¿Kĩjkwe yũu jxthãasuꞌ? jĩteꞌ, Jakoboweꞌsx njĩꞌjaꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Idxaꞌ naa kiwete jxkaajxaꞌ kĩhçxaꞌ, ũꞌkwe luuçx naa eꞌzsatx iidx pukakhẽ pdxiꞌp kaçxwaꞌjaꞌs ũsuneꞌga jĩteꞌ, Jesus weꞌweçxaꞌ:

22 —Iꞌkweꞌsxaꞌ jiimeeçxaiꞌkwe txãꞌwẽ pẽyiꞌ. Adx naꞌwẽy pxthaa yuuçxa uuwaꞌjaꞌs ũukhmée jxpaꞌgayaꞌ ¿ãjamaꞌkwe iꞌkweꞌsxaꞌ? jĩteꞌ:

—Ãjaꞌnjaꞌw jĩnatx pas.

23 Açaꞌ Jesusaꞌ ptaꞌsxku:

—Isa, iꞌkweꞌsxaꞌ adx naꞌwẽy pxthaa yuuçxa uuwaꞌjaꞌs jiꞌphuyujuneꞌkwe. Nawa txãꞌwẽ adx pukakhẽ pdxiꞌp kaçxwaꞌj yuꞌsaꞌ adx ũsuꞌçmeeth. Txãꞌsaꞌ naasáa adx Tata yuuçxáa ũsuna kiim jĩi pheuꞌjçxa jiꞌphna txãꞌsna jĩk.

24 Açaꞌ diezsaweꞌsxaꞌ ũusaçxatx Jakoboweꞌsx txãꞌwẽ pẽyniꞌs wẽseꞌjçxa. 25 Nawa Jesusaꞌ paꞌyaçxa naꞌwẽk weꞌwe:

—Iꞌkweꞌsxaꞌ peekx jii iꞌkwe, naa kiwete jxkaahsaꞌ txãaweꞌsx nasatx juunaꞌtx jxkaajaꞌ, açaꞌ txãꞌwẽy npiiçthẽꞌjsawa txãaweꞌsx jxpeꞌjnisatx juunaꞌtx jxkaajaꞌ. 26 Nawa iꞌkweꞌsx yuꞌ txãꞌwẽ juunaꞌ jxkaahwaꞌjsamée iꞌkwe, wejx yuuwa iꞌkweꞌsxaꞌ walasa yuu wẽeçxaꞌ, vxitesa kusete selpisáa yuuwaꞌj jiꞌphiꞌkwe. 27 Açaꞌ iꞌkweꞌsx maawa txãꞌwẽ vxitesatx jxkaahsa yuu wẽeçxaꞌ, vxitee jxkaahni fxiꞌzewaꞌjaꞌ. 28 Txãa paꞌgatey Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusáa yuhwa txãꞌsna selpii jxthãasyaꞌ kĩhmeꞌ, wejxwa nasatx nweꞌwena selpiiyaꞌ kĩhçxak yaꞌdukh nxuste uuyaꞌ jĩk.

Eꞌz piçthẽꞌj uyyaꞌ ãjasameetx Jesus nuykatxhini

(Mr 10.46-52; Lk 18.35-43)

29 Txajũꞌ Jeriko çxhabuh kasehna uꞌjweçteꞌ, nasaꞌ iimeh wala yuweꞌtx Jesus eꞌste. 30 Txãa dxiꞌthe eꞌztxi kaçxçxa uꞌp yuꞌ uyyaꞌ ãjasamée. Saꞌ Jesus skhẽwniꞌs wẽseꞌjçxaꞌ sustxi weꞌwe:

—Davxid jiꞌj, kweꞌsxtxi meen peeygãh jĩteꞌ, 31 nasaꞌ ũusçxa weꞌwetx sxuunaꞌ yuukahn. Nawa txãaweꞌsxaꞌ jweeíiçxáatx sus weꞌwe:

—Davxid jiꞌj, kweꞌsxtxi meen peeygãh jĩna.

32 Açaꞌ Jesusaꞌ yujuçxa txãa uyyaꞌ ãjasameetxiꞌ paꞌyaçxa naꞌwẽk pẽjx:

—¿Kĩjkwe yũu jxthãasuꞌ? jĩteꞌ, 33 txãaweꞌsx pasçxaꞌ:

—Kweꞌsx yafxtxithaꞌw phaade jxthãasuꞌ jĩteꞌ, 34 Jesusaꞌ peeygãhçxa txãaweꞌsx yafxsu jxaꞌdxiçpkaçxhaꞌ, txãa dudtey uyyaꞌ ãjaçxa Jesus yakh uꞌjtx.

Jesus Jerusalente uꞌkani

(Mr 11.1-11; Lk 19.28-40; Jn 12.12-19)

21 Jerusalente utxaana paꞌjaççxaꞌ, Betfxagé çxhabkuẽte khuẽꞌy paꞌjtx. Txãa çxhabkuẽꞌ Oliwos vxiç utxagak ũsuꞌ. Txajũꞌ Jesusaꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsx eꞌzsatx naꞌjĩnak kaah:

2 —Ay dxiꞌpga çxhabkuẽ ũsaꞌ kxtee meꞌjwe, saꞌ kxteeaꞌ uyuuneꞌkwe buçxu luuçx njĩꞌjsa tudni ũsna txãꞌsaꞌ jxũkhwedeçxa jxũneꞌkwe. 3 Jxũna yuhte uyçxaꞌ pẽyiwáatxna açaꞌ kweꞌsxtxi jxpeꞌjsaꞌ peejxaꞌ, nawa txaçxmeyna kaasxweduꞌjuna jĩneꞌkwe.

4 Dxus yuwe ptaꞌsxsa weꞌweniꞌ kxtey yuuk. Txãꞌ naꞌjĩnak fxiꞌj:

5 Sion çxhabte nasatx naꞌjĩna ptaꞌsxineꞌkwe:

Mthegwe, iꞌkweꞌsxtxi jxkaahsa yujaꞌ,

Pxthaakwesa naꞌwẽ thegna, buçxu luuçxte aꞌjçxa,

Açaꞌ txãa buçxu njĩꞌjaꞌ ktũꞌseꞌjnisaꞌ jĩna fxiꞌjniꞌ.

6 Txajũꞌ txãaweꞌsxaꞌ uꞌjçxa Jesus maꞌwẽ jxkaatheꞌ, kxtey yuutx. 7 Saꞌ buçxu njĩꞌjaꞌs jxũna paꞌjtx luuçx yãꞌjçxa. Txajũꞌ buçxu luuçx kastxajaꞌjnimeesaꞌs txãaweꞌsx atxhtxi pustxi, açaꞌ Jesusaꞌ txãate aꞌkh. 8 Nasa wala kuh piꞌkxna uꞌjsaweꞌsx yuꞌ, txãaweꞌsx atxhtxi dxiꞌjsutx pusna uꞌjweꞌ Jesus skhẽwwaꞌjsu. Maaíi yuꞌ ẽjxa spẽꞌthçxa txãꞌwẽytxi dxiꞌjsu pusna uꞌjweꞌ. 9 Açaꞌ nasaꞌ yaçte uꞌjsa vxiteꞌ eꞌste yuusa txãaweꞌsx jxukaysa naꞌjĩnatx sus weꞌwena uꞌjweꞌ:

—Dxus kaahnisa wala yuh jxtuhthesa yujaꞌ jxkaahsa Davxid jiꞌj. Dxusaꞌs weçxaaga wala ew yũupaꞌga jĩꞌtx.

10 Txajũꞌ Jesusaꞌ Jerusalente uꞌkateꞌ, kxtee nasa jxukaysa seenaꞌ wala sustxi naꞌjĩna paapẽjxna:

—Naꞌ ¿kimna? jĩteꞌ, 11 ptaꞌsxtxi naꞌjĩna:

—Naaíi Dxus yuwe ptaꞌsxsa Jesusaꞌ, Galilea kiwesu Nasaret çxhabteweꞌsx jĩꞌtx.

Dxuus yatte txweysaatx Jesus kasxisxni

(Mr 11.15-19; Lk 19.45-48; Jn 2.13-22)

12 Txãꞌwẽ yũuni eꞌsuꞌ Jesusaꞌ dxuus yatte uꞌkaçxa jxuka eka kasxisxku kxtee txweyna kiꞌ weyna ũssatx. Saꞌ vxyu yuꞌpthehna ũsni mesa vxiteꞌ tub çxihme txweyna uꞌpnitxwa jxuka pũsxku. 13 Saꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Dxus libruteꞌ naꞌwẽk weꞌweꞌ: Adx yataꞌ Dxus yakh puutx weꞌwena ũswaꞌjçxáꞌ jĩꞌk. Nawa iꞌkweꞌsxaꞌ peswée pkhaakhena ũsni kafx naꞌwẽçxáa vxitçxa jiꞌphiꞌkwe jĩk.

14 Kxtee dxuus yatte maaíi yuꞌ Jesus tasxte utxaatx, uyyaꞌ ãjasamée, çxida legsa, açaꞌ txãaweꞌsxtxiꞌ nuykatxhik. 15 Nawa sacerdote npiiçthẽꞌjweꞌsx vxiteꞌ ley kaapiyaꞌjsaweꞌsx txãaweꞌsxaꞌ ũusaçxatx, txãꞌwẽ kim yuhwa ãjanimeesaꞌs kaavxyaꞌjaꞌtheꞌ kxtee dxuus yatte ũssa luuçxaꞌ sus weꞌweçxaꞌ jxkaahsa Davxid jiꞌjaꞌs wala weçxaꞌthaꞌw jĩna susniꞌs wẽseꞌjçxa. 16 Saꞌ Jesusaꞌs pẽjxtxi:

—Naꞌwẽ weꞌwena ũstaꞌ txãꞌsaꞌ ¿wẽseꞌjeꞌgaꞌ? jĩteꞌ, Jesusaꞌ pasku:

—Wẽseꞌjeꞌíith. Nawa iꞌkweꞌsxaꞌ ¿iilẽeymeekweꞌ? txãꞌwẽ yũuwaꞌjaꞌs Dxus librute naꞌjĩnak weꞌweꞌ:

Luuçx leꞌçxkuẽ vxiteꞌ çxuꞌçxsawa txãꞌwẽ zhiçxkwe tuutheꞌjwaꞌjaꞌsgu vxit jĩꞌk.

17 Txajũꞌ Jesusaꞌ kxtee nvxihtçxa uꞌkh çxhabu kasehna saꞌ Betania çxhabtek peꞌte.

Higwera fxtũu tasx yũnsameꞌs Jesus açeweꞌweni

(Mr 11.12-14, 20-26)

18 Kuskuskhẽꞌ Jesusaꞌ çxhabna kiꞌ sxawedna uꞌjweççxaꞌ, wẽek. 19 Saꞌ dxiꞌj pukate higwera fxtũu tasx ũste uyçxaꞌ, thegyaꞌ utxaak. Nawa kĩh yũn yuhwa uymeꞌ, eççxáak jiꞌph yuꞌ. Açaꞌ txãa fxtũu tasxaꞌs naꞌwẽk weꞌwe:

—Ãçxhaꞌ peena yuꞌ yũnmeeneꞌga jĩçpkaçxhaꞌ, naa dudtey fxtũu tasxaꞌ uhdxku. 20 Txãa yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ txãꞌwẽ uyçxaꞌ, wala kuh yajkxna naꞌwẽtx pẽjx Jesusaꞌs:

—Fxtũu tasxaꞌ ¿kĩh yũuçxaga txakwe wala dud uhdx? jĩteꞌ, 21 Jesusaꞌ naꞌwẽk pas:

—Isath weꞌweꞌ: Kuh jwed yajkxmée Dxusaꞌ pasyujuna sũhwaꞌjçxáꞌs yajkxçxaꞌ, adx vxitthu txãꞌwẽçxáamée, naꞌwẽ yũuyaꞌwa ãjaneꞌkwe: Naa vxiç wala ayjxu uꞌjçxa ĩkh walate tee khẽe jĩneꞌkwe, açaꞌ kxtey yuuna. 22 Iꞌkweꞌsxaꞌ kĩh pẽjxçxawa Dxus yakh puutx weꞌweneꞌkwe Dxusaꞌ pasuna sũhna, saꞌ txãꞌwẽ yũuçxaꞌ jxpaꞌganeꞌkwe jĩk.

Dxuus yatte Jesus juunaꞌ yũuniꞌs pẽyni

(Mr 11.27-33; Lk 20.1-8)

23 Txajũꞌ Jesusaꞌ dxuus yatte uꞌkaçxa kaapiyaꞌjaçpkaçxhaꞌ, sacerdote npiiçthẽꞌjweꞌsx vxiteꞌ judiu nthẽꞌjsaweꞌsx kũhçxaꞌ naꞌwẽtx pẽjx:

—¿Kĩh yũupaꞌgaga txãꞌwẽ dxuus yatte jxuka suw? ¿Kimga jxkaah txãꞌwẽ yũuwaꞌjaꞌs? jĩteꞌ, 24 naꞌwẽk pas:

—Adxwa iꞌkweꞌsxtxi pẽjx yaꞌwath, açaꞌ adx pẽyniꞌs pasyaꞌ ãjateꞌ, adxwa ptaꞌsxiꞌnja kim jxkaathe txãꞌwẽ yũuçxawa. 25 Juanaꞌs ¿kimga jxkaah yuꞌte bautisãykahn? ¿Dxus wáꞌ jxkaah, meeçxaꞌ naa kiwete piçthẽꞌjweꞌsx wáa neꞌta jxkaah? jĩteꞌ, txãaweꞌsx pweꞌsx puutx yaꞌpaapẽyiꞌtx:

—Dxusneꞌ jxkaah jĩna pasteꞌ, txãꞌwẽteꞌ ¿mjĩitekwe nwẽeseꞌjmée? jĩna. 26 Açaꞌ naa kiwega nasa jxkaahnineꞌ yuꞌ jĩyaꞌwa ãjameꞌnjaꞌw. Txãꞌwẽmeꞌ, nasa jxukaysa Juan juꞌguçxaçxáatx weꞌweꞌ, Dxus jxkaahnineꞌ yuꞌ jĩna txãatxthaꞌw ũukhuꞌ jĩnatx puutx weꞌwe. 27 Saꞌ ãjameeçxaꞌ, Jesusaꞌs naꞌwẽçxáatx pas:

—Jiimeethaꞌw jĩna. Açaꞌ Jesuswa txãꞌwẽyçxáak pas:

—Adxwa ptaꞌsxmeꞌnja kim jxkaathe txãꞌwẽ yũuçxawa jĩk.

Eꞌz nçxiꞌksatx kaajaꞌdaꞌjçxa kaapiyaꞌjni

28 Txajũꞌ Jesusaꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Iꞌkweꞌsxaꞌ ũus miiyajkxwe, naꞌwẽ kaajaꞌdaꞌjçxa pẽjxyaꞌwath: Teeçx piçthẽꞌjaꞌ eꞌz nçxiꞌkku jiꞌphuꞌ, saꞌ teeçxsaꞌs naꞌwẽk jxkaah: Ãçxhaꞌ adx mjĩi ehte uwa uhdeyaꞌ meꞌj jĩteꞌ, 29 nçxiꞌk pasçxaꞌ: Uꞌj wẽemeeth jĩçxawa, ũus yajkxna uꞌpçxaꞌ, mjĩiyaꞌ uꞌkh. 30 Txajũꞌ neyaꞌ vxite nçxiꞌkaꞌswa txãꞌwẽy jxkaakh. Açaꞌ txãꞌ naꞌwẽk pas: Ewna, uꞌjweꞌnja jĩçxawa uꞌjmeꞌ. 31 Ãçxhaꞌ iꞌkweꞌsxtxi ¿maꞌwẽga theguꞌ? ¿Maasaga ney jxthãasniꞌs kxtey yuu? jĩteꞌ, txãaweꞌsx pasçxaꞌ: Nyafxte jxkaahnisa nçxiꞌk jĩtx. Açaꞌ Jesusaꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Isath weꞌweꞌ, gobierno jĩi vxyu pkhakhsaweꞌsx vxiteꞌ uꞌyweꞌsx pkal yuuna fxiꞌzesa txãaweꞌsx khuẽꞌy Dxus jxkaahnite uꞌkatxna, naapkaçxhaꞌ iꞌkweꞌsxaꞌ uꞌkayaꞌ ãjamée ũsiꞌkwe. 32 Txãa paꞌgatey Juan Bautistaꞌ kaapiyaꞌjna paꞌkh pçumée ĩtxi fxiꞌzewaꞌjaꞌs. Txãꞌwẽtewa, iꞌkweꞌsxaꞌ jxpaꞌgameeiꞌkwe. Naapkaçxhaꞌ gobierno jĩi vxyu pkhakhsaweꞌsx vxiteꞌ uꞌyweꞌsx pkal yuuna fxiꞌzesa txãꞌwẽsa yuꞌ jxpaꞌgatx. Nawa iꞌkweꞌsxaꞌ yafxju uyçxawa pkaltxi nvxihtçxa Dxus tasxte sxawedmeeiꞌkwe.

Mjĩisaweꞌsx patron nçxiꞌkaꞌs ikhni yakh kaajaꞌdaꞌjni

(Mr 12.1-12; Lk 20.9-19)

33 Vxite ejemplo naꞌsna mwẽeseꞌjwe: Teeçx kiwe namuꞌ uuthasx vxitku, saꞌ peekuꞌj uphçxa teeçx ahte uwaꞌs kuꞌswaꞌj txajk, saꞌ ẽete tejkaçxa jxuka thegwaꞌj yatwa txajk. Txãꞌwẽ yũuçxa txãa kiweꞌs mjĩisatx pkiꞌjçxa jxuꞌj dxiꞌkh uꞌj. 34 Uwa thẽꞌjwaꞌj en ãhteꞌ, txãꞌsna selpisaatx kaakh kiwee pkiꞌjnipaꞌga pẽjxyaꞌ. 35 Nawa kiwee pkiꞌjsaweꞌsxaꞌ txãa selpisaatx uweçxa maaíi yuutxiꞌ pãpana vxitetx ikhna vxitetxiꞌ kwet wãatatahnatx yũu. 36 Txãꞌwẽ yũuteꞌ, kiwe namuꞌ jweeíiçxáak kuh kaahna ũsuꞌ selpisaatx. Nawa kiwee pkiꞌjsaweꞌsxaꞌ jxukaytxi txãꞌwẽçxaçxáatx yũu.

37 Txajũꞌ nmehteꞌ txajx nçxiꞌk yuunak kaah: Adx nçxiꞌkaꞌs kuçx txãꞌwẽ yũumeewáatxna sũhçxa. 38 Nawa kiwee pkiꞌjsaweꞌsxaꞌ nçxiꞌkaꞌs uyçxaꞌ, txãaweꞌsx pweꞌsx naꞌwẽtx puutx weꞌweꞌ: Ney uuteꞌ naa txãꞌwẽ kiweꞌs iiyamuwaꞌjsaꞌ, açaꞌ txãꞌsaꞌ ikhega kiweꞌ kweꞌsx jĩi yuukahn jĩꞌtx. 39 Txãꞌjĩyãꞌjçxaꞌ, uweçxa txãa kiwejũ kutxiꞌjçxa ikhtxi.

40 Txãꞌwẽ ptaꞌsxçxaꞌ, Jesusaꞌ naꞌjĩnak pẽjx:

—Txãꞌwẽ yũuteꞌ, kiwe namu paꞌjçxaꞌ, ¿kĩh yũukx kiwee pkiꞌjsaweꞌsxtxiꞌ? jĩteꞌ, 41 naꞌwẽtx pas:

—Txãa ewmeesatxiꞌ peeygãhmée ikhçxa txãa kiweꞌs vxitetx pkiꞌjina kiwee paꞌga namuꞌs waꞌlmée dukhwaꞌjsatx jĩtx.

42 Açaꞌ Jesusaꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Iꞌkweꞌsxaꞌ ¿bagaçxte yuhwa iilẽeymeewáꞌkwe Dxus librute naꞌjĩna fxiꞌjniꞌs?

Yat txaahsaweꞌsxaꞌ: Naa kwetaꞌs selpimeꞌ jĩçxa wãatahtx.

Nawa txãa íik yat makwesanawa çxhãçxha neewewaꞌjsa yuuna paꞌj.

Txãꞌwẽ neewewaꞌjsa yuuna paꞌjwaꞌjaꞌs Dxusku vxitçxa nvxiht.

Txãa paꞌga kweꞌsx yakhaꞌ wala weçxa yujaꞌ ¿jĩꞌçmeenaꞌ? 43 Txãꞌwẽ açepaꞌga íiçxáath naꞌjĩꞌ: Dxus jxkaahniꞌs iꞌkweꞌsxtxi kusaꞌjçxa vxite nasatx ũsni yuuna, kiwe namuꞌs pkiꞌphaꞌga waꞌlmée dukhkahn. 44 Saꞌ maawa txãa kwet kajkwega wetesaꞌ jxuka çxkateteena, meeçxawa txãa kwet nasa kajkwekhẽ weteçxaꞌ jxuka kuꞌçxina jĩk.

45 Açaꞌ sacerdote npiiçthẽꞌjweꞌsx vxiteꞌ fxariseoweꞌsxaꞌ jiyutx txãaweꞌsxtxi íiçxáa weꞌweçxa txãꞌjĩniꞌs. 46 Saꞌ tud wẽeçxawa ũukhtxi, txãꞌwẽ nasaꞌ Jesus juꞌguçxaçxáatx ũs yuꞌ, Dxus yuwe ptaꞌsxsaꞌ jĩna txãa paꞌga.

Boda fxiesta yakh kaajaꞌdaꞌjçxa kaapiyaꞌjni

22 Jesusaꞌ vxite ejemplo kaajaꞌdaꞌjçxak ptaꞌsx naꞌjĩna:

2 —Dxus jxkaahni enteꞌ naꞌwẽ yũuna: Teeçx jxkaahsaꞌ txajx nçxiꞌkaꞌs kaabaꞌjçxa fxiesta vxitku. 3 Saꞌ txãa jxkaahsaꞌ selpisaatx jxkaakh piꞌkxnisatx paꞌyakahn. Nawa txãaweꞌsxaꞌ waꞌlçxa yuweꞌçmeetaꞌ. 4 Txãꞌwẽtewa, kiꞌ jxkaakh vxite selpisaatx naꞌjĩna: Piꞌkxnisatxiꞌ yuukajaneꞌkwe. Ũꞌwaꞌjaꞌs jxuka pheuꞌjniyãꞌj jiꞌpthu, tajkx kaaniisxiꞌjnisatx kiikheꞌth, açaꞌ myuhwe boda fxiestate jĩꞌk jĩneꞌkwe. 5 Txãꞌwẽ kxtey yuutewa, piꞌkxnisaweꞌsxaꞌ nwẽeseꞌjmée wejxwa txãaweꞌsx uuthasxsu vxiteꞌ txãaweꞌsx vxyu knaynisuçxáatx uꞌj. 6 Açaꞌ vxite yuꞌ selpisaatx uweçxa wala pãpatx ikhpkaçx. 7 Txãꞌwẽ yũuteꞌ, jxkaahsaꞌ seenaꞌ wala ũusaçxak, saꞌ txajx soldauweꞌsxtxi kaakh txãa nasa ikhsatx kaꞌtuwa ikhçxa txãaweꞌsx çxhabaꞌs jxuka kabkahn. 8 Txajũꞌ jxkaahsaꞌ naꞌwẽk weꞌwe txãꞌsna selpisaatx: Boda fxiestate ũꞌwaꞌj jxuka pheuꞌjniyãꞌj ũsaꞌ, nawa piꞌkxnisaweꞌsxaꞌ waꞌlçxa paꞌjmeetaꞌ. 9 Açaꞌ ãçxhaꞌ meꞌjwe klxiikhunsuweꞌsxtxi piꞌkxyaꞌ maatxwa jxuka boda fxiestate yuukahn. 10 Txãꞌjĩteꞌ, selpisaaweꞌsxaꞌ klxiikhunsu uꞌjçxa maatxwa jxuka pkhakhtxi ewsa maꞌk yuu meeçxaꞌ ewmeesa maꞌk yuu nawa jxuka. Açaꞌ fxiesta yatte jxuka nasa utatx.

11 Txajũꞌ jxkaahsaꞌ piꞌkxnisatx thegyaꞌ uꞌkaçxaꞌ, uyku teeçx piçthẽꞌj txãꞌwẽ boda fxiestate athni ropa yakhmée uꞌpte. 12 Saꞌ naꞌwẽk weꞌwe: Namiku, idxaꞌ ¿kĩjxaꞌga ayte uꞌkaꞌ, boda fxiestate athni ropa jiꞌphmeeçxaꞌ? Txãꞌjĩteꞌ, txãa piçthẽꞌjaꞌ pasmée sxuunaꞌk neeyũu. 13 Açaꞌ jxkaahsaꞌ mesate puuçuçsatx naꞌjĩnak jxkaah: Naa piçthẽꞌjaꞌs uweçxa mtudwe çxida petx kuse yãꞌjçxa, saꞌ ekaju kutxiꞌjçxa çxhiꞌdx walate makhwe, kxteꞌ kiꞌthtxi ksuusuꞌjna ũꞌnena ũukhkahn. 14 Txãa paꞌgatey wala yuh paꞌyatewa, jxukay yuꞌ utxaawaꞌjsameetaꞌ jĩk.

Gobiernoꞌs dukhwaꞌjaꞌswa pẽyni

(Mr 12.13-17; Lk 20.20-26)

15 Txajũꞌ fxariseoweꞌsxaꞌ uꞌjçxa txãaweꞌsx pweꞌsx puutx weꞌwetx Jesusaꞌs ewmeete nvxiit wẽeçxa. 16 Txãꞌwẽ yũuçxaꞌ txãaweꞌsx juꞌgu ũssa vxiteꞌ Herodes nasa txãaweꞌsxtxiꞌ kaahtx Jesusaꞌs naꞌjĩna pẽykahn:

—Kaapiyaꞌjsa, idxaꞌs jiithaꞌw, kĩhtewa isasaçxáanag weꞌweꞌ. Saꞌ Dxus tasxte paꞌjwaꞌj dxiꞌjaꞌswa ew yuuçxáag kaapiyaꞌjaꞌ. Nasaa jxkaahna yuꞌkxpehnitx nwẽeseꞌjeꞌçmeeg, txãa paꞌgatey idxaꞌ nasa ewsa naꞌwẽ thegsatx jiyumey juꞌgu yuꞌçmeeg. 17 Idxaꞌ ¿maꞌjĩkiꞌg? Jxkaahsa Cesaraꞌs vxyu dukhte ¿ewmanx? Meeçxaꞌ ¿dukhmeete wáa ewna? jĩteꞌ, 18 Jesusaꞌ naꞌwẽk pas txãaweꞌsx ewmée yaakxniꞌs jiyuçxaꞌ:

—Adx dxiꞌpteçxáa ew weꞌweçxaꞌ, ũuste yuꞌ ewmée yaakxsaweꞌsx, ¿kĩjxaꞌkwe adxaꞌs ewmeete nvxiit wẽeçxa txãꞌwẽ pẽyíꞌ? 19 Dukhwaꞌj vxyuꞌs mneejxũhwe jĩteꞌ, teeçx vxyuꞌs jxũna kũhtx. 20 Açaꞌ Jesusaꞌ thegçxaꞌ naꞌwẽk pẽjx:

—¿Kiim dxiꞌpaꞌs kiꞌpnina, saꞌ kiim yaseꞌs fxiꞌjnina naa vxyuteꞌ? jĩteꞌ:

21 —Cesar dxiꞌpaꞌs jiꞌphaꞌ, saꞌ txajx yaseꞌs fxiꞌjniꞌ jĩnatx pas. Txajũꞌ Jesusaꞌ naꞌwẽk jxkaah:

—Cesar jĩꞌs Cesaraꞌs dukhwaꞌjaꞌ, saꞌ Dxus jĩꞌs Dxusna dukhwaꞌjaꞌ jĩteꞌ, 22 paapẽysaweꞌsxaꞌ wala kuh yajkxna neeyũutx, saꞌ txajũ uꞌjtx.

Uusaaweꞌsx kiꞌ ĩtxi yuuwaꞌjaꞌswa pẽyni

(Mr 12.18-27; Lk 20.27-40)

23 Txãa entey saduceoweꞌsx maaíi yuꞌ Jesusaꞌs thegyaꞌ paꞌjtx. Nasaꞌ uuyãꞌjçxaꞌ peena yuꞌ ĩtxi yuuwaꞌjsameetaꞌ jĩna weꞌwesatx yuꞌ txãa saduceoweꞌsxaꞌ. Txãasa naꞌwẽtx paapẽjx:

24 —Kaapiyaꞌjsa, meen peetaꞌsx. Moises weꞌweçxaꞌ: Maa piçthẽꞌjwa luuçx jiꞌphumey nyuꞌs nvxihtçxa uuteꞌ, uusáa nyakhaꞌ txãa uꞌy neeyũusáa yakh kabawaꞌjsaꞌ, açaꞌ txãate luuçxaꞌ uusáa nçxiꞌk naꞌwẽ neeyũuna jĩꞌk. 25 Açaꞌ kweꞌsxaꞌ jiithaꞌw siete piçthẽꞌj pxakhtxi uꞌpuꞌ. Açaꞌ nyafxteweꞌsxaꞌ kabaçxawa luuçx jiꞌphumey uuk, txajx nyuaꞌs nyakh eꞌsteweꞌsx jĩi nvxihtçxa. 26 Açaꞌ nyakh eꞌsteweꞌsxwa txãꞌwẽyçxáa nyakh tekhteweꞌsx jĩi nvxihtçxak uu, saꞌ txãꞌwẽçxaçxáatx yũu siete pxakhsay. 27 Açaꞌ nmehteꞌ txãa uꞌywa uuk. 28 Txãꞌwẽ uuçxawa kiꞌ ĩtxi yuu enteꞌ, ¿maa yakh isa nyu yuuwaꞌjsakx? txãꞌwẽ kxaz pxakhsatxíi txãa uꞌyçxaçxáa iimiꞌsaꞌ naꞌ jĩteꞌ, 29 Jesusaꞌ naꞌwẽk ptaꞌsx:

—Iꞌkweꞌsxaꞌ Dxus librute fxiꞌjni ũsaꞌ txãꞌ isa yuhna sũjuꞌçmeeiꞌkwe, saꞌ Dxusaꞌ kĩjxaꞌwa jxuka ãjana sũjuꞌçwameeiꞌkwe. Txãasa jxpubana ũsiꞌkwe. 30 Uusaaweꞌsxaꞌ kiꞌ ĩtxi yuuçxaꞌ peena yuꞌ kabana fxiꞌzewaꞌjsameetaꞌ. Txãaweꞌsxaꞌ cielute ũssa Dxus angelesweꞌsx naꞌwẽsaçxáa yãꞌthaꞌ. 31 Nawa uuçxa kiꞌ ĩtxi yuuwaꞌjaꞌs iꞌkweꞌsxaꞌ iilẽeymeewáꞌkwe Dxusíiwa naꞌwẽk weꞌwe: 32 Abrahan, Isaak, Jakob txãaweꞌsx Dxusthu adxaꞌ jĩꞌk. Uuçxawa kiꞌ ĩtxi yuusaaweꞌsx Dxusthu jĩçxak txãꞌjĩꞌ.

33 Txãꞌwẽ wẽseꞌjçxaꞌ, wala kuh yajkxna neeyũutx txãꞌwẽ zhiçxkwe Jesus kaapiyaꞌphaꞌga.

Dxus ley maatewa jxthaakwesa

(Mr 12.28-34)

34 Jesus txãꞌwẽ saduceoweꞌsxtxi sxuunaꞌ vxitniꞌs fxariseoweꞌsx jiyuçxaꞌ, pkhaakhetx. 35 Saꞌ Dxus ley kaapiyaꞌjsa teeçxsaꞌ Jesus tasxte utxaak pẽjxyaꞌ ewmée pastewa jiyu wẽeçxa. Saꞌ naꞌwẽk pẽjx:

36 —Dxus leyaꞌ maatewa jxthaakwesaꞌ ¿maana? jĩteꞌ, 37 Jesus pasçxaꞌ:

—Dxusaꞌs ũusuh jxuka yajkxçxa txãa yuuçxáana selpiina fxiꞌzewaꞌjaꞌ bagaçxte yuhwa txutemée uu entepkaçx. 38 Naa txãꞌwẽ jxthaakwesaꞌ. 39 Eꞌsteweꞌsxaꞌ txãꞌwẽydxiꞌaꞌ: Peekíi maꞌwẽga yaꞌpeeygãjaꞌ, txãꞌwẽy mpeeygãh vxite nasatxwa. 40 Dxus jxkaahni naa eꞌzsaçxáa Moises leytxi jxuka ãhsataꞌ, txãꞌwẽy Dxus yuwe ptaꞌsxsaweꞌsx kaapiyaꞌjnitxwa jxuka jĩk.

Dxus tasxu yuusaꞌ ¿kiim nçxiꞌkki? jĩna Jesus pẽyni

(Mr 12.35-37; Lk 20.41-44)

41 Fxariseoweꞌsx pkhaakheçxa kxtee nee ũsiyna, 42 Jesusaꞌ naꞌwẽk pẽjx:

—Kristoꞌ ¿kimna sũjuꞌkwe iꞌkweꞌsxaꞌ? ¿Kiim nçxiꞌkna sũjuꞌkwe? jĩteꞌ, txãaweꞌsx pasçxaꞌ:

—Davxid nçxiꞌkna sũjuꞌthaꞌw jĩteꞌ, 43 Jesusaꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Txãꞌwẽteꞌ, ¿maꞌwẽçxaga Davxidaꞌs Dxus Espiritu kaayakiꞌtheꞌ Kristoꞌs weꞌweçxaꞌ naꞌjĩ:

44 Adxna jxpeꞌjsa Kristoꞌs Dxusaꞌ naꞌjĩk:

Adx pukate paçu juꞌgte mkaaçx,

Idxna açesatx idxçxaçxáana nwẽeseꞌjwaꞌjaꞌs vxitna jxãꞌphkaçx jĩk. 45 Txãꞌwẽ Davxidíiwa Kristoꞌs weꞌweçxaꞌ: Adxna jxpeꞌjsa jĩnak kxsusuꞌ açaꞌ Kristoꞌ ¿maꞌwẽçxa Davxid nçxiꞌk yuukx? jĩteꞌ, 46 kim yuhwa teeçx yuweçxáawa pasyaꞌ ãjameetaꞌ, saꞌ txajũyãꞌjaꞌ peena yuꞌ pẽjxmeetaꞌ kim yuhwa.

Fxariseo vxiteꞌ ley kaapiyaꞌjsaweꞌsxtxi yuuwesa Jesus nvxiitni

(Mr 12.38-40; Lk 11.37-54; 20.45-47)

23 Txajũꞌ Jesusaꞌ naꞌjĩnak weꞌwe txãa yakh uꞌjusaweꞌsx petx vxite nasa yãꞌjçxa:

2 —Ley kaapiyaꞌjsa vxiteꞌ fxariseoweꞌsx txãaweꞌsxaꞌ Moises leyaꞌs wala ew jiisa txãa leyaꞌs nwẽeseꞌjwaꞌjaꞌs jxkaahsathaꞌw sũjuꞌtx. 3 Txãꞌwẽyãꞌtheꞌ, iꞌkweꞌsxaꞌ mwẽeseꞌjwe ley ewsa maꞌwẽ jxkaatheꞌ txãa yuꞌsaꞌ jxuka. Nawa txãaweꞌsx naꞌwẽ yuꞌ yũuna fxiꞌzenuwe. Txãaweꞌsxaꞌ nasa yuutxiꞌ leyaꞌs nwẽeseꞌjwaꞌjaꞌs jxkaahçxawa txãaweꞌsx yuꞌ leyaꞌs nwẽeseꞌjeꞌçmeetaꞌ. 4 Tũꞌswaꞌj iiméh wala duhsa pheuꞌjuꞌtx txãꞌsaꞌ kim yuhwa çxhãçxhameena. Txãꞌwẽsaꞌstxi nasatx ktũꞌseꞌjeꞌ, nawa txãaweꞌsx yuꞌ leꞌçxkuẽ kuseteçxáa yuhwa at puꞌçxhiꞌçmeetaꞌ. 5 Maawa uykahn sũhçxa iiwejçx iiwejçx yajkxna ãate yuꞌ kĩhwa yuꞌtx Dxusna yaakiçthaꞌw jĩna. Txãasatx Dxus jxkaahniꞌs eçte fxiꞌjçxa kajate akhçxa dxiktheuy vxiteꞌ kusesu tudçxa fxiꞌzeꞌ. Saꞌ nasa jiyuni fxiꞌzeyaꞌ sũhçxa athni ropawa thaakwe jxuꞌjsa iijxũçxatx fxiꞌzeꞌ. 6 Fxiesta yat-su piꞌkxni uꞌjçxaꞌ, kaçxni wejx ewsaçxáanatx pakweꞌ iiwejçx yajkxna. Saꞌ judiuweꞌsx pkhaakhenisuwa txãꞌwẽytxi yuꞌ. 7 Klxiikhunsu msuuwa nasatx wala ewçxáa weꞌwena weçxaa jxthãasnatx pekũjuꞌ, kaapiyaꞌjsa jĩna kxsus jxthãasna.

8 Nawa iꞌkweꞌsxaꞌ txãꞌwẽ kaapiyaꞌjsa jĩna kxsus jxthãasna fxiꞌzenuwe. Txãa paꞌgatey iꞌkweꞌsxaꞌ kaapiyaꞌjsamée maa yakhwa jxuka pxakhsaçxáaiꞌkwe, naasáa kaapiyaꞌjsaꞌ teeçx yuuçxáa jiꞌphiꞌkwe txãꞌ Dxus kaahni Kristoꞌ. 9 Iꞌkweꞌsxaꞌ naa kiweteweꞌsxtxiꞌ kim yuhnawa tata jĩna kxsusnuwe, txãa paꞌgatey teeçx Tata yuuçxáa jiꞌphiꞌkwe txãꞌ cielute ũsaꞌ. 10 Saꞌ npiiçthẽꞌj jxpeꞌjsa jĩna kxsus jxthãasnawa fxiꞌzenuwe, txãa paꞌgatey Npiiçthẽꞌj jxpeꞌjsaꞌ teeçx yuuçxáa jiꞌphiꞌkwe txãꞌ Kristoꞌ. 11 Maatxwa selpiina fxiꞌzeçxa yuuçxáa jxtuhthesa yuuneꞌkwe. 12 Txãꞌwẽmeꞌ, maawa peekíiçxáa walasath sũhna iiwejçx iiwejçx yaakxsaꞌ ãhmeekuẽsa yuuna, nawa ãhmeekwesath sũhna fxiꞌzesaꞌ walasa yuuna.

13 Ley kaapiyaꞌjsa vxiteꞌ fxariseoweꞌsx ãateçxáa ew weꞌweçxaꞌ ũuste yuꞌ ewmeeçxáa yaakxsa, iꞌkweꞌsx yakhaꞌ seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ, txãꞌwẽ Dxus jxkaahnite uꞌkawaꞌjaꞌs aphaꞌiꞌkwe maawa uꞌkakahmén. Saꞌ vxitesatx kaꞌgaꞌjmeeçxaꞌ, iꞌkweꞌsxçxáa yuhwa uꞌkaçmeeiꞌkwe, txãa paꞌga ũukhũukhaꞌ.

14 Ley kaapiyaꞌjsa vxiteꞌ fxariseoweꞌsx ãateçxáa ew weꞌweçxaꞌ ũuste yuꞌ ewmeeçxáa yaakxsa, iꞌkweꞌsx yakhaꞌ seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ. Vxiudaweꞌsx yattxi kusaꞌjçxa txãa kusaꞌjnitx kaapeçxkanaꞌjyaꞌ sũhçxa wala jxuꞌj lisaꞌiꞌkwe. Txãꞌwẽ yũupaꞌga iꞌkweꞌsxaꞌ jxthaakwe Dxus kastigãyni yuuneꞌkwe.

15 Ley kaapiyaꞌjsa vxiteꞌ fxariseoweꞌsx ãateçxáa ew weꞌweçxaꞌ ũuste yuꞌ ewmeeçxáa yaakxsa, iꞌkweꞌsx yakhaꞌ seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ. Mtee mteewa pekũjuꞌiꞌkwe nasatx iꞌkweꞌsx juꞌgu tuphy wẽeçxa iꞌkweꞌsx kaapiyaꞌjniꞌs ptaꞌsxna. Nawa nasatx knayçxaꞌ, txãa nasatxiꞌ iꞌkweꞌsx ũswaꞌj infxiernotey nvxiit-sa iꞌkwe yuꞌ.

16 Iꞌkweꞌsx yakhaꞌ seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ, jiimeeçxa naꞌjĩna iꞌkwe kaapiyaꞌjaꞌ naa paꞌga: Puutx weꞌweniꞌs kxtey yuꞌnja jĩçxa dxuus yataꞌsçxáa kxsusna jurãyniꞌs kxtey yuumeetewa, kĩh yuumeena. Nawa dxuus yatte vxyuu bejaꞌs kxsusna jurãyniꞌs yuuçxáꞌ kxtey yuuwaꞌj yujaꞌ jĩꞌiꞌkwe. 17 Jiimée luuku weꞌwesa, Dxus dxiꞌpteꞌ ¿kĩh wejx jxthaakwe ewsakx, vxyuu bejaꞌ meeçxaꞌ dxuus yataꞌ? Eꞌzíi ¿Dxus jĩiçxaçxáa meetxnaꞌ? 18 Txãꞌwẽy naꞌjĩꞌiꞌkwe: Dxuus yatte altalaꞌsçxáa kxsusna jurãynisaꞌs kxtey yuumeetewa, kĩhwa yuumeena. Nawa altalte kabwaꞌjaꞌs kxsusna jurãynisaꞌs yuuçxáꞌ kxtey yuuwaꞌj yujaꞌ jĩꞌiꞌkwe. 19 Jiimée luuku weꞌwesa, Dxus dxiꞌpteꞌ ¿kĩh wejx jxthaakwe ewsakx, dxuus yatte altalaꞌ meeçxaꞌ altalte kabnisaꞌ? Eꞌzíi ¿Dxus jĩiçxaçxáa meetxnaꞌ? 20 Maawa dxuus yatte altalaꞌs kxsusna jurãysaꞌ txãꞌsçxáana kxsussa yuꞌçmeꞌ. Altalte kabnisaꞌswa jxukak kxsussa yuꞌ. 21 Txãꞌwẽy maawa dxuus yataꞌs kxsusna jurãysaꞌ txãꞌsçxáana kxsussa yuꞌçmeꞌ. Kxtee ũssa Dxus ĩtxisaꞌs kxsussak yuꞌ. 22 Txãꞌwẽy cieluꞌs kxsusna jurãysaꞌ cieluçxáana kxsussa yuꞌçmeꞌ. Dxus jxkaahna ũsniꞌs jxukak kxsussa yuꞌ petx Dxus yãꞌjçxa.

23 Ley kaapiyaꞌjsa vxiteꞌ fxariseoweꞌsx ãateçxáa ew weꞌweçxaꞌ ũuste yuꞌ ewmeeçxáa yaakxsa, iꞌkweꞌsx yakhaꞌ seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ. Iꞌkweꞌsx ũusteçxáa yajkxçxa kaapiyaꞌjçxaꞌ, putatxhãꞌ maꞌk yuu meeçxaꞌ meꞌsukwe maꞌk yuu komino maꞌk yuu txãꞌwẽsatx diez eç uhdeçxaꞌ teeçx eçaꞌs kutxiꞌjiꞌkwe Dxus jĩꞌ jĩna. Nawa Dxus ley jxkaahçxaꞌ: Dxus dxiꞌpte ew fxiꞌzena, vxite nasatx peeygãhna, Dxusaꞌs ũusuh jxuka yajkxna txãꞌwẽ yũuwaꞌjaꞌ jĩꞌk txãa isa jxkaahni yuꞌs kxtey yuꞌçmeeiꞌkwe. Nawa naꞌwẽ Dxus jĩꞌ jĩꞌiꞌkwe txãa yuꞌs nvxiitwaꞌj yuꞌmeꞌ. 24 Jiimée kaapiyaꞌjsa, fxĩsx leꞌçxkwesa yuutxiꞌ aꞌçhaꞌiꞌkwe, nawa kamelxo walasa yuꞌsaꞌ uymeeçxa jxkhẽejeꞌiꞌkwe.

25 Ley kaapiyaꞌjsa vxiteꞌ fxariseoweꞌsx ãateçxáa ew weꞌweçxaꞌ ũuste yuꞌ ewmeeçxáa yaakxsa, iꞌkweꞌsx yakhaꞌ seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ. Waso maꞌk yuu meeçxaꞌ plaatu maꞌk yuu txãꞌwẽsatx ekaju yuꞌ wala ew pkhiꞌkhiꞌiꞌkwe, nawa dxiikhẽ yuꞌ vxite jĩitx pesweeçxa abnisaçxáa uta jiꞌphtaꞌ. 26 Fxariseo jiyuꞌçmeeg. Dxiikhẽ khuẽꞌy pkhiꞌkxwaꞌjaꞌ waso vxiteꞌ plaatutx, kxah ekajuwa jxuka ate yuuna.

27 Ley kaapiyaꞌjsa vxiteꞌ fxariseoweꞌsx ãateçxáa ew weꞌweçxaꞌ ũuste yuꞌ ewmeeçxáa yaakxsa, iꞌkweꞌsx yakhaꞌ seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ. Uusáa pedaniꞌs kajkwekhẽ pçxiimeꞌtheꞌ, zhiçxkwek vxyaꞌ. Nawa dxiite yuꞌ uusáa dxiꞌthçxáa utak kazx putana ũsuꞌ. 28 Iꞌkweꞌsxaꞌ txãꞌwẽysa iꞌkwe. Ãakhẽ yuꞌ nasaa dxiꞌpte wala ew naꞌwẽ theguꞌiꞌkwe. Nawa ũuste yuꞌ kazx ewmée yaakxnisaçxáa uta ũsaꞌ.

29 Ley kaapiyaꞌjsa vxiteꞌ fxariseoweꞌsx ãateçxáa ew weꞌweçxaꞌ ũuste yuꞌ ewmeeçxáa yaakxsa, iꞌkweꞌsx yakhaꞌ seenaꞌ yuh ũukhũukhaꞌ. Iꞌkweꞌsxaꞌ ewkuẽ pheuꞌjna nes yuꞌ Dxus yuwe ptaꞌsxsa vxiteꞌ nasa ewsa txãaweꞌsxtxi pedaní kafxsu. 30 Saꞌ naꞌjĩꞌiꞌkwe: Kweꞌsx yaçgaweꞌsx fxiꞌzeni ente kweꞌsx ũswaçaꞌ, kweꞌsxaꞌ ikhwaꞌjmeꞌntkaꞌw yuꞌ Dxus yuwe ptaꞌsxsatxiꞌ jĩꞌiꞌkwe. 31 Iꞌkweꞌsxaꞌ Dxus yuwe ptaꞌsxsaweꞌsxtxi ikhsa nweꞌsxiꞌkwe, txãasa iꞌkwe txãa ikhsaweꞌsxtxiꞌ kweꞌsx jiꞌj yaçgaweꞌsx jĩna weꞌweꞌ. 32 Iꞌkweꞌsx yaçgaweꞌsx kĩhneꞌta yũusa yuꞌ, açaꞌ iꞌkweꞌsxwa txãꞌwẽy yũuna nes yuuneꞌkwe.

33 Ul weeswée seenaꞌsa jiꞌj, ¿maꞌwẽ yũuçxa infxiernote kastigãywaꞌthe paꞌjmée yuukiꞌkwe? 34 Txãꞌwẽsa yãꞌjiꞌkwe naꞌ iꞌkweꞌsxaꞌ maaíitxiꞌ kluuskhẽ kiꞌpna ikhna, vxitetxiꞌs judiuweꞌsx pkhaakheni yaçu pãpana, vxitetxiꞌs ahçeçxa çxhab iisa ikhyaꞌ pakwena nes yuukahn adxaꞌ kaajxaꞌwath Dxus yuwe ptaꞌsxsa vxiteꞌ kĩhtewa wala jiisa vxiteꞌ kaapiyaꞌjsa txãaweꞌsxtxi. 35 Txãꞌwẽ Abelaꞌs ikhnijũjx nasa ewsatx ikhyaꞌ takhçxa Berekias nçxiꞌk Zakariasaꞌs Dxus altal pukate ikhiꞌkwe txãa entepkaçx ikhnisatx iꞌkweꞌsxçxaçxáa yuuwesa yuuneꞌkwe. 36 Isath weꞌweꞌ nyafxiitey ikhnisatxiꞌs nasa naa ensuweꞌsx txãꞌwẽ yuuwesa yuutxna.

Jesusaꞌ Jerusalenaꞌs thegçxa ũꞌneni

(Lk 13.34-35)

37 Jerusalente nasa, iꞌkweꞌsxaꞌ Dxus jxkaahnisa txajx yuweꞌs ptaꞌsxsaweꞌsxtxi ikheꞌiꞌkwe, maaíitxiꞌ kwet wãatatahna. Maz uswa pkhakhçxa nweꞌwe wẽeth iꞌkweꞌsx luuçxtxi, atalxwa maꞌwẽga luuçxkuẽtxiꞌs fxuu kuꞌta dxiite ãsxiꞌ txãꞌwẽy, nawa waꞌliꞌkwe. 38 Mwẽeseꞌjwe: iꞌkweꞌsx ũsniꞌ thegnimée neeyũuna. 39 Naꞌjĩꞌth naꞌ: peena yuꞌ adxaꞌs uymeeneꞌkwe, Dxus tasxu yuusa wala ewsa yujaꞌ jĩna weꞌwewaꞌj en ãhpkaçx.

Dxuus yat pçuwaꞌjaꞌs Jesus ptaꞌsxni

(Mr 13.1-2; Lk 21.5-6)

24 Dxuus yatu kasehçxa Jesusaꞌ uꞌjweçpkaçxhaꞌ, txãa yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ utxaaçxa weꞌwetx dxuus yataꞌs ptaꞌsxna. 2 Açaꞌ Jesusaꞌ naꞌwẽk pas:

—Txãꞌwẽ yuh seenaꞌ zhiçxkwe walaꞌ. Nawa naꞌjĩꞌth naꞌ: jxuka pçuuna, açaꞌ txãa yatteweꞌsx teeçx kwetçxáa yuhwa kẽeseꞌjnimeesa yuꞌ neeyũumeena jĩk.

Naa kiwe pçuwaꞌj en ãjaçte seenaꞌsa vxyaawaꞌj

(Mr 13.3-23; Lk 21.7-24; 17.22-24)

3 Txajũꞌ Oliwos vxiçnatx uꞌj. Kxtee paꞌjçxa Jesus kaçxçxa uꞌpteꞌ, txãa yakh uꞌjusaweꞌsx maaíi yuꞌ naꞌjĩnatx weꞌwe paaçte:

—Meen peetaꞌsx, ¿bagaçx txãꞌwẽ jxuka pçuukx? Saꞌ iidx kĩiwaꞌj en vxiteꞌ naa kiwe pçuwaꞌj en ãjaçteꞌ, ¿kĩh seenaꞌsa vxyaakx? jĩteꞌ, 4 Jesusaꞌ ptaꞌsxku:

—Mpaꞌyajkxwe, iꞌkweꞌsxtxi kaypubaꞌjweꞌsxte. 5 Txãꞌwẽmeꞌ, wala paꞌjatxna adx yaseꞌs kxsusna naꞌjĩna: Dxus kaahnisa Kristoth jĩtxna, saꞌ txãꞌwẽ yũuçxa wala kaypubaꞌjatxna ĩsxiina. 6 Iꞌkweꞌsxaꞌ wẽseꞌjeneꞌkwe gweçxa msuu msuuwa uꞌpaꞌ jĩni. Txãꞌwẽ yũutewa iꞌkweꞌsxaꞌ ũukhnuwe, txãꞌ nmeh en yuꞌ meꞌ. 7 Gobiernoꞌ vxite kiwete gobierno yakh puiitxna, naapkaçxhaꞌ puutx jxuꞌj kiwejũ pweꞌsxwa puiitxna. Txãꞌwẽ mtee mteewa jxuka gweçxa kiiteena. Saꞌ wẽje enwa paꞌjana, wee seenaꞌsawa paꞌjana, ehdwa seenaꞌsa uꞌjwetxna mtee mteewa. 8 Txãꞌwẽ seenaꞌsa paꞌjçxawa txãa yuꞌ nyafxte nxusyaꞌ takhnisaçxáa yuuna.

9 Txajũꞌ iꞌkweꞌsxtxi uweçxa dukhetxna pãpana ikhkahn, saꞌ naa kiwete mteeweꞌsxwa jxukaysa açetxna adx jxkaahniꞌs nwẽeseꞌphaꞌgaçxáa. 10 Txãꞌwẽ yũuteꞌ, maazkuẽesawa Dxus tasxu txuteetxna, saꞌ puutx yahçena vxitesa uweçxa ikhwaꞌjaꞌs vxitutxna. 11 Wala ĩsxiisa vxyaatxna, adxaꞌ Dxus kaahni yuhth jĩna nasa maazkuẽesatxwa ĩsxiijatxna. 12 Saꞌ ewmée yũuna fxiꞌzewaꞌjçxáa txakwe wala paꞌtheꞌ, puutx yaꞌpeeygãhna fxiꞌzewaꞌj yuꞌsaꞌ ivxiitutxna maazkuẽesawa. 13 Nawa uu entepkaçx Dxus yakh txutemée fxiꞌzesaꞌ ewte neeyũutxna. 14 Naapkaçxhaꞌ Dxus jxkaahwaꞌjaꞌs ptaꞌsxnisaꞌ maa kiwetewa jxuka ptaꞌsxni yuuna mteeweꞌsxwa jxuka jiyukahn. Txãꞌwẽ yũunijũ nmeh ensa paꞌjana.

15 Naꞌwẽ yũuwaꞌjaꞌs jxpaꞌyakx lẽeyçxa jii mfxiꞌzewe Dxus yuwe ptaꞌsxsa Danielaꞌ ptaꞌsxna fxiꞌkh dxuus yatte kazx ewmée yũuna paꞌjwaꞌjaꞌs. Açaꞌ txãꞌwẽ seenaꞌ kazxsa paꞌjçxa dxuus yatte uꞌkaçte uyçxaꞌ, 16 Judea kiwesuweꞌsxwa jxuka ũphna uꞌjweneꞌkwe vxiç walasu ũsyaꞌ. 17 Saꞌ ẽe yat-su ũssawa saꞌjçxa kĩhçxáanawa kutxiꞌjwaꞌj en jiꞌphumeetxna. 18 Txãꞌwẽy mjĩi ehsu uꞌjusawa txajx atxhaꞌs nikxyaꞌ yatna uꞌjwaꞌj ençxáa yuhwa jiꞌphumeetxna. 19 Txãa enteꞌ uꞌyweꞌsx nasa jiꞌphsa meeçxawa luuçx ãpãkuẽ jiꞌphsaweꞌsxaꞌ wala yuh pxthaa yuutxna. 20 Iꞌkweꞌsxaꞌ Dxusaꞌs mpẽjxwe txãꞌwẽ nus ente meeçxawa jxkaase ente ũphna uꞌjwaꞌj yuukahmén. 21 Txãꞌwẽ txãa enteꞌ seenaꞌ yuh wala nxuswaꞌj yuuna. Naa kiweꞌs pheuꞌjiyna bagaçxte yuhwa txãꞌwẽsa yuꞌ iiuꞌpumeꞌ, saꞌ txãꞌwẽsa skhẽwniijũyãꞌjaꞌ peena yuꞌ uꞌpumeena txãꞌwẽysa yuꞌ. 22 Dxusaꞌ en txãꞌwẽ seenaꞌsaꞌs txaçxmée vxitmeete yuꞌ, kim yuhwa ĩtxi neeyũumeetxna. Nawa txajx nasa txhitxhnisatx peeygãhçxa, en txãꞌwẽ seenaꞌsaꞌs txaçxmeeçxáa vxituna.

23 Maawa iꞌkweꞌsxtxi weꞌweçxaꞌ, mthegwe Kristo ayte ũsaꞌ jĩtxna, meeçxawa kxtee ũsaꞌ jĩtxna, nawa txãꞌjĩniꞌs nwẽeseꞌjnuwe. 24 Txãa paꞌgatey wala ĩsxiisa paꞌjatxna, adxaꞌ Dxus yuwe ptaꞌsxsath saꞌ Dxus kaahnisa Kristoth jĩtxna, txãꞌwẽ kim yuhwa ãjanimeesaꞌs kaavxyaꞌjaꞌjatxna kaypubaꞌj wẽeçxa. Txãꞌwẽ yũuçxa maaíitxiꞌ kaypubaꞌjatxna Dxus txhitxhnisa yuhtxwa. 25 Txãꞌwẽ yũuwaꞌjaꞌs ptaꞌsxyãꞌth iꞌkweꞌsxtxi dxiikhẽy. 26 Txãa paꞌga nwẽeseꞌjmeeneꞌkwe makwe txãꞌwẽ kxtee ũsaꞌ nasa uꞌpnimeete jĩtewa meeçxaꞌ ay dxiite ũsaꞌ jĩtxna. 27 Txãa paꞌgatey Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusáa kĩi enteꞌ, kpiꞌsxwa maꞌwẽga sek kãanijũ kwehneçxaꞌ sek khẽenijũwa vxyaꞌ txãꞌwẽyçxáa yuuna naa dudte jxukaysa dxiꞌpte. 28 Kakwe uuniisa mkaa ũstewa kxtee pkhaakhetxna mẽewẽjxaꞌ ũꞌyaꞌ.

Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusáa seenaꞌ zhiçxkwe vxyaana

(Mr 13.24-37; Lk 21.25-33; 17.26-30, 34-36)

29 Txãꞌwẽ seenaꞌ nxuswaꞌj en skhẽuuçpkaçxhaꞌ, sekaꞌ çxhiꞌdxina, açaꞌ aꞌteꞌ kweethmeena. Naapkaçxhaꞌ estrelxa ũsxitxna, ẽe walasu kĩh seenaꞌsawa jxuka kẽeseꞌjni yuutxna. 30 Txãꞌwẽ yũunijũꞌ, Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusáa kĩiwaꞌjaꞌs kaajiyuꞌjsa vxyaana cieluju, açaꞌ naa kiwete nasa maazkuẽesawa ũꞌnetxna Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusáa txãꞌwẽ cieluju tãaph pxãhte seenaꞌ zhiçxkwe vxyaana yuhte uyçxa. 31 Saꞌ txajx angelesweꞌsxtxi jxkaajana seenaꞌ sus tujkaçxa txajx txhitxhnisatxiꞌ pkhakhkahn naa kiweteweꞌsx mtee mteeweꞌsxwa jxukaysatx.

32 Naa ejemploꞌs peçxkananuwe: higwera fxtũu tasxaꞌ eç ubuçxa kiꞌ uꞌse yeeçuçte uyçxaꞌ, yũnyaꞌwatewa jiyuꞌiꞌkwe. 33 Txãꞌwẽy naꞌwẽ seenaꞌsa vxyaaçte uyçxaꞌ, jii mfxiꞌzewe, pçuwaꞌj en utxaaçte txãꞌwẽ yuuna. 34 Isath weꞌweꞌ, naa ensu nasaꞌ uumey txãꞌwẽ seenaꞌsatx uyuuneꞌkwe. 35 Cielu naa kiwe jxuka skhẽuutxna, nawa adx weꞌweni yuꞌ kxtey yuumey yuꞌ skhẽwmeetxna.

36 Nawa kĩh ente kĩh orate txãꞌwẽ yũuwaꞌj yuꞌsaꞌ kim yuhwa jiimeetaꞌ, cielute angelesweꞌsx Dxus Nçxiꞌk txãaweꞌsx yuhwa, naasáa Dxus yuuçxáa jiiaꞌ.

37 Noe entewa maꞌwẽga yuu txãꞌwẽyçxáa yuuna, Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusáa kĩi entewa. 38 Txãa ensu nasaꞌ ĩkh utameyna yuꞌ wala weçxana ũsuꞌtx ũꞌna tudxna kabana Noe arkate uꞌkapkaçx. 39 Saꞌ Dxus kastigoꞌs jiimée ũsíi, ĩkh utate jxuka pçuuçyãꞌjçxaçxáatx jiyu, txãꞌwẽyçxáa jiyumeetxna Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusáa kĩi entewa. 40 Txãa enteꞌ eꞌz piçthẽꞌj mjĩina ih ũsutxna, açaꞌ teeçxsaꞌs jxũna uꞌjni yuuna, nawa vxiteꞌs nvxiitni yuuna. 41 Txãꞌwẽy eꞌz uꞌy ih ũꞌkhna ũsutxna, açaꞌ teeçxsaꞌs jxũna uꞌjni yuuna, nawa vxiteꞌs nvxiitni yuuna.

42 Iꞌkweꞌsxaꞌ jxpaꞌyakx meswe. Txãꞌwẽmeꞌ, kĩh ente kĩh orate Dxus Nçxiꞌk kĩiwaꞌjsatewa jiimeeiꞌkwe. 43 Nawa jxpaꞌyakx meswe. Yat namuwa maꞌwẽ peswée kĩh orate yuhtewa jiyuçxaꞌ dehmée jxpaꞌyakx ũythasna uꞌpukx yatte pesweekahmén, txãꞌwẽy myũuwe. 44 Txãa paꞌga iꞌkweꞌsxwa jxuka pheuꞌjçxa meswe. Txãꞌwẽmeꞌ, yajkxmée ũsiyna Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌ kĩhçxáa yuuna.

Selpisáa ewsa vxiteꞌ ewmeesa

(Lk 12.41-48)

45 Selpisáa ¿maa ewki patron neeweꞌweçxa nvxihtte kxte yatteweꞌsxtxi kwẽejeꞌjmée sãꞌjĩwaꞌjsa? 46 Patron neeweꞌweçxa nvxiitniꞌs jxuka kxtey yuuna ũste patronaꞌ thegna paꞌtheꞌ, txãa selpisáa yakhaꞌ wala yuh weçxa yuhna. 47 Isath weꞌweꞌ: txãꞌwẽ yũusaꞌs patronaꞌ txajx jiꞌphuniꞌs jxuka neeweꞌweçxa nvxiituna. 48 Nawa selpisáa ewmeesaꞌ patron paꞌjyaꞌ jxthẽeyuuna sũhçxa 49 kxte vxite selpisaatx pkxuuna tũusaaweꞌsx yakh tudxna ũꞌna yũuna ũsteꞌ, 50 yajkxmée ũsiyna patronaꞌ kĩh ente kĩh oratewa paꞌjçxáa yuuna. 51 Saꞌ seenaꞌ wala nxus nxus kastigãina txãꞌwẽ yuwejuçxáa ew weꞌweçxaꞌ ũuste yuꞌ ewmeeçxáa yaakxsaweꞌsxtxi naꞌwẽy. Txajũyãꞌjaꞌ txãa selpisáa ewmeesaꞌ seenaꞌ wala pebeena kiꞌthtxi ksuusuꞌjna.

Diez knaꞌsa yakh kaajaꞌdaꞌjni

25 Dxus jxkaahwaꞌj en ãhteꞌ, naꞌwẽ yuuna: Diez knaꞌsawa maꞌwẽta lampara aceite awniisaꞌs atçxa boda yatna uꞌj novxioꞌs jxpaꞌgayaꞌ, txãꞌwẽy yuutxna. 2 Txãa knaꞌsaweꞌsx tahçsaꞌ jxpaꞌyakxmeeçxa pheuꞌjmeetx uꞌj, saꞌ vxite tahçsaꞌ jxpaꞌyakxçxa jxuka pheuꞌjçxatx uꞌj. 3 Tahçsaꞌ ew ũus yajkxmeeçxaꞌ, lampara yuꞌsaꞌ jxũçxa uꞌjçxawa aceite yuꞌ jxũmeetx uꞌj pçuute kiꞌ awwaꞌj. 4 Nawa vxite tahçsaꞌ aceite jxũçxatx uꞌj lamparateweꞌsx pçuuteꞌ kiꞌ awwaꞌj. 5 Novxio paꞌjyaꞌ jxthẽeyuuteꞌ, txãaweꞌsxtxi wala deewẽe yuuteꞌ dehtx. 6 Txajũꞌ kuspxãh yuuçteꞌ, pthũusek naꞌjĩna sus weꞌweni: Novxio yujxãꞌjaꞌ, açaꞌ jxpaꞌgayaꞌ myuhwe jĩni. 7 Naapkaçxhaꞌ knaꞌsaweꞌsx kxazíi kiiteçxa lamparaꞌs pheuꞌjtx. 8 Açaꞌ tahçsa jxpaꞌyakxmée uꞌjsaweꞌsxaꞌ vxite tahçsatx aceite thãastxi: Leꞌçxkuẽçxáawa peesuneꞌkwe. Txãꞌwẽmeꞌ, kweꞌsx pkiꞌtanisaꞌ ũçxhaçaꞌ jĩnatx weꞌwe. 9 Nawa knaꞌsaweꞌsx jxpaꞌyakx pheuꞌjçxa uꞌjsaꞌ naꞌwẽtx pas: Ũsmeꞌnjaꞌw. Txãꞌwẽmeꞌ, kweꞌsx jĩi yuhwa ãhmée jiꞌpthaꞌw, açaꞌ iꞌkweꞌsxtxi ũswaꞌj yuꞌ wejx ãhmeena. Wejx yuuwa meꞌjwe weyyaꞌ jĩꞌtx. 10 Txãꞌwẽ tahçsa jxpaꞌyakxmeeçxa aceite weyyaꞌ uꞌjweçpkaçxhaꞌ, ptamusá novxioꞌ paꞌkh. Açaꞌ jxpaꞌyakx ũythãssaweꞌsxaꞌ boda yatte novxio yakh uꞌkaçpkaçxhaꞌ, vxitxaꞌs aphtxi. 11 Txãa eꞌsuyãꞌjtx vxite knaꞌsaweꞌsx kũhçxa: Meen phaade jĩna weꞌwe. 12 Nawa pasçxaꞌ: Isa, adxaꞌ iꞌkweꞌsxtxiꞌ jiimeeth jĩk.

13 Iꞌkweꞌsxaꞌ jxpaꞌyajkx meswe. Txãꞌwẽmeꞌ, kĩh ente kĩh orate Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusáa paꞌjwaꞌjaꞌs jiimeeiꞌkwe.

Mjĩiyaꞌ ãjawaꞌjsatx vxyuꞌs neeweꞌweçxa uꞌjni yakh kaajaꞌdaꞌjni

14 Teeçx piçthẽꞌjwa maꞌwẽga vxite kiwen uꞌjweççxaꞌ, txãꞌsna selpisaaweꞌsxtxi paꞌyaçxa txajx vxyuꞌs neeweꞌweçxa ũsçxa uꞌj, txãꞌwẽ yũuna Dxus jxkaahwaꞌj en ãhteꞌ.

15 Txãa piçthẽꞌjaꞌ selpisáa teeçxsaꞌs vxyu tahç milku ũs, saꞌ vxiteꞌs eꞌz milku ũs, saꞌ vxiteꞌs teeçx milku ũs, teeçxsa naꞌwẽçxah makwesaꞌs sxiigmée iijxũyaꞌ ãjawaꞌjsatewa txakweçxáak ũsçxa uꞌj. 16 Teeçx selpisáa tahç mil vxyu jxpaꞌgasaꞌ, txãa vxyuꞌs kmãajiꞌjçxa kiꞌ vxite tahç mil íik ãh knay. 17 Txãꞌwẽy eꞌz mil jxpaꞌgasawa kiꞌ vxite eꞌz mil íik ãh knay. 18 Nawa teeçx milçxáa jxpaꞌgasaꞌ patron vxyuꞌs kafxiꞌjçxa kiwetek pedáa.

19 Patronaꞌ wala txaçxte kiꞌ sxawedna paꞌjçxaꞌ, txãa selpisaaweꞌsxtxi vxyu ũsniꞌs kiꞌ pẽjxku. 20 Nyafxteꞌ tahç mil vxyu jxpaꞌgasa khuẽꞌy utxaana kũhçxa kiꞌ vxite tahç mil íik ãh kaasxweduꞌj naꞌjĩna patronaꞌs: Idxaꞌ tahç milgu ũs, açaꞌ kiꞌ vxite tahç mil íith knay kmãajiꞌjçxa jĩteꞌ, 21 patronaꞌ naꞌwẽk weꞌwe: Idxaꞌ vxyuꞌsaꞌ psuwmeeg wala ew kmãajiꞌj. Txãꞌwẽ leꞌçxkuẽçxáasanawa psuwmée kmãajiꞌphaꞌga, wejx walasanawa neeweꞌweçxa iidx kusete nvxiituꞌnja. Ãçxhaꞌ meꞌka adx yakh weçxana ũsyaꞌ jĩk. 22 Txajũꞌ vxite selpisáa eꞌz mil jxpaꞌgasawa kũjk naꞌjĩna patronaꞌs: Idxaꞌ eꞌz milçxáag ũs, nawa txãꞌsaꞌ kmãajiꞌjçxa kiꞌ vxite eꞌz mil íith ãh knay jĩteꞌ, 23 patronaꞌ naꞌwẽk pas: Idxaꞌ vxyuꞌsaꞌ psuwmeeg wala ew kmãajiꞌj. Txãꞌwẽ leꞌçxkweçxáasanawa psuwmée ewgu kmãajiꞌphaꞌga ãçxhaꞌ txãate jxthaakwe walasanawa nvxiituꞌnja iidx kusete. Meꞌka adx yakh weçxana ũsyaꞌ jĩk. 24 Txajũꞌ teeçx milçxáa jxpaꞌgasawa kũjk patronaꞌs naꞌjĩna: Idxaꞌ wala weesweetewa jiith, saꞌ iidx uuthasxmeesuwa jxukag pkhakheꞌ kĩhwa uhmeeçxawa. 25 Txãa paꞌga ũukhçxa iidx vxyuꞌs jxaawthu kiwete pedaaçxa. Nawa ãçxhaꞌ dukheçthu idx makweneꞌga ũs txãꞌsaꞌ jĩteꞌ, 26 patronaꞌ naꞌwẽk pas: Idxaꞌ seelpimée watxkuẽg. Adxaꞌ txãꞌwẽ juunaꞌçxa kĩhwa uhmeeçxawa vxite jĩitx pkhakhsatewa jiith jĩꞌg naꞌ, 27 ¿mjĩtega adx vxyuꞌs bankoga jxaawmée txãate jxthaakwekuẽ nuypehnaçxa kaasxweduꞌjyaꞌ? jĩçxaꞌ, 28 kxtee ũssatx naꞌwẽk jxkaah: Txãa piçthẽꞌj vxyu mil jiꞌphsaꞌs kusaꞌjçxa diez mil jiꞌphsaꞌs meswe. 29 Txãa paꞌgatey jiꞌphsaꞌs jweeíiçxáa jxthaakwe ũswaꞌjaꞌ wala jiꞌphukahn. Nawa jiꞌphmeesaꞌs jxuka kusaꞌjwaꞌjaꞌ leꞌçxkuẽçxáa jiꞌphuniꞌswa. 30 Saꞌ txãa piçthẽꞌj seelpimeesaꞌs uweçxa ekaju çxhiꞌdx walate makhwe. Kxteꞌ seenaꞌ yuh pebeena kiꞌthtxi ksuusuꞌjna ũswaꞌjaꞌ jĩk.

Naa kiweteweꞌsxtxi jxuka ewsatx fxii txudeni

31 Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌ jxkaahsa yuuçxa angelesweꞌsx ksxavxyte kĩhçxa txajx jxkaahwaꞌthe kaçxhiina. 32 Txajũꞌ nasaꞌ naa kiwete mtee mteeweꞌsxwa jxuka pkhaakhetxna txajx tasxte, açaꞌ teeçxsa naꞌwẽçxah txhitxhçxa txudena, piisxáa-thegsawa maꞌwẽga fxii txudéꞌ piisxáa vxiteꞌ kaplatx txãꞌwẽy. 33 Saꞌ piisxaatxiꞌ paçu juꞌgu txahçxaꞌ, kaplatxiꞌ jebu juꞌgu txajana. 34 Txãꞌwẽ yũuçxa jxkaahsaꞌ weꞌwena paçu juꞌgu ũssatxiꞌ naꞌjĩna: Adx Tata peeygãanisa, iꞌkweꞌsxaꞌ myuhwe txãꞌwẽ naa kiweꞌs vxitiyna iꞌkweꞌsx jxkaahwaꞌj pheuꞌjni ũsaꞌ txãꞌsna jxpaꞌgayaꞌ. 35 Txãa paꞌgatey iꞌkweꞌsxaꞌ adxaꞌs sãꞌjĩ iꞌkwe wẽena uꞌjuteꞌ. Saꞌ yũꞌwẽena uꞌjuteꞌ, yusiꞌkwe. Nasa ekajuweꞌsx naꞌwẽ uꞌjuteꞌ, deewaꞌj pkiꞌjiꞌkwe. 36 Athwaꞌj ropa jiꞌphmée uꞌjuteꞌ, ropa ũsiꞌkwe. Uuyaꞌ ũsteꞌ, thegyaꞌ paꞌjiꞌkwe. Karcelte ũsteꞌ, kxteewa thegyaꞌ paꞌjiꞌkwe jĩteꞌ, 37 nasa ew yũusaꞌ naꞌjĩtxna: Idxaꞌ ¿bagaçx wẽena uꞌjutetkaꞌw uyçxa ũꞌ puuç? ¿Bagaçx yũꞌwẽena uꞌjutetkaꞌw tudxwaꞌj ũs? 38 Idxaꞌ ¿bagaçx txãꞌwẽ ekajuweꞌsx naꞌwẽ uꞌjute uyçxatkaꞌw deewaꞌj pkiꞌj? ¿Bagaçx txãꞌwẽ ropa jiꞌphmée uꞌjutetkaꞌw ropawa ũs? 39 ¿Bagaçx ãçaꞌna ũstetkaꞌw thegyaꞌ paꞌj? ¿Bagaçx karcelte ũstetkaꞌw kxteewa thegyaꞌ paꞌj? jĩtxna. 40 Açaꞌ jxkaahsaꞌ naꞌwẽ pasuna: Isath weꞌweꞌ, adx yakhthẽꞌjweꞌsx makwe wala pxthaa ãhmeekwesaçxawa ayte ũstaꞌ txãatx txãꞌwẽ yũusaꞌ adxna puꞌçxsaçxa iꞌkwe txãꞌwẽ yũu jĩna.

41 Txajũꞌ jebu juꞌgu ũssatxiꞌ jxkaahsaꞌ naꞌjĩna weꞌwena: Adx tasxu mtxuteewe, iꞌkweꞌsxaꞌ ewmeeteweꞌsx yãꞌjiꞌkwe. Txãa paꞌga eçxthẽꞌj jĩi eçxthẽꞌj angelesweꞌsx jĩi pheuꞌjni ũsaꞌ infxierno ipx wala kxtee meꞌjwe jĩna jxkaajana. 42 Txãꞌwẽ adx wẽena uꞌjutewa, puuçmeeiꞌkwe. Yũꞌwẽena uꞌjutewa tudxwaꞌj ũsmeeiꞌkwe. 43 Nasa ekajuweꞌsx naꞌwẽ uꞌjutewa, deewaꞌj pkiꞌjmeeiꞌkwe. Ropa jiꞌphmée uꞌjutewa, athwaꞌj ũsmeeiꞌkwe. Ãçaꞌna ũstewa, thegyaꞌ paꞌjmeeiꞌkwe. Saꞌ karcelte ũstewa, kxteewa thegyaꞌ paꞌjmeeiꞌkwe jĩteꞌ, 44 txãaweꞌsxaꞌ naꞌwẽ pasutxna: Idxaꞌ ¿bagaçx wẽena uꞌjutetkaꞌw puuçmée? ¿Bagaçx yũꞌwẽena uꞌjutetkaꞌw tudxwaꞌj ũsmée? ¿Bagaçx ekajuweꞌsx naꞌwẽ uꞌjutetkaꞌw deewaꞌj pkiꞌjmée? ¿Bagaçx ropa jiꞌphmée uꞌjutetkaꞌw athwaꞌj ũsmée? ¿Bagaçx ãçaꞌna ũstetkaꞌw thegyaꞌ paꞌjmée? ¿Bagaçx karcelte ũstetkaꞌw kxteewa thegyaꞌ paꞌjmée? jĩtxna. 45 Açaꞌ jxkaahsaꞌ naꞌwẽ pasuna: Isath weꞌweꞌ, naa nasa pxthaa ãhmeekuẽsatx kĩhte yuhwa puꞌçxmeeiꞌkwe naꞌ adxna puꞌçxsameeçxaiꞌkwe txãꞌwẽ yuu jĩna. 46 Txãa paꞌga ew yũusameꞌ infxierno ipx pçuwaꞌjmeete khẽeyaꞌ uꞌjwetxna, naapkaçxhaꞌ ew yũusaweꞌsxaꞌ bagaçxtewa pçuwaꞌjmée ĩtxi fxiꞌzewaꞌjaꞌs jiꞌphutxna.

Jesusaꞌs ikhwaꞌjaꞌs puutx weꞌweni

(Mr 14.1-2; Lk 22.1-2; Jn 11.45-53)

26 Jesusaꞌ txãꞌwẽ ptaꞌsxna jxãꞌjçxaꞌ, txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxi naꞌjĩnak weꞌwe:

2 —Iꞌkweꞌsxaꞌ jii iꞌkwe Paskua fxiesta ãjxaꞌ eꞌz ençxáa yãꞌj peejxaꞌ, açaꞌ txãa enteꞌ Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌs uweçxa dukhni yuuna kluuskhẽ aꞌkxçxa ikhkahn jĩk.

3 Txãa entey sacerdote npiiçthẽꞌjweꞌsx, ley kaapiyaꞌjsaweꞌsx, judiu nthẽꞌjsaweꞌsxaꞌ pkhaakhetx sacerdote npiiçthẽꞌj Kaifxas yat patxute, 4 saꞌ txãaweꞌsx pweꞌsx puutx weꞌwetx nasa jiyunimeete paaçte Jesusaꞌs uweçxa ikhyaꞌ. 5 Txãasatx fxiesta ente yuꞌ txãꞌwẽ ikhyaꞌmée puutx weꞌwe nasa wala suskahmen.

Aceite paꞌgasaꞌs teeçx uꞌy Jesus dxikthekhẽ awni

(Mr 14.3-9; Jn 12.1-8)

6 Txãa ensuꞌ Jesusaꞌ Betania çxhabte Simon wãꞌjy weeju katxhisa yattek ũsuꞌ. 7 Açaꞌ teeçx uꞌy utxaana kũjk aceite wẽt putasaꞌs fxraskote uta awniisa wala paꞌgasaꞌs atçxa. Saꞌ Jesus kaçxçxa uꞌpteꞌ, txajx dxikthekhẽk jxuka aw. 8 Txãꞌwẽ yũuniꞌs Jesus yakh uꞌjusaweꞌsx uyçxaꞌ, naꞌjĩnatx ũusçxa weꞌwe:

—¿Txakwe yujaꞌ wala psuwmanx? 9 Txãꞌwẽ yũupkaçxte wejxwa paꞌgate txweyçxa txãa vxyuꞌs puuplesatx peeswaçneꞌ wejx ew yuꞌ jĩteꞌ, 10 Jesus wẽseꞌjçxaꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—¿Kĩjkwe kuçx susuꞌ naa uꞌyaꞌs? Naꞌwẽ yũunisaꞌ psuwnisameꞌ. 11 Puuplesaꞌ bagaçxtewa iꞌkweꞌsx yakh nes yuutxna. Nawa adxaꞌ iꞌkweꞌsx yakh nes yuuwaꞌjsameeth. 12 Naa uꞌy adx kakwekhẽ aceite wẽt putasaꞌs awku, nawa adx uute pedaawaꞌjaꞌs pheuꞌjnaçxáak txãꞌwẽ yũu. 13 Isath weꞌweꞌ: Naa kiwete mtee mteewa Dxus yuweꞌs ptaꞌsxna pekũhsaꞌ naa uꞌy txãꞌwẽ yũuniꞌswa jaꞌda ptaꞌsxni yuuna peçxkanamée jĩk.

Jesusaꞌs preesuꞌjwaꞌjaꞌs Judas ũus yaakxni

(Mr 14.10-11; Lk 22.3-6)

14 Txajũꞌ Jesus yakh uꞌjusa docesateweꞌsx Judas Iskariote yaasesaꞌ sacerdote npiiçthẽꞌjweꞌsx yakh puutx weꞌweyaꞌ uꞌjçxa 15 txãaweꞌsxtxi naꞌjĩk:

—Jesusna uweçxa dukhteꞌ ¿maz deweekiꞌkwe? jĩteꞌ, txãaweꞌsxaꞌ treinta vxyutx deweyaꞌ neeyũu. 16 Txajũꞌ Jesusaꞌs maꞌwẽ yũuçxa txãaweꞌsx kusete dukhyaꞌ ãjawaꞌjaꞌs wala pakwek.

Jesusaꞌ docesaweꞌsx yakh nmeh ũꞌni

(Mr 14.12-25; Lk 22.7-23; Jn 13.21-30; 1 Ko 11.23-26)

17 Pan lewadura jiꞌphmée ũꞌni fxiesta en ãjaçteꞌ, Jesus yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ txajx tasxte utxaaçxa naꞌwẽtx pẽjx:

—Paskuate ũꞌwaꞌjaꞌs ¿mteega pheuꞌj jxthãasuꞌ? jĩteꞌ, 18 naꞌwẽk jxkaah:

—Jerusalenna meꞌjwe, kxtee teeçx piçthẽꞌjaꞌs jii iꞌkwe txãꞌsna naꞌjĩneꞌkwe: Kweꞌsxtxi kaapiyaꞌjsaꞌ naꞌjĩnak yuwe kaah: Adx uuwaꞌj en utxaak, açaꞌ iidx yatte Paskuaꞌs yuꞌskhẽwyaꞌwath adx yakh uꞌjusaweꞌsx yakh jĩneꞌkwe jĩteꞌ, 19 txãa yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ Jesus jxkaahniꞌs kxtey yuutx, saꞌ ũꞌwaꞌjaꞌs pheuꞌjtx.

20 Txajũꞌ jxuka çxhiꞌdxiçteꞌ, Jesusaꞌ docesaweꞌsx yakh kaçxku mesate ũꞌyaꞌ. 21 Saꞌ ũꞌna uꞌpçxaꞌ, naꞌwẽk weꞌwe:

—Isath weꞌweꞌ, iꞌkweꞌsx yakh uꞌjusa teeçxsaꞌ adxaꞌs açesaweꞌsx kusete dukhyaꞌwaꞌ jĩteꞌ, 22 txãaweꞌsxaꞌ wala nxusçxa paapẽjxtxi teeçx teeçxçxah:

—¿Adx maꞌth? jĩna. 23 Açaꞌ Jesusaꞌ ptaꞌsxku:

—Maa txãꞌwẽ adx yakh jaꞌdaçxah kuseꞌs akhena plaatukhẽ txãa txãꞌwẽ adxaꞌs açesaweꞌsx kusete dukhwaꞌjsaꞌ. 24 Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌ maꞌwẽ uuwaꞌjsatewa Dxus librute ptaꞌsxiꞌk txãꞌsaꞌ kxtey yuuyaꞌwaꞌ. Nawa adxaꞌs açesaweꞌsx kusete dukhsaꞌ ¡seenaꞌ yuh nxuste khẽjena! Txãa piçthẽꞌjaꞌ naa kiwete wejx yuuwa upxmeewaçneꞌ wejx ew yuꞌ jĩteꞌ, 25 Judasaꞌ pẽjxku:

—Meeçxaꞌ ¿adxwáꞌntkakx? jĩteꞌ, Jesus pasçxaꞌ:

—Idxíig jĩk.

26 Ũꞌna uꞌpçxaꞌ, Jesusaꞌ panaꞌs jxpaꞌganaꞌwa Dxusaꞌs weçxaçxa peꞌltedek, saꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxi ũsuꞌsku naꞌjĩna:

—Mẽꞌwe, naa panaꞌ adx kakwe naꞌwẽsaꞌ jĩçxaꞌ, 27 wasoꞌswa jxpaꞌganaꞌwa Dxusaꞌs weçxaçxa txãaweꞌsxtxi ũsku naꞌjĩna:

—Jxukaysa mtudxwe naa wasoteweꞌsxaꞌs. 28 Naa wasoteweꞌsxaꞌ adx ee naꞌwẽsaꞌ. Dxusaꞌ maazkuẽesa pkaltxiwa khũkhçxa nweꞌwewaꞌjaꞌs vxitku, nawa adx eeaꞌs pkawçxa yuuçxáak txãꞌwẽ nweꞌwewaꞌjaꞌs vxit. 29 Nawa naꞌjĩꞌth naꞌ: ãçxhũyãꞌjaꞌ peena yuꞌ tudxmeꞌnja naa uwa yuꞌaꞌs, naasáa adx Tata jxkaahwaꞌj enteçxáa yãꞌj kiꞌ iꞌkweꞌsx yakh pkhaakheçxa tudxiꞌnja jĩk.

Pedro ĩsxiiwaꞌjaꞌs Jesus ptaꞌsxni

(Mr 14.26-31; Lk 22.31-34; Jn 13.36-38)

30 Txajũꞌ Dxusna weçxana memna jxãꞌjçxaꞌ, uꞌjtx Oliwos thãꞌj vxiçna. 31 Açaꞌ kxtee paꞌjçxaꞌ, Jesusaꞌ naꞌjĩnak weꞌwe:

—Naa kusteꞌ iꞌkweꞌsx jxukaysa adxçxáana nvxihtçxa txuteeneꞌkwe. Txãa paꞌgatey txãꞌwẽ yũuwaꞌjaꞌs Dxus librute naꞌjĩꞌk: Piisxáa-thegsaꞌs ikhteꞌ, piisxáꞌ jxuka ũphuutxna jĩꞌk. 32 Nawa adxaꞌ uuçxawa kiꞌ ĩtxi yuuçxaꞌ iꞌkweꞌsx yaçte uꞌjweꞌnja Galilean jĩteꞌ, 33 Pedroꞌ naꞌwẽk pas:

—Makwe vxite yuꞌ idxçxáana nvxihtçxa txuteetewa, adx yuꞌ txãꞌwẽ yũumeꞌnja jĩteꞌ, 34 Jesus pasçxaꞌ:

—Isath weꞌweꞌ, naa kuste atalx weꞌwemeyna idxaꞌ Jesusaꞌs jiimeeth jĩna tekh us ĩsxiijaneꞌga jĩteꞌ, 35 Pedroꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Makwe idx yakh jaꞌdatey uuwaꞌjmaꞌk kaseh, nawa idxaꞌs jiimeeth jĩna yuꞌ ĩsxiimeꞌnja.

Açaꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsx jxukaysa txãꞌwẽçxaçxáatx weꞌwe.

Jesusaꞌ Geçemanite Dxus yakh puutx weꞌweni

(Mr 14.32-42; Lk 22.39-46)

36 Txajũꞌ Jesusaꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsx yakh Geçemaní yaasesate paꞌjçxaꞌ, naꞌwẽk weꞌwe:

—Ayte mkaaçxwe, naapkaçxhaꞌ adxaꞌ Tata yakh puutx weꞌweyaꞌ uꞌjweçthu jĩçxaꞌ, 37 Pedro vxiteꞌ Zebedeo nçxiꞌk eꞌzsatx peꞌjçxak uꞌj. Saꞌ ũuste wala nxus ũusutheteꞌ, naꞌjĩk:

38 —Txakwe wala pxthaa yuuçxa uuwaꞌjaꞌs yajkxteꞌ, wala nxus yujaꞌ. Açaꞌ iꞌkweꞌsxaꞌ aytee neeyũuçxa dehmée jxpaꞌyakx meꞌpwe adx naꞌwẽy jĩçxaꞌ, 39 Jesusaꞌ jxuꞌjmée uꞌjçxaçxáa txkaa pkipha weteçxa Dxus yakh puutx weꞌwek naꞌjĩna:

—Tata, idxaꞌs ewuweçxteꞌ, adxaꞌs meen nweꞌwe txakwe wala pxthaa yuuwaꞌjaꞌs jxpaꞌgakahmen. Nawa adx jxthãasni yuꞌsaꞌ kxtey yuumeeçxawa, iidx jxthãasniçxáꞌs kxtey meen yũu.

40 Txajũꞌ Jesusaꞌ kiꞌ sxawedku Pedroweꞌsx tasxtey, saꞌ dehna ũste uyçxaꞌ naꞌwẽk weꞌwe Pedroꞌs:

—Adx yakh jxpaꞌyakx dehmée ũsyaꞌ ãjameewáꞌkwe teeçx oraçxáawa. 41 Ewmeete weteyaꞌmée jxpaꞌyakx dehmée meꞌpwe Dxus yakh puutx weꞌwena. Iꞌkweꞌsxaꞌ ũusuh yuꞌ çxhãçxhaiꞌkwe yaakiꞌ, nawa iꞌkweꞌsx kakwe yuꞌ çxhãçxhaçmeꞌ kxtey yuuyaꞌ.

42 Txajũꞌ Jesusaꞌ kiꞌkin uꞌjçxaꞌ, naꞌjĩnak Dxus yakh puutx weꞌwe:

—Tata, txakwe wala pxthaa yuuwaꞌjaꞌs yuꞌpthejxaꞌ ewuweçxmeeteꞌ, iidx jxthãasni kxtey yuuwaççxáa ewna jĩçxaꞌ, 43 Pedroweꞌsx tasxte kiꞌ sxawedçxaꞌ, txãaweꞌsx yafx çxhãçxhameete kiꞌ dehna ũstek uy. 44 Saꞌ nyafxíi naꞌwẽyçxáa weꞌweçxa tekh uswa kiꞌ uꞌkh, Dxus yakh puutx weꞌweyaꞌ. 45 Txãꞌwẽ yũuçxak Pedroweꞌsx tasxna sxawedna kũhçxaꞌ, naꞌwẽ weꞌwe:

—Ãçxh yuuçxáꞌ mdejxujíiwe jxkaaseyaꞌ. Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌs pkalsaweꞌsx kusete dukhwaꞌj en ãjk. 46 Açaꞌ kiiteçxa uꞌjwega. Adxaꞌs açesaweꞌsx kusete dukhwaꞌjsaꞌ yujxãꞌjaꞌ jĩk.

Jesusaꞌs preesuꞌjni

(Mr 14.43-50; Lk 22.47-53; Jn 18.2-11)

47 Jesus kxtee weꞌwena nee ũsiyna, Judasaꞌ paꞌkh. Txãꞌ docesateweꞌsxíiçxáak yuꞌ. Açaꞌ txãa yakh nasa wala kuh paꞌjtx kçxilx vxiteꞌ fxtũ atçxa. Txãaweꞌsxaꞌ sacerdote npiiçthẽꞌjweꞌsx vxiteꞌ judiu nthẽꞌjsaweꞌsx jxkaahnisatx yuꞌ. 48 Judasaꞌ naꞌjĩnaga yuꞌkxweꞌweçxa peꞌjna yuwéꞌ Jesusaꞌs tudkahn:

—Maꞌsna dxiꞌpte adx weçxaꞌnja txãꞌsna tudçxa jxũna uꞌjweneꞌkwe jĩnaga weꞌwe.

49 Txãasak Jesus tasxte utxaaçxa naꞌwẽ weꞌwe:

—Kweꞌsxtxi jxpeꞌjsa jĩnaꞌwa weçxak.

50 Açaꞌ Jesusaꞌ naꞌjĩk:

—Namiku, ¿kĩjxaꞌ yuhga? jĩçpkaçxhaꞌ, tudtxi jxũna uꞌjyaꞌ.

51 Txãꞌwẽ tuduçpkaçxhaꞌ, Jesus yakh piꞌkxna uꞌjusa teeçxsaꞌ kçxilxaꞌs jxkuutxiꞌjçxa sacerdote npiiçthẽꞌjaꞌs selpisáa thũꞌwẽꞌs spẽꞌthku. 52 Açaꞌ Jesusaꞌ weꞌwek:

—Iidx kçxilxaꞌs mjxaaw. Txãꞌwẽmeꞌ, jxukay maawa kçxilxuh puiisaꞌ, kçxilxteyçxáa uuwaꞌjsataꞌ. 53 Adx Tataꞌs maazkuẽe angelesweꞌsxwa adxna nweꞌwewaꞌjsa pẽjxteꞌ, kxtey yuuna sũjuꞌçmeewáꞌga. 54 Txãꞌwẽ pẽjxteꞌ, kxtey yuuyujuna, nawa Dxus libruteꞌ nyafxiitey ptaꞌsxni yãꞌkh yuꞌ ãçxh naꞌwẽ tuduçtaꞌ txãꞌ kxtey yuukahn, açaꞌ nweꞌwewaꞌjsa pẽjxmeꞌnja.

55 Txãꞌjĩçxaꞌ tudsatxku weꞌwe:

—Adxaꞌ pesweethas iꞌkwe adxaꞌs tudxaꞌ kçxilx petx fxtũ atçxa paꞌj. Adxaꞌ kaapiyaꞌjyaꞌ een isath dxuus yatte iꞌkweꞌsx ksxavxyte nes yuꞌ. Nawa txagaçxhíi yuꞌ tudmeeiꞌkwe. 56 Nawa Dxus yuwe ptaꞌsxsaweꞌsx fxiꞌjçxa nvxiitni kxtey yuukahnçxáa txãꞌwẽ yuuçaꞌ jĩk. Naapkaçxhaꞌ Jesus yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ txãꞌsçxáana nvxihtçxa jxuka ũphna uꞌjtx.

Kaifxas tasxte Jesusaꞌs kuutxaꞌjni

(Mr 14.53-65; Lk 22.54-55, 63-71; Jn 18.12-14, 19-24)

57 Açaꞌ Jesusaꞌs tudçxa jxũna uꞌjtx sacerdote npiiçthẽꞌj Kaifxas tasxte. Kxteeaꞌ ley kaapiyaꞌjsa vxiteꞌ judiu nthẽꞌjsaweꞌsx txãaweꞌsxtxi pkhaakheçxa ũs yuꞌ. 58 Açaꞌ Pedroꞌ eꞌste jxuꞌj neeyũuçxak yuhna ũsuꞌ, sacerdote npiiçthẽꞌj yat patxute uꞌkapkaçx, saꞌ kxtee policiaweꞌsx yakh kaçxçxa neeyũuk kĩh yũutewa uyyaꞌ.

59 Naapkaçxhaꞌ sacerdoteweꞌsx, judiu nthẽꞌjsaweꞌsx vxiteꞌ jxukay kxtee pkhaakheçxa ũssaweꞌsxaꞌ Jesusaꞌs kiikheꞌjyaꞌ sũhçxa kĩhçxáawa ĩsxiiwaꞌjsa pakweꞌtx. 60 Makwe nasa maazkuẽesa kĩhçxáawa ptaꞌsxna kũhtewa, ĩsxiiniçxáak kasejeꞌ. Nawa nmehteꞌ eꞌz nasa ĩsxiisa kũhçxa naꞌwẽtx ptaꞌsx:

61 —Naa piçthẽꞌjaꞌ naꞌjĩꞌk: Adxaꞌ naa dxuus yataꞌs pẽtxçxa tekh enteꞌ kiꞌ txajaꞌnja jĩꞌk jĩna ptaꞌsxteꞌ, 62 sacerdote npiiçthẽꞌjaꞌ kiiteçxa Jesusaꞌs naꞌwẽk weꞌwe:

—¿Kĩh yũuçxaga maꞌwẽçxáawa pasuꞌçmée? Meeçxaꞌ ¿isa yuh txãꞌjĩwáꞌnta? jĩtewa, 63 Jesusaꞌ pasmeꞌ. Açaꞌ sacerdote npiiçthẽꞌjaꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Dxus ĩtxisa dxiꞌpte jurãyçxa isasaçxáꞌs mpeetaꞌsx. Idxaꞌ ¿Kristo Dxus Nçxiꞌk dxihgáꞌ? jĩteꞌ, 64 Jesus pasçxaꞌ:

—Idxaꞌ isag weꞌweꞌ. Adxaꞌ iꞌkweꞌsxtxi naꞌjĩꞌth naꞌ: Dxus Nçxiꞌk Nasa Yuusaꞌs uyuuneꞌkwe Dxus pukate kaçxçxa uꞌpte saꞌ cieluju tãaph pxãhte kĩjaçtewa uyuuneꞌkwe jĩteꞌ, 65 sacerdote npiiçthẽꞌjaꞌ ũusaçxaçxa peekx athni ropaꞌs sudek naꞌjĩna:

—Naa piçthẽꞌjaꞌ txajx yuweju yuu açeweꞌwek Dxusaꞌs, açaꞌ ¿kĩjxaꞌçxáa testigo jwee pejiikxthaꞌw? Txajx açeweꞌweniꞌs iꞌkweꞌsxíiwa wẽseꞌjiꞌkwe. 66 Saꞌ ãçxhaꞌ ¿maa sũjuꞌkwe? jĩteꞌ, txãaweꞌsxaꞌ naꞌwẽtx pas:

—Txãꞌ yuuwesaꞌ, txãa paꞌga ikhwaꞌj yuuna jĩtx.

67 Txajũꞌ Jesus dxiꞌpte fxneꞌsx avxythethçxa uyiitx, açaꞌ vxiteꞌ dxiꞌptetx ukaꞌka naꞌjĩna:

68 —Idxaꞌ Kristo dxihçxaꞌ, mjiyu kimga dxiꞌpte ujka.

Jesusaꞌs jiimeeth jĩna Pedro weꞌweni

(Mr 14.66-72; Lk 22.56-62; Jn 18.15-18, 25-27)

69 Txãꞌwẽ yuuçpkaçxhaꞌ, Pedroꞌ ekaju patxutek kaçxçxa uꞌpuꞌ. Açaꞌ teeçx knaꞌsa selpisáa utxaana kũhçxa naꞌwẽk weꞌwe:

—Idxwa Jesus Galileajuweꞌsx yakh uꞌjusag jĩteꞌ, 70 Pedroꞌ jxukaysa dxiꞌpte:

—Iꞌkwe weꞌweniꞌs jiimeeth jĩnak ĩsxii.

71 Txajũꞌ Pedroꞌ vxitxte kasehna uꞌjweçpkaçxhaꞌ, vxite knaꞌsa selpisaawa uyçxaꞌ kxtee ũssatx naꞌwẽk ptaꞌsx:

—Naa piçthẽꞌjwa Nasaretteweꞌsx Jesus yakh uꞌjute uythu jĩteꞌ, 72 Pedroꞌ kiꞌ ĩsxiik jurãyna:

—Txãa piçthẽꞌjaꞌs adxaꞌ jiimeeth jĩk.

73 Txaçxmeynaçxáa kxtee ũssaweꞌsx Pedro tasxte utxaaçxa naꞌwẽtx weꞌwe:

—Isa, ĩsxiimée idxwa txãaweꞌsx yakh uꞌjusag. Txãꞌwẽçxaíi iidx weꞌweniꞌ peedameꞌ jĩteꞌ, 74 kiꞌ jurãyçxa naꞌwẽk weꞌwe:

—Txãa piçthẽꞌjaꞌs jiimeeth, isa Dxus uyte.

Txãꞌjĩna ũspkaçxhaꞌ, atalx weꞌwek. 75 Açaꞌ Pedroꞌ yajkxku Jesus naꞌjĩna weꞌweniꞌs: Atalx weꞌwemeyna, idxaꞌ tekh us ĩsxiijaneꞌga jiimeeth jĩniꞌs. Txãꞌs yajkxçxaꞌ, Pedroꞌ eka kasehçxa seenaꞌ wala nxusna ũꞌnek.

Jesusaꞌs Pilato kusete dukhni

(Mr 15.1; Lk 23.1-2; Jn 18.28-32)

27 Txajũꞌ khikhyna sẽjeçteꞌ, sacerdote npiiçthẽꞌjweꞌsx vxiteꞌ judiu nthẽꞌjsaweꞌsx txãaweꞌsxaꞌ puutx weꞌwetx Jesusaꞌs kiikheꞌjyaꞌ. 2 Saꞌ tudçxa jxũna uꞌjtx neꞌjweꞌsx Poncio Pilato tasxte kuutxaꞌjyaꞌ.

Judas uuníi

3 Jesusna kuuweꞌjsa Judasaꞌ Jesusaꞌs ikhwaꞌj vxitniꞌs jiyuçxaꞌ, iiméh wala nxusku. Txãꞌwẽ yũumeewaçaꞌ ewneꞌ yuꞌ sũhçxa treinta vxyutxiꞌ kaasxweduꞌjyaꞌ uꞌkh sacerdoteweꞌsx vxiteꞌ judiu nthẽꞌjsaweꞌsx tasxna naꞌjĩna:

4 —Adxaꞌ ãhmeeth yũu, txãꞌwẽ piçthẽꞌj kĩhtewa yuuwemeesaꞌs ikhkahn kuuweꞌphaꞌga jĩteꞌ, txãaweꞌsxaꞌ naꞌwẽtx pas:

—Kweꞌsxaꞌ ¿jiitkaꞌwáꞌ? Txãꞌwẽ yũusa idx jiineꞌga jĩçxa jxpaꞌgameeteꞌ, 5 Judasaꞌ txãa vxyuꞌs dxuus yatte wãatahnaꞌwa uꞌjçxa yaꞌjythujkku.

6 Txãꞌwẽ yũuteꞌ, sacerdoteweꞌsxaꞌ txãa vxyuꞌs pkhakhçxa naꞌwẽtx puutx weꞌwe:

—Naa vxyuꞌs ofxreda kajate akhyaꞌ ãjameꞌnjaꞌw. Txãꞌwẽmeꞌ, nasaꞌs kiikheꞌjni vxyuaꞌ naa paꞌga jĩçxaꞌ, 7 txãa vxyuju mitxh umsáa kiweꞌstxi wey, nasa ekajuweꞌsx paꞌjçxa uusaatx pedaawaꞌj. 8 Txãa paꞌga ãçxpkaçx txãa kiweꞌ ee pkawnisa kiweꞌ jĩꞌtx. 9 Açaꞌ Dxus yuwe ptaꞌsxsa Jeremias weꞌweni kxtey yuuk. Txãꞌ naꞌwẽk weꞌwe: Israelweꞌsx makweteneꞌta txweyyaꞌ puutx weꞌwe txãa treinta vxyuꞌs jxpaꞌgaçxatx 10 mitxh umsáa kiweꞌs wey, Dxusaꞌ adxaꞌs jxkaakh kiwe weykahn txãꞌsaꞌ kxtey yuutx jĩnak fxiꞌj.

Jesusaꞌs Pilato pẽyni

(Mr 15.2-5; Lk 23.3-5; Jn 18.33-38)

11 Jesusaꞌ neꞌjweꞌsx tasxte jxũna uꞌjnik yuu, açaꞌ txãꞌ naꞌjĩnak pẽjx:

—Idx wáa txãꞌwẽ judiuweꞌsxtxi jxkaahsaneꞌga jĩteꞌ, Jesus pasçxaꞌ:

—Idxaꞌ isag weꞌweꞌ. Adxaꞌ txãꞌwẽsaíith jĩk.

12 Txajũꞌ sacerdoteweꞌsx vxiteꞌ judiu nthẽꞌjsa txãaweꞌsxaꞌ Jesusaꞌs ewmeesag jĩna weꞌweteꞌ, Jesusaꞌ pasuꞌçmeꞌ. 13 Açaꞌ Pilatoꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Idxaꞌs naꞌwẽtx kĩhtewa jxuka ewmeesaꞌ jĩna yuwe ũsuꞌ açaꞌ wẽseꞌjeçmeewáꞌga jĩtewa, 14 Jesusaꞌ kĩhwa pasmeꞌ.

Jesusaꞌs ikhwaꞌj vxitni

(Mr 15.6-20; Lk 23.13-25; Jn 18.38–19.16)

Txãꞌwẽ pasmeeteꞌ, neꞌjweꞌsxaꞌ maꞌwẽ yũuyaꞌçxáa yuhwa ãjameeçxaꞌ, naꞌwẽ yũuyaꞌk yajkx. 15 Fxiesta ensuꞌ neꞌjweꞌsxaꞌ teeçx preesu txhweeteꞌk maꞌsna nasa pẽyitxna txãꞌsna. 16 Açaꞌ txãa fxiesta ensuꞌ teeçx preesu jxtuhthesa ũsuꞌk Barabas yaasesa. 17 Kxajk Pilatoꞌ naꞌjĩna pẽjx txãaweꞌsx pkhaakheçxa ũssatx:

—Iꞌkweꞌsxaꞌ ¿kimnakwe txhweete jxthãasuꞌ? ¿Barabasnaꞌ, meeçxaꞌ Kristo jĩꞌiꞌkwe txãꞌsna wáa kaatxhweeteꞌjeꞌnja?

18 Txãꞌwẽ Jesusaꞌs ahçeçxa txajx tasxte dukhtewa jiyuçxak txãꞌjĩ.

19 Pilatoꞌ jxkaahna uꞌpnite uꞌpteꞌ, txajx nyuaꞌ naꞌjĩnaga yuwe kaah: Txãa piçthẽꞌj yuuwemeesa yakhaꞌ kuçx yuumeena. Txãꞌwẽmeꞌ, ãçxh kus iiméh seenaꞌ ũukhũukh ksxaꞌwthu txãa piçthẽꞌj maꞌwẽ yũuwaꞌjsatewa.

20 Txãꞌjĩna ptaꞌsxtewa, sacerdoteweꞌsx vxiteꞌ judiu nthẽꞌjsa txãaweꞌsxaꞌ nasatx knaytxi yuꞌkxweꞌweçxa, txãꞌwẽ Barabasaꞌs txhweeteçxa Jesusaꞌs kiikheꞌjwaꞌjaꞌs pẽykahn. 21 Txãꞌwẽtewa, neꞌjweꞌsxaꞌ kiꞌ pẽjxku naꞌjĩna:

—Naa eꞌzsatxiꞌ iꞌkweꞌsxaꞌ ¿maꞌsnakwe kaatxhweeteꞌj jxthãasuꞌ? jĩteꞌ, txãaweꞌsxaꞌ naꞌwẽtx pas:

—Barabasna metxhwete jĩteꞌ, 22 Pilato weꞌweçxaꞌ:

—Barabasaꞌs txhweeteçxaꞌ, naa Jesusaꞌs Kristo jĩꞌiꞌkwe txãꞌsaꞌ ¿kĩh yũutka? jĩteꞌ, jxukaysa pasçxaꞌ:

—Kluuste mkaafxuçuꞌj jĩꞌtx.

23 Açaꞌ Pilatoꞌ naꞌwẽk pẽjx:

—¿Kĩhga ewmée yũu? jĩteꞌ, txãaweꞌsxaꞌ kiꞌ sus weꞌweçxaꞌ:

—Kluuste mkaafxuçuꞌj jĩꞌtx.

24 Txajũꞌ Pilatoꞌ kĩhwa yũuyaꞌ ãjanimeeteçxáa nasaꞌ jweeíiçxáa seenaꞌ wala susteꞌ, yuꞌ jxũukaahçxa nasaa dxiꞌpte txajx kusetx kweeçxak naꞌjĩna:

—Naa piçthẽꞌj kĩhtewa yuuwemeesaꞌs ikhniꞌs adxaꞌ yuuwemeesath. Txãꞌsaꞌ iꞌkweꞌsx pasuneꞌkwe jĩteꞌ, 25 nasa jxukaysa weꞌweçxaꞌ:

—Txãꞌsaꞌ kweꞌsx luuçx yãꞌjçxa jxuka paswaꞌjsathaꞌw jĩꞌtx. 26 Txajũꞌ Pilatoꞌ kaatxhweeteꞌkh Barabasaꞌs, nawa Jesusaꞌs kaapeçxukweꞌjçxa kluuste fxuçkahn dukhku.

27 Txãꞌwẽ yũuteꞌ, soldauweꞌsxaꞌ neꞌjweꞌsx uꞌpnite kaꞌgaꞌjçxa, soldauweꞌsx jxukaysatx paꞌyaçxa Jesusaꞌs jxuka kxtadçxatx yuju. 28 Txajũꞌ ksũupiꞌjçxa atxh behsatx kaatheꞌj. 29 Saꞌ çhũçhaꞌs korona naꞌwẽ vxitçxa dxikthete kiꞌptxi. Paçu kuseju yuꞌ, fxtũu zuzkuẽtx kaatuꞌj. Txãꞌwẽ yũuçxatx txajx tasxte peejxũkwe:

—Judiuweꞌsxtxi jxkaahsath jĩꞌneꞌga jĩna weeçxna. 30 Saꞌ fxneꞌsx avxythethna fxtũꞌs kusaꞌjçxa, dxikthegatx pekweꞌkwe. 31 Txãꞌwẽ Jesusaꞌs weeçxna jxãꞌjçxaꞌ, txãa atxh behsaꞌs ksũupiꞌjçxa Jesus ropaꞌs kiꞌ kaatheꞌjtx. Txãꞌwẽ yũuçxatx kluuskhẽ fxuçyaꞌ jxũna uꞌj.

Jesusaꞌs kluuste fxuçni

(Mr 15.21-32; Lk 23.26-43; Jn 19.17-27)

32 Txajũ kasehna uꞌjweççxaꞌ, teeçx piçthẽꞌj Cirenejũweꞌsx Simon yaasesa yakhtxi puꞌjykhẽw. Saꞌ Jesus yakhni kluusaꞌs txãꞌsnatx kxaakheꞌj.

33 Txãꞌwẽ yũuçxatx paꞌj teeçx ahte Golgota yaasesate. Txãa yuꞌ Uusá Dxikthé Dxiꞌthçxáasa jĩniꞌ. 34 Kxteeaꞌ vxinote yaasaꞌs awçxatx Jesusaꞌs yus wẽe. Nawa txãꞌsaꞌ yuwete isaçxaçxáa tudxmeꞌ.

35 Kluuskhẽ aꞌkxçxaꞌ, soldauweꞌsxaꞌ swerte kaahtx Jesus athni ropaꞌs maa soldau knaytewa jiyuyaꞌ. Dxus yuwe ptaꞌsxsaꞌ naꞌjĩnak weꞌwe txãꞌ kxtey yuuk: Swerte kaahçxa adx ropaꞌs txudeedetx txãaweꞌsx pweꞌsx jĩnak weꞌwe. 36 Txãꞌwẽ yũuçxatx kxtee thegna kaçx. 37 Saꞌ txajx dxikthé kakwey fxiꞌjçxa kiꞌptxi kĩh yũusate ikhçxawa naꞌjĩna ptaꞌsxna: Naaíi Jesus Judiuweꞌsxtxi Jxkaahsaꞌ jĩnak fxiꞌjni yuꞌ.

38 Saꞌ Jesus pukakhẽ pdxiꞌptxi eꞌz pesweetx kiꞌpni yuu kluuskhẽ. 39 Açaꞌ kluus tasxuy uykhẽwsaꞌ naꞌjĩnatx wẽesxuꞌ dxiktheetx kaawũhna:

40 —Dxuus yataꞌs pẽtxçxa tekh enteꞌ kiꞌ kiissathẽꞌj, idxaꞌ yaꞌmenweꞌwe. Dxus Nçxiꞌk dxihçxaꞌ, kluusuh msaꞌj jĩꞌtx.

41 Txãꞌwẽy sacerdoteweꞌsx, ley kaapiyaꞌjsaweꞌsx, fxariseoweꞌsx, vxiteꞌ judiu nthẽꞌjsaweꞌsx txãaweꞌsx pweꞌsx naꞌjĩnatx weeçx weꞌweꞌ:

42 —Vxite yuutxiꞌ nweꞌwek, nawa peekíi yuꞌ yaꞌnweꞌweyaꞌ ãjaꞌçmeꞌ. Israelweꞌsxtxi Jxkaahsa dxihçxaꞌ, kluusuh saꞌjana aç yuuçxáa ĩsxiijaꞌçmeega sũjuꞌnjaꞌw. 43 Dxus Nçxiꞌkthu jĩꞌk naꞌ Dxusnaneꞌ neeweꞌweꞌ, açaꞌ txãꞌsaꞌ ãçxhíi Dxusaꞌ nweꞌwena, nweꞌweyaꞌ ãjaçxa yuꞌ jĩꞌtx. 44 Açaꞌ kluuskhẽ fxuçni kiꞌpnisa peswée yuhwa wẽesxu puꞌçxhiꞌtx.

Jesus uuníi

(Mr 15.33-41; Lk 23.44-49; Jn 19.28-30)

45 Txajũꞌ ẽepxãh walajũjx çxhiꞌdxçxa kusuçte las trestepkaçxku çxhiꞌdx naa kiwete jxuka. 46 Açaꞌ las tres ãjaçpkaçxhaꞌ, Jesusaꞌ naꞌjĩnak sus weꞌwe:

—Eli, Eli, ¿lama sabaktani?—txãꞌ naꞌjĩniꞌ: Adx Dxusgu saꞌ ¿mjĩi paꞌgaga adxaꞌs thegmée nvxiht? jĩniꞌ.

47 Açaꞌ kxtee ũssaꞌ txãꞌjĩniꞌs wẽseꞌjçxaꞌ, naꞌwẽtx weꞌwe:

—Dxus yuwe ptaꞌsxsa Eliasaꞌs paꞌyaçaꞌ jĩꞌtx.

48 Naapkaçxhaꞌ teeçxsaꞌ wuwuuna uꞌjçxa esponjaꞌs vxino puste akhçxa fxtũu vxiçte kiꞌpçxa yuwete utxak çxazxakahn. 49 Nawa vxite yuꞌ naꞌjĩꞌtx:

—Kuçx yuunu. Aan Elias paꞌjana nweꞌweyaꞌ jĩꞌtx.

50 Txajũꞌ Jesusaꞌ kiꞌ seenaꞌ sus weꞌweçxaꞌ uuk. 51 Naapkaçxhaꞌ dxuus yatte txudenisa liensu pesath aꞌkxnisaꞌ puupxãjkhẽ sutek kute ẽeju kiwete kĩh. Naapkaçxhaꞌ ehdwa çxhãçxha uꞌtheꞌ, penxa yuhwa upetx, 52 açaꞌ uusaaweꞌsx pedaní kafxwa phaateteꞌ, Dxusna jxpaꞌgaçxa uusaaweꞌsxaꞌ kiꞌ ĩtxi yuutx. 53 Açaꞌ Jesus uuçxawa kiꞌ ĩtxi yuuniijũꞌ txãaweꞌsxaꞌ pedaní kafxu kasehçxa Jerusalente uꞌkateꞌ, maazkuẽesawa uytxi.

54 Txajũꞌ kxtee Jesusna jxpaꞌyakx thegna ũssaweꞌsx vxiteꞌ soldau kpiitan txãaweꞌsxaꞌ wala ũukhtxi ehd uꞌjna vxiteꞌ kĩhwa seenaꞌ yũuniꞌs uyçxa. Saꞌ naꞌwẽtx weꞌwe:

—Isa, naa piçthẽꞌjaꞌ Dxus Nçxiꞌk yuh yuꞌga jĩꞌtx.

55 Kxteeaꞌ kuh uꞌytxi ũsuꞌ jxuꞌju thegna, txãaweꞌsxaꞌ Jesusna selpiina uꞌjusatx yuꞌ Galileajũjx yuusa. 56 Txãaweꞌsx ksxavxyteꞌ Maria Magdalena, vxite Maria Jakobo Jose njĩꞌj, vxiteꞌ Zebedeo nyu txãaweꞌsxtxi yuꞌ.

Jesusaꞌs pedaní

(Mr 15.42-47; Lk 23.50-56; Jn 19.38-42)

57 Kusna kĩjaçteꞌ, teeçx piçthẽꞌj wala jiꞌphsa Jose yaasesa Arimatea çxhabuweꞌsxku paꞌj. Txãawa Jesus yakh uꞌjusak yuꞌ. 58 Txãa piçthẽꞌjaꞌ Pilato tasxte uꞌjçxaꞌ, Jesus kakweꞌs pẽjxku, açaꞌ Pilatoꞌ yuwe kaakh tee dukh jĩna. 59 Txajũꞌ Joseaꞌ Jesus kakweꞌs spajkxçxa liensu fxinusatek yap. 60 Saꞌ kwet penxate uꞌse kafxiꞌjçxa jiꞌphuꞌk peekx kakweꞌs pedaawaꞌj txkaa khikhçxaꞌ, uꞌkani kafxte yuꞌ kwet walasaju aphçxak uꞌj. 61 Kxtee txãꞌwẽ yũuçteꞌ, pedaní kafx dxiꞌpuh utxatx thegna uꞌpuꞌ Maria Magdalena vxite Mariawa.

Jesusaꞌs pedaní kafxte thegsa

62 Jxkaasena fxiꞌzeyaꞌ jxuka pheuꞌjna jxãꞌjnijũ kuskuskhẽꞌ sacerdote npiiçthẽꞌjweꞌsx vxiteꞌ fxariseo txãaweꞌsxaꞌ Pilato tasxte uꞌjçxa naꞌwẽtx weꞌwe:

63 —¿Wẽseꞌgáꞌ, neꞌjweꞌsx? Txãa ĩisxihthẽꞌjaꞌ nee ĩtxi uꞌjuçxaꞌ, uuçxawa tekh enteꞌ kiꞌ ĩtxi yuꞌnja jĩniꞌsthaꞌw yajkx. 64 Txãa paꞌga mkaah pedaní kafxte wala ew aphkahn tekh entepkaçx. Txãꞌwẽ yũumeeteꞌ, txãa yakh uꞌjusaweꞌsxaꞌ kus paꞌjçxa kakweꞌs pesweetxna, saꞌ eꞌsuyãꞌjaꞌ naꞌjĩna weꞌwetxna nasatx: Uuçxawa kiꞌ ĩtxi yuuga jĩtxna. Açaꞌ txãꞌwẽ yũuçxa ĩsxiiniꞌ nyafxíi ĩsxiinite thaakwesa yuuna jĩteꞌ, 65 Pilatoꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Soldauweꞌsx kxtee ũstaꞌ txãatx peꞌjçxa meꞌjwe, saꞌ pedaní kafxte wala ew maphwe. Iꞌkweꞌsxtxi maꞌwẽ wejx ew thegteꞌ, txãꞌwẽ myũuwe.

66 Txãꞌjĩteꞌ, uꞌjçxa pedaní kafxte wala ew aphçxa txãa aphni kajkwete selxo kiꞌptxi, saꞌ jxpaꞌyakx thegna ũswaꞌjsa soldauweꞌsx txahtx.

Jesus kiꞌ ĩtxi yuuni

(Mr 16.1-8; Lk 24.1-12; Jn 20.1-10)

28 Jxkaase en skhẽwniijũ kuskuskhẽ mjĩiwaꞌj en ãanite wala kusíitey Maria Magdalena vxite Maria yakh txãaweꞌsxaꞌ uꞌjtx pedaní kafxte thegyaꞌ. 2 Naapkaçxhaꞌ ehd seenaꞌ çxhãçxha uꞌkh, txãꞌwẽ Dxus angel cieluju kĩhçxa pedaní kafxte aphni kwetaꞌs kiispaꞌga. Saꞌ txãa yuꞌ txãa kwet kajkwete kaçxçxa 3 kpiꞌsx kweneni naꞌwẽk khikhyna uꞌp yuꞌ, açaꞌ txajx athni ropaꞌ seenaꞌ zhiçxkwe çxihme yuꞌtx. 4 Açaꞌ soldauweꞌsxaꞌ txãꞌwẽsaꞌs uyçxaꞌ, ũukhnite jxuka yayaçxa uuníi naꞌwẽtx wete. 5 Açaꞌ txãa uꞌyweꞌsxtxiꞌ Dxus angelaꞌ naꞌwẽk weꞌwe:

—Ũukhnuwe, adxaꞌ jiith, Jesusna kluuste fxuçtxi txãꞌsna iꞌkweꞌsxaꞌ thegyaꞌ yujiꞌkwe. 6 Nawa ayteꞌ meeyãꞌjaꞌ. Uuniijũ kiꞌ ĩtxi yuuçxa uꞌkh maꞌwẽga ptaꞌsx txãꞌ kxtey yuuk. Mkaaneꞌta khikh txkaa myuhwe thegyaꞌ. 7 Saꞌ wala dud meꞌjwe, txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxi naꞌwẽ ptaꞌsxyaꞌ: Uuçxawa kiꞌ ĩtxi yuuçxa Galilea kiwen uꞌjweçaꞌ iꞌkweꞌsx yaçte. Kxtee puutx uyuuneꞌkwe jĩna ptaꞌsxineꞌkwe. Txãꞌwẽ ptaꞌsxwaꞌth jiꞌphu iꞌkweꞌsxtxi jĩk Dxus angelaꞌ.

8 Txajũꞌ uꞌyweꞌsxaꞌ wala dud wuwuuna uꞌjtx Jesus yakh uꞌjusaweꞌsxtxi ptaꞌsxyaꞌ ũukhnawa ũuste wẽt wẽt yajkxna. 9 Naapkaçxhaꞌ Jesusaꞌ txãaweꞌsx uꞌjweçte dxiꞌthe vxyaaçxa weçxana kũjk. Açaꞌ txãaweꞌsxaꞌ Jesus tasxte peejxũkweçxa txajx çxidatx psxaꞌdçxa weçxatx. 10 Açaꞌ Jesusaꞌ naꞌjĩk:

—Ũukhmée meꞌjwe, saꞌ adx yakhthẽꞌjweꞌsxtxi ptaꞌsxineꞌkwe Galilea kiwen uꞌjçxa kxtee adxaꞌs puutx uyuuneꞌkwe jĩnak ptaꞌsxkaah.

Jesus ĩtxi yuuniꞌs soldauweꞌsx ptaꞌsxni

11 Uꞌyweꞌsx txãꞌwẽ uꞌjweçpkaçxhaꞌ, pedaniite thegna ũssa soldauweꞌsx maaíi yuꞌ uꞌjtx Jerusalente sacerdoteweꞌsxtxi ptaꞌsxyaꞌ kĩh yũuniꞌswa jxuka. 12 Txajũꞌ sacerdoteweꞌsxaꞌ judiu nthẽꞌjsaweꞌsx tasxte uꞌjçxa puutx weꞌwetx. Txãꞌwẽ yũuçxa soldauweꞌsxtxiꞌ wala vxyu dukhtxi. 13 Saꞌ naꞌwẽtx weꞌwekaah: Kuspxãh kweꞌsx deenite Jesus yakh uꞌjusaweꞌsx paꞌjçxa uuníi kakweꞌs pesweeta jĩneꞌkwe iꞌkweꞌsxaꞌ. 14 Açaꞌ txãꞌwẽ yuh dehneꞌta sũhçxa neꞌjweꞌsxaꞌ iꞌkweꞌsxtxi ewmeete nvxiit wẽjewáana, nawa kweꞌsx uꞌjçxa txãa yakh puutx weꞌweꞌnjaꞌw iꞌkweꞌsx juꞌgu txãꞌwẽ yũukahmén.

15 Txãꞌwẽ kweꞌweꞌtheꞌ, soldauweꞌsxaꞌ vxyuꞌs jxpaꞌgaçxa kxtey yuutx. Açaꞌ txãasatx judiuweꞌsxaꞌ ãçxpkaçx txãꞌwẽçxáa ptaꞌsxiꞌ.

Jesusaꞌ txãa yakh uꞌjusaweꞌsxtxi neeweꞌweçxa nvxiitni

(Mr 16.14-18; Lk 24.36-49; Jn 20.19-23)

16 Txãꞌwẽ yũuyãꞌtheꞌ, Jesus yakh uꞌjusa oncesaweꞌsxaꞌ Galilean uꞌjtx, thãꞌj vxiçte mteeneꞌ Jesus ptaꞌsx kxtee. 17 Saꞌ Jesusaꞌs uyçxaꞌ, peejxũkweçxa weçxatx, nawa vxiteíi yuꞌ txãamée wáana sũhna kuhtx yaakiꞌ. 18 Txajũꞌ Jesusaꞌ txãaweꞌsx tasxte utxaaçxa naꞌwẽk weꞌwe:

—Cielute vxiteꞌ naa kiwetewa adxnaçxaçxáak neeweꞌweni yuu jxkaahwaꞌjaꞌs. 19 Txãasath iꞌkweꞌsxtxi jxkaajaꞌ: Meꞌjwe Dxus yuweꞌs ptaꞌsxyaꞌ maa kiwetewa nasa jxukaysatx. Txãꞌwẽ yũuçxaꞌ yuꞌte bautisaĩneꞌkwe, Dxus vxiteꞌ Dxus Nçxiꞌk vxiteꞌ Dxus Espiritu txãaweꞌsxtxi neeweꞌweçxa. 20 Saꞌ Dxusaꞌs nwẽeseꞌjwaꞌjaꞌs kaapiyaꞌjaneꞌkwe kĩhtewa jxuka, adx maꞌwẽtka iꞌkweꞌsxtxi jxkaah txãꞌwẽy. Mjiyuwe, ãçxhũyãꞌjaꞌ een isa bagaçxtewa iꞌkweꞌsx yakh nes yuuyaꞌwath naa kiwe pçuupkaçx jĩk.

    Eç ptaꞌsxik nasa yuwete (2014-2025)
    Mjĩiyaꞌ jxãꞌjwaꞌj
    Mjĩiyaꞌ takhwaꞌj
    • Nasa Yuwe
    • Jxtxuhdewaꞌj
    • Maꞌwga theg wẽjeꞌ
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Condiciones de uso
    • Política de privacidad
    • Ajuste de privacidad
    • JW.ORG
    • Mjĩiyaꞌ takhwaꞌj
    Jxtxuhdewaꞌj