Wastaoa ONLINE LIBRARY
Wastaoa
ONLINE LIBRARY
Solomon Islands Pidgin
  • BIBLE
  • OLKETA PABLIKESON
  • OLKETA MEETING
  • w05 2/15 pp. 28-31
  • Waswe, Iu Markem Iuseleva Witim Narawan?

Disfala sekson no garem eni video.

Sorre, disfala video no savve plei distaem.

  • Waswe, Iu Markem Iuseleva Witim Narawan?
  • Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah—2005
  • Subheding
  • Olketa Nara Article
  • Why and Wanem Taem Maet Iumi Markem Iumiseleva Witim Narawan
  • Fasin for Markem Seleva Witim Narawan Witim Goal for Win
  • Markem Seleva and Feel Satisfae
  • Stopem Feeling for Jealous
  • Markem Iuseleva Witim Narawan Long Wei wea Fitim
  • Iumi Bae Garem Peace Taem Iumi Faet Againstim Feeling for Jealous
    Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah (Study)—2020
  • Wei for Jealous Savve Spoelem Tingting Bilong Iumi
    Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah—2012
  • Jonathan Barava Fren Gud Witim David
    Followim Faith blo Olketa
  • Jonathan No Fraet and Loyal
    Olketa Leson Iu Savve Lanem lo Bible
Samfala Moa
Wastaoa wea Talemaot Kingdom Bilong Jehovah—2005
w05 2/15 pp. 28-31

Waswe, Iu Markem Iuseleva Witim Narawan?

IUMI evriwan meetim samwan wea luk naes winim iumi, wea luk olsem evriwan savve long hem, wea hem kwiktaem for minim samting, or wea hem wanfala kleva student long skul. Olketa narawan maet garem gud health or gudfala waka, evri samting olketa duim hem win, or olketa garem staka fren. Olketa maet garem staka material samting, staka selen, niufala car, or luk olsem olketa barava hapi. Waswe, iumi markem iumiseleva witim narawan long olketa samting olsem? Waswe, disfala wei for markem iumi witim narawan hem wei bilong man nomoa wea hem no savve changem? Why nao maet wanfala Christian laek stap klia from disfala fasin for markem hemseleva witim narawan? And hao nao iumi savve satisfae, and long semtaem, no markem iumiseleva witim eniwan?

Why and Wanem Taem Maet Iumi Markem Iumiseleva Witim Narawan

Wanfala reason why pipol markem olketa seleva witim narawan hem for mekem olketa seleva feel gud. Pipol hapi taem olketa savve olketa win long sem samting witim olketa wea sem age or garem sem living olsem olketa. Nara reason why pipol markem olketa seleva witim narawan hem for trae daonem feeling for no sure abaotem olketa seleva, and for luksavve wanem olketa fit for duim or nomoa. Iumi lukluk long wanem narawan duim. Sapos olketa duim olketa sem samting wea iumi duim and kasem samfala goal, iumi tu maet feel iumi savve kasem olketa sem goal.

Evritaem, disfala wei for markem seleva witim narawan hem kamap midolwan olketa man or woman, olketa long sem age grup, and olketa wea duim sem samting long living and wea savve long each other. Iumi nating savve markem iumi witim eniwan wea iumi luksavve hem barava difren from iumi. Olsem example, wanfala teenage girl bae no savve markem hemseleva witim wanfala bisnis woman wea luk naes and garem stael kaleko, bat hem bae markem hemseleva witim olketa skulfren bilong hem, and datfala bisnis woman bae no markem hemseleva tu witim datfala teenage girl.

Long olketa wanem kaen samting nao pipol savve markem olketa seleva witim narawan? Eni fasin or samting wea man garem wea community tinghae long hem, olsem bigfala savve, wei for luk naes, riches, or kaleko. Nomata olsem, hem wei bilong iumi for markem iumiseleva witim narawan saed long samting wea iumi interest long hem nomoa. Olsem example, sapos iumi no interest for sewim kaleko, bae iumi nating jealous long samwan wea savve tumas hao for sew.

Wei for markem seleva witim narawan savve mekem staka difren feeling kamap. Olketa feeling olsem satisfae or sorre, feeling for tinghae and laek for followim narawan, or for feel nogud and kros. Samfala feeling olsem savve barava spoelem man and olketa barava difren from Christian fasin.

Fasin for Markem Seleva Witim Narawan Witim Goal for Win

Planti wea markem seleva witim narawan showimaot feeling for laek win. Olketa laek kamap moabeta winim nara pipol, and olketa satisfae nomoa taem olketa winim narawan. Hem no isi for stap witim kaen pipol olsem. Wei for fren witim olketa no mekem man hapi. Kaen pipol olsem no hambol and tu, olketa fail for followim Bible kaonsel for lovem nara man from fasin bilong olketa savve mekem narawan feel iusles and feel shame.—Matthew 18:1-5; John 13:34, 35.

For mekem pipol feel iusles, hem spoelem olketa. Wanfala woman for raet talem hao, “wei for no kasem olketa samting wea iumi laekem, savve barava mekem iumi feel nogud taem iumi lukim olketa nara pipol wea semsem olsem iumi, olketa nao kasem.” Feeling for laek winim narawan savve mekem iumi jealous, keepim kros, and no hapi long narawan wea garem gud living, gud waka, gudfala nem, and olketa nara gud samting. Diswan mekem feeling for laek win hem gohed olowe. Bible hem tok againstim wei “for mekem feeling for winim narawan kamap.”—Galatians 5:26.

Olketa wea laek winim narawan savve daonem wei wea narawan win for mekem olketa seleva feel gud. Bat sapos iumi no bossim seleva, datkaen tingting savve leadim iumi for duim bigfala rong. Lukim tufala story hia long Bible abaotem jealous fasin.

Taem Isaac stap witim olketa Philistine, hem garem “staka sheep and buluka and staka servant, datwan mekem olketa Philistine barava jealous long hem.” From datwan, olketa kavarem olketa well wea dadi bilong Isaac, Abraham, digim and king bilong olketa askem Isaac for lusim datfala ples. (Genesis 26:1-3, 12-16) Olketa garem barava nogud jealous fasin and fasin for spoelem samting. Olketa nating savve acceptim wei wea Isaac garem staka samting winim olketa.

Staka handred year bihaen, David hem man wea win long faet. Olketa woman long Israel sing olsem abaotem hem: “Saul hem killim dae winim wan thousand, and David winim ten thousand.” Nomata Saul kasem praise wea fitim, hem ting wei wea olketa markem hem witim David barava spoelem hem, and heart bilong Saul start for jealous. Start long datfala taem, Saul gohed for heitim David. Hem start for trae for killim dae David. Barava nogud samting savve kamaot from jealous fasin!—1 Samuel 18:6-11.

Sapos wei for markem iumi witim narawan saed long samting wea olketa duim or gud samting bilong olketa, hem mekem jealous fasin or feeling for laek winim narawan kamap, iumi mas keakea! Olketa feeling hia wea barava difren from tingting bilong God savve spoelem man. Bifor iumi lukluk long wei for stopem olketa kaen feeling olsem, iumi lukluk fastaem long nara samting wea mekem pipol markem olketa witim narawan.

Markem Seleva and Feel Satisfae

‘Waswe, mi kleva, luk naes, fit, healthy, kasem respect, and pipol lovem mi? And waswe, mi showimaot olketa fasin hia winim olketa wea mi kaban witim?’ Iumi no standap front long mirror for askem olketa kwestin olsem. Bat, olsem wanfala woman for raet hem talem, “olketa kaen kwestin olsem savve evritaem kamap long mind and iumi savve kasem samfala ansa wea mekem iumi satisfae.” Wanfala man wea no sure long wanem hem fit for duim maet ting abaotem olketa samting hia and no garem feeling for laek win or jealous. Hem lukluk gud long hemseleva nomoa. No eni samting hem rong witim diswan. Nomata olsem, stretfala wei for duim nao, for no markem iumi witim narawan.

Planti samting affectim wei wea iumi evriwan garem difren savve. Nara pipol bae winim iumi long samfala samting. Dastawe, winim wei for jealous long narawan taem iumi markem iumi witim olketa, iumi shud markem olketa samting wea iumi duim witim olketa raeteous mark bilong God, wea hem nao givim stretfala mark long olketa stret and gud samting. Jehovah interest long iumi wanwan. Hem no need for markem iumi witim eniwan. Aposol Paul kaonselem iumi olsem: “Evri man mas pruvim waka bilong hemseleva, and then hem bae garem reason for hapi long samting wea hemseleva duim, and no long wei for markem hemseleva witim narafala man.”—Galatians 6:4.

Stopem Feeling for Jealous

From iumi no perfect, iumi mas gohed for waka hard for stopem feeling for jealous. Bible talem hao iumi “mas lead for showimaot honor long narawan,” bat diswan hem no isi samting for duim evritaem. Paul luksavve long feeling bilong hem for duim sin. For faetem diswan, hem mas ‘whipim body bilong hem and leadim olsem wanfala slave.’ (Romans 12:10; 1 Corinthians 9:27) Maet datwan minim iumi mas changem tingting bilong iumi for laek win witim olketa gud tingting. Iumi need for askem Jehovah long prea for helpem iumi for “no tinghae tumas long seleva winim wanem hem fitim.”—Romans 12:3.

Wei for studyim Bible and ting raonem samting tu savve barava help. Olsem example, tingim Paradaes wea God promisim long future. Long datfala taem evriwan bae garem peace, gudfala health, staka kaikai, gud haos, and waka wea mekem man satisfae. (Psalm 46:8, 9; 72:7, 8, 16; Isaiah 65:21-23) Waswe, eniwan bae laek winim narawan? Barava nomoa. No eni reason bae stap for duim olsem. Jehovah no talem iumi evri samting abaotem datfala taem, bat iumi sure evriwan bae fit for duim wanem olketa interest long hem and duim samting olketa laek for duim. Wanfala maet laek studyim olketa star, and narawan maet laek designim olketa pis kaleko wea barava luk naes. No eniwan bae jealous long narawan. Olketa samting wea narawan duim bae muvim iumi for duim moa samting, and hem no for mekem iumi feel nogud. Olketa kaen feeling olsem bae no stap nao.

Sapos iumi laekem kaen laef olsem, waswe, bae iumi no start distaem for mekem grow disfala fasin? Iumi enjoyim finis for stap long wanfala spiritual paradaes, wea barava free from staka problem bilong disfala world wea stap raonem iumi. From no eniwan bae garem feeling for laek winim narawan long niu world bilong God, iumi mas stap klia long disfala fasin distaem.

So waswe, hem rong for markem iumiseleva witim narawan? Or waswe, samfala taem hem stret for duim olsem?

Markem Iuseleva Witim Narawan Long Wei wea Fitim

Planti wei wea pipol markem olketa seleva witim narawan savve lead go long olketa nogud feeling, bat hem no minim hem mas olsem evritaem. Saed long diswan, tingim disfala kaonsel bilong aposol Paul: “Followim olketa wea thru long faith and patient fasin kasem olketa promis.” (Hebrews 6:12) Wei for trae for mekem grow olketa fasin wea olketa faithful servant bilong Jehovah bifor showimaot savve barava helpem iumi. Tru nao, datwan maet minim wei for markem iumi witim narawan tu. Nomata olsem, iumi kasem help for lukim olketa example wea iumi savve followim and long olketa fasin wea iumi need for kamap moabeta long hem.

Tingim Jonathan. Luk olsem maet hem garem reason for jealous. From hem nao fasbon son bilong King Saul bilong Israel, Jonathan maet tingim hao hem nao bae kamap king, bat Jehovah chusim David wea hem 30 year young winim Jonathan. Winim wei for kros, Jonathan barava spesol long wei wea hem no selfish and hem sapotim David olsem king wea Jehovah markem. Jonathan tinghae long spiritual samting. (1 Samuel 19:1-4) Hem no olsem dadi bilong hem, wea tingim David olsem enemy. Jonathan luksavve Jehovah nao bihaenem olketa samting and hem stap anda long will bilong Hem; hem nating markem hemseleva witim David, for ting olsem, “Hao nao olketa chusim David bat mi nomoa?”

Midolwan long olketa Christian, iumi shud no feel nogud and tingse olketa narawan trae for winim iumi or aotem iumi. Fasin for trae for winim narawan hem no fitim. Fasin bilong olketa mature Christian hem for waka tugeta, garem wan mind, love, and no trae for winim narawan. Savveman Francesco Alberoni talem hao love hem aotem jealous fasin. Hem sei: “Sapos iumi lovem samwan, iumi laekem gud samting for hem and iumi hapi taem hem win long laef and hapi.” So sapos narawan long Christian kongregeson hem kasem wanfala assignment, kaenfala samting hem for satisfae witim datwan. Hem nao samting wea Jonathan hem duim. Iumi tu bae olsem hem, sapos iumi sapotim olketa wea faithful for duim assignment wea olketa kasem insaed organization bilong Jehovah.

Iumi tinghae tumas long barava nambawan example bilong olketa nara Christian. Balance wei for markem iumi witim olketa nara Christian savve muvim iumi for followim faith bilong olketa long gudfala wei. (Hebrews 13:7) Bat sapos iumi no careful, datwan bae lead go long wei for laek winim narawan. Sapos iumi feel olsem samwan wea iumi tinghae long hem, hem winim iumi and iumi trae for ting daonem or tok spoelem hem, iumi jealous long hem nao.

No eni man wea no perfect hem wanfala gud example long diswan. Dastawe, Bible sei: “Followim wei bilong God, olsem olketa pikinini wea hem lovem.” And tu, “Christ hem safa for iufala, and leavim wanfala example for iufala followim long klos wei.” (Ephesians 5:1, 2; 1 Peter 2:21) Olketa fasin bilong Jehovah and Jesus nao love, feeling for narawan, and hambol fasin wea iumi shud trae for followim. Iumi shud markem iumiseleva witim fasin and plan bilong tufala, and hao tufala duim samting. Wei for duim olsem savve mekem laef bilong iumi kamap moabeta, for givim stretfala direction, mekem laef stedy and sef, and hem savve helpem iumi for kamap mature Christian man and woman. (Ephesians 4:13) Sapos iumi trae hard for duim best bilong iumi for followim perfect example bilong tufala, iumi bae no garem feeling for markem iumiseleva witim nara man.

[Piksa long page 28, 29]

King Saul jealous long David

[Piksa long page 31]

Jonathan nating ting long David wea moa young olsem wanfala enemy

    Solomon Islands Pidgin Pablikeson (1988-2024)
    Log Aot
    Log In
    • Solomon Islands Pidgin
    • Sharem
    • Settings
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Setting
    • JW.ORG
    • Log In
    Sharem