Waswe, Iu Letem Jehovah Askem Olketa Kwestin Long Iu?
BIBLE garem staka kwestin wea savve kasem heart bilong man. Tru tumas, Jehovah God seleva iusim olketa kwestin for teachim olketa important truth. Tingim diswan, Jehovah askem Cain samfala kwestin for stretem nogud wei bilong hem. (Gen. 4:6, 7) Samfala taem, Jehovah askem wanfala kwestin nomoa for helpem man duim samting. Taem Jehovah askem kwestin: “Hu nao bae mi sendem go, and hu nao bae go for iumi?” Profet Isaiah sei: “Mi long hia! Sendem mi.”—Isa. 6:8.
Jesus wea hem Nambawan Teacher, hem iusim tu olketa kwestin long gudfala wei. Insaed olketa Gospel, hem garem winim 280 kwestin wea Jesus askem. Samfala taem hem askem olketa kwestin long olketa wea tok spoelem hem for mekem olketa stap kwaet. Bat main reason why hem iusim kwestin, hem for kasem heart bilong olketa wea lisin long hem, and for mekem olketa ting raonem sapos olketa fren gud witim God. (Matt. 22:41-46; John 14:9, 10) Long sem wei, aposol Paul wea raetem 14-fala buk insaed Christian Greek Scripture, hem iusim tu olketa kwestin wea helpem man for tingting and duim samting. (Rom. 10:13-15) Leta wea Paul raetem for olketa long Rome, garem staka kwestin. Olketa kwestin wea Paul askem helpem olketa wea readim for tinghae hao “olketa blessing, wisdom, and savve bilong God barava big tumas!”—Rom. 11:33.
Samfala kwestin mekem man for talem ansa, bat samfala nara kwestin hem mekem man for barava tingting. Insaed long olketa Gospel, staka taem Jesus askem olketa kwestin wea barava mekem pipol for tingting. Wanfala taem, Jesus warnim olketa disaepol bilong hem: “Iufala keakea long yeast bilong olketa Pharisee and yeast bilong Herod.” Diswan minim wei wea olketa laea tumas and teachim samting wea no tru. (Mark 8:15; Matt. 16:12) Olketa disaepol bilong Jesus no minim gud diswan and start for raoa bikos olketa forget for tekem kam bred. Lukim hao Jesus iusim olketa kwestin nomata hem story for lelebet taem nomoa. “Hem sei long olketa: ‘Why nao iufala laek story tumas abaotem bred wea iufala forget for tekem kam? Hao, iufala no luksavve and minim samting yet? Waswe, iufala no kwiktaem for minim samting? “Nomata iufala garem eye, hao, iufala no lukim samting? And nomata iufala garem ear, hao, iufala no herem samting tu?” . . . Hao, iufala no minim yet?’ ” Olketa kwestin wea Jesus askem helpem olketa disaepol bilong hem for tingting gud abaotem samting wea hem trae for talem.—Mark 8:16-21.
“Letem Mi Askem Olketa Kwestin Long Iu”
Jehovah God askem olketa kwestin long Job for stretem tingting bilong hem. Jehovah askem staka kwestin for lanem Job hao taem hem markem hemseleva witim Creator bilong hem, Job hem olsem samting nating nomoa. (Job, chap. 38-41) Waswe, Jehovah expectim Job for talemaot ansa bilong hem? Luk olsem nomoa. Olketa kwestin olsem, “Wea nao iu stap taem mi wakem earth?” hem for mekem Job for tingting and for kasem heart bilong hem. Bihaen God askem staka kwestin, Job no savve nao wanem for talem. Hem sei nomoa: “Wanem moa bae mi talem? Mi no fit for toktok nao.” (Job 38:4; 40:4) Job barava minim hao hem olsem samting nating nomoa and datwan mekem hem for hambol. Bat Jehovah no teachim Job for hambol nomoa. Hem stretem tu tingting bilong Job. Long wanem wei?
Nomata Job “hem man wea no garem blame and garem stretfala wei,” samfala taem tingting bilong hem no stret. From Job tingse “hemseleva nao gud winim God,” Elihu luksavve long diswan and hem kaonselem hem. (Job 1:8; 32:2; 33:8-12) Dastawe olketa kwestin wea Jehovah askem long Job hem for helpem hem minim samting. God story long Job from bigfala wind and hem sei: “Hu nao krangge and story long wei for haedem kaonsel? Taetem kaleko bilong iu, plis, olsem wanfala man, and letem mi askem olketa kwestin long iu, and iu bae ansarem mi.” (Job 38:1-3) Then Jehovah askem olketa kwestin wea showimaot barava bigfala wisdom and paoa bilong hem from olketa nambawan waka bilong hem. Diswan helpem Job for barava trustim wei bilong Jehovah for disaedem and duim samting. Hem barava spesol tumas long Job for Olmaeti God seleva kwestinim hem!
Hao for Letem Jehovah Askem Olketa Kwestin Long Iumi
Waswe long iumi? Waswe iumi savve kasem gud samting from olketa kwestin wea stap insaed Bible? Ia! Sapos iumi stop lelebet and ting raonem olketa kwestin hia, iumi savve kasem staka spiritual blessing. Olketa gudfala kwestin wea stap insaed Bible nao mekem Bible barava garem paoa for helpem man duim samting. Hem tru, “Toktok bilong God . . . garem paoa . . . and hem fit for luksavve long tingting bilong man and wanem hem laekem tumas for duim.” (Heb. 4:12) Bat for kasem gud samting, iumi need for ting long olketa kwestin hia olsem Jehovah askem long iumiseleva. (Rom. 15:4) Bae iumi lukim samfala example.
“Judge bilong full earth bae duim samting wea stret, iaman?” (Gen. 18:25) Abraham askem disfala kwestin long Jehovah taem hem redi for judgem Sodom and Gomorrah. Abraham savve hao hem hard tumas for Jehovah finisim raeteous pipol witim olketa wea nogud. Kwestin wea Abraham askem showimaot hem garem strongfala faith hao Jehovah hem raeteous.
Distaem, maet samfala laek for storyim olketa judgment wea Jehovah bae duim, olsem hu nao bae no dae long Armageddon or hu nao bae fit for laef bak. Winim wei for iumi warim kaen tingting olsem, hem gud for iumi tingim kwestin wea Abraham askem long Jehovah. Olsem Abraham, iumi tu savve Jehovah hem Dadi bilong iumi long heven wea duim nomoa gudfala samting. Iumi barava trustim wei wea hem duim samting followim justice and mercy. Datwan savve helpem iumi for no weistim taem and strong, or for daot and wari abaotem olketa iusles story.
“Hao, wei for wari savve mekem eniwan long iufala savve addim go maet wanfala minute moa long laef bilong hem?” (Matt. 6:27) Taem Jesus story witim olketa disaepol bilong hem and witim staka pipol, hem askem disfala kwestin for helpem olketa for trustim hao Jehovah lovem and kea for olketa. Olketa last day bilong disfala rabis world mekem iumi for wari tumas, bat wei for tingim olketa wari olsem no savve mekem laef bilong iumi kamap gud or gohed for longfala taem.
Nomata sapos iumi wari tumas abaotem iumiseleva or olketa wea iumi lovem, wei for tingim bak kwestin bilong Jesus savve helpem iumi for no wari tumas. Disfala kwestin savve helpem iumi for no wari and no garem olketa nogud tingting wea savve mekem iumi wiki long mind, feeling, and body. Olsem Jesus promisim, Dadi bilong iumi long heven wea feedim olketa bird and givim kaleko long olketa flaoa wea stap long bush, barava savve gud long wanem iumi needim.—Matt. 6:26-34.
“Sapos man putim hot sakol long chest bilong hem, waswe kaleko bilong hem bae no bone?” (Prov. 6:27) Long Proverbs chapter 1 go kasem 9, hem garem olketa shortfala story wea wanfala dadi laek helpem son bilong hem for wise. Disfala kwestin storyim barava nogud samting wea kamaot from wei for duim adultery. (Prov. 6:29) Sapos iumi switim samwan and laek for plei nomoa witim feeling bilong hem, or sapos iumi garem rong tingting for laek duim sex, then disfala kwestin shud olsem wanfala warning for iumi. So enitaem wea iu kasem test, hem gud for askem datfala kwestin bikos Bible talem klia: ‘Eni samting wea iu plantim, datwan nao bae iu harvestim’!—Gal. 6:7.
“Hu nao iu for judgem neiba bilong iu?” (Jas. 4:12b) Long leta bilong James, hem storyim samfala problem wea affectim olketa Christian long first century. Bikos olketa Christian garem difren culture and tingting, diswan mekem samfala for garem wei for judgem olketa nara Christian and wanem olketa disaedem. Kwestin wea James askem hem remindim olketa for no tingim nogud saed, bat for letem Jehovah nao judge.
Distaem tu pipol bilong Jehovah garem difren culture and tingting. Nomata olsem, Jehovah helpem iumi stap gud tugeta and garem wan mind. Waswe, iumi gohed for duim samting for mekem iumi garem wan mind? Sapos hem wei bilong iumi for kwiktaem talemaot iumi no agree long samting wea brata bilong iumi duim, hem bae gud tumas for askem iumiseleva kwestin wea James askem antap!
Olketa Kwestin Helpem Iumi Fren Gud Go Moa Witim Jehovah
Tu-thri kwestin wea iumi storyim showimaot hao paoa bilong Bible savve helpem man for ting raonem wanem hemseleva duim. Taem iumi tingim olketa verse wea stap raonem olketa kwestin, diswan savve helpem iumi for followim insaed laef bilong iumi. Taem iumi readim Bible, iumi bae luksavve long samfala kwestin moa wea savve helpem iumi.—Lukim box long page 14.
Taem iumi letem olketa kwestin wea stap insaed Bible for kasem heart and mind bilong iumi, datwan bae helpem iumi for tingim evritaem olketa raeteous wei bilong Jehovah. Bihaen Jehovah kwestinim hem, Job sei: “Bifor, mi herem samting wea olketa talem abaotem iu, bat distaem eye bilong mi barava lukim iu.” (Job 42:5) Tru tumas, faith wea Job garem long Jehovah barava kamap strong distaem winim bifor, hem olsem Job barava lukim Jehovah. Disaepol James tu tok olsem: “Fren gud witim God, and hem bae fren gud witim iufala.” (Jas. 4:8) Hem bae gud tumas sapos iumi letem evri part long Bible, and olketa kwestin insaed for helpem iumi kamap gud go moa long spiritual wei. Datwan hem olsem iumi barava “lukim” Jehovah!
[Box long page 14]
Hao nao wei for askem olketa kwestin hia savve helpem iu for garem tingting olsem Jehovah?
▪ “Waswe, Jehovah barava hapi long wei for givim olketa sakrifaes wea olketa bonem or long wei for obeyim toktok bilong hem?”—1 Sam. 15:22.
▪ “Datwan wea wakem eye, waswe, hem no savve lukluk?”—Ps. 94:9.
▪ “Taem pipol mekhae long olketa seleva, waswe, datwan hem tru?”—Prov. 25:27.
▪ “Waswe, hem stret for iu barava kros?”—Jonah 4:4.
▪ “Wanem gud samting nao man bae garem sapos hem kasem evri samting long disfala world bat hem lusim laef bilong hem?”—Matt. 16:26.
▪ “Hao, eni samting savve stopem iumi for no kasem love bilong Christ?”—Rom. 8:35.
▪ ‘Waswe, evri samting iu garem no eniwan givim long iu?’—1 Cor. 4:7.
▪ “Hao nao laet savve share witim darkness?”—2 Cor. 6:14.
[Piksa long page 15]
Wanem nao Job lanem from olketa kwestin wea Jehovah askem long hem?