Worship Bilong Jehovah Mas First Samting Long Laef
“Start long morning go kasem evening bae mi story abaotem raeteous wei bilong iu and olketa samting wea iu duim for sevem mi.”—PS. 71:15.
WANEM NAO ANSA BILONG IU?
Why nao worship bilong Jehovah hem first samting long laef bilong Noah, Moses, Jeremiah, and Paul?
Wanem nao bae helpem iu for disaed hao for iusim laef bilong iu?
Why nao iu laekem tumas for worship bilong Jehovah mas first samting long laef bilong iu?
1, 2. (a) Taem iumi dedicate long Jehovah, hem olsem iumi talem wanem samting long hem? (b) Hao nao example bilong Noah, Moses, Jeremiah, and Paul savve helpem iumi?
NO ENI nara samting wea iu savve disaedem hem important winim disison for dedicate long God. Taem iu dedicate and baptaes for kamap disaepol bilong Jesus, iu duim wanfala barava big samting. Hem olsem iu talem disfala toktok: ‘Jehovah, mi laekem iu nao for talem mi wanem for duim long full laef bilong mi. Mi wakaman bilong iu. Mi laekem iu nao for talem mi hao mi shud iusim taem bilong mi, wanem nao shud first samting long laef bilong mi, and hao nao mi bae iusim samting wea mi garem and savve bilong mi.’
2 Sapos iu wanfala Christian wea dedicate finis, hem olsem iu talem datfala toktok long Jehovah. Iu fit for kasem praise bikos disison bilong iu for dedicate long God hem stret and hem wise. From iu dedicate long Jehovah, hao nao datwan shud affectim wei wea iu iusim taem bilong iu? Example bilong Noah, Moses, Jeremiah, and aposol Paul savve helpem iumi for ansarem datfala kwestin. Olketa hia worshipim Jehovah long full heart and hem nao first samting long laef bilong olketa. Olketa deal witim olketa hard samting olsem iumi tu. Example bilong olketa savve encouragem iumi for lukluk gud long hao iumi iusim taem bilong iumi.—Matt. 28:19, 20; 2 Tim. 3:1.
BIFOR DATFALA FLOOD
3. Long wanem wei nao taem bilong iumi hem olsem taem bilong Noah?
3 Jesus comparem taem bilong Noah witim taem bilong iumi. Hem sei: “Taem wea Son bilong man hem stap bae hem olsem taem bilong Noah. . . . Pipol gohed for kaikai, drink, and marit go kasem day wea Noah go insaed long ark. Olketa nating tinghae long samting wea Noah talemaot, gogo Flood hem kam nomoa and evriwan draon nao.” (Matt. 24:37-39) Staka pipol distaem nating tinghae long olketa warning wea pipol bilong God talemaot. Olketa no luksavve end bilong disfala world hem barava klosap. Olsem long taem bilong Noah, staka pipol distaem no bilivim God bae finisim nogud pipol. Olketa mekfani long datwan tu. (2 Pet. 3:3-7) Nomata pipol no laek herem Noah, hao nao hem iusim taem bilong hem?
4. Bihaen Jehovah givim spesol waka long Noah, hao nao Noah iusim taem bilong hem, and why nao olsem?
4 God talem Noah hem bae finisim nogud pipol, and hem givim wanfala spesol waka long Noah. Noah wakem wanfala ark for sevem olketa man and animal. (Gen. 6:13, 14, 22) Noah hem talemaot tu wanem Jehovah bae duim. Aposol Peter sei Noah hem “preach abaotem samting wea raeteous.” Diswan showimaot Noah waka hard for helpem pipol luksavve olketa barava stap long danger. (Readim 2 Peter 2:5.) Waswe sapos Noah and famili bilong hem waka hard for ranem wanfala bisnis, or waka hard for garem olketa material samting, or garem gudfala laef? Datwan bae barava no wise! From olketa savve wanem bae happen, olketa no busy long kaen samting olsem.
SAMTING WANFALA PRINCE LONG EGYPT CHUSIM
5, 6. (a) Luk olsem education wea Moses kasem long Egypt hem for redyim hem for wanem? (b) Why nao Moses rejectim olketa samting wea hem fit for kasem long Egypt?
5 Distaem bae iumi storyim example bilong Moses. Dota bilong Pharaoh adoptim hem and hem growap olsem prince long haos bilong Pharaoh. “Olketa bilong Egypt teachim Moses evri samting wea olketa savve long hem.” (Acts 7:22; Ex. 2:9, 10) Luk olsem diswan hem for redyim hem for kamap wakaman long gavman bilong Pharaoh. Hem fit for kamap bigman long datfala world paoa and for garem rich living and olketa spesol samting. Bat waswe, datwan nao samting wea Moses laekem?
6 From training wea Moses kasem from really dadi and mami bilong hem taem hem smol, luk olsem Moses hem savve long olketa samting wea Jehovah promisim long olketa grani bilong hem, Abraham, Isaac, and Jacob. Moses showimaot faith long olketa promis hia. Masbi hem tingting strong abaotem wanem hem bae duim for showimaot hem faithful long Jehovah. So long taem wea hem mas chus for stap long haos bilong Pharaoh or for kamap wanfala slave witim olketa Israelite, wanem nao hem chusim? Moses hem “willing for safa witim pipol bilong God winim wei for duim sin wea savve mekem man hapi for lelebet taem nomoa.” (Readim Hebrew 11:24-26.) Bihaen, hem followim wanem Jehovah talem hem for duim. (Ex. 3:2, 6-10) Why nao olsem? Hem bikos Moses bilivim olketa promis bilong God. Hem luksavve hem iusles nomoa for hem aftarem olketa samting long Egypt. No longtaem bihaen, God iusim tenfala trabol for panisim Egypt. Wanem nao iumi wea dedicate long Jehovah savve lanem from example bilong Moses? Waka bilong iumi and wei for aftarem gudfala living long disfala world shud no first samting long laef bilong iumi. Jehovah and waka bilong hem nao mas first samting.
JEREMIAH HEM SAVVE LONG SAMTING WEA BAE HAPPEN
7. Long wanem wei nao taem bilong Jeremiah hem olsem taem bilong iumi?
7 Worship bilong Jehovah hem first samting long laef bilong profet Jeremiah tu. Jehovah markem Jeremiah for kamap profet for talemaot judgment message bilong hem long olketa Jew long Jerusalem and Judah wea no faithful. Jeremiah hem stap long “olketa last day” long taem bilong hem. (Jer. 23:19, 20) Hem savve staka samting long laef bilong olketa Jew long datfala taem bae finis.
8, 9. (a) Why nao God mas stretem tingting bilong Baruch? (b) Wanem nao iumi shud tingim taem iumi planim eni samting long laef bilong iumi?
8 From Jeremiah savve hem stap long olketa last day long datfala taem, wanem nao hem duim? Hem no busy for duim samting for garem gudfala laef. Sapos hem duim datwan, bae hem hard waka nating nomoa! Bat secretary bilong Jeremiah, Baruch, hem start for garem difren tingting. So God iusim Jeremiah for talem disfala toktok for stretem tingting bilong Baruch: “Bae mi brekem daon evri samting wea mi buildim, and bae mi aotem evri samting wea mi plantim long datfala full land. Bat samting wea iu duim nao, iu gohed for aftarem olketa bigfala samting for iuseleva. Iu mas stop for duim datwan. . . . Diswan hem bikos mi bae mekem pipol long disfala ples kasem bigfala trabol.” Then Jehovah promisim Baruch bae hem no dae taem Jerusalem hem finis.—Jer. 45:4, 5.
9 Iumi no savve wanem nao “olketa bigfala samting” wea Baruch hem aftarem.a Bat iumi savve olketa samting hia bae finis taem olketa bilong Babylon finisim Jerusalem long 607 B.C.E. Wanem nao iumi savve lanem from datwan? For kasem olketa need bilong iumi, iumi mas planim samfala samting. (Prov. 6:6-11) Bat waswe, hem wise for iumi iusim staka taem and strong for aftarem olketa samting wea bae finis nomoa? Hem tru, organization bilong Jehovah gohed plan for wakem olketa niu Kingdom Hall and branch office and planim samfala nara samting tu. Bat olketa samting hia hem no hard waka nating bikos olketa join witim Kingdom waka. So hem fitim for pipol bilong Jehovah tu iusim taem and strong bilong olketa for aftarem olketa samting wea join witim Kingdom. Waswe, ‘Kingdom and olketa samting wea Jehovah sei hem stret hem first samting long laef bilong iu’?—Matt. 6:33.
“LONG TINGTING BILONG MI, OLKETA SAMTING HIA RABIS NOMOA”
10, 11. (a) Wanem nao important long Paul taem hem no wanfala Christian? (b) Why nao Paul lusim religion bilong olketa Jew?
10 Lastfala example hem aposol Paul. Bifor hem kamap wanfala Christian, hem fit for kasem hae position long religion bilong olketa Jew. Wanfala man wea staka pipol tinghae long hem nao teachim hem law bilong olketa Jew. Hem kasem paoa from hae priest and hem barava gohed strong long religion bilong olketa Jew winim olketa narawan wea sem age witim hem. (Acts 9:1, 2; 22:3; 26:10; Gal. 1:13, 14) Bat taem Paul luksavve Jehovah rejectim nation bilong olketa Jew hem lusim evri samting hia.
11 Paul luksavve hem iusles nomoa for hem garem hae position long religion bilong olketa Jew. (Matt. 24:2) Paul savve long plan bilong God and hem luksavve hem bigfala privilege for duim preaching waka. Hem sei tu, samting wea hem tingse hem important long firstaem hem “rabis nomoa.” Paul lusim religion bilong olketa Jew and iusim full laef bilong hem for preachim gud nius.—Readim Philippi 3:4-8, 15; Acts 9:15.
WANEM NAO FIRST SAMTING LONG LAEF BILONG IU?
12. Wanem nao Jesus duim bihaen hem baptaes?
12 Noah, Moses, Jeremiah, Paul, and staka narawan iusim taem and strong bilong olketa for duim samting wea Jehovah laekem. Olketa showimaot gudfala example for iumi. Nambawan example bilong man wea worshipim Jehovah long full heart hem Jesus. (1 Pet. 2:21) Bihaen Jesus baptaes, hem iusim full laef bilong hem long earth for preachim gud nius and mekhae long Jehovah. So example bilong Jesus showimaot worship bilong Jehovah nao mas first samting long laef bilong evri Christian wea dedicate finis. Waswe, hem first samting long laef bilong iu? Hao nao iu savve duim samting wea Jehovah laekem and long semtaem duim olketa nara samting wea iu mas duim long laef?—Readim Psalm 71:15; 145:2.
13, 14. (a) Hem gud for evri Christian ting raonem and prea abaotem wanem samting? (b) Wanem nao savve mekem pipol bilong God barava hapi?
13 For plande year nao, organization bilong Jehovah encouragem olketa Christian for ting raonem sapos olketa savve regular pioneer and for prea abaotem datwan. Bikos long living bilong olketa, samfala wea faithful for worshipim Jehovah no savve preach for samting olsem 70 hour evri month. Diswan shud no mekem olketa feel wikdaon. (1 Tim. 5:8) Bat waswe long iu? Waswe, iu savve pioneer?
14 Tingim hapi bilong staka brata and sista long taem bilong Memorial long disfala year. Long month bilong March, iumi garem spesol arrangement for olketa wea auxiliary pioneer. Olketa savve chus for duim 30 or 50 hour long preaching waka. (Ps. 110:3) Staka thousand nao auxiliary pioneer, and datwan mekem olketa kongregeson kasem bigfala hapi. Waswe, iu fit for changem samfala samting long living bilong iu mekem iu auxiliary pioneer samfala month moa? Christian wea dedicate bae barava hapi sapos hem savve sei long end long each day: “Jehovah, mi duim best bilong mi long waka bilong iu.”
15. Olketa young wan wea skul shud garem wanem goal?
15 Maet iu wanfala young wan wea klosap for finis skul, and iu garem gudfala health and iu free for duim moa samting. Waswe, iu barava tingting strong sapos iu savve regular pioneer? Maet olketa teacher long skul sei best samting for iu duim hem for aftarem hae education and for garem bigfala waka. Bat olketa hia trustim nomoa disfala world wea klosap for finis. Bat sapos iu duim full-taem service iu duim wanfala barava gudfala samting and iu iusim gud taem bilong iu. Iu followim nambawan example bilong Jesus. Sapos iu duim olsem, iu duim wise samting wea bae mekem iu hapi and wea bae protectim iu. Datwan showimaot tu iu strong for duim wanem iu promisim taem iu dedicate long Jehovah.—Matt. 6:19-21; 1 Tim. 6:9-12.
16, 17. Olketa wanem kwestin nao iumi shud ting raonem?
16 Distaem plande brata and sista mas waka staka hour for provaedem need bilong famili. Bat maet samfala waka for staka hour nomata olketa no need for duim datwan. (1 Tim. 6:8) Disfala world trae for mekem iumi tingse iumi barava needim olketa samting wea olketa wakem and evri niu model bilong olketa samting hia tu. Bat olketa tru Christian no laekem world bilong Satan for disaedem wanem nao first samting long laef bilong olketa. (1 John 2:15-17) Waswe long olketa wea retire from waka? Hem gud tumas sapos olketa showimaot waka bilong Jehovah hem first samting long laef bilong olketa long wei for pioneer.
17 Evriwan wea dedicate long Jehovah savve ting raonem olketa kwestin hia: Wanem nao first samting long laef bilong mi? Waswe, Kingdom nao first samting long laef bilong mi? Waswe, mi followim example bilong Jesus long wei for iusim taem and strong bilong mi for worshipim God? Waswe, mi gohed followim Jesus olowe, olsem hem talem? Waswe, mi savve changem schedule bilong mi mekem mi garem moa taem for preach or for duim olketa nara spiritual samting? Nomata sapos long distaem mi no fit for duim moa samting, waswe, mi gohed for tingim wanem Jehovah laekem winim wanem miseleva laekem?
‘LAEK DUIM SAMTING, AND DUIM DATWAN’
18, 19. Wanem nao wanfala samting wea iu savve prea abaotem, and why nao Jehovah bae hapi long datwan?
18 Hem nambawan samting for lukim wei wea pipol bilong God strong for worshipim hem. Bat maet samfala brata and sista no laek for pioneer or tingse olketa no fit for duim datwan, nomata no eni samting stopem olketa. (Ex. 4:10; Jer. 1:6) Sapos datwan nao tingting bilong iu, wanem nao iu mas duim? Iu shud prea abaotem diswan. Paul talem olketa Christian: “Samting wea mekem [Jehovah] hapi nao hem for givim paoa long iufala mekem iufala savve laek duim samting and for iufala duim datwan.” (Phil. 2:13) So sapos iu no laek for pioneer, askem Jehovah for helpem iu for laek duim datwan and for hem mekem iu fit for duim datwan tu.—2 Pet. 3:9, 11.
19 Noah, Moses, Jeremiah, Paul, and Jesus, olketa faithful. Olketa iusim taem and strong bilong olketa for talemaot warning bilong Jehovah. Olketa no busy long olketa nara samting. End bilong disfala world hem barava klosap. Dastawe iumi evriwan wea dedicate long God mas mek sure iumi traem best for gohed followim nambawan example bilong olketa man hia. (Matt. 24:42; 2 Tim. 2:15) Sapos iumi duim olsem, Jehovah bae hapi long iumi and blessim iumi.—Readim Malachi 3:10.
[Footnote]
a Lukim God’s Word for Us Through Jeremiah, page 104-106.
[Piksa long page 21]
Pipol no laek herem warning wea Noah talemaot
[Piksa long page 24]
Waswe, iu barava tingting strong sapos iu savve regular pioneer?