Why Kamap Man for Sakrifaesim Seleva?
Bill hem man wea garem famili, wea age bilong hem winim finis 50 year and hem wanfala teacher bilong building technology. Insaed long year, long kost wea hemseleva peim, hem spendem planti week for help for planim and buildim olketa Kingdom Hall for olketa kongregeson bilong Olketa Jehovah’s Witness. Emma hem wanfala singol girl wea hem 22 year and kasem gudfala education. Winim wei for aftarem olketa goal and hapi bilong hemseleva, hem spendem winim 70 hour evri month olsem wanfala minister, for helpem nara pipol for minim Bible. Maurice and Betty tufala retire finis. Winim wei for stap relax, tufala muv go long nara kantri for helpem pipol long there for lane abaotem purpose bilong God for disfala earth.
EVRIWAN long olketa hia nating ting long olketa seleva olsem spesol or difren. Olketa normal pipol nomoa and olketa duim wanem olketa luksavve hem stret samting for duim. Why nao olketa iusim taem, strong, savve, and material samting bilong olketa for helpem nara pipol? Samting wea muvim olketa hem strongfala love for God and for neiba bilong olketa. Disfala love strongim spirit for sakrifaesim seleva insaed long olketa.
Wanem nao iumi minim long wei for sakrifaesim seleva? For sakrifaesim seleva no needim wei for followim strict living. Hem no minim wei for denyim seleva and lusim hapi bilong iumi or wei for satisfae. Olsem The Shorter Oxford English Dictionary hem sei, sakrifaesim seleva hem minim “wei for lusim interest bilong seleva, olketa hapi, and olketa samting wea man barava wantem, and duim samting for helpem nara pipol.”
Jesus Christ—Datfala Nambawan Example
Only-born Son bilong God, Jesus Christ, hem nambawan example bilong samwan wea garem spirit for sakrifaesim seleva. Taem hem stap long heven bifor, laef bilong hem mas interesting tumas and hem barava satisfae. Hem kaban long barava klos wei witim Father bilong hem and witim olketa spirit creature. Winim datwan, Son bilong God hem iusim savve bilong hem for duim barava spesol waka olsem “nambawan wakman.” (Proverbs 8:30, 31) Hem stap long barava nambawan living wea moa hae winim eni samting wea nomata barava rich man long earth enjoyim. Hem stap saed long Jehovah God and garem wanfala hae position long heven.
Nomata olsem, Son bilong God “mekem hemseleva kamap low and kamap olsem wanfala slave and hem kamap olsem wanfala man.” (Philippians 2:7) Long willing wei hem lusim evri samting bilong hemseleva taem hem kamap olsem man and offerim laef bilong hem olsem ransom mekem hem finisim olketa nogud samting wea Satan kosim. (Genesis 3:1-7; Mark 10:45) Datwan minim hem mas kam stap midolwan long olketa man wea sin long wanfala world wea stap long paoa bilong Satan datfala Devil. (1 John 5:19) Hem minim hem mas safa saed long olketa hard samting wea no fitim hem. Bat, nomata wanem hem mas sakrifaesim, Jesus Christ disaed strong for duim will bilong Dadi bilong hem. (Matthew 26:39; John 5:30; 6:38) Diswan testim evribit love and loyal fasin bilong Jesus. Jesus willing for sakrifaesim haomas samting? Aposol Paul hem sei: “Hem mekem hemseleva hambol and obey go kasem dae, yes, dae long wanfala torture-stake.”—Philippians 2:8.
“Garem Diskaen Tingting Long Iufala”
Iumi kasem encouragement for followim example bilong Jesus. Paul encouragem iumi olsem: “Garem diskaen tingting long iufala wea Christ Jesus garem tu.” (Philippians 2:5) Hao nao iumi savve duim diswan? Wanfala wei hem for “no interest long olketa samting bilong iufala seleva nomoa, bat interest long olketa samting bilong narafala pipol tu.” (Philippians 2:4) Trufala love “hem no lukaotem samting bilong hemseleva nomoa.”—1 Corinthians 13:5.
Planti taem pipol wea kea showimaot fasin for sakrifaesim seleva taem olketa duim samting for nara pipol. Bat, distaem, planti pipol tingim olketa seleva nomoa. World garem disfala mi-first tingting. Iumi need for stap klia from spirit bilong world bikos sapos hem win for sheipim future and tingting bilong iumi, maet samting wea iumiseleva wantem nao bae kamap olsem barava important. Then wei for tingim seleva nao bae bossim evri samting wea iumi duim—hao iumi iusim taem bilong iumi, strong bilong iumi, olketa material samting bilong iumi. Dastawe iumi need for faet hard againstim olketa test hia.
Nomata advaes wea man maet min for helpem iumi savve daonem spirit for sakrifaesim seleva. From hem luksavve long wanem nao bae happen from wei wea Jesus sakrifaesim seleva, aposol Peter hem sei: “Sorre long iuseleva, Lord.” (Matthew 16:22) Luk olsem hem faendem hard for acceptim wei wea Jesus willing for go thru long dae for apim olmaeti rul bilong Dadi bilong hem and for salvation bilong olketa man. So hem trae for givim advaes long Jesus wea againstim disfala samting.
‘Lusim Will Bilong Iuseleva’
Wanem nao Jesus duim? Datfala story hem sei: “Hem tan go, luk long olketa disaepol bilong hem and tok strong long Peter, and sei: ‘Go bihaen long mi, Satan, bikos tingting bilong iu, no olsem olketa tingting bilong God, bat bilong olketa man.’ ” Then Jesus kolem olketa pipol and olketa disaepol for kam long hem and hem sei long olketa: “Sapos eniwan hem want for kam bihaenem mi, letem hem lusim will bilong hemseleva and karem torture-stake bilong hem evriday and followim mi olowe.”—Mark 8:33, 34.
Samting olsem 30 year bihaen hem givim disfala advaes long Jesus, Peter showimaot hao long datfala taem nao hem luksavve long mining bilong sakrifaesim seleva. Hem no encouragem olketa wea biliv olsem hem for isisi and for kaen long olketa seleva. Nomoa, bat Peter encouragem olketa for redyim mind bilong olketa for waka and lusim wei for laekem tumas samting bilong world olsem bifor. Olketa mas putim wei for duim will bilong God firstaem long laef bilong olketa, nomata olketa kasem test.—1 Peter 1:6, 13, 14; 4:1, 2.
Barava nambawan wei wea eniwan long iumi savve aftarem hem for givim wei wea iumi ownim seleva long Jehovah, for followim Jesus Christ long faithful wei and letem God for directim olketa waka bilong iumi. Paul showimaot wanfala gudfala example long diswan. Feeling for hariap wea hem garem and wei wea hem tinghae long Jehovah muvim hem for lusim olketa goal bilong world or olketa chance wea savve pullim hem for no duim will bilong God. Hem sei: “Long saed bilong mi bae mi hapi for give and givim miseleva evribit” for waka for nara pipol. (2 Corinthians 12:15) Paul iusim evri savve bilong hem for mekem waka bilong God, and no bilong hemseleva, kamap moa big.—Acts 20:24; Philippians 3:8.
Hao nao maet iumi lukluk gud long iumiseleva for lukim sapos iumi garem goal olsem aposol Paul? Iumi maet askem olketa kwestin olsem: Hao nao mi iusim taem bilong mi, strong bilong mi, savve bilong mi, and olketa material samting bilong mi? Waswe, mi iusim olketa samting hia and olketa nara spesol present for mekem moa big samting bilong miseleva, or mi iusim olketa for helpem nara pipol? Waswe, mi ting raonem finis wei for share evribit long disfala waka for talemaot gud nius wea sevem laef, maet olsem wan wea full-taem for talemaot Kingdom? Waswe, mi savve duim moa samting long olketa waka olsem wei for buildim and fixim olketa Kingdom Hall? Waswe, mi iusim evri chance for helpem olketa wea garem need? Waswe, mi givim best bilong mi long Jehovah?—Proverbs 3:9.
“Moa Hapi Kamaot From Wei for Give”
Bat, waswe, hem really wise for sakrifaesim seleva? Barava olsem nao! Paul savve from experience bilong hemseleva hao diswan bringim richfala reward. Hem bringim bigfala hapi long hem and bigfala wei for satisfae. Hem explainim diswan long olketa elder bilong Ephesus taem hem meet witim olketa long Miletus. Paul hem sei: “Mi showim iufala long evri samting hao thru long hard waka [long wei for sakrifaesim seleva] iufala mas helpem olketa wea wik, and mas tingim toktok bilong Lord Jesus, taem hem sei, ‘Moa hapi kamaot from wei for give winim wei for kasem.’ ” (Acts 20:35) Planti million pipol faendem hao wei for showimaot diskaen spirit bringim bigfala hapi distaem. Hem bae bringim hapi long future tu taem Jehovah givim reward long olketa wea putim firstaem waka bilong hem and helpem nara pipol winim samting bilong seleva.—1 Timothy 4:8-10.
Taem olketa askem hem why hem trae hard for helpem nara pipol long wei for buildim olketa Kingdom Hall, Bill hem sei: “For helpem olketa kongregeson long disfala wei hem mekem mi barava satisfae. Mi enjoyim wei for iusim eni savve wea mi garem for helpem narafala pipol.” Why nao Emma hem chus for iusim strong and savve bilong hem for helpem narafala pipol for lanem Bible truth? “Mi no ting for duim eni difren samting. Taem mi still young and mi fit for duim olsem, mi laek for duim moa samting wea mi fit for duim for mekem Jehovah hapi and helpem narawan. For sakrifaesim samfala material samting hem no big samting. Mi duim nomoa wanem mi shud duim fitim wanem Jehovah duim finis for mi.”
Maurice and Betty nating feel sorre from tufala no followim isi laef, bihaen long olketa year bilong hard waka for bringimap olketa pikinini and provaed for famili. From tufala retire finis, olketa want for go ahed for iusim laef bilong tufala for duim gudfala samting. “Mifala no want for stap nomoa and relax,” tufala sei. “Wei for helpem nara pipol for lane abaotem Jehovah long wanfala difren kantri givim mifala chance for duim samting wea garem bigfala mining.”
Waswe, iu disaed strong for sakrifaesim seleva? Diswan bae no isi. Wanfala faet savve kamap evritaem midolwan olketa feeling bilong iumi wea no perfect witim wei wea iumi want for mekem God hapi. (Romans 7:21-23) Bat hem faet wea iumi savve winim sapos iumi letem Jehovah leadim laef bilong iumi. (Galatians 5:16, 17) Iumi sure hem bae rememberim wei wea iumi sakrifaesim seleva long service bilong hem and bae hem blessim iumi. Tru nao, Jehovah God bae ‘openem gate bilong heven and barava kapsaetem blessing long iumi go kasem taem wea no eniwan wantem eni samting moa.’—Malachi 3:10; Hebrews 6:10.
[Piksa long page 23]
Jesus garem spirit for sakrifaesim seleva. Waswe, iu garem tu?
[Piksa long page 24]
Paul ting strong long Kingdom-preaching waka