Iu Wanfala Wakaman wea God Trustim!
“Iufala bilong God nao.” —1 COR. 6:19.
1. Wanem nao wanfala slave?
SAMTING olsem 2,500 year go finis, wanfala man for raet long Greece hem sei: “No eniwan bae chus for kamap wanfala slave.” Staka pipol distaem ting olsem tu. Slave hem samwan wea olketa narawan forcem hem for waka for olketa, and olketa nating kaen long hem. Boss bilong olketa slave nomoa kasem gud samting from waka wea olketa duim.
2, 3. (a) Hao nao Christ ting long olketa wakaman bilong hem? (b) Olketa wanem kwestin nao bae iumi story abaotem?
2 Jesus sei olketa disaepol bilong hem bae olketa wakaman. Wanfala wakaman hem olsem wanfala slave. Bat datwan no minim Christ bae spoelem olketa tru Christian or raf long olketa. Hem trustim and respectim olketa. Olsem example, tingim samting wea Jesus talem abaotem wanfala “wakaman.” No longtaem bifor Christ dae, hem sei hem bae markem wanfala “wakaman wea faithful and wise” for duim samfala waka.—Matt. 24:45-47.
3 Long buk wea Luke raetem, hem tu sei Jesus kolem datfala sekson “datfala wakaman.” (Readim Luke 12:42-44.) Big haf bilong olketa Christian distaem no insaed datfala sekson wea Jesus kolem olketa “datfala wakaman wea faithful and wise.” Nomata olsem, Bible showimaot iumi evriwan wea worshipim God, iumi olketa wakaman bilong hem. Wanem nao God laekem iumi for duim? Iumi shud ting hao long olketa samting hia? For kasem olketa ansa bae iumi storyim wanem nao olketa wakaman long bifor olketa duim.
WANEM NAO OLKETA WAKAMAN MAS DUIM?
4, 5. Long taem bilong Bible, wanem nao olketa wakaman duim? Storyim samfala example.
4 Long taem bilong Bible, boss savve markem wanfala wakaman bilong hem wea hem trustim for lukaftarem bisnis and olketa samting long haos bilong hem. Datfala wakaman lukaftarem olketa samting wea boss ownim and selen bilong hem, and olketa nara wakaman stap anda long hem tu. Wanfala example hem Eliezer. Abraham garem staka samting, and hem waka bilong Eliezer for lukaftarem evri samting hia. And tu, maet Eliezer nao wakaman wea Abraham sendem long Mesopotamia for chusim wanfala waef for son bilong hem Isaac. Datwan hem barava important waka!—Gen. 13:2; 15:2; 24:2-4.
5 Grani bilong Abraham, Joseph, hem wakaman bilong Potiphar. (Gen. 39:1, 2) Gogo Joseph tu garem wanfala wakaman, wea Bible kolem hem “datfala man wea lukaftarem haos bilong Joseph.” Datfala wakaman nao lukaftarem tenfala brata bilong Joseph, and hem waka tugeta witim Joseph tu for iusim datfala silver kap for testim olketa brata bilong hem. Diswan showimaot olketa boss barava trustim wakaman bilong olketa.—Gen. 43:19-25; 44:1-12.
6. Wanem nao waka bilong olketa elder?
6 Plande handred year bihaen, aposol Paul kolem olketa elder olketa “wakaman bilong God.” (Titus 1:7) Olketa elder lukaftarem and leadim “olketa sheepsheep bilong God.” (1 Pet. 5:1, 2) Olketa elder savve garem difren kaen waka long organization bilong God. Olsem example, big haf bilong olketa elder waka long kongregeson bilong olketa seleva nomoa. Olketa traveling overseer helpem staka kongregeson. And olketa brata long Branch Komiti lukaftarem olketa kongregeson long full kantri. Nomata olsem, evri elder mas traem best for duim gud waka bilong olketa, bikos evriwan long olketa “mas givim ansa” long God.—Heb. 13:17.
7. Hao nao iumi savve evri Christian hem wakaman bilong God?
7 Hao nao iumi savve olketa faithful Christian wea no elder, olketa tu wakaman? Aposol Peter raetem wanfala leta long olketa Christian wea sei: “From God hem kaen tumas, hem givim iufala evriwan savve for duim olketa difren kaen spesol waka. So iufala mas iusim datwan for helpem narawan.” (1 Pet. 1:1; 4:10) Iumi evriwan no semsem. From God hem kaen, hem givim iumi evriwan savve for duim olketa difren kaen samting. Iumi savve iusim datwan for helpem olketa brata and sista bilong iumi. So evriwan wea worshipim God, hem wakaman bilong hem. Hem trustim iumi, respectim iumi, and laekem iumi evriwan for iusim gud savve wea hem givim long iumi.
IUMI BILONG GOD
8. Wanem nao wanfala important principle wea iumi mas no forgetim?
8 Bae iumi storyim thrifala principle wea evri wakaman bilong God mas no forgetim. First wan hem olsem: Iumi evriwan bilong God, and mas duim wanem hem laekem. Paul sei: “Iufala bilong God nao, bikos hem peim iufala long price wea big tumas.” Datfala price hem sakrifaes bilong Christ for olketa sin bilong iumi. (1 Cor. 6:19, 20) Iumi bilong Jehovah, so iumi mas obeyim olketa law bilong hem, and olketa law bilong hem no hard tumas for obeyim. (Rome 14:8; 1 John 5:3) Iumi olketa wakaman bilong Christ tu. Olsem olketa wakaman long Bible, iumi free for duim staka samting. Bat datwan no minim iumi savve duim eni samting nomoa wea iumi laekem. Iumi mas followim olketa instruction wea iumi kasem. Nomata haomas privilege nao iumi garem long organization bilong God, iumi evriwan olketa wakaman bilong God and Christ.
9. Hao nao Jesus helpem iumi for minim wanem nao boss laekem wakaman bilong hem for duim?
9 Wanfala story wea Jesus talem long olketa disaepol bilong hem helpem iumi for minim wanem nao boss laekem wakaman bilong hem for duim. Hem story abaotem wanfala wakaman wea kam bak long haos bihaen hem waka full day. Waswe, boss sei: “Kam sidaon long hia and kaikai”? Nomoa. Hem sei long datfala wakaman: “Iu redyim kaikai bilong mi firstaem. Then werem kaleko wea fitim and tekem kam kaikai hia long mi. Bihaen mi kaikai and drink finis, then iu savve kaikai and drink.” Wanem nao Jesus laek for teachim olketa disaepol? Hem sei: “Iufala tu olsem. Bihaen iufala duim finis waka bilong iufala, iufala mas sei, ‘Mifala olketa wakaman nomoa wea no fit for kasem praise. Mifala duim nomoa olketa samting wea mifala mas duim.’”—Luke 17:7-10.
10. Hao nao iumi savve Jehovah tinghae long evri samting wea iumi duim for hem?
10 Jehovah tinghae long evri samting wea iumi duim for hem. Bible sei: “God hem raeteous so hard for hem forgetim waka wea iufala duim and love wea iufala showimaot for nem bilong hem.” (Heb. 6:10) Jehovah no askem iumi for duim samting wea iumi no fit for duim. Evri samting hem askem iumi for duim hem for mekem iumi kasem gud samting, and hem no hard tumas. Nomata olsem, datfala story wea Jesus talem showimaot wakaman no savve duim samting wea hemseleva laekem. Hem duim firstaem samting wea boss hem laekem. Olsem tu, taem iumi dedicate long God, iumi chus for duim samting wea hem laekem firstaem. Waswe, iu agree?
SAMTING JEHOVAH LAEKEM IUMI EVRIWAN FOR DUIM
11, 12. Iumi evriwan mas showimaot wanem long narawan, and wanem nao iumi mas no duim?
11 Mek-tu principle wea iumi mas no forgetim hem olsem: Olketa standard bilong God hem semsem for evri wakaman bilong hem. Hem tru, samfala garem responsibility long organization bilong God wea olketa narawan no garem. Bat olketa standard bilong God hem semsem for iumi evriwan. Olsem example, evriwan wea worshipim Jehovah mas lovem each other. Jesus sei love hem mark wea showimaot hu nao olketa tru Christian. (John 13:35) Iumi no lovem olketa brata and sista bilong iumi nomoa, bat iumi traem best for lovem olketa wea no Witness tu. Hem nao samting wea iumi evriwan fit for duim and shud duim.
12 Iumi mas duim tu olketa samting wea God sei hem stret, and no duim olketa samting wea Bible sei God heitim. Paul sei: “Pipol wea durong, worshipim idol, duim adultery, olketa man wea stap for nara man durong witim olketa, or olketa man wea sleep witim nara man, pipol wea steal, wea greedy, wea savve drunk, tok spoelem nara pipol, or demandim selen, olketa hia bae no kasem Kingdom bilong God.” (1 Cor. 6:9, 10) Hem tru, hem no isi for iumi duim samting wea God sei hem stret. Nomata olsem, taem iumi duim datwan iumi kasem staka gud samting. Olsem example, datwan savve helpem iumi for garem gudfala health, stap gud witim olketa narawan, and fren gud witim God.—Readim Isaiah 48:17, 18.
13, 14. Wanem waka nao God givim long evri Christian, and iumi shud ting hao long datwan?
13 Olsem iumi storyim finis, wakaman hem garem waka for duim. Iumi tu garem waka for duim. God givim wanfala spesol present long iumi. Hem teachim iumi olketa tru samting. And hem laekem iumi for teachim datwan long narawan. (Matt. 28:19, 20) Paul sei olketa Christian “olketa wakaman bilong Christ and olketa wakaman wea lukaftarem olketa holy secret bilong God.” (1 Cor. 4:1) Paul luksavve hem mas lukaftarem gud “olketa holy secret,” wea minim olketa tru teaching from Bible, and hem mas teachim olketa samting hia long narawan. Hem nao samting wea Jesus Christ laekem hem for duim.—1 Cor. 9:16.
14 Taem iumi teachim truth long narawan, datwan showimaot iumi lovem olketa. Hem tru, iumi evriwan no savve duim sem samting long ministry bikos laef bilong iumi evriwan hem no semsem. Jehovah luksavve long datwan. Important samting nao, iumi mas duim evri samting wea iumi fit for duim. Long wei olsem, iumi showimaot iumi lovem God and pipol, and no tingim iumiseleva.
IUMI MAS FAITHFUL
15-17. (a) Why nao wanfala wakaman mas faithful? (b) Hao nao Jesus showimaot wanem nao happen long man wea no faithful?
15 Mek-thri principle wea iumi mas no forgetim hem olsem: Iumi mas showimaot iumi faithful long wei for obey. Maet wanfala wakaman savve hao for duim plande samting and garem olketa gudfala wei, bat olketa samting hia hem iusles nomoa sapos hem no obey and no duim waka bilong hem. For mekem boss bilong hem hapi and for duim gud waka bilong hem, datfala wakaman mas faithful. Paul sei: “Olketa man wea kasem disfala waka hem olketa wea showimaot olketa faithful.”—1 Cor. 4:2.
16 Sapos iumi faithful, God bae givim reward long iumi. Sapos iumi no faithful, God bae no hapi long iumi. Diswan hem showaot klia long wanfala story wea Jesus talem abaotem silver selen. Long datfala story, boss praisem olketa faithful wakaman bilong hem wea “duim samting” witim selen bilong hem, and hem givim bigfala reward long olketa. Bat hem sei datfala wakaman wea no obey hem wanfala “rabis wakaman” wea “iusles” and “lesy tumas.” Boss tekem selen from datfala wakaman and torowem datfala man aotsaed.—Readim Matthew 25:14-18, 23, 26, 28-30.
17 Jesus talem nara story wea showimaot wanem nao happen long man wea no faithful. Hem sei: “Wanfala rich man hem garem wanfala wakaman wea lukaftarem evri samting long haos bilong hem. Gogo rich man hia faendaot disfala wakaman hem spoelem selen bilong hem. So hem kolem hem kam and sei long hem, ‘Samting wea mi herem abaotem iu hem no mas gud ia. Iu go raetem report abaotem hao iu iusim selen bilong mi, bikos bae mi finisim iu from waka bilong iu nao.’” (Luke 16:1, 2) From datfala wakaman spoelem selen bilong boss, boss sakem hem. Iumi lanem important samting from disfala story. Iumi mas evritaem faithful and traem best for duim evri samting wea God askem iumi for duim.
WASWE, IUMI SHUD COMPAREM IUMISELEVA WITIM NARAWAN?
18. Why nao iumi shud no comparem iumiseleva witim narawan?
18 Hem gud for iumi evriwan ting raonem wanem kaen wakaman nao iumi. Bat iumi shud no comparem iumiseleva witim narawan. Bible sei: “Man mas lukluk gud long wanem hemseleva duim, then bae hem hapi long wanem hem duim. Hem shud no comparem wanem hem duim witim wanem narawan duim.” (Gal. 6:4) Iumi shud no comparem wanem iumi duim witim samting wea narawan duim, bat iumi shud ting raonem wanem moa iumiseleva savve duim and traem best for duim datwan. Datwan bae helpem iumi for no praod and no wikdaon tu. Iumi mas luksavve tu, laef bilong iumi savve change. Maet iumi no savve duim samting wea iumi duim bifor bikos health bilong iumi nogud, iumi olo, or olketa nara samting nao stopem iumi. Or maet iumi fit for duim moa samting distaem. Sapos olsem, hem gud for duim datwan.
19. Sapos iumi no kasem wanfala privilege wea iumi laekem, why nao iumi shud no sorre tumas?
19 And tu, iumi shud no comparem iumiseleva witim olketa wea garem samfala privilege long organization wea iumi laek garem. Olsem example, maet wanfala brata laek for elder long kongregeson, or for givim olketa tok long olketa assembly and convention. Hem gud for traem best for kasem olketa privilege olsem. Bat iumi shud no sorre tumas sapos iumi no kasem olketa privilege kwiktaem. Maet iumi need for weit longtaem lelebet, and maet iumi no luksavve long olketa reason for datwan. Maet Moses tu tingse hem redi for leadim olketa Israelite go aot from Egypt, bat hem mas weit 40 year moa bifor hem savve duim datwan. Insaed datfala foti year, hem lanem olketa gudfala wei wea hem bae needim for leadim pipol hia wea bighed tumas.—Acts 7:22-25, 30-34.
20. Wanem nao iumi savve lanem from example bilong Jonathan?
20 Maet Jehovah disaed for no givim wanfala privilege long iumi wea iumi laekem. Hem nao samting wea happen long Jonathan. Hem son bilong Saul and fitim for hem kamap king bilong Israel. Bat God chusim David, wea barava young winim Jonathan, for kamap king. Wanem nao Jonathan duim? Hem acceptim samting wea God disaedem and hem sapotim David nomata datwan mekem laef bilong hem stap long danger. Hem sei long David: “Iu nao bae king long Israel, and mi bae sapotim rul bilong iu.” (1 Sam. 23:17) Wanem nao iu savve lanem from example bilong Jonathan? Hem no komplen and hem no jealous long David, olsem Saul. Iumi shud no jealous long narawan wea garem privilege wea iumi no garem, bat iumi shud hapi long olketa privilege wea iumi garem and waka hard long hem. Long niu world Jehovah bae givim olketa wakaman bilong hem evri samting wea olketa laekem.
21. Iumi shud ting hao long waka wea iumi duim for God?
21 Iumi olketa wakaman bilong God, bat iumi no olsem olketa slave wea mas waka for wanfala boss wea raf tumas. Jehovah trustim iumi and givim iumi important waka for duim, wea wanfala nao hem for talemaot gud nius long olketa last day distaem. And iumi free for disaedem seleva plande samting abaotem hao iumi bae duim waka wea hem askem iumi for duim. So iumi shud faithful long waka bilong iumi. And iumi shud tinghae long privilege bilong iumi for worshipim Jehovah, wea hem nambawan long full universe.