STUDU 50
KANTIKU 48 Caminhamos Sempre com Jeová
Kopia umildadi di Jeova
“Suma bo sedu fijus ku Deus ama, bo fasi forsa pa parsil.” — EF 5:1.
KE KU NO NA BIN APRINDI
No na oja kuatru maneras ku no pudi kopia umildadi di Jeova.
1. Pabia ku umildadi di Jeova i un kusa ku ta dimirau?
ORA ku bu pensa na kilis ku tene puder aos na mundu, sera ke sedu umildi? Nau. Jeova ten tudu puder, ma i sedu umildi. (Sal 113:5-8) Ningin ka sedu umildi suma Jeova. I ka tene nin un bokadu di orgulyu. Nes studu, no na fala di kuatru maneras di sedu bonitu ku Jeova tene, i no na oja kuma ku kada un delis mostra di kuma i sedu umildi. No na fala tambi di kuma ku Jesus kopia umildadi di si Pape. Ora ku no na jubi es maneras di sedu, no na judadu pertusi mas di Jeova i no na aprindi kuma ku no pudi sedu kada bias mas umildi suma el.
JEOVA TA MISTI PA NO STA AVONTADI PA PAPIA KU EL
2. Ke ku Salmu 62:8 kontanu aserka di Jeova? (Jubi foto.)
2 I ka tudu ora ki fasil papia ku un algin orgulyosu. Manga di bias, jintis orgulyosu ka ta trata utrus ku bondadi, pabia e ta pensa di kuma e mas minjor di ki utrus, pa kila e ta ivita elis. Jeova diferenti ciu ku es tipu di jintis! Suma no Pape ku sta na seu sedu umildi, i misti pa no pertusi del i pa no kontal tudu ke ku no sta na pensa i sinti. (Lei Salmu 62:8.) Suma ku un bon pape ta misti sibi ke ku si fiju ta pensa i sinti, Jeova tambi ta misti obi orason di si servus. Na bardadi, i fasi pa manga des orason skirbidu na Biblia. Es ta mostra di kuma, Jeova misti pa no sta avontadi pa papia ku el. (Jos 10:12-14; 1 Sam 1:10-18) Ma ke gora, si utrora no ka ta sta avontadi pa ora Jeova pabia di erus ku no ta fasi?
Un pape sta na kopia isemplu di Jeova, oca i na sukuta ku umildadi si fiju ku kebra un vasu oca ki na brinka. (Jubi paragrafu 2)
3. Pabia ku bu pudi tene sertesa di kuma Jeova misti pa bu ba ta ora sempri?
3 No dibi di ora Jeova mesmu si no pensa di kuma, no ka mersi pa i amanu. Pabia ku no pudi fala kila? Na storia ku Jesus konta aserka di fiju ku pirdi, i kompara Jeova ku un bon pape, ku si fiju ripindi i ku pensa di kuma si pape ka na misti mas pa i riba na familia. Ma ke ku pape fasi oca ku si fiju riba kasa? Jesus fala di kuma oca ku pape oja si fiju di lunju, logu “i kuri, i barsal, i dal beẑu.” (Luk 15:17-20) Jeova i suma es pape. Ora ki obi no orasons, pabia no sinti tristi ku erus ku no fasi o no tene kudadi, i ta sukutanu diritu. (Mis 3:55-57) Pabia di pena ki ta sinti, i suma si i ta kuri pa konsolanu, pa fasinu sinti di kuma i purdanu, tambi i amanu. (Isa 57:15) Kuma ku Jeova ta fasi es? Manga di bias i ta usa ansions, no familia ku ta sirbil ku no amigus. (Tiagu 5:14, 15) Jeova ta danu es ajuda pabia i misti sedu no amigu.
4. Pabia ku jintis ta staba avontadi pa papia ku Jesus?
4 Jesus kopia si Pape. Jesus seduba umildi suma si Pape. Pa kila, oca ki staba na tera, jintis ta mistiba pertusi del. E ka ta teneba medu di fasil purguntas. (Mar 4:10, 11) Tambi ora ki punta elis ke ke pensa aserka di un kusa, e ta kontal ke na bardadi ke sta na pensa. (Mat 16:13-16) Tambi ora ke fasi erus e ka ta tene medu di kuma, Jesus na paña raiba delis. E sibiba di kuma Jesus i bon, i pasenseru, tambi i na ntindi elis. (Mat 17:24-27) Suma Jesus ta kopia si Pape diritu, si disipulus pasa kunsi Jeova mas diritu. (Jon 14:9) Ku isemplu di Jesus, e pudiba nota di kuma, Jeova i umildi i misti pertusi delis. E na nota tambi di kuma Jeova i ka suma ŝefis riliẑiosu ku seduba duru i orgulyosu.
5. Pabia ki na sedu mas fasil pa utrus pertusi di nos, si no sedu umildi?
5 Kuma ku no pudi kopia Jeova? Ora ku no aprindi sedu kada bias mas umildi, i na sedu mas fasil pa utrus pertusi di nos. Si no ka sedu umildi, no pudi nveẑa utrus i pensa di kuma no mas minjor di ki elis, i no ka na purda elis ora ke yaranu. Si no aẑi des manera, jintis ka na misti pertusi di nos. Ma umildadi na judanu sedu bon pa utrus, sedu pasenseru ku elis i purda elis. Es ta fasi pa jintis misti sedu no amigus. (Kol 3:12-14) Ansions dibi di sforsa pa fasi pa ermons ku irmas na kongregason sta avontadi pa papia ku elis. Pa fasi es, ansions pirsisa di sta sempri ku ermons i ku irmas. Pa kila, si pusivel, ansions ta mati runions na Salon di Renu, en ves di konekta atraves di videokonferensia. Sempri ki pusivel, e ta prega di kasa pa kasa ku ermons ku irmas. Asin, kilis ku sta na kongregason na kunsi ansions minjor, i e na sta avontadi pa papia ku elis ora ke pirsisa di ajuda.
JEOVA TA STA DISPOSTU PA MUDA UN DISISON
6-7. Da isemplus ku ta mostra di kuma Jeova ta sta dispostu pa muda ora ku si servus fasil pididu?
6 Manga di bias, jintis orgulyosu ta pensa di kuma e sibi ke ki minjor, i e ka ta sta dispostu pa muda ke ke pensa. Ma Jeova ku sempri sibi ke ki minjor, ka ta fasi asin. Suma i sedu umildi, i ta sta dispostu pa sukuta ke ku utrus na fala, te mesmu i ta muda disison ki tomaba. Pur isemplu, Mirian ku Aron, keŝaba kontra se ermon Moisés. Ma es seduba mau, pabia Moisés ta papiaba na nomi di Jeova. Pa kila, Mirian staba na mostra falta di rispitu pa Jeova. Asin, Jeova pañaba raiba mal kontra Mirian, i kastigal ku lepra. Ma oca Aron pidi Moisés pa i judal, Moisés pidi Jeova pa i kural. Ke ku Jeova fasi? Un algin orgulyosu ka na muda ke ki pensa. Ma Jeova ka fasi kila! Suma Jeova sedu umildi, i sukuta Moisés i kura Mirian. — Num 12:1-15.
7 Jeova mostra tambi umildadi, oca ki sukuta orason di rei Ezekias. Jeova manda profeta Isaias pa i kontal di kuma i na muri. Ezekias cora i pidi Jeova pa i kural. Ku bondadi, Jeova sukuta orason di Ezekias, i fala i na vivi mas 15 anu. (2 Re 20:1, 5, 6) Umildadi ta leba Jeova na sinti pena di jintis i sta dispostu pa sukuta elis.
8. Kal isemplus ku mostra di kuma Jesus staba dispostu pa muda? (Markus 3:1-6)
8 Jesus kopia si Pape. Oca Jesus staba na tera, i ta fasiba bon kusas pa utrus sempri ki pusivel. Pur isemplu, i kuraba jintis na sabadu, kusa ku ŝefis riliẑiosu pensaba di kuma i ka dibi di fasi. Jesus ta sintiba pena, i ta staba dispostu pa muda, i ka seduba mau. (Lei Markus 3:1-6.) Jesus kontinua sedu ekilibradu na manera ki ta gia kongregason. Pur isemplu, ora ku un algin na kongregason fasi un pekadu gravi, i ta sedu pasenseru ku el i ta dal oportunidadi di muda. — Apok 2:2-5.
9. Kuma ku no pudi mostra di kuma no ta sta dispostu pa muda no manera di oja kusas? (Jubi tambi fotos.)
9 Kuma ku no pudi kopia Jeova? No dibi di sforsa ku umildadi pa sta dispostu pa muda no manera di pensa i aẑi, suma ku Jeova ta fasi. (Tiagu 3:17) Pur isemplu, papes ku ta kopia Jeova, ka na spera pa se fijus fasi kusas ke ka pudi fasi. Jakó i un bon isemplu di kila. No pudi oja si isemplu na Kumsada 33:12-14. Papes ku sedu umildi i ekilibradu, ta sforsa pa ivita kompara un fiju ku utru. Ansions tambi dibi di sta dispostu pa muda se manera di pensa. Pur isemplu, un ansion ka ta nsisti na si propi ideia. En ves di kila, i ta sta dispostu pa apoia ke ku maioria di ansions disidi fasi, si ka sta kontra prinsipius di Biblia. (1 Tim 3:2, 3) Anos tudu, no dibi di sforsa pa ntindi ke ku utrus ta pensa i sinti, mesmu si no manera di oja kusas diferenti delis. (Rom 14:1) Tudu jinti na kongregason dibi di sforsa pa muda se manera di oja kusas, asin se ‘mansesa na kunsidu pa tudu jinti.’ — Fil 4:5.
Un pape sedu ekilibradu na ke ki na spera di si fijus na pregason. (Jubi paragrafu 9)
JEOVA I PASENSERU
10. Di kal maneras ku Jeova mostra pasensa?
10 Talves bu nota di kuma jintis orgulyosu ka ta misti pera utrus. Orgulyu ta fasi elis pa e ka tene pasensa. I ka asin ku Jeova sedu. El i pasenseru mas di ki kualker algin! Pur isemplu, na tempu di Noe, Jeova falaba di kuma i na pera 120 anu antis di kaba ku jintis mau. (Kum 6:3) Noe teneba tempu di kria si fijus i kumpu barku ku ajuda di si familia. Mas tardi, un anju ku na representaba Jeova, sukuta ku pasensa oca ku Abraon fasil purgunta aserka di kuma ki na kaba ku Sodoma ku Gomora. Algin orgulyosu pudiba fala sin: ‘Bu ka tene diritu di fasin es purguntas!’ Ma anju ku kopia Jeova, seduba pasenseru ku Abraon. — Kum 18:20-33.
11. Suma ki mostradu na 2 Pedru 3:9, pabia ku Jeova ta mostra pasensa na no tempu?
11 Jeova sta na mostra tambi pasensa na no tempu. I sta na pera tempu ki na kaba ku es mundu. Pabia ki sedu pasenseru? “I ka misti pa ningin pirdi, ma pa tudu pudi ripindi.” (Lei 2 Pedru 3:9.) Sera ki pasensa di Jeova bali pena? Sin! Suma Jeova sedu pasenseru, milyons di jintis sedu si amigus. Tambi no na spera pa manga di utru jintis fasi mesmu kusa. Ma, pasensa di Jeova tene limiti. Jeova ama jintis, i ka na disa pa e kontinua fasi ke ke misti. I na bin kaba ku jintis mau. — Aba 2:3.
12. Kuma ku Jesus ta kopia pasensa di Jeova?
12 Jesus kopia si Pape. Jesus kopia pasensa di Jeova pa manga di anus. Jesus oja Satanas na konta mintida kontra Jeova i kontra jintis fiel. (Kum 3:4, 5; Jo 1:11; Apok 12:10) Jesus oja tambi manga di jintis na sufri ciu. Imaẑina vontadi garandi ki tene “pa kaba ku kusas ku diabu fasi”! (1 Jon 3:8) Ke ku juda Jesus pera ku pasensa, tempu ku Jeova na kaba di un bias ku kusas ku Diabu ta fasi? Un motivu i di kuma Jesus i umildi. I sibi di kuma Jeova i uniku algin ku na disidi tempu ki na kaba ku es mundu. — At 1:7.
13. Kuma ku Jesus seduba pasenseru ku si apostolus, i pabia di ke?
13 Oca Jesus staba na tera, i seduba tambi pasenseru ku si apostolus. Pur isemplu, oca ku apostolus diskutiba manga di bias kin ku sedu mas garandi, Jesus ka paña raiba delis. Jesus ka pensaba di kuma e ka na muda. Ma i kontinua sedu pasenseru ku elis. (Luk 9:46; 22:24-27) I teneba sertesa di kuma e na muda. Sera ki bu ciga di fasi mesmu eru manga di bias? Si asin, sera ki bu ka kontenti di tene un Rei umildi i pasenseru?
14. Ke ku na judanu sedu mas pasenseru?
14 Kuma ku no pudi kopia Jeova? Ora ku no tene “pensamentu di Kristu” kila na judanu pensa i aẑi suma Jeova. (1 Kor 2:16) Ke ku na judanu pensa suma Jesus? Un di maneras mas importanti i lei sempri storia di vida di Jesus na Biblia. Dipus, no pirsisa di toma tempu pa pensa fundu na ke ku Jesus fasi i pabia ki fasil. Tambi no pirsisa di pidi Jeova pa i judanu sedu umildi i pasenseru suma Jesus. Ora ku no ta pensa suma Kristu, no na parsi mas ku Deus i no na sedu mas pasenseru ku no ermons na fe. Tambi no na konsigi ntindi di kuma i na toma tempu pa ba ta pensa i aẑi suma Jeova. — Mat 18:26-30, 35.
JEOVA TA NOTA DI KILIS KU SEDU UMILDI
15. Da alguns isemplu ku mostra di kuma Jeova ama kilis ku sedu umildi. (Salmu 138:6)
15 Lei Salmu 138:6. Pensa so nes: Jeova, algin mas garandi na seu ku tera, ta nota di kilis ku sedu umildi! Jubi so alguns isemplu di jintis ku utrus ka ta nota, ma Jeova nota delis. I ten kilis ku nin no ka ta pensa nelis, ma e sta gora na Biblia. Pur isemplu, Debora seduba un servu fiel di familia di Isaki ku Jakó pa serka di 125 anu! No ka sibi manga di kusas aserka des minjer fiel, ma Jeova pui pa Moisés skirbi aserka del pa no sibi di kuma i amal. (Kum 24:59; 35:8, nota bas di paẑina.) Manga di anu dipus, Jeova kuji un joven bakiadur comadu Davi, pa sedu rei di nason di Israel. (2 Sam 22:1, 36) Puku tempu dipus ku Jesus padidu, Jeova manda anju pa un grupu di bakiaduris, tambi i da elis privileẑiu di sibi purmeru di kuma Mesias padidu na Belen. (Luk 2:8-11) Oca ku José ku Maria leba Jesus na templu, Jeova nota di Simeon ku Ana, ku seduba dus jintis di idadi, i mostra elis si Fiju. (Luk 2:25-30, 36-38) Na bardadi, Jeova “sta riba, ma i ta jubi pa jintis umildi”!
16. Kuma ku Jesus kopia isemplu di si Pape na manera di trata utrus?
16 Jesus kopia si Pape. Suma si Pape, Jesus nota di jintis umildi. I nsina bardadi aserka di Renu di Deus pa jintis “simplis ku ka ten garandi studu”. (At 4:13; Mat 11:25) Tambi Jesus kura duentis i trata elis di manera ke na sinti di kuma e amadu i rispitadu. (Luk 5:13) Na noti antis di muri, Jesus laba pe di si apostolus un kusa ku normalmenti so servus ta fasi. (Jon 13:5) I antis di bai pa seu, Jesus da si disipulus, nkluindu anos aos, privileẑiu di partisipa na tarbaju mas importanti, ku sedu, juda utrus tene vida ku ka ta kaba. — Mat 28:19, 20.
17. Kuma ku no pudi mostra amor ku rispitu pa utrus? (Jubi tambi foto.)
17 Kuma ku no pudi kopia Jeova? No ta mostra amor ku rispitu pa utrus, ora ku no ta prega bon noba pa tudu tipu di jintis, i ka mporta se pasadu, se kor di peli o nivel di skola ke tene. I no ta mostra amor ku rispitu pa no ermons ku irmas, ora ku no konsidera elis mas di ki nos i ka mporta ke ku no pudi fasi, o responsabilidadis ku no tene na kongregason. (Fil 2:3) Jeova ta kontenti ora ku no sedu umildi i no ta trata utrus ku amor i ku rispitu des manera i di utrus manera tambi. — Rom 12:10; Sof 3:12.
No ta kopia umildadi di Jeova ora ku no ta konta bon noba pa tudu tipu di jintis. (Jubi paragrafu 17)a
18. Ke ku manda bu misti kopia isemplu di umildadi di Jeova?
18 Ora ku no na sforsa pa kopia isemplu di umildadi di no Pape ku sta na seu, jintis na sta mas avontadi pa papia ku nos, no na sedu mas ekilibradu i mas pasenseru. Tambi no na ama i rispita utrus suma ku Jeova ta fasi. Lembra di kuma ora ku no na fasi tudu ku no pudi pa sedu umildi suma Deus, no na tene mas balur na si uju! — Isa 43:4.
KANTIKU 159 Da gloria pa Jeova
a SPLIKASON DI FOTO: Ku umildadi, irmas sta na kopia Jeova pa manera ke na nsina Biblia pa minjeris ku sta na prison.