Di u teni a dii woto
Unfa i sa feni di tuutuu biibi
A dë sö taa hii dee fasi fa sëmbë ta dini Gadu, a ta feni bunu ö, nasö wan kodo tö nöö bunu. (1)
Andi mbei i abi sömëni fasi fa sëmbë ta dini Gadu ka de ta djula taa de da bakama u Jesosi. (2)
Unfa i sa ko sabi dee tuutuu bakama u Jesosi. (3-7)
1. Jesosi, hën bi bigin u lei sëmbë u dini Gadu kumafa hëën seei bi dini Gadu a goonliba aki. Fëën mbei a di ten aki sösö wan kulupu u tuutuu anbegima fu Jehovah Gadu nöö sa dë (Johanisi 4:23, 24; Efesën 4:4, 5). Di Bëibel ta lei u taa sösö wan pikin kulupu u sëmbë nöö dë a di sumaa pasi di ta tja sëmbë go a libi.—Mateosi 7:13, 14.
2. Di Bëibel bi taki a fesi taa te dee apostel bi o dëdë kaba, nöö falisi lei ku soni di dee tuutuu bakama u Jesosi an musu du, bi o ko sapisapi a di tuutuu lei dendu. De bi o bia dee sëmbë di ta biibi puu u go waka a de baka, ka u de waka a Jesosi baka (Mateosi 7:15, 21-23; Tjabukama 20:29, 30). Fëën mbei i abi sömeni fasi fu dini Gadu a di ten aki ka dee sëmbë ta djula taa de da bakama u Jesosi. Ma un fa u sa ko sabi dee tuutuu bakama u Jesosi a di ten aki?
3. Di möön bunu maaka u dee tuutuu bakama u Jesosi, dë sö taa de abi tuutuu lobi a de mindi (Johanisi 13:34, 35). De ta lei taa de an musu pakisei taa de bunu möön woto sëmbë di dë u wan woto lö nasö köndë. Sö seei de an ta lei de fu na kë si sëmbë u wan woto köndë a wojo (Tjabukama 10:34, 35). Hën mbei de an nango a ölöku go feti tu. Tuutuu bakama u Jesosi ta libi ku de seei kuma baaa ku sisa.—1 Johanisi 4:20, 21.
4. Wan woto maaka u di tuutuu biibi dë sö taa dee sëmbë fëën abi gaan lesipeki da di Bëibel. De ta si taa a dë di Wöutu u Gadu, söseei de ta biibi dee soni di a ta taki (Johanisi 17:17; 2 Timoteo 3:16, 17). Di fasi fa de ta wooko ku di Wöutu u Gadu, ta söi taa de feni hën bunu möön dee pakisei nasö guwenti u libisëmbë (Mateosi 15:1-3, 7-9). Hii daka kaa de ta mbei möiti u libi kumafa di Bëibel ta taki. Hën da, dee an ta lei sëmbë fa de musu libi, ma de seei an ta libi sö.—Titusi 1:15, 16.
5. Di tuutuu biibi musu lesipeki di në u Gadu (Mateosi 6:9). Jesosi bi mbei woto sëmbë ko sabi, Jehovah, di në u Gadu. Tuutuu bakama u Jesosi musu du di seei soni tu (Johanisi 17:6, 26; Loomë 10:13, 14). Ambë da dee sëmbë a di pisi kamian ka i ta libi, di ta fan ku sëmbë u di në u Gadu.
6. Tuutuu bakama u Jesosi musu peleiki fu di könuköndë u Gadu. Jesosi seei bi ta du di soni dë. Hii juu kaa a bi ta taki u di Könuköndë u Gadu (Lukasi 8:1). A bi taki da dee bakama fëën taa di seei bosikopu dë, de musu peleiki a hii di goonliba. (Mateosi 24:14; 28:19, 20). Dee tuutuu bakama u Jesosi ta biibi taa, di Könuköndë u Gadu wanwan tö, sa mbei taa sëmbë ko dë bööböö a di goonliba aki, sö taa de hati an ta dë pantapanta möön.—Psalm 146:3-5.
7. Dee bakama u Jesosi an musu dë wan pisi u di hogi goonliba aki (Johanisi 17:16). De an ta hulu a di pölitiki u di goonliba aki. Söseei dee an ta hulu ku dee toobi di de ta mbei u di fasi fa dee sëmbë dee ta pena musu kisi heepi. Dee an ta tja de seei a wan fasi di an fiti, sö seei de an ta tja de seei kumafa di möön gaanpisi u di goonliba ta tja de seei (Jakobosi 1:27; 4:4). I sabi wan kulupu u sëmbë di ta dini Gadu a di kamian ka i ta libi ö, di abi dee maaka u dee tuutuu bakama u Jesosi aki ö?
[Peentje a bladsëidë 27]
Dee tuutuu bakama u Jesosi lobi de na de, de abi lesipeki da di Bëibel, söseei de ta peleiki fu di könuköndë u Gadu