June
Lesitsatfu, June 1
Satimisela kuninika tindzaba letimnandzi taNkulunkulu, hhayi tona kuphela, kepha nekuphila kwetfu.—1 Thes. 2:8.
Bafundzisi kufanele babakhatsalele bafundzi. Batsatse njengebazalwane nabodzadze bakusasa. Akusiko melula kutsi bashiye bangani lebebanabo eveni futsi bente lushintjo kuze bakhonte Jehova. Bafundzisi beliBhayibheli labaphumelelako basita labo labafundza nabo kutsi bati labanye ebandleni, labazalwane bangabasita kutsi basondzelane kakhulu naJehova. Labafundzi bangabujabulela budlelwane nebantfu baNkulunkulu, futsi labazalwane nabodzadze bangabasita kutsi babe bangani baJehova baphindze babakhutsate nabanetinkinga. Sifuna umfundzi ngamunye abone kutsi uyincenye yelibandla nekutsi uyincenye yemndeni waNkulunkulu. Sifuna awutsandze lomndeni lonelutsandvo, futsi kutawuba melula kutsi ayekele kutihlanganisa nebantfu labangamsiti kutsi abe ngumngani waJehova. (Taga 13:20) Nangabe bangani bakhe bangasafuni kutihlanganisa naye, utawukwati kutsi angabatfola bangani sibili enhlanganweni yaJehova.—Mak. 10:29, 30; 1 Phet. 4:4. w20.10 17 ¶10-11
Lesine, June 2
Nginikwe lonkhe ligunya ezulwini nasemhlabeni.—Mat. 28:18.
Kufanele sibe bangani baJesu nangabe sifuna kuba nebuhlobo lobuhle naJehova. Leni? Cabanga nganati tizatfu letimbili. Sekucala, Jesu watjela bafundzi bakhe, watsi: “Babe uyanitsandza ngenca yekutsi nani ningitsandzile.” (Joh. 16:27) Waphindze watsi: “Kute umuntfu lota kuBabe ngaphandle kwekutsi ete ngami.” (Joh. 14:6) Kwetama kuba ngumngani waJehova ube ute buhlobo lobuhle naJesu, kufana nekwetama kungena endlini ungasebentisi umnyango. Jesu wasebentisa umfanekiso lofanako nakatichaza ngekutsi ‘ulisango letimvu.’ (Joh. 10:7) Sizatfu sesibili kutsi Jesu wabulingisa kahle buntfu baBabe wakhe. Watsi kubafundzi bakhe: “Loyo longibonile mine umbonile naBabe.” (Joh. 14:9) Ngako indlela lebalulekile yekutsi simati kahle Jehova, kutsi sifundze ngekuphila kwaJesu. Nasifundza ngaJesu, sitamtsandza kakhulu. Njengobe bungani betfu naJesu bucina, sitamtsandza kakhulu naBabe wakhe. w20.04 21-22 ¶5-6
Lesihlanu, June 3
Ngiyajabula nangabe ngibutsakatsaka, . . . ngobe nangibutsakatsaka, kulapho ngiba nemandla khona.—2 Khor. 12:10.
Sewulele phansi yini nobe uhamba nge-wheelchair? Emadvolo sekayacegetela yini nobe awusaboni kahle emehlweni? Nangabe kunjalo, ungakhona yini kugijima nalabo labasebasha futsi labaphilile? Ungakhona! Banyenti lasebakhulile futsi labagulako labagijimako kulomgwaco loya ekuphileni. Ngeke sebakhone kukwenta loku ngemandla abo. Bangakwenta ngekutsi batfole emandla kuJehova nabalalela imihlangano yebuKhristu ngelucingo nobe babukele lerekhodiwe. Bayawenta nemsebenti wekwenta bafundzi ngekutsi bashumayele bodokotela, bonesi netihlobo tabo. Nangabe ungakhoni kwenta tintfo letinyenti lofuna kutentela Jehova, ungapheli emandla bese ucabanga kutsi ngeke ukhone kucinisela kuze kube sekupheleni kwalelive lelibi. Jehova uyakutsandza ngobe uyakholwa kuye nangenca yato tonkhe tintfo lomentele tona eminyakeni leyendlulile. Uludzinga mbamba lusito lwakhe nyalo, futsi ngeke aze akushiye. (Hla. 9:10) Utawusondzela kakhulu kuwe. w20.04 29 ¶16-17
UMgcibelo, June 4
Ngenta tonkhe tintfo ngenca yetindzaba letimnandzi, khona ngitewutihlanganyela nalabanye.—1 Khor. 9:23.
Ngutiphi tintfo longatikhuluma nemuntfu lokholwako? Yetama kutfola tintfo lenivumelana ngato. Kungenteka ukhonta Nkulunkulu munye, utsatsa Jesu njengemsindzisi webantfu, nobe kungenteka ukholelwa kutsi siphila etikhatsini letimatima letitawuphela madvutane. Sebentisa letintfo lenivumela ngato kuze umkhombise umlayeto loseBhayibhelini ngendlela letamjabulisa. Khumbula kutsi kungenteka bantfu abakukholelwa konkhe lokufundziswa yinkholo yabo. Ngako ngisho nobe sewubonile kutsi umuntfu ukuyiphi inkholo, yetama kutfola kutsi yini layikholelwako. Lomunye umzalwane lositfunywa selivangeli watsi labanye bantfu batsi bayakholelwa kuMtsatfu amunye, kodvwa abakholelwa kutsi Babe, Indvodzana nemoya longcwele banguNkulunkulu munye. Utsi: “Kwati kutsi lomuntfu lengikhuluma naye kungenteka akakholewa kuyo yonkhe intfo lefundziswa yinkholo yakhe, kwenta kube melula kutsi ngitfole lokutsite lesingavumelana ngako.” Ngako yetama kutfola kutsi yini bantfu labayikholelwa mbamba. Njengemphostoli Pawula, ungaba ‘ngiko konkhe kubantfu bato tonkhe tinhlobo.’—1 Khor. 9:19-22. w20.04 10 ¶9-10
Lisontfo, June 5
Ngaleso sikhatsi, bonkhe bantfu bakini lekwatfolakala emabito abo abhaliwe encwadzini yaNkulunkulu, bayawukhululwa.—Dan. 12:1.
Singakhona kulindzela likusasa ngekuciniseka ngobe Danyela naJohane baveta kutsi bonkhe labakhonta Jehova futsi labalalela Jesu batawusindza ngesikhatsi sekuhlupheka lokukhulu. Danyela watsi bonkhe labatawusindza, kutawuba ngulabo ‘emabito abo labhaliwe encwadzini.’ Yini lokufanele siyente kuze emabito etfu abhalwe kulencwadzi? Kufanele sikhombise kutsi siyakholwa kuJesu, loliWundlu laNkulunkulu. (Joh. 1:29) Kufanele sinikele kuphila kwetfu kuNkulunkulu futsi sibhajatiswe. (1 Phet. 3:21) Kufanele siphindze sisekele uMbuso waNkulunkulu ngekutsi sente konkhe lokusemandleni etfu kuze sisite labanye bati ngaJehova. Nyalo sikhatsi sekutsi simetsembe mbamba Jehova kanye nenhlangano yakhe lenetikhonti letetsembekile. Lesi sikhatsi sekutsi sisekele uMbuso waNkulunkulu. Nangabe senta njalo, sitawusindziswa ngesikhatsi uMbuso waNkulunkulu ubhubhisa inkhosi yasenyakatfo nenkhosi yasengizimu. w20.05 16 ¶18-19
UMsombuluko, June 6
[Jehova], libito lakho lime kuze kube phakadze.—Hla. 135:13.
Bo-Adamu na-Eva bebalati libito laJehova, futsi bebati netintfo letinyenti letibalulekile ngaye. Bebati kutsi unguMdali wabo, ubanikete kuphila, ubanikete nendzawo lenhle yekuhlala, futsi bobabili bebete sono. (Gen. 1:26-28; 2:18) Nobe kunjalo, bebatawuchubeka yini bacabanga ngato tonkhe tintfo Jehova lebekabentele tona? Bebatawuchubeka yini bamtsandza Jehova futsi babonga ngelibito lakhe? Timphendvulo tavele taba sebaleni nje ngesikhatsi Sathane abalinga. Asebentisa inyoka, Sathane wabuta Eva watsi: “Kodvwa ngempela Nkulunkulu ushito yini kutsi: ningadli nome ngusinye nje sitselo setihlahla letisensimini?” (Gen. 2:16, 17; 3:1) Sathane wabuta umbuto lobewungemanga ngaNkulunkulu, futsi Eva wacala kucabanga tintfo letimbi ngaNkulunkulu. Nkulunkulu bekatsite bebangadla kunobe ngabe ngusiphi sihlahla, ngaphandle kwasinye. (Gen. 2:9) Sathane wenta shengatsi Nkulunkulu ute umusa. Kungenteka Eva bekatibuta kutsi, ‘Kukhona yini lokuhle Nkulunkulu lasifihlela kona?’ w20.06 3-4 ¶8-9
Lesibili, June 7
Chubekani nibeketelelana futsi nitsetselelana ngekukhululeka.—Khol. 3:13.
Letinye tikhonti taJehova titfukutseliswa tintfo letentiwe ngulabanye bazalwane nobe bodzadze ebandleni. Umphostoli Pawula washo kutsi ngaletinye tikhatsi kungenteka sibe nesizatfu ‘sekukhonona ngalomunye’ umzalwane nobe dzadze. Kungenteka siphatseke kabi ngaletinye tikhatsi. Nasingakanaki, singatfukutsela futsi kutfukutsela kungenta umuntfu akhweshe kulabanye bantfu baJehova. Pablo longumzalwane lose-South America wacanjelwa emanga ngekutsi wente intfo lembi futsi walahlekelwa ngemalungelo ebandleni. Wenta njani? Utsi, “Ngatfukutsela, futsi kancane kancane ngayekela kuya eHholweni.” Nangabe umuntfu enta sono lesikhulu esikhatsini lesendlulile, kungaphela sikhatsi lesidze solo ativa anelicala. Angeva shengatsi Nkulunkulu angeke asamtsandza. Ngisho nobe aphendvuka, futsi entelwa umusa, angeva shengatsi akakufanelekeli kuphindze abe ngulomunye webantfu baNkulunkulu. Lomunye umzalwane lokutsiwa nguFrancisco wativa ngaleyondlela futsi wayekela kutihlanganisa nelibandla. w20.06 19 ¶6-7
Lesitsatfu, June 8
Umuntfu lohlakaniphile utsi nakabona ingoti abaleke.—Taga 22:3.
Kufanele sitibone tintfo letingasilimata bese senta lokutsite kuze sitibalekele. (Heb. 5:14) Nasi sibonelo, kufanele sitikhetse ngekuhlakanipha tintfo lesitijabulisa ngato. Kutiphatsa lokubi kugcwele etinhlelweni tema-TV nakuma-movie. Siyakubalekela kutijabulisa lokunjena ngobe siyati kutsi kancane kancane kutawucedza lutsandvo lwetfu ngaJehova. Siyati kutsi Jehova uyakwenyanya kutiphatsa lokubi nekutsi bantfu labatiphatsa kabi batilimata bona kanye nalabanye. (Ef. 5:5, 6) Kufanele sisheshe siyibone ingoti yetindzaba letingemanga letisakatwa tihlubuki. Kungenteka tisente sicale kubangabata bazalwane betfu nobe inhlangano yaJehova. (1 Thim. 4:1, 7; 2 Thim. 2:16) Tindzaba letinjalo tingakulimata kukholwa kwetfu. Kufanele singatetsembi tindzaba letinjalo. Leni? Ngobe tindzaba letinjalo tisakatwa “bantfu labanetingcondvo letonakele nalabete liciniso.” Umgomo wabo kutsi kube ‘nekucabana nekuphikisana.’ (1 Thim. 6:4, 5) Bafuna kusenta siwetsembe lamanga abo futsi singabetsembi bazalwane betfu. w20.09 29 ¶13, 15
Lesine, June 9
[Ungatifuneli] lokusita [wena], kodvwa chubeka ufuna lokusita lomunye umuntfu.—1 Khor. 10:24.
Indvodza nemfati kufanele batsandzane futsi bahloniphane. (Ef. 5:33) LiBhayibheli lifundzisa kutsi kunenjabulo ekupheni kunasekwamukeleni. (Imis. 20:35) Ngubuphi buntfu lobutawusita labashadene kutsi batsandzane futsi bahloniphane? Batawusitwa kutsi batfobeke. Kutfobeka kusite emaKhristu lamanyenti lashadene kutsi ajabule emshadweni wawo. Nasi sibonelo, lenye indvodza lokutsiwa nguSteven itsi: “Nangabe nimunye, niyakhona kubambisana ikakhulukati nakunetinkinga. Kunekutsi ucabange kutsi ‘yini lengilungelako mine?’ ungase ucabange kutsi yini lesilungelako?” Umfati wakhe Stephanie naye utiva ngendlela lefanako, utsi: “Kute umuntfu lofuna kuhlala nemuntfu lohlale amphikisa. Nangabe kukhona lesingavumelani ngako, siyetama kutfola kutsi kubangelwa yini. Siyathantaza, sicwaninge bese siyakhuluma kutsi singayilungisa njani lenkinga. Setama kucatulula lenkinga kunekutsi silwisane sodvwa.” Emadvodza nebafati batawujabula nangabe bangaticabangi babakhulu kunaloko labangiko. w20.07 3-4 ¶5-6
Lesihlanu, June 10
Bengitfutfuka kakhulu kuleNkholo [yebuJuda] kwendlula bontsanga yami labanyenti esiveni sakitsi.—Gal. 1:14.
Akukafaneli setsembele emandleni etfu nobe emakhonweni etfu nasikhonta Jehova. Umphostoli Pawula bekafundze kakhulu, futsi wafundziswa ngulomunye umholi wemaJuda lobekahlonishwa kakhulu lobekutsiwa nguGamaliyeli. (Imis. 5:34; 22:3) Ngalesinye sikhatsi, Pawula wake waba ngumuntfu lobalulekile kumaJuda. (Imis. 26:4) Nobe kunjalo, Pawula akazange atetsembe. Pawula wajabula kakhulu ngekutsi ashiye tonkhe tintfo lebetimenta abonakale abalulekile kulabanye. (Fil. 3:8) Bunyenti bumatima Pawula lahlangabetana nabo ngenca yekuba ngumlandzeli waKhristu. Wenyanywa bantfu bakubo. (Imis. 23:12-14) EmaRoma amshaya futsi amvalela ejele. (Imis. 16:19-24, 37) Ngetulu kwaloko, Pawula wabona kutsi bekanesono futsi bekumatima kutsi ente lokuhle. (Rom. 7:21-25) Akazange ayekele kulandzela Khristu ngisho nobe bekanetinkinga, kunaloko ‘wajabula nakanebutsakatsaka.’ Kungani? Kungobe nakabutsakatsaka bekayibona indlela Nkulunkulu lebekamsita ngayo.—2 Khor. 4:7; 12:10. w20.07 16 ¶7-8
UMgcibelo, June 11
Loyo lokholwa ngimi . . . utawenta imisebenti lemikhulu kunalena.—Joh. 14:12.
Lamuhla, kufanele siwunake kakhulu umsebenti wekushumayela tindzaba letimnandzi teMbuso. Jesu waphrofetha kutsi balandzeli bakhe bebatawuchubeka bashumayela ngemuva kwekufa kwakhe futsi loko bebatakwenta ngendlela leyendlula leyo lenta ngayo nakasaphila. Nasekavusiwe, Jesu wenta simangaliso futsi wasita labanye bafundzi bakhe kutsi babambe tinhlanti letinyenti. Nakacedza kwenta lesimangaliso, Jesu wagcizelela kutsi kushumayela nekwenta bafundzi bekubaluleke kakhulu kwendlula nobe ngumuphi lomunye umsebenti. (Joh. 21:15-17) Ngaphambi kwekutsi anyukele ezulwini, Jesu watjela bafundzi bakhe kutsi umsebenti wekushumayela lebekawucalile bewutawandza futsi bewungeke ugcine ka-Israyeli. (Imis. 1:6-8) Nasekuphele iminyaka letsite, Jesu wenta kutsi umphostoli Johane abone loko lobekutakwenteka “elangeni leNkhosi.” Kulo, Johane wabona umbono lomangalisako wengilosi lebeyinetindzaba letimnandzi taphakadze futsi itishumayela “kuto tonkhe tive, tinhlanga, tilwimi nebantfu.” (Semb. 1:10; 14:6) Kuyacaca kutsi lamuhla Jehova ufuna sishumayele tindzaba letimnandzi emhlabeni wonkhe, aze atsi sekwanele. w20.09 9 ¶5
Lisontfo, June 12
Ngekukholwa, Abrahama watsi nakavivinywa kwafana nekutsi sewuvele unikele nga-Isaka.—Heb. 11:17.
Umndeni wa-Abrahama bewunetinkinga letinyenti. Umfati wakhe lebekamtsandza lobekutsiwa nguSara, bekangabatfoli bantfwana. Kwaphela iminyaka leminyenti bakulesimo lesibuhlungu. Sara wagcine anike Abrahama sisebenti sakhe lokutsiwa nguHagari kutsi sibatalele bantfwana. Kodvwa ngesikhatsi Hagari akhulelwe Ishmayeli wacala kuzonda Sara. Lesimo saba sibi kakhulu kangangekutsi Sara wagcine amcoshile Hagari ekhaya lakhe. (Gen. 16:1-6) Sara wagcine akhulelwe watalela Abrahama indvodzana futsi wayibita ngekutsi ngu-Isaka. Abrahama bekawatsandza omabili emadvodzana akhe, Ishmayeli na-Isaka. Ngenca yekutsi Ishmayeli bekamphatsa kabi Isaka, Jehova watjela Abrahama kutsi acoshe Ishmayeli naHagari. (Gen. 21:9-14) Ngemuva kweminyaka leminyenti, Jehova wacela Abrahama kutsi ente umhlatjelo nga-Isaka. (Gen. 22:1, 2; Heb. 11:17-19) Kuto totimbili letikhatsi, Abrahama bekufanele etsembe kutsi Jehova bekatawusebentisa emadvodzana akhe kuze agcwalise tetsembiso takhe. w20.08 4 ¶9-10
UMsombuluko, June 13
Nigcoke buntfu lobusha lobentiwe ngentsandvo yaNkulunkulu ngekuvumelana nekulunga kweliciniso kanye nebucotfo.—Ef. 4:24.
Cabanga ngenjabulo labo labavusiwe labatawuba nayo njengobe batawube benta lushintjo ekuphileni kwabo kuze balalele Nkulunkulu. Labo labatawenta lolushintjo batawuphila phakadze ePharadesi. Jehova ngeke abavumele kutsi baphile ePharadesi labo labangeke bente lushintjo ekuphileni kwabo. (Isa. 65:20; Joh. 5:28, 29) Nasekubusa uMbuso waNkulunkulu, bonkhe bantfu bakhe batawubona kutsi emavi lakuTaga 10:22 aliciniso, atsi: “Sibusiso [saJehova] lesenta umuntfu acebe, akengeti kuhlupheka kuso.” Umoya longcwele waJehova utawusita bantfu baNkulunkulu kutsi bafane naKhristu futsi babe bete sono. (Joh. 13:15-17; Ef. 4:23) Lilanga ngelilanga, batawuba bantfu labaphilile emtimbeni. Kuphila kutawujabulisa kakhulu ngaleso sikhatsi!—Jobe 33:25. w20.08 17 ¶11-12
Lesibili, June 14
Timiseleni kutsi . . . ninake tindzaba tenu.—1 Thes. 4:11.
Kufanele sikhumbule kutsi lamanye emaKhristu ancume kuhlala angakashadi. Lamanye emaKhristu ayafuna kushada, kodvwa asengakamtfoli umuntfu lokahle langashada naye. Labanye kungenteka bashonelwe ngulabo lebebashade nabo. Kunobe ngusiphi sizatfu, emalunga elibandla akukafaneli abute emaKhristu langakashadi kutsi kungani angashadi nobe etame kubatfolela labo langashada nabo. Nangabe angakaluceli lusito, angativa njani nangabe lotsite angacela kuwatfolela umuntfu langashada nawo? (1 Thim. 5:13) Bazalwane betfu nabodzadze labangakashadi bayajabula nasibatsandza ngesizatfu sebuntfu babo lobuhle, hhayi kutsi sibavele buhlungu ngenca yekutsi abakashadi. Kunekutsi sibavele buhlungu, kufanele sibabonge ngekwetsembeka kwabo. Nangabe senta kanjalo, bazalwane nabodzadzewetfu labangakashadi angeke beve shengatsi sitsi: “Angikudzingi.” (1 Khor. 12:21) Kunaloko batawati kutsi siyabahlonipha futsi siyajabula ngekutsi bayincenye yelibandla. w20.08 29 ¶10, 14
Lesitsatfu, June 15
[Khristu] wabonakala ngesikhatsi sinye kubazalwane labangetulu kwa-500.—1 Khor. 15:6.
Ngekuhamba kwesikhatsi, Jesu wabonakala kumphostoli Pawula. (1 Khor. 15:8) Pawula (Sawula) bekasendleleni leya eDamaseko ngesikhatsi eva livi laJesu lovusiwe futsi wambona embonweni asenkhatimulweni yasezulwini. (Imis. 9:3-5) Lokwenteka kuPawula kwaba ngulobunye bufakazi bekutsi Jesu wavuswa mbamba. (Imis. 26:12-15) Labanye bantfu bebatakujabulela loko lokwashiwo nguPawula, ngobe ngaphambi kwekutsi Jesu abonakale kuye bekake wahlupha emaKhristu. Ngemuva kwekuba Pawula sekaciniseka kutsi Jesu uvusiwe, wenta konkhe langakwenta kuze ente labanye baletsembe leliciniso. Wabeketelela kushaywa, kuboshwa, futsi wephukelwa ngumkhumbi njengobe bekashumayela liciniso lekutsi Jesu wafa waphindze wavuka. (1 Khor. 15:9-11; 2 Khor. 11:23-27) Pawula bekaciniseka kutsi Jesu uvusiwe, kangangekutsi bekakulungele kufa avikela leliciniso. Bufakazi bemaKhristu ekucala, lebekati kutsi Jesu uvusiwe, busisita kutsi natsi sikholwe kutsi Jesu wavuswa. Lobukazi busenta natsi siciniseke kutsi labafile batawuvuswa. w20.12 3 ¶8-10
Lesine, June 16
Nangabe nimfuna [Jehova], nitamtfola.—2 Khr. 15:2.
Mhlawumbe singatibuta nayi imibuto: ‘Ngiba khona njalo yini emihlanganweni yelibandla?’ Nasisemihlanganweni sitfola emandla ekuchubeka sikhonta Jehova futsi bazalwane nabodzadze bayasikhutsata. (Mat. 11:28) Singaphindze sitibute: ‘Ngilitadisha njalo yini liBhayibheli?’ Nangabe unemndeni, uba nako maviki onkhe yini kukhonta kwemndeni? Nangabe uhlala wedvwa, uba naso yini sikhatsi sekufundza ngaJehova? Wenta konkhe yini lokusemandleni akho kuze ushumayele futsi ufundzise labanye? Kungani kufanele sitibute lemibuto? LiBhayibheli lisitjela kutsi Jehova uhlolisisa imicabango yetfu naloko lokusetinhlitiyweni tetfu, ngako natsi kufanele sente lokufanako. (1 Khr. 28:9) Nangabe sibona kutsi kufanele sente lushintjo emigomeni yetfu nasendleleni lesicabanga ngayo, kufanele sicele Jehova asisite kutsi sente lolo shintjo. Nyalo sikhatsi sekutsi sitilungiselele kuvivinywa lokuseta. w20.09 19 ¶19-20
Lesihlanu, June 17
Umuntfu longatishiyi tonkhe tintfo lanato ngeke abe ngumfundzi wami.—Luk. 14:33.
Asebentisa umfanekiso, Jesu wachaza kutsi yini umuntfu lokufanele ayente nangabe afuna kuba ngumfundzi wakhe. Wakhuluma ngemuntfu lobekafuna kwakha umboshongo nangenkhosi lebeyifuna kuya emphini. Jesu watsi lomuntfu lofuna kwakha kufanele ‘acale ahlale phansi abale tindleko’ atocedza kwakha lomboshongo, nalenkhosi kufanele ‘icale ihlole’ kute ibone kutsi libutfo layo litawukhona yini kuncoba emphini. (Luk. 14:27-32) Ngendlela lefanako, Jesu bekati kutsi umuntfu lofuna kuba ngumfundzi wakhe kufanele ahlolisise kutsi yini lokufanele ayente kuze amlandzele. Ngenca yaloko, kufanele sikhutsate bantfu lesifundza nabo liBhayibheli kutsi sifundze nabo njalo ngeliviki. Njengobe ungumfundzisi, kufanele ulungiselele kahle ngaphambi kwekuchuba sifundvo. Cabanga nangemuntfu lomfundzela liBhayibheli nekutsi utawachaza kanjani emaphuzu ngendlela lemelula nalecacile kuze umfundzi awacondze kahle futsi awasebentise.—Neh. 8:8; Taga 15:28a. w20.10 7 ¶5; 8 ¶7
UMgcibelo, June 18
Ngako-ke hambani nente bafundzi . . . , nibafundzise kugcina konkhe lenginitjele kona.—Mat. 28:19, 20.
Imiyalo yaJesu iyevakala. Kufanele sifundzise bantfu loko lakusho. Nobe kunjalo, kunentfo lebalulekile layisho lokungakafanele siyikhohlwe. Jesu akazange atsi: ‘Nibafundzise konkhe lenginitjele kona.’ Kunaloko, watsi: Nibafundzise “kugcina konkhe lenginitjele kona.” Kuze sikhombise kutsi siyawulalela umyalo waJesu, kufanele singagcini ngekufundzisa loyo lesifundza naye liBhayibheli loko lokufanele akwente kodvwa kufanele simkhombise kutsi angakwenta njani. (Imis. 8:31) “Kugcina” umyalo kusho kuwulalela. Nasifundza nebantfu liBhayibheli, sibafundzisa loko Nkulunkulu lakufunako kitsi. Kodvwa kufanele sente lokungetulu kwaloko. Kufanele sifundzise labo lesifundza nabo liBhayibheli kutsi bakusebentise loko labakufundzako ekuphileni kwabo. (Joh. 14:15; 1 Joh. 2:3) Ngaloko lesikwentako, singakhombisa labo lesifundza nabo liBhayibheli kutsi bangakusebentisa njani loko labakufundza eBhayibhelini nangabe basesikolweni, emsebentini nobe batijabulisa. Nangabe sinalabo lesifundza nabo liBhayibheli, singathantaza kuJehova simcele abacondzise ngemoya wakhe longcwele.—Joh. 16:13. w20.11 2-3 ¶3-5
Lisontfo, June 19
“Angeke tentiwe libutfo lemphi nobe tenteke ngemandla emuntfu, kodvwa titawenteka ngemoya wami,” kusho Jehova wemabutfo.—Zak. 4:6.
Bafundzi baJesu babhekana netinkinga. Sibonelo saloko kutsi bekamancane emakhophi emiBhalo lengcwele. Bekute tincwadzi tekufundza liBhayibheli. Labafundzi bekufanele bashumayele bantfu labakhuluma tilwimi letinyenti letehlukene. Ngisho nobe bebabhekene naletinkinga, labafundzi labakhutsele benta intfo lebekubonakala ingeke yenteke. Ngeminyaka lecishe ibe ngu-30 besebashumayele tindzaba letimnandzi “kuyo yonkhe indalo lengephansi kwelizulu.” (Khol. 1:6, 23) Esikhatsini salamuhla, Jehova uyachubeka nekucondzisa bantfu bakhe nekubanika emandla ekwenta intsandvo yakhe. Usicondzisa asebentisa liBhayibheli leliphefumulelwe ngumoya wakhe. EBhayibhelini sifundza ngemsebenti wekushumayela Jesu lawenta kanye nemyalo lawunika balandzeli bakhe wekutsi bachubeke nemsebenti lawucala. (Mat. 28:19, 20) Jehova akakhetsi, washo kutsi tindzaba letimnandzi betitawushunyayelwa “kuto tonkhe tive, tinhlanga, tilwimi, nebantfu.” (Semb. 14:6, 7) Ufuna kutsi bonkhe bantfu bative letindzaba teMbuso. w20.10 21 ¶6-8
UMsombuluko, June 20
Uyabasindzisa labatfobekile, kodvwa uyabazonda labatigcabhako futsi uyabehlisa.—2 Sam. 22:28.
INkhosi Davide beyiwutsandza ‘umtsetfo waJehova.’ (Hla. 1:1-3) Davide bekati kutsi Jehova uyabasindzisa labo labatfobekile kodvwa umelene nalabo labatigcabhako. Ngako Davide wavumela umtsetfo waNkulunkulu kutsi ushintje indlela lebekacabanga ngayo. Wabhala watsi: “Ngiyamdvumisa Simakadze lowangeluleka, nanembeza wami uyangiyala ebusuku.” (Hla. 16:7) Nangabe sitfobekile, sitawuvumela liVi laNkulunkulu kutsi lilungise indlela lesicabanga ngayo ngaphambi kwekutsi sente loko lesikucabangako. LiBhayibheli litawufana nelivi lelitsi kitsi: “Nansi indlela, hambani ngayo.” Litasecwayisa nasesicala kwenta intfo lembi. (Isa. 30:21) Kutasisita kakhulu kulalela Jehova. (Isa. 48:17) Sibonelo saloko kutsi sitawubalekela lihlazo lekwekhutwa ngulomunye umuntfu. Sitawusondzela kakhulu kuJehova ngobe sitawubona kutsi usiphatsa njengemntfwanakhe lamtsandzako.—Heb. 12:7. w20.11 20 ¶6-7
Lesibili, June 21
Nabeva ngekuvuswa kwalabafile, labanye bamhleka bulima.—Imis. 17:32.
Kungenteka nalabanye eKhorinte besebacabanga ngendlela lefanako. (1 Khor. 15:12) Kungenteka nalabanye bebacabanga kutsi kuvuswa kwalabafile akusiyo intfo leyenteka mbamba. Kunaloko bebacabanga kutsi kutsiwa bantfu bafile ngemcondvo wekutsi batoni, futsi bebatsi nangabe umuntfu aba ngumKhristu uyaphila, ngemcondvo wekutsi uyatsetselelwa. Ngisho nobe bebanasiphi sizatfu sekungakholwa ekuvusweni kwebantfu labafile, loko bekusho kutsi kukholwa kwabo kulite. Nangabe Nkulunkulu angazange amvuse Jesu, loko kusho kutsi kwaba bete inhlawulo futsi netono tabo atizange titsetselelwe. Ngako-ke labo lebebaphika kuvuswa kwalabafile bebete litsemba. (1 Khor. 15:13-19; Heb. 9:12, 14) Umphostoli Pawula bekati kutsi “Khristu uvusiwe kulabafile.” Kuvuswa kwaJesu bekuncono kakhulu kunekwalabanye bantfu labake bavuswa ngaphambi kwakhe, ngobe bona baphindze bafa. Pawula watsi Jesu “waba wekucala kutsi avuswe ekufeni.” Waba wekucala kutsi avuswe njengesidalwa semoya futsi waba wekucala kutsi enyukele ezulwini.—1 Khor. 15:20; Imis. 26:23; 1 Phet. 3:18, 22. w20.12 5 ¶11-12
Lesitsatfu, June 22
Bebatjela bazalwane ngetincumo letentiwe baphostoli nalabadzala . . . kuze batigcine.—Imis. 16:4.
Ngesikhatsi semaKhristu ekucala eJerusalema, sigungu lesibusako sasebenta ngebunye kuze silondvolote kuhleleka nekuthula emkhatsini webantfu baNkulunkulu. (Imis. 2:42) Sibonelo saloko kutsi nga-49 C.E., emaKhristu lamanyenti aba nemibono lengafani mayelana nekutsi kufanele yini umuntfu asokwe kuze akhonte Jehova, ngako sigungu lesibusako sicondziswa ngumoya longwele sacoca ngalendzaba. Kube libandla lachubeka lehlukene ngenca yalendzaba, umsebenti wekushumayela bewutawuphatamiseka. Ngisho nobe baphostoli nemadvodza lamadzala bebangemaJuda, abazange bavumele lisiko lemaJuda nobe labo lebebakhutsata indzaba yekusoka kutsi babe nesandla kulesincumo lebebatawusenta. Kunaloko, bafundza liVi laNkulunkulu futsi bacela umoya wakhe longcwele kutsi ubasite bente sincumo lesikahle. (Imis. 15:1, 2, 5-20, 28) Waba yini umphumela? Jehova wasibusisa sincumo sabo, libandla lachubeka linekuthula nebunye futsi lachubeka lishumayela tindzaba letimnandzi. (Imis. 15:30, 31; 16:5) Esikhatsini salamuhla, inhlangano yaJehova isite bantfu bakhe kutsi bachubeke bahlelekile futsi banekuthula. w20.10 22-23 ¶11-12
Lesine, June 23
Indvodzana yami Solomoni, [ngiyo] Nkulunkulu layikhetsile.—1 Khr. 29:1.
Tinyenti tizatfu letingenta singasitfoli sabelo lesisifunako ekukhonteni Jehova. Nasi sibonelo, kungaba kutsi sesikhule kakhulu, siyagula nobe ngenca yaletinye timo. Nasibhekene naleso simo, singafundza esibonelweni seNkhosi Davide. Ngesikhatsi atjelwa kutsi bekangakakhetfwa kutsi akhe lithempeli laNkulunkulu, lokuyintfo lebekalangatelela kuyenta, wamsekela loyo lowakhetfwa kutsi alakhe. Davide waze wanikela nangeligolide nelisiliva lelinyenti. Davide usibonelo lesihle lesingasilingisa! (2 Sam. 7:12, 13; 1 Khr. 29:3-5) Ngenca yekugula, lomunye umzalwane waseFrance lokutsiwa nguHugues, wayekela kuba ngulomdzala welibandla futsi bekangasakhoni ngisho nekwenta imisebenti lemincane yasekhaya. Utsi: “Ngacale ngadvumateka kakhulu futsi ngativa ngingesilutfo. Ngemuva kwesikhatsi, ngabona kutsi kubalulekile kutsi ngiyekele kuva buhlungu ngetintfo lebengingasakhoni kutenta. Ngako ngabese ngiyajabula ngaloko lebengisakhona kukwenta ekukhonteni Jehova. NjengaGideyoni nemadvodza langu-300 lebekadziniwe lebekahamba nawo, nami ngitawuchubeka ngitimisela.”—Khu. 8:4. w20.12 25 ¶14-15
Lesihlanu, June 24
Asichubekeni sitsandzana.—1 Joh. 4:7.
Nakabhala ngekuphila kwaJesu, umphostoli Johane wasebentisa ligama lelitsi “lutsandvo” nalelitsi “wasitsandza” tikhatsi letinyenti kunaleto letasetjentiswa ngulalabanye babhali bemavangeli lamatsatfu bahlangene. Letincwadzi letiphefumulelwe tikhombisa kutsi konkhe lesikwentako kufanele kukhombise kutsi siyabatsandza labanye. (1 Joh. 4:10, 11) Nanobe kunjalo, kwatsatsa sikhatsi kutsi Johane akufundze loko. Ngesikhatsi Johane aselijaha, bekangalukhombisi ngaso sonkhe sikhatsi lutsandvo. Nasi sibonelo, ngalelinye lilanga Jesu bekahamba nebafundzi bakhe baya eJerusalema futsi bebatawendlula eSamariya. Bantfu bakulelinye lidolobha laseSamariya ababemukelanga. Johane wacela kubita umlilo lovela ezulwini kuze ubhubhise bonkhe bantfu bakulelidolobha! (Luk. 9:52-56) Ngalelinye lilanga, Johane kanye nemnakabo Jakobe bacela make wabo kutsi abacelele kuJesu kutsi abanike tikhundla letisetulu eMbusweni wakhe. Labanye baphostoli nabeva kutsi yini lebeyentiwe nguJakobe naJohane, batfukutsela kakhulu! (Mat. 20:20, 21, 24) Ngisho nobe Johane enta lamaphutsa lamanyenti kangaka, Jesu bekamtsandza.—Joh. 21:7. w21.01 8-9 ¶3-4
UMgcibelo, June 25
Khristu akatijabulisanga yena.—Rom. 15:3.
Jehova wenta tincumo letitawubazuzisa nalabanye bantfu. Sibonelo saloko kutsi Jehova wasidala hhayi kuze kuzuze yena kodvwa kuze sijabulele kuphila. Kute lebekamphocelele kutsi anikele ngeNdvodzana yakhe kuze kutsetselelwe tono tetfu. Loko wakwenta ngobe bekafuna kusisita. NaJesu wenta tincumo letasita labanye. Nasi sibonelo, ngesikhatsi adziniwe wafundzisa sicumbi sebantfu kunekutsi aphumule. (Mak. 6:31-34) Inhloko yemndeni lekahle iyati kutsi lenye yetintfo letimatima lokufanele iyentele umndeni wayo, kuwutsatsela tincumo letikahle futsi loko kubaluleke kakhulu kuyo. Iyakugwema kwenta tincumo ngaphandle kwesizatfu lesiphatsekako nobe yente tincumo ngendlela letiva ngayo ngaleso sikhatsi. Kunaloko, ivumela Jehova kutsi ayifundzise kwenta tincumo letikahle. (Taga 2:6, 7) Nayenta njalo, itawucabanga ngaloko lokutawuzuzisa labanye kunekutsi iticabangele yona. (Fil. 2:4) Nangabe indvodza isebenta kamatima kuze ilandzele sibonelo saJehova naJesu itawuba yinhloko yemndeni lekahle. w21.02 7 ¶19-21
Lisontfo, June 26
Asa wenta lokuhle nalokulungile emehlweni aJehova Nkulunkulu wakhe.—2 Khr. 14:2.
Ngesikhatsi iselijaha, iNkhosi Asa beyitfobekile futsi inesibindzi. Nasi sibonelo, ngemuva kwekufa kwababe wakhe Abiya, Asa wacala kususa tithico eveni lakhe. Waphindze “watjela emaJuda kutsi awafune Jehova Nkulunkulu wabokhokho bawo futsi agcine uMtsetfo nemyalo.” (2 Khr. 14:1-7) Ngesikhatsi Zera umTopiya ahlasela live lakaJuda anemasotja langu-1 000 000, ngekuhlakanipha Asa wacela Jehova kutsi amsite, watsi: “Awu Jehova, akusho lutfo kuwe kutsi banyenti labo lobasitako nome bete emandla. Sisite, awu Jehova Nkulunkulu wetfu ngobe setsembele kuwe.” Lamavi lamnandzi akhombisa kutsi Asa bekaciniseka kutsi Jehova bekatamsindzisa yena nebantfu bakhe. Asa bekametsemba Babe wakhe wasezulwini futsi Jehova “wawehlula emaTopiya.” (2 Khr. 14:8-12) Kwaba matima kakhulu ngesikhatsi emasotja langu-1 000 000 atomhlasela, kodvwa ngenca yekutsi Asa beketsembele kuJehova, waphumelela. w21.03 5 ¶12-13
UMsombuluko, June 27
Nonkhe tsandzanani ngelutsandvo lwebuzalwane.—Rom. 12:10.
LiBhayibheli lisitjela ngebantfu lebebanesono lebebatsandzana kakhulu. Cabanga ngesibonelo saJonathani naDavide. LiBhayibheli litsi: “BoJonathani naDavide baba bangani labakhulu futsi Jonathani wacala kutsandza Davide njengobe abetitsandza yena.” (1 Sam. 18:1) Jehova bekakhetse Davide kutsi abe yinkhosi ngemuva kwaSawula. Ngemuva kwaloko, Sawula waba nemona ngaDavide waze wetama nekumbulala. Jonathani loyindvodzana yaSawula akazange amsekele babe wakhe ngesikhatsi etema kubulala Davide. BoJonathani naDavide betsembisana kutsi batawuhlale babangani futsi basekelana. (1 Sam. 20:42) Kuyamangalisa kutsi boJonathani naDavide bebabangani labakhulu ngobe betitinyenti tintfo lebetingenta kutsi bangabi bangani. Sibonelo saloko kutsi Jonathani bekamdzala ngeminyaka lengaba ngu-30 kunaDavide. Jonathani bekangase acabange kutsi angeke sekabe ngumngani wemuntfu lomncane kakhulu kunaye. Kodvwa Jonathani akazange acabange ngaleyondlela futsi bekamhlonipha kakhulu Davide. w21.01 21-22 ¶6-7
Lesibili, June 28
Bazalwane bami, nibojabula nanehlelwa tilingo letehlukahlukene.—Jak. 1:2.
Jesu wetsembisa balandzeli bakhe kutsi bebatawujabula sibili. Waphindze watjela labo labamtsandzako kutsi bebatawubhekana netinkinga. (Mat. 10:22, 23; Luk. 6:20-23) Siyajabula ngekuba balandzeli baKhristu. Kodvwa sitiva njani nangabe umndeni wetfu wetama kusiyekelisa kukhonta Jehova, nangabe hulumende asiphikisa, nobe nangabe lesisebenta nabo nobe lesifundza nabo betama kusentisa intfo lembi? Nasicabanga ngaletintfo singase sikhatsateke. Bantfu labanyenti abacabangi kutsi singajabula nasihlushwa. Kodvwa liVi laNkulunkulu lisitjela kutsi sente njalo. Nasi sibonelo, umfundzi Jakobe wabhala kutsi esikhundleni sekutsi sidvumateke nasibhekene netinkinga, kufanele sijabule. (Jak. 1:2, 12) NaJesu watsi kufanele sijabule nangabe siphatfwa kabi. (Mat. 5:11) Jehova waphefumulela Jakobe kutsi abhalele emaKhristu kuze awanikete seluleko lebesitawasita kutsi ahlale ajabulile ngisho nobe abhekana netinkinga. w21.02 26 ¶1-2; 27 ¶5
Lesitsatfu, June 29
[Tibalekele] tinkhulumo letilite letingakuhloniphi lokungcwele. —1 Thim. 6:20.
Ngesikhatsi kusaphila Thimothi, lamanye emaKhristu ehluleka kukutsatsa njengalokulilungelo kuba tisebenti letikanye naNkulunkulu. LamaKhristu bekafaka ekhatsi Demasi, Figelusi, Hemogenesi, Humenayosi, Alekzanda naFiletusi. (1 Thim. 1:19, 20; 2 Thim. 1:15; 2:16-18; 4:10) Bebake bamtsandza Jehova kodvwa base bayayekela kutitsatsa njengaletiligugu tintfo lebekabanike tona. Sathane wetama njani kusemuka lelilungelo Jehova lasinike lona? Naka nawa lamanye emachinga akhe. Usebentisa tekutijabulisa, lesikubukelako nalesikufundzako kuze asente siyekele kutsandza Jehova kanye nemiyalo yakhe. Wetama kusesabisa ngaloko bantfu labakushoko ngatsi nobe ngekuphatfwa kabi kuze siyekele kushumayela. Wetama kusilinga kutsi silalele loko “lokutsiwa ‘lwati’ kube kungasilo” lokushiwo tihlubuki kuze sishiye liciniso. Nasingakanaki, singatikhandza sishiya liciniso kancane kancane.—1 Thim. 6:21. w20.09 27 ¶6-8
Lesine, June 30
Jehova utangiva nangimcela kutsi angikhombise umusa; Jehova utawuphendvula umthantazo wami.—Hla. 6:9.
Ukile yini waviswa buhlungu ngumngani wakho nobe lilunga lemndeni? Nangabe kunjalo, kutakusita kufundza ngendzaba ya-Absalomu, indvodzana yeNkhosi Davide. (2 Sam. 15:5-14, 31; 18:6-14) Unalendzaba engcondvweni, tjela Jehova indlela lotiva ngayo ngenca yalokuphatfwa kabi lobhekene nako. (Hla. 6:6-8) Cabanga kutsi kungenteka Davide wativa njani njengobe bekwenteka konkhe loku. Bekamtsandza Absalomu, futsi ametsemba Ahithofeli. Kodvwa bobabili bamvisa buhlungu. Bamvisa buhlungu kakhulu baze betama ngisho nekumbulala. Bekungenteka Davide angasabetsembi nalabanye bangani bakhe, acabange kutsi nabo baseluhlangotsini lwa-Absalomu. Bekungenteka aticabangele yena, etame kubaleka kulelive ayedvwana. Bekungenteka futsi aphelelwe ngemandla. Kunaloko, wacela lusito kuJehova. Wacela nebangani bakhe kutsi bamsite. Wakwenta ngekushesha loko bekancume kukwenta. Wachubeka ametsemba Jehova futsi abetsemba nebangani bakhe. w21.03 15 ¶7-8; 17 ¶10-11