August
UMsombuluko, August 1
Ngaphandle kwami ngeke nitsele lutfo.—Joh. 15:5.
Ngulabo labanebuhlobo lobuhle naJesu kuphela labatawuzuza emhlatjelweni wesihlengo. Jesu watsi ‘utawunikela ngemphefumulo wakhe ngenca yebangani bakhe.’ (Joh. 15:13) Bantfu labetsembekile labaphila ngaphambi kwekutsi Jesu ete emhlabeni kutawufanele bafundze ngaye futsi bamtsandze. Lamadvodza nebafati labetsembekile batawuvuswa, kodvwa nabo kutawudzingeka babe bangani baJesu kuze batfole kuphila lokuphakadze. (Joh. 17:3; Imis. 24:15; Heb. 11:8-12, 24-26, 31) Siyakujabulela kusebenta naJesu nasishumayela futsi sifundzisa bantfu tindzaba letimnandzi teMbuso. Ngesikhatsi Jesu alamhlabeni, bekangumfundzisi. Kusukela abuyela ezulwini futsi aba yinhloko yelibandla, Jesu solo uyachubeka acondzisa umsebenti wekushumayela nekufundzisa. Jesu uyayibona futsi uyitsatsa njengaleligugu imetamo yetfu yekusita bantfu labanyenti kutsi bamati yena kanye naBabe wakhe. Lomsebenti singakhona kuwufeza kuphela nangabe sisitwa nguJehova naJesu.—Joh. 15:4. w20.04 22 ¶7-8
Lesibili, August 2
Lamakhosi lamabili . . . ayawuhlala etafuleni linye ayengane odvwa.—Dan. 11:27.
Ngalokuyinhloko, ticu letitsi “inkhosi yasenyakatfo” nalesitsi “inkhosi yaseningizimu” taniketwa imibuso yepolitiki lebeyisenyakatfo naseningizimu yelive laka-Israyeli. (Dan. 10:14) Sive sema-Israyeli besibantfu baNkulunkulu kwaze kwaba liPhentekhoste la-33 C.E. Kusukela lapho, Jehova wakwenta kwacaca kutsi bafundzi baJesu labetsembekile besekungibo bantfu bakhe. Ngako-ke incenye lenkhulu yesiphrofetho lesibhalwe kuDanyela sehluko 11, ayikhulumi ngesive sema-Israyeli sasendvulo kodvwa ikhuluma ngebalandzeli baJesu. (Imis. 2:1-4; Rom. 9:6-8; Gal. 6:15, 16) Etikhatsini letinyenti, bekashintja emakhosi kanye nabohulumende lebebaba yinkhosi yasenyakatfo nenkhosi yaseningizimu. Nobe kunjalo, bonkhe lababusi bebanekufana lokutsite. Kwekucala, lababusi bebabusa etindzaweni letinebantfu baNkulunkulu labanyenti futsi bebabahlupha. Kwesibili, bebamenyanya Nkulunkulu weliciniso Jehova, futsi loko bebakukhombisa endleleni lebebaphatsa ngayo bantfu bakhe. Kwesitsatfu, lababusi lababili bebabanga kubusa. w20.05 3 ¶3-4
Lesitsatfu, August 3
Nginguye Lenginguye.—Eks. 3:14.
Jehova ubangela kutsi tintfo tenteke ngekutsi abe nguloko lakufunako kuze afeze injongo yakhe. Jehova angabangela nebantfu bakhe labamkhontako labanesono kutsi babe nguloko lakudzingako kuze bamkhonte futsi bafeze injongo yakhe. (Isa. 64:8) Jehova usebentisa letindlela kuze afeze injongo yakhe futsi kute lokungamvimba kutsi afeze tinjongo takhe. (Isa. 46:10, 11) Singakhombisa kubonga kuBabe wetfu losezulwini ngekutsi sizindle ngetintfo latentile, netintfo labangele kutsi sitente. Sibonelo saloko kutsi sijabula kakhulu nasicabanga ngato tonkhe tintfo Jehova latidalile. (Hla. 8:3, 4) Nasizindla ngetintfo Jehova labangele kutsi sikhone kutenta kuze sifeze intsandvo yakhe, simhlonipha kakhulu. Libito laJehova lisijabulisa kakhulu, lifaka ekhatsi konkhe loko Babe wetfu langiko, konkhe lakwentile nako konkhe lasatokwenta.—Hla. 89:7, 8. w20.06 9-10 ¶6-7
Lesine, August 4
Nkulunkulu . . . unika bonkhe bantfu kuphila.—Imis. 17:24, 25.
I-Oxygen ngumoya lodzingekako kuze bantfu netilwane kuphile. Kulinganiselwa kutsi tintfo letiphilako tihogela i-oxygen lengaba likhulu letigidzigidzi temathani njalo ngemnyaka. Tintfo letiphilako tikhokha umoya lobitwa ngekutsi yi-carbon dioxide. Nobe kunjalo, letintfo letiphilako atiyicedzi yonkhe i-oxygen futsi nemkhatsi wemhlaba awuphatanyiswa ngule-carbon dioxide. Leni? Ngobe Jehova wadala letinye tintfo letitsite letiphilako, lokutinhlobonhlobo tetihlahla letihogela i-carbon dioxide bese tikhicita i-oxygen. Ngesizatfu sekutsi lokujikeleta kwe-oxygen kukhicita umoya lesiwuphefumulako, singavumelana nemavi lakulombhalo welusuku walamuhla. Yini lesingayenta kuze sikhombise kutsi siyabonga ngemhlaba lodalwe ngendlela lemangalisako kanye nako konkhe lokutfolakala kuwo? (Hla. 115:16) Lokunye lesingakwenta kutsi sizindle ngetintfo Jehova latidalile. Loko kutasikhutsata kutsi simbonge malanga onkhe ngenca yetintfo letinhle lasiphe tona. Nasitimisela kugcina indzawo lesihlala kuyo ihlobile sisuke sikhombisa kutsi siyabonga ngemhlaba. w20.05 22 ¶5, 7
Lesihlanu, August 5
Ngitawukhombisa bungcwele beLibito lami lelikhulu, lebeselihlanjalatwe emkhatsini wetive.—Hez. 36:23.
Indlela Jehova lenta ngayo kulokuhlaselwa ikhombisa kutsi uhlakaniphile, uyabeketela, futsi unemusa. Uphindze wakhombisa emandla akhe lamangalisako ngetindlela letinyenti. Lokubaluleke kakhulu kutsi lutsandvo lwakhe ulukhombisa kuko konkhe lakwentako. (1 Joh. 4:8) Jehova akayekeli kungcwelisa libito lakhe. Nalamuhla, Sathane solo uyachubeka nekuhlambalata libito laNkulunkulu. Wenta bantfu bangabate kutsi Nkulunkulu unemandla, ulungile, uhlakaniphile futsi ulutsandvo. Sibonelo saloko kutsi, Sathane wetama kuyenga bantfu kutsi Jehova akasiye uMdali. Nangabe bantfu bemukela kutsi Nkulunkulu ukhona, wetama kubenta bakholelwe kutsi timiso taNkulunkulu tiyacindzetela futsi tilukhuni. Uphindze afundzise bantfu kutsi Jehova unguNkulunkulu lonenhlitiyo lembi loshisa bantfu esihogweni lesivutsa umlilo. Nabawakholelwa emanga lanjalo, kuba melula ngabo kutsi bangakwemukeli kubusa kwaJehova lokulungile. Sathane utawuchubeka etama kukwenta ukhweshe kuJehova kuze kube ngulapho ambhubhisa. Utawuphumelela yini Sathane? w20.06 5 ¶13-15
UMgcibelo, August 6
Kuba bete umehluko kumGriki nobe kumJuda, kulosokile nome kulongakasoki, kumuntfu wetive, kumSikithi, kulosigcili, nome kumuntfu lokhululekile; kodvwa Khristu ungito tonkhe tintfo futsi ukubo bonkhe.—Khol. 3:11.
Emabandleni lamanyenti kutawuba nebazalwane nabodzadze labakutfola kumatima kufundza lolunye lulwimi. Kungaba matima kusho loko labakucabangako. Kodvwa nangabe singagcini ngekubuka indlela labakhuluma ngayo, sitawubona kutsi bamtsandza kangakanani Jehova, nekutsi banesifiso sekumkhonta. Nasibona buntfu babo lobuhle, sitawubatsandza kakhulu futsi sibahloniphe labazalwane nabodzadze. Ngeke sitsi, “Angikudzingi” ngesizatfu sekutsi abalukhulumi kahle lulwimi lwetfu. (1 Khor. 12:21) Simbonga kakhulu Jehova ngekusiniketa umsebenti ebandleni lakhe. Ngisho nobe sibadvuna nobe sibasikati, sishadile nobe singakashadi, sikhulile nobe sisebasha, sikhona kukhuluma kahle lulwimi lolutsite nobe singakhoni, sibalulekile kuJehova nasebandleni. (Rom. 12:4, 5; Khol. 3:10) Shengatsi singahlale sibuka tindlela lesingakhombisa ngato kutsi siyawatisa umsebenti lesiwentako kanye nalowo lowentiwa ngulabanye ebandleni laJehova. w20.08 31 ¶20-22
Lisontfo, August 7
Labanye batihlanganisa naye futsi baba ngemakholwa.—Imis. 17:34.
Umphostoli Pawula akazange alahle litsemba ngebantfu base-Athene ngisho nobe lidolobha labo beligcwele bantfu lebebakhonta tithico, bantfu lebebatiphatsa kabi futsi lebebakholelwa kumafilosofi langemacaba. Akazange ayekele kubashumayela ngisho nobe bebamtfuka. Pawula waba ngumKhristu ngisho nobe ‘bekahlambalata, ahlupha labanye futsi edzelela.’ (1 Thim. 1:13) Njengobe Jesu bekaciniseka kutsi Pawula bekangaba ngumfundzi wakhe, naPawula waciniseka kutsi ema-Athene bekangaba bafundzi baJesu, futsi kuciniseka kwakhe bekuliciniso. (Imis. 9:13-15) Ngelikhulu lekucala, bantfu bato tonkhe tive baba bafundzi baJesu. Ngesikhatsi Pawula abhalela emaKhristu langemaGriki lebekahlala edolobheni laseKhorinte, watsi lamanye emalunga elibandla bekake aba tigebengu futsi atiphatsa kabi. Waphindze watsi: “Nguloko labanye benu lebebangiko. Kodvwa senihlantiwe.” (1 Khor. 6:9-11) Bewutawubona yini kutsi labantfu bebatawushintja futsi babe bafundzi? w20.04 12 ¶15-16
UMsombuluko, August 8
Sekwenele, sale utsatsa kuphila kwami.—1 Khos. 19:4.
Labadzala akukafanele basheshe babehlulele labo lababuta ngetinzuzo tekukhonta Jehova. Labadzala kufanele betame kucondza kutsi kungani bakhuluma futsi benta ngaleyondlela. Labadzala bangasebentisa liBhayibheli kuze babakhutsate. Umphrofethi Elija wabalekela INdlovukazi Jezebeli. (1 Khos. 19:1-3) Bekacabanga kutsi umsebenti wakhe besewungakabaluleki futsi wafisa nekufa. (1 Khos. 19:10) Kunekutsi Jehova ehlulele Elija, wamcinisekisa kutsi bekanaye futsi bekufanele atsembele emandleni aNkulunkulu nekutsi bewusemnyenti umsebenti lobekufanele awente. Jehova wamlalela ngemusa Elija ngesikhatsi achaza ngekukhatsateka kwakhe futsi wamnika letinye tabelo letinsha. (1 Khos. 19:11-16, 18) Ngusiphi sifundvo lesisitfolako? Sonkhe, ikakhulukati labadzala belibandla, kufanele sitiphatse ngemusa tikhonti taJehova. Ngisho nobe umuntfu atsi usetfukutsele nobe eva shengatsi Jehova ngeke amcolele, labadzala batamlalela nakabatjela indlela lativa ngayo. Batawetama kumcinisekisa kutsi Jehova uyamtsandza. w20.06 22 ¶13-14
Lesibili, August 9
Umngani unelutsandvo ngaso sonkhe sikhatsi.—Taga 17:17.
Jehova ufuna sikujabulele kucitsa sikhatsi setfu lesinyenti nebangani betfu nemindeni yetfu. (Hla. 133:1) Jesu bekanebangani labakahle. (Joh. 15:15) LiBhayibheli lichaza tinzuzo lesititfolako nasinebangani labakahle. (Taga 18:24) Liphindze lisitjele kutsi akusiko kahle kutehlukanisa nalabanye. (Taga 18:1) Labanyenti beva shengatsi tekuchumana ngito letikwenta ube nebangani labanyenti futsi ugweme kuba nesitunge. Nobe kunjalo, kufanele sicaphele nasisebentisa tekuchumana. Lucwaningo luveta kutsi bantfu labacitsa sikhatsi lesinyenti babuka tintfo letibhalwe bantfu kanye netitfombe talabanye bantfu kutekuchumana bangase bative banesitunge futsi bacindzetelekile. Kungani? Lesinye sizatfu kutsi bantfu bavame kufaka titfombe tetintfo letinhle letentekako ekuphileni kwabo, ekuphileni kwebangani babo kanye netetindzawo letinhle labake bativakashela. Umuntfu lobuka letitfombe angase aphetse ngekutsi kuphila kwakhe akujabulisi nakakucatsanisa nekwalabanye. w20.07 5-6 ¶12-13
Lesitsatfu, August 10
Baphostoli nalabadzala bahlangana ndzawonye kuze bayihlolisise lendzaba.—Imis. 15:6.
Sicongosekulindza sa-October 1, 1988, satsi: “Labadzala bayati kutsi Jesu usebentisa umoya longcwele kute asite lomdzala ebandleni kutsi asho seluleko lesitsite lesiseBhayibhelini, lesingasita lalabanye labadzala kutsi bangenta njani nakudzingeka bente tincumo letibalulekile. (Imis. 15:7-15) Umoya longcwele usita bonkhe labadzala ebandleni, hhayi lomdzala munye.” Lomdzala lobahloniphako labanye labadzala, akafuni kutsi kuhlale kunguye lokhuluma kucala emhlanganweni walabadzala. Akukhulumi yena ngaso sonkhe sikhatsi, acabange kutsi imibono yakhe ihlale ikahle ngaso sonkhe sikhatsi. Kunaloko, ukhuluma loko lakucabangako ngendlela letfobekile. Uyakulalelisisa loko lokushiwo ngulabanye. Lokubaluleke kakhulu kutsi uhlale akulungele kucoca ngetimiso letiseBhayibhelini futsi uyasilalela sicondziso ‘sesisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile.’ (Mat. 24:45-47) Nangabe labadzala bakhombisa kutsi bayatsandzana futsi bayahloniphana nabacoca ngetindzaba letitsite, umoya longcwele utawuba nabo futsi utawubacondzisa kutsi bente tincumo letikahle.—Jak. 3:17, 18. w20.08 27 ¶5-6
Lesine, August 11
Chubeka uncoba lokubi ngalokuhle.—Rom. 12:21.
Titsa temphostoli Pawula betinemandla kakhulu kunaye. Washaywa tikhatsi letinyenti futsi wavalelwa ejele. Pawula waphindze waphatfwa kabuhlungu bantfu lebebabangani bakhe. Ngisho nasebandleni lebuKhristu, labanyenti bebamphikisa. (2 Khor. 12:11; Fil. 3:18) Nobe kunjalo, Pawula wabancoba bonkhe labo lebebamphikisa. Kanjani? Wachubeka ashumayela ngisho nobe aphikiswa. Wahlala etsembekile kubazalwane bakhe nabodzadzewakhe ngisho nobe bebamdvumata. Ngetulu kwako konkhe, wetsembeka kuNkulunkulu kwaze kwaba sekufeni kwakhe. (2 Thim. 4:8) Wakhona kukwenta konkhe loku, hhayi ngenca yemakhono akhe kodvwa ngenca yekutsi wetsembela kuJehova. Kuyenteka yini uhlushwe nobe wetfukwe bantfu? Nangabe bantfu basiphikisa, sitawuchubeka sincoba lokubi ngekutsi setame kusita bantfu kutsi bafundze ngaJehova nangeliBhayibheli. Ungakwenta loko ngekutsi usebentise liBhayibheli nawuphendvula imibuto bantfu labanayo, ubahloniphe futsi ube nemusa kulabo labakuphatsa kabi nangekutsi wente lokuhle kubo bonkhe ngisho netitsa takho.—Mat. 5:44; 1 Phet. 3:15-17. w20.07 17-18 ¶14-15
Lesihlanu, August 12
Kutfobeka kwakho kungenta ngibe mkhulu.—2 Sam. 22:36.
Singasho yini kutsi Jehova utfobekile? Yebo, njengobe Davide asho kulamavi langenhla. (Hla. 18:35) Ngesikhatsi Davide abhala lamavi, kungenteka abekhumbula sikhatsi umphrofethi Samuweli lefika ngaso endlini yababe wakhe kuze atobeka inkhosi lelandzelako yaka-Israyeli. Davide bekunguye lomncane kulabafana labangu-8, kodvwa Jehova wakhetsa yena kutsi abe yinkhosi lebeyitawulandzela INkhosi Sawula. (1 Sam. 16:1, 10-13) Davide bekangavumelana nemavi lashiwo ngumhlabeleli lowatsi ngaJehova: ‘Ugobondzela abuke phansi emazulwini nasemhlabeni. Uphakamisa luphuya elutfulini, aphakamise loswele . . . amhlalise netikhulu.’ (Hla. 113:6-8) Jehova ukhombisa kutsi utfobekile ngendlela latiphatsa ngayo tikhonti takhe letinesono. Akagcini ngekuyemukela indlela lesimkhonta ngayo, kodvwa uphindze asitsatse njengebangani bakhe. (Hla. 25:14) Kuze sikhone kuba bangani bakhe, Jehova wanikela ngeNdvodzana yakhe kutsi ibe ngumhlatjelo wetono tetfu. Jehova unemusa nesihawu lesikhulu! w20.08 8 ¶1-3
UMgcibelo, August 13
[Jehova] akafisi kutsi kubhubhe ngisho namunye, kepha ufisa kutsi bonkhe bantfu baphendvuke.—2 Phet. 3:9.
Jehova ubeke lilanga neli-awa latawucedza ngalo lelive lelibi. (Mat. 24:36) Ngeke atsatse sinyatselo sisengakafiki leso sikhatsi. Unesifiso sekuvusa labafile, kodvwa uyabeketela. (Jobe 14:14, 15) Ulindzele kutsi kufike sikhatsi sakhe lasibekile kuze abavuse. (Joh. 5:28) Sinetizatfu letinhle tekubonga ngekubeketela kwaJehova. Ngesizatfu sekutsi Jehova uyabeketela, bantfu labanyenti, lokufaka ekhatsi natsi, batfole litfuba lekuphendvuka. Jehova ufuna kutsi bantfu labanyenti batfole kuphila lokuphakadze. Ngako asikhombise kutsi siyabonga ngekubetela kwakhe. Kanjani? Ngekutsi sifune bantfu ‘labatimisele kutfola kuphila lokuphakadze’ futsi sibasite batsandze Jehova futsi bamkhonte. (Imis. 13:48) Ngako njengatsi, nabo batawuzuza ekubeketeleni kwaJehova. w20.08 18 ¶17
Lisontfo, August 14
Awu Jehova, ngente ngitati tindlela takho;Ngifundzise imikhondvo yakho.—Hla. 25:4.
Loko lokufundvwa ngumfundzi esifundvweni sakhe seliBhayibheli kufanele kungahlali engcondvweni kuphela kodvwa kube nasenhlitiyweni yakhe. Leni? Tinhlitiyo tetfu, lokufaka ekhatsi tifiso tetfu kanye nendlela lesitiva ngayo kusikhutsata kutsi sente lokutsite. Jesu bekafundzisa bantfu tintfo letinyenti futsi bebakutsandza kufundza kuye. Kodvwa bantfu bebamlandzela ngobe bekatsintsa netinhlitiyo tabo. (Luk. 24:15, 27, 32) Umuntfu lomfundzelako kufanele abone Jehova njengeMuntfu mbamba, umuntfu langakha bungani naye futsi amtsatse njengaBabe wakhe, Nkulunkulu wakhe neMngani wakhe. (Hla. 25:5) Nawusamfundzisa, msite abone buntfu baNkulunkulu lobuhle. (Eks. 34:5, 6; 1 Phet. 5:6, 7) Ngisho nobe nifundza siphi sihloko, msite abone kutsi Jehova ungumuntfu lonjani. Sita lomfundzi abone buntfu baJehova lobuhle lobufaka ekhatsi lutsandvo, umusa neluvelo. Jesu watsi “umtsetfo lomkhulu newekucala” kutsi “utsandze Jehova Nkulunkulu wakho.” (Mat. 22:37, 38) Sita umfundzi kutsi atsandze Jehova. w20.10 10 ¶12
UMsombuluko, August 15
Jesu bekabatsandza boMata nadzadzewabo, kanye naLazaro.—Joh. 11:5.
Jesu bekabahlonipha bonkhe labasikati. (Joh. 4:27) Kodvwa Jesu bekabahlonipha kakhulu labasikati lebebenta intsandvo yaBabe wakhe. Wababita ngekutsi bodzadze wakhe, futsi wababala kanye nemadvodza lebekawatsatsa njengemalunga emndeni wakhe. (Mat. 12:50) Jesu bekangumngani mbamba kubo. Cabanga ngebungani lebekanabo naMariya kanye naMata, bobabili lebebangakashadi. (Luk. 10:38-42) Jesu wabenta bativa bakhululekile ngaloko lebekakukhuluma nangetento takhe. Mariya wativa akhululekile kuhlala etinyaweni takhe. Ngesikhatsi Mata akhatsatekile ngekutsi Mariya akamsiti, wativa akhululekile kutjela Jesu loko lebekumkhatsata. Njengobe bebahlangene kulombutsano, Jesu wasita labafati lababili kutsi bafundze tifundvo letibalulekile. Wakhombisa kutsi uyabakhatsalela bona kanye nemnakabo Lazaru ngekutsi ahle abavakashela. (Joh. 12:1-3) Ngesikhatsi Lazaru agula kamatima, Mariya naMata bebati kutsi bangamcela Jesu kutsi abasite.—Joh. 11:3. w20.09 20 ¶3; 21 ¶6
Lesibili, August 16
Bebacabanga kutsi uMbuso waNkulunkulu bewutawuvela ngaso leso sikhatsi.—Luk. 19:11.
Bafundzi baJesu bebanelitsemba lekutsi uMbuso “utawuvela ngaleso sikhatsi” futsi ubakhulule ekubusweni ngemaRoma. Silindzele lilanga lapho uMbuso waNkulunkulu utawususa bonkhe bubi emhlabeni futsi uletse umhlaba lomusha lotawube ugcwele bantfu labalalela Nkulunkulu. (2 Phet. 3:13) Kodvwa kufanele sibe nesineke futsi silindzele sikhatsi saJehova lesibekiwe. Jehova waniketa Nowa sikhatsi lesenele sekwakha umkhumbi nesekuba ‘ngumshumayeli wekulunga.’ (2 Phet. 2:5; 1 Phet. 3:20) Jehova walalela ngesikhatsi Abrahama ambuta imibuto leminyenti ngesincumo sakhe sekubhubhisa bantfu lababi baseSodoma naseGomora. (Gen. 18:20-33) Kwaphela sikhatsi lesidze Jehova asibeketelela sive sema-Israyeli lebesingaketsembeki. (Neh. 9:30, 31) Lamuhla, siyabubona bufakazi bekutsi Jehova unesineke njengobe aniketa bonkhe bantfu labadvonsela kuye litfuba lekutsi “baphendvuke.” (2 Phet. 3:9; Joh. 6:44; 1 Thim. 2:3, 4) Sibonelo saJehova sisinika sizatfu lesihle sekuba nesineke njengobe sichubeka sishumayela futsi sifundzisa. w20.09 10 ¶8-9
Lesitsatfu, August 17
Batawuvuswa ekufeni.—Imis. 24:15.
Nakavusa bantfu, Jehova utawubuyisela inkhumbulo yabo nebuntfu lebebanabo ngaphambi kwekutsi bafe. Kusho kutsini loko? Jehova ukutsandza kakhulu kangangekutsi uyakubona futsi uyakukhumbula loko lokucabangako, indlela lotiva ngayo, lokushoko nalokwentako. Ngako nakakuvusa utawukhona kukuvusa ngendlela lobongiyo ngaphambi kwekutsi ufe. INkhosi Davide beyati kutsi Jehova usati kahle. (Hla. 139:1-4) Kwati kutsi Jehova usati kahle kusitsintsa njani lamuhla? Nasizindla ngendlela Jehova lasati ngayo, akukafaneli sikhatsateke. Leni? Khumbula kutsi Jehova uyasikhatsalela. Uyatinaka tintfo letisenta sehluke kulabanye. Uyatikhumbula tintfo letenteke ekuphileni kwetfu. Loko kuyasicinisekisa kutsi Jehova akasishiyi. Uhlale anatsi ngaso sonkhe sikhatsi futsi uyafuna kusisita.—2 Khr. 16:9. w20.08 17 ¶13-14
Lesine, August 18
Ngitakunika kucondza futsi ngikukhombise indlela lokufanele uhambe ngayo.—Hla. 32:8.
Jehova uyakutsandza kufundzisa bantfu bakhe. Njengobe sibantfwana bakhe, ufuna kutsi simati, simtsandze futsi siphile phakadze. Kodvwa konkhe loku bekungeke kwenteke kube akasifundzisi. (Joh. 17:3) Jehova wasebentisa libandla lemaKhristu ekucala kuze afundzise bantfu bakhe. (Khol. 1:9, 10) Umoya longcwele, ‘lokungumsiti’ Jesu lawetsembisa, nawo wawasita lamaKhristu. (Joh. 14:16) Umoya longcwele wabasita labafundzi kutsi bacondze liVi laNkulunkulu futsi bakhumbule tonkhe tintfo Jesu lebekatishito nalebekatentile, lokwatsi ngekuhamba kwesikhatsi tabhalwa eBhayibhelini. Lolwati lwakucinisa kukholwa kwalamaKhristu ekucala futsi lwawenta amtsandza kakhulu Nkulunkulu, iNdvodzana yakhe kanye nalamanye emaKhristu. Jehova watsi “ngemalanga ekugcina” bantfu bato tonkhe tive bebatawuya “entsabeni” yakhe, lokusho kutsi bebatawuba yincenye yetikhonti takhe teliciniso futsi bebatawufundza tindlela takhe. (Isa. 2:2, 3) Siyasibona sigcwaliseka lesiphrofetho. w20.10 24 ¶14-15
Lesihlanu, August 19
Umuntfu lonekucondza wemukela sicondziso lesihlakaniphile.—Taga 1:5.
Yini lengenta lotsite angasemukeli seluleko lasinikwa ngumngani lomtsandzako? Kutigcabha. Bantfu labatigcabhako batsandza ‘kukitatwa tindlebe.’ ‘Bayayekela kulalela liciniso.’ (2 Thim. 4:3, 4) Bacabanga kutsi abasidzingi seluleko ngobe bacabanga kutsi bahlakaniphile futsi babalulekile kunalabanye. Nobe kunjalo, umphostoli Pawula wabhala watsi: “Nangabe umuntfu acabanga kutsi ulutfo nanobe angesilo, usuke atiyenga.” (Gal. 6:3) INkhosi Solomoni yakuchaza kahle loku. Yatsi: “Uncono umuntfu lomusha lophuyile nalohlakaniphile kunenkhosi lendzala lesilima nalengasatitsatsi teluleko.” (Shu. 4:13) Cabanga ngalokwentiwa nguPhetro ngesikhatsi elulekwa nguPawula embikwalabanye bantfu. (Gal. 2:11-14) Phetro bekangatfukutsela ngaloko Pawula lakusho, ngendlela lakusho ngayo nangekutsi wakhuluma embikwebantfu. Kodvwa Phetro bekahlakaniphile. Wasemukela leseluleko futsi akazange abambele Pawula ligcubu. Ngekuhamba kwesikhatsi watsi Pawula ‘ungumzalwane wetfu lotsandzekako.’—2 Phet. 3:15. w20.11 21 ¶9, 11-12
UMgcibelo, August 20
Nente bafundzi . . . , nibafundzise.—Mat. 28:19, 20.
Yini lengasita labafundzelwa liBhayibheli kutsi batfutfuke endleleni labamkhonta ngayo Jehova? Kuba khona emihlanganweni yelibandla. Loko labatawukuva emihlanganweni kutawubasita kutsi bati lokunyenti ngeliBhayibheli, kucinise kukholwa kwabo futsi kubasite bamtsandze kakhulu Nkulunkulu. (Imis. 15:30-32) Lommemeteli angaphindze atjele lomfundzi kutsi kutsandza Jehova kwamenta wafuna kulalela imiyalo yaKhe. (2 Khor. 7:1; Fil. 4:13) Bafundzi nasebati bamemeteli labehlukene labatsembekile, bayabona kutsi kusho kutsini kugcina umyalo waKhristu wekutsandza Nkulunkulu namakhelwane. (Joh. 13:35; 1 Thim. 4:12) Bantfu labafundzelwa liBhayibheli bayabona kutsi bamemeteli banetinkinga letifana netabo futsi bayabona kutsi kudzingeka bente lushintjo kuze babe bafundzi baKhristu. (Dut. 30:11) Bonkhe ebandleni bangenta lokutsite kuze basite labo labafundzelwa liBhayibheli kutsi batfutfuke endleleni labakhonta ngayo Nkulunkulu.—Mat. 5:16. w20.11 5 ¶10-12
Lisontfo, August 21
Ngilwe netilwane tesiganga e-Efesu.—1 Khor. 15:32.
Mhlawumbe umphostoli Pawula bekakhuluma ngekulwa netilwane mbamba enkhundleni lebeyise-Efesu. (2 Khor. 1:8; 4:10; 11:23) Kungenteka nekutsi bekakhuluma ngekuphikiswa ngemaJuda kanye nalabanye lebebafana “netilwane tesiganga.” (Imis. 19:26-34; 1 Khor. 16:9) Kunobe ngukuphi, Pawula wabhekana netinkinga letimatima, kodvwa wachubeka etsemba kutsi utawuba nelikusasa lelihle. (1 Khor. 15:30, 31; 2 Khor. 4:16-18) Siphila etikhatsini letiyingoti. Labanye bazalwane betfu bake bahlaselwa tigebengu. Labanye bahlala etindzaweni lapho kunemphi khona futsi bativa bangakaphephi. Labanye bakhonta Jehova emaveni lapho umsebenti wekushumayela uvinjelwe khona, futsi bayachubeka bamkhonta ngisho nobe bangaboshwa nobe babulawe. Nobe kunjalo, bonkhe labazalwane nabodzadze bayachubeka bakhonta Jehova, futsi basibonelo lesihle kakhulu kitsi. Bayati kutsi nobe bangafa nyalo, Jehova wetsembisa kubanika lokuncono kakhulu esikhatsini lesitako. w20.12 9 ¶3-4
UMsombuluko, August 22
Sitisebenti letikanye naNkulunkulu. Nine niyinsimu yaNkulunkulu lelinywako, lokusakhiwo sakhe.—1 Khor. 3:9.
Uke wativa yini udvumatekile ngenca yekutsi bantfu abatilaleli tindzaba letimnandzi nobe bambalwa bantfu lobatfola emakhaya? Nasibhekene nesimo lesifana nalesi, yini lesingayenta kuze sihlale sijabula? Kubalulekile kutsi sibe nembono lokahle ngekushumayela. Kufaka ekhatsi ini loku? Khumbula kutsi sizatfu lesiyinhloko lesisenta sishumayele kutsi sifuna kwenta libito laNkulunkulu latiwe futsi sitjele bantfu ngeMbuso wakhe. Jesu wakucacisa kutsi bambalwa lebebatawutfola indlela leya ekuphileni. (Mat. 7:13, 14) Nasisemsebentini wekushumayela, sinelilungelo lekusebenta naJehova, naJesu kanye netingilosi. (Mat. 28:19, 20; Semb. 14:6, 7) Jehova ufuna bantfu labafuna kumkhonta. (Joh. 6:44) Ngako, nangabe umuntfu angafuni kuwulalela umlayeto wetfu ngaleso sikhatsi, kungenteka asilalele nasiphindze sibuya. Lomunye dzadze lokutsiwa nguDeborah utsi: “Kudvumateka kusikhali lesinemandla lesisetjentiswa nguSathane.” Kodvwa Jehova Nkulunkulu unemandla lamakhulu kakhulu kunaSathane netikhali takhe. w20.12 26 ¶18-19; 27 ¶21
Lesibili, August 23
Asichubekeni sitsandzana, ngobe lutsandvo luvela kuNkulunkulu.—1 Joh. 4:7.
EmaKhristu lamanyenti letsembekile kudzingeka ente umsebenti wekutiphilisa kuze atinakekele wona kanye nemindeni yawo. Nanobe kunjalo, labamemeteli labetsembekile bayayisekela inhlangano yaNkulunkulu nganobe nguyiphi indlela labakhona ngayo. Nasi sibonelo, labanye bayakhona kusita nakuvele tehlakalo, labanye basebenta ekwakhiweni kwetakhiwo tenhlangano futsi wonkhe muntfu uyakhona kunikelela umsebenti wemhlaba wonkhe. LamaKhristu enta letintfo ngobe atsandza Nkulunkulu kanye nebazalwane babo. Njalo ngeliviki, sikhombisa kutsi siyabatsandza bazalwane nabodzadzewetfu ngekutsi sibe khona emihlanganweni yelibandla futsi sibe nencenye kuyo. Nanobe kungenteka sisuke sikhatsele, siba khona kulemihlangano. Nanobe sesaba, siyaphendvula kuyo. Ngisho nobe sinato tinkinga, siyabakhutsata labanye isengakacali lemihlangano, nalapho seyiphelile. (Heb. 10:24, 25) Sijabula kakhulu ngemsebenti lowentiwa bazalwane nabodzadze! w21.01 10 ¶11
Lesitsatfu, August 24
Asingatigabatisi.—Gal. 5:26.
Bantfu labatigcabhako bakutfola kumatima kudvumisa labanye, kunaloko bafuna kudvunyiswe bona. Kungenteka baticatsanisa nalabanye futsi betama kuba ncono kunabo. Umuntfu lotigcabhako uvame kucabanga kutsi intfo yenteka kahle nayenteke ngendlela yakhe. Umuntfu lotigcabhako uvame kufuna kuba ncono kunalabanye futsi uba nemona nangabe labanye benta kancono kunaye. Nasibona kutsi sinenkinga yekutikhukhumeta, kufanele sithantaze kuJehova simcele asisite sishintje tingcondvo tetfu kuze lomkhuba ungatoba yincenye yebuntfu betfu. (Rom. 12:2) Sibonga kakhulu ngesibonelo saJehova lesihle! (Hla. 18:35) Siyabona kutsi utfobekile endleleni laphatsa ngayo tikhonti takhe, futsi sifuna kumlingisa. Ngetulu kwaloko, sifuna kulingisa labo labakhonta Jehova ngekutfobeka. Shengatsi singahlale sinika Jehova ludvumo nenkhatimulo lemfanele.—Semb. 4:11. w20.08 13 ¶19-20
Lesine, August 25
Labo labashadako batawuba nelusizi enyameni.—1 Khor. 7:28.
Umshado usipho lesihle lesivela kuNkulunkulu, kodvwa bantfu banesono. (1 Joh. 1:8) Kungako liVi laNkulunkulu lecwayisa labo labashadile kutsi batawuba netinkinga letichazwe ngekutsi ‘lusizi enyameni.’ Jehova ulindzele kutsi emadvodza abe nendzaba nendlela imndeni yawo letiva ngayo futsi ayinakekele ngetintfo lotidzingako kuze uphile, aphindze awusite kutsi ukhonte Nkulunkulu. (1 Thim. 5:8) Nobe kunjalo, bodzadze labashadile kudzingeka babe nesikhatsi sekufundza liVi laNkulunkulu onkhe malanga futsi bazindle ngalo, baphindze bathantaze kuJehova ngalokusuka enhlitiyweni. Loku kungaba matima. Bafati bahlale bamatasatasa, kodvwa kubalulekile kutsi batakhele sikhatsi. Leni? Kungobe Jehova ufuna kutsi sonkhe sicinise buhlobo lesinabo naye. (Imis. 17:27) Kuliciniso kutsi umfati kungadzingeka asebente kamatima kuze alalele futsi ahloniphe indvodza yakhe lenesono. Nanobe kunjalo, umfati utawukhona kukwenta loku nangabe aticondza tizatfu letiseBhayibhelini tekutsi kungani kufanele alalele futsi ahloniphe indvodza yakhe. w21.02 9 ¶3, 6-7
Lesihlanu, August 26
Nangabe kukholwa kwenu kuvivinywe ngalendlela nitawubese nifundza kucinisela.—Jak. 1:3.
Tinkinga tingafananiswa nemlilo losetjentiswa kuze kwakhiwe intfo letsite ngensimbi. Naseyishisiwe lensimbi yaphola ibese iyacina. Ngendlela lefanako nasibeketelela tinkinga, kukholwa kwetfu kuyacina. Kungako Jakobe abhala watsi: “Vumelani kucinisela kucedzele umsebenti wako, kuze niphelele niphile kuto tonkhe tintfo.” (Jak. 1:4) Nasibona kutsi tinkinga tetfu tenta kukholwa kwetfu kucine, sitawutibeketelela futsi sijabule. Encwadzini yakhe, Jakobe ukhuluma ngaletinye tinkinga letingasenta silahlekelwe yinjabulo. Lokunye lokungasenta silahlekelwe yinjabulo yetfu, kungakwati loko lokufanele sikwente. Nangabe sinetinkinga sifuna kucela lusito kuJehova kuze sikhone kwenta tincumo letitamjabulisa, letitawusita bazalwane nabodzadzewetfu futsi letitasisita kutsi sihlale sitsembekile kuJehova. (Jer. 10:23) Sidzinga kuhlakanipha kuze sikwati loko lokudzingeka sikwente naloko lokufanele sikusho kulabo labasiphikisako. Singase sidvumateke nangabe singakwati loko lesingakwenta, futsi singasheshe silahlekelwe yinjabulo. w21.02 28 ¶7-9
UMgcibelo, August 27
Tsandzanani kakhulu ngalokusuka enhlitiyweni.—1 Phet. 1:22.
Jehova usibekele sibonelo kuloku. Jehova usitsandza kakhulu kangangekutsi nasetsembekile kuye angeke ayekele kusitsandza. (Rom. 8:38, 39) Ligama lesiGriki lelitsi “kakhulu” lendlulisela umcondvo wekwetama kakhulu kuze ukhombise kutsi uyamtsandza lomunye umuntfu. Ngaletinye tikhatsi kulukhuni kukhombisa bazalwane nabodzadzewetfu kutsi siyabatsandza. Nangabe labanye basitfukutselisa kufanele sichubeke ‘sibeketelelane ngelutsandvo, futsi sikhutsalele kugcina bunye bemoya ngesibopho sekuthula.’ (Ef. 4:1-3) Angeke sinake kakhulu emaphutsa ebazalwane betfu. Sitawetama kubuka bazalwane betfu njengaJehova. (1 Sam. 16:7; Hla. 130:3) Akusimelula kutsandza bazalwane nabodzadzewetfu ikakhulukati nangabe sati emaphutsa abo. Lena yinkinga emaKhristu ekucala lebekanayo, njenga-Evodiya naSintike. Umphostoli Pawula wabakhutsata “kutsi babe mcondvo munye eNkhosini.”—Fil. 4:2, 3. w21.01 22-23 ¶10-11
Lisontfo, August 28
Ngibhalela nine majaha, ngobe ninemandla, nelivi laNkulunkulu lihlala kini, futsi nimncobile lomubi.—1 Joh. 2:14.
Lasebakhulile bajabula kakhulu ngani nine bazalwane lenisebasha lenikhonta nabo Jehova nihlangene “lihlombe ngelihlombe”! (Zef. 3:9) Bayajabula nababona kutimisela kwenu nanenta umsebenti leniniketwe wona. Banitsandza kakhulu. Nine bazalwane lenisebasha ningakhohlwa kutsi Jehova uyanitsandza futsi uyanetsemba. Jehova washo kutsi emalangeni ekugcina bekutawuba nelibutfo lemajaha lasemasha labekatawutinikela kuye ngekutitsandzela. (Hla. 110:1-3) Uyati kutsi niyamtsandza futsi nifuna kumkhonta ngawo onkhe emandla enu. Ngako beketela futsi ubeketelele nalabanye. Nawenta emaphutsa, yemukela kuceceshwa kanye nesiyalo lositfolako futsi usitsatse njengalesivela kuJehova. (Heb. 12:6) Wente ngekutimisela umsebenti loniketwa wona futsi lokubaluleke kakhulu kutsi kuko konkhe lokwentako, wente Babe wakho losezulwini atigcabhe ngawe.—Taga 27:11. w21.03 7 ¶17-18
UMsombuluko, August 29
Nangabe ucindzetelekile ngetikhatsi letimatima, emandla akho atawuba mancane.—Taga 24:10.
Tinyenti tintfo letingasidvumata, letintfo tingafaka ekhatsi emaphutsa lesiwentako, loko lesingakhoni kukwenta nobe kugula. Singaphindze sidvunyatwe kutsi asisitfoli sabelo lebesisifuna ekukhonteni Jehova nobe kushumayela endzaweni lapho bantfu labanyenti bangawulaleli khona umlayeto wetfu. Kumelula kutsi sive buhlungu ngemaphutsa lesiwentile. Ngako singacabanga kutsi ngenca yemaphutsa lesiwentile, Jehova angeke asemukele eveni lakhe lelisha. Kungaba yingoti kucabanga loko. LiBhayibheli litsi, ngaphandle kwaJesu, “bonkhe bonile.” (Rom. 3:23) Jehova akahlali anake emaphutsa etfu nobe alindzele kutsi singawenti emaphutsa. Kunaloko, unguBabe lositsandzako lofuna kusisita futsi uyabeketela. Uyati kutsi labanyenti betfu betama kamatima kwenta lokulungile futsi bangeva buhlungu ngemaphutsa labawentile, nekutsi ukulungele kusisita.—Rom. 7:18, 19. w20.12 22 ¶1-3
Lesibili, August 30
Kwekugcina bazalwane, chubekani nijabula, nilungiswa.—2 Khor. 13:11.
Sonkhe sisendleleni. Lapho siya khona, nobe umgomo wetfu, kuphila eveni lelisha ngephansi kwekubusa kwaJehova lokunelutsandvo. Lilanga ngelilanga, setama kuhamba kulendlela leya ekuphileni. Njengobe Jesu asho, lendlela yincane futsi kumatima kuhamba ngayo. (Mat. 7:13, 14) Ngenca yekutsi sinesono, kumelula ngatsi kutsi siyishiye lendlela. (Gal. 6:1) Nangabe sifuna kuhlala kulendlela lencane leya ekuphileni, kufanele sikulungele kushintja indlela lesicabanga ngayo, lesikutsandzako nalesikwenyanyako kanye netento tetfu. Umphostoli Pawula usikhutsata kutsi sichubeke ‘silungiswa.’ Nasetama kuhlola indlela lesicabanga ngayo nalesitiva ngayo, sibhekana nebumatima. Inhlitiyo yetfu iyayengana, ngako kungaba matima ngatsi kwati loko lefuna sikwente. (Jer. 17:9) Kulula ngatsi kutiyenga “ngekucabanga lokungemanga.” (Jak. 1:22) Ngako kufanele sisebentise liVi laNkulunkulu kuze sitihlole. LiVi laNkulunkulu liveta loko lesingiko ngekhatsi, “imicabango netinhloso tenhlitiyo” yetfu.—Heb. 4:12, 13. w20.11 18 ¶1-3
Lesitsatfu, August 31
Nihambe embili ekuhloniphaneni.—Rom. 12:10.
Siyajabula nasitfobekile. Kungani? Kungobe nasemukela kutsi kunetintfo lesingeke sesikhone kutenta, sitawujabula ngelusito lesilutfola kulabanye. Cabanga ngesikhatsi Jesu elapha emadvodza lalishumi labekanebulephelo. Yinye kuphela leyabuyela kuJesu kuze imbonge ngekuyelapha kulesifo lesibulalako, lena yintfo lendvodza lebeyingeke ikhone kuyenta ngemandla ayo. Lendvodza letfobekile beyati kutsi ngeke ikhone kwelapheka ngaphandle kwelusito lwaJesu, ngako yadvumisa Nkulunkulu ngaloko. (Luk. 17:11-19) Bantfu labatfobekile bayashesha kwetayelana nalabanye futsi baba nebungani lobucinile. Kungani? Bayajabula nangabe labanye bantfu banebuntfu lobuhle futsi bayabetsemba. Bantfu labatfobekile bayajabula nangabe labanye bantfu bawenta kahle umsebenti wabo futsi bayashesha kubabonga nekubadvumisela. w20.08 12 ¶17-18