I-Watchtower ONLINE LIBRARY
I-Watchtower ONLINE LIBRARY
WeSicongosekulindza
SiSwati
  • LIBHAYIBHELI
  • LOKUTFOLAKALAKO
  • IMIHLANGANO
  • mwbr18 October emakh. 1-11
  • Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo

Kute i-video kulolokukhetsile.

Siyacolisa. Kube nenkinga nayisavuleka le-video.

  • Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo
  • Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo—2018
  • Tihlokwana
  • OCTOBER 1-7
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 9-10
  • “Jesu Uyatinakekela Timvu Takhe”
  • Sitfombe lesiku-nwtsty
  • Sibaya Setimvu
  • w11 5/15 7-8 ¶5
  • ‘Hlalani Niphapheme’ Njengemindeni YemaKhristu
  • cf 124-125 ¶17
  • “Abengakhulumi Ngaphandle Kwemifanekiso”
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 10:16 leliku-nwtsty
  • Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 9:38 leliku-nwtsty
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 10:22 leliku-nwtsty
  • Kufundvwa KweliBhayibheli
  • OCTOBER 8-14
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 11-12
  • “Bani Nesihawu NjengaJesu”
  • Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 11:24, 25 laku-nwtsty
  • Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 11:33-35 laku-nwtsty
  • Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 11:49 leliku-nwtsty
  • Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 12:42 laku-nwtsty
  • Kufundvwa KweliBhayibheli
  • OCTOBER 15-21
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 13-14
  • “Nginentele Sibonelo”
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 13:5 leliku-nwtsty
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 13:12-14 leliku-nwtsty
  • w99 3/1 31 ¶1
  • Umuntfu Lomkhulu Wenta Sento Sekutfobeka
  • Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 14:6 leliku-nwtsty
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 14:12 leliku-nwtsty
  • Kufundvwa KweliBhayibheli
  • OCTOBER 22-28
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 15-17
  • ‘Anisiyo Incenye Yelive’
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 15:19 leliku-nwtsty
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 15:21 leliku-nwtsty
  • it-1 516
  • Sibindzi
  • Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 17:21-23 laku-nwtsty
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 17:24 leliku-nwtsty
  • Kufundvwa KweliBhayibheli
  • OCTOBER 29–NOVEMBER 4
  • UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 18-19
  • “Jesu Wafakazela Liciniso”
  • Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 18:37 laku-nwtsty
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 18:38a leliku-nwtsty
  • Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 19:30 leliku-nwtsty
  • Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 19:31 leliku-nwtsty
  • Kufundvwa KweliBhayibheli
Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo—2018
mwbr18 October emakh. 1-11

Tikhombo Tencwajana Yekubhalela Emhlanganweni Wekuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo

OCTOBER 1-7

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 9-10

“Jesu Uyatinakekela Timvu Takhe”

(Johane 10:1-3) “Ngicinisile, ngicinisile ngitsi kini: Umuntfu longangeni ngelisango esibayeni setimvu kodvwa lofohlako, usuke alisela nemphangi. 2 Kodvwa umuntfu longena ngelisango, ungumelusi wetimvu. 3 Loyo logadza lisango uyamvulela, netimvu tiyalilalela livi lakhe, futsi ubita timvu takhe ngemabito ato bese uyatihola atikhiphele ngephandle.

(Johane 10:11) Ngingumelusi lomuhle; umelusi lomuhle unikela ngemphefumulo wakhe ngenca yetimvu.

(Johane 10:14) Mine ngingumelusi lomuhle, futsi ngiyatati timvu tami, nato tiyangati,

Sitfombe lesiku-nwtsty

Sibaya Setimvu

Sibaya setimvu bekuyindzawo lebiyelwe leyakhelwe kuvikela timvu etilwaneni letiyingoti, noma kutsi tingetjiwa. Ebusuku, belusi bebativalela esibayeni timvu tabo. Etikhatsini tekubhalwa kweliBhayibheli, tibaya tetimvu betivame kungafulelwa, tingalingani ngebukhulu noma ngekwakhiwa kwato, futsi betakhiwa ngematje, bese tiba nelisango linye. (Nu 32:16; 1Sa 24:3; Zef 2:6) Johane wakhuluma ngekutsi “umgadzi welisango” uyamvulela umelusi longena esibayeni setimvu “ngelisango.” (Joh 10:1, 3) Esibayeni setimvu semmango, bekungena imihlambi leminyenti, bese umgadzi welisango uyayigadza kute ayivikele. Ekuseni, umgadzi welisango bekativulela. Umelusi ngamunye bekatsatsa timvu takhe ngekutsi atibite ngemagama, bese letimvu tiyaliva livi lemelusi wato, timlandzele. (Joh 10:3-5) Jesu wakhuluma ngesibaya setimvu kute afanekise indlela labanakekela ngayo bafundzi bakhe.—Joh 10:7-14.

w11 5/15 7-8 ¶5

‘Hlalani Niphapheme’ Njengemindeni YemaKhristu

5 Singatsi buhlobo betimvu nemelusi wato busekelwe elwatini nasekwetsembaneni. Umelusi wati konkhe ngetimvu takhe, futsi netimvu tiyamati umelusi wato futsi tiyametsemba. Tiyalati futsi tiyalilalela livi lakhe. Jesu watsi “ngiyatati timvu tami, nato tiyangati.” Jesu ute lwati lolukha etulu ngelibandla. Leligama lesiGriki lelitsi “kwati” lisho “kwati kahle, noma ngalokusedvute.” Jesu, longuMelusi Lomuhle uyati ngayinye imvu yakhe. Wati tidzingo temvu ngayinye, butsakatsaka, nemandla ayo. Kute Jesu langakwati ngetimvu takhe. Netimvu timati kahle umelusi wato, futsi tiyametsemba.

(Johane 10:4, 5) Nasatikhiphe tonkhe, uhamba embikwato, tona timlandzele ngobe tiyalati livi lakhe. Atimlandzeli umuntfu letingamati kodvwa tiyambalekela, ngobe atililaleli livi lebantfu letingabati.”

cf 124-125 ¶17

“Abengakhulumi Ngaphandle Kwemifanekiso”

17 Kuloko latibonela kona, George A. Smith wabhala naku encwadzini yakhe letsi The Historical Geography of the Holy Land: “Ngaletinye tikhatsi emini, besiya kuyophumula eceleni kwemitfombo yaseJudiya, bese sibona belusi labatsatfu noma labane beta nemihlambi yabo. Lemihlambi beyihlangana, bese siyatibuta kutsi umelusi ngamunye utawubona njani wakhe. Nasebacedzile kudlala nekunatsa, belusi bebakhuphuka ngamunye ngamunye besuke esigodzini, nguloyo ente umsindvo wakhe lowehlukile, bese timvu takhe tiyesuka emhlambini tiye kuye, kuye ngendlela letite ngayo.” Bekute indlela lencono Jesu labekangacacisa ngayo liphuzu lakhe lelitsi nangabe silalela imitsetfo yakhe futsi silandzele nesicondziso sakhe, besitawunakekelwa ‘ngumelusi lomuhle.’

(Johane 10:16) “Nginaletinye timvu letingasito takulesibaya; nato kufanele ngitiletse, titalilalela livi lami, futsi titawuba ngumhlambi munye, tibe nemelusi munye.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 10:16 leliku-nwtsty

ngitiletse: Noma “ngitihole.” Lesento sesiGriki lesitsi aʹgo lesisetjentisiwe singasho “kuletsa” noma “kuhola,” kuye ngekutsi kukhulunywa ngani. Lomunye umbhalo wesandla wesiGriki locishe ube wanga-200 C.E. usebentisa ligama lesiGriki lelifanako (sy·naʹgo) lelivamise kusho “kubutsisa.” NjengeMelusi Lomuhle, Jesu ubutsisa, acondzise, aphindze avikele timvu takhe takulesibaya (letiphindze tisho ‘umhlambi lomncane’ kuLuk 12:32) kanye naletinye timvu. Tibese tiba ngumhlambi munye, tibe nemelusi munye. Lomfanekiso ugcizelela bunye balandzeli baJesu labatawuba nabo.

Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Johane 9:38) Lendvodza yatsi: “Yebo Nkhosi, ngiyakholwa kuyo.” Yabese iyakhotsama embikwakhe.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 9:38 leliku-nwtsty

iyakhotsama embikwakhe: Noma “yaguca embikwakhe; yamhlonipha ngalokukhetsekile.” Nangabe sento sesiGriki lesitsi pro·sky·neʹo sisetjentiswe kute sichaze kukhonta bonkulunkulu noma tithico, sihunyushwa ngekutsi “kukhonta.” (Mat 4:10; Luk 4:8) Kepha kulomBhalo, lendvodza leyatalwa ingaboni emehlweni yabona kutsi Jesu bekangummeleli waNkulunkulu, yase iyamkhotsamela. Akazange amtsatse njengaNkulunkulu noma sithico, kepha wamtsatsa ‘njengeNdvodzana yemuntfu’ lebekubiketelwe ngayo; Mesiya lonesikhundla lesiphakeme. (Joh 9:35) Nakakhotsama embikwaJesu, wenta ngendlela lefanako neyebantfu lokukhulunywa ngabo emibhalweni yesiHebheru. Bebakhotsama nabahlangana nebaphrofethi, emakhosi, noma labanye bameleli baNkulunkulu. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4-7; 1Kh 1:16; 2Kh 4:36, 37) Etikhatsini letinyenti, bantfu bebakhotsama kuJesu nababonga ngelwati labaniketwe lona noma nababona kutsi Nkulunkulu uyamemukela.—Fundza nemaphuzu lacwaningiwe aMat 2:2; 8:2; 14:33; 15:25.

(Johane 10:22) Ngaleso sikhatsi kwaba nemkhosi wekunikela lithempeli eJerusalema, futsi bekusebusika.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 10:22 leliku-nwtsty

nemkhosi wekunikela lithempeli: Ligama lesiHebheru lalomkhosi yi-Hanukkah (chanuk·kahʹ), lelisho “kunikela.” Bewugujwa emalanga lasiphohlongo, ucala mhlaka-25 enyangeni ya-Chislev, emkhatsini nebusika, (fundza neliphuzu lelicwaningiwe laJoh 10:22 lelitsi bekusebusika ne-sgd Incenye 19) kute kukhunjulwe kunikelwa kabusha kwelithempeli laseJerusalema nga-165 B.C.E. INkhosi Antiochus IV Epiphanes yaseSiriya yedzelela Jehova, Nkulunkulu wemaJuda ngekutsi ingcolise lithempeli laKhe. Sibonelo saloku kutsi yakha lilati ngetulu kwelilati lelikhulu, lapho bekuvame kwentiwa khona iminikelo yekushiswa. Nga-Chislev 25, 168 B.C.E., Antiochus wangcolisa lithempeli laJehova ngalokuphelele ngekutsi anikele ngetingulube elatini, watsatsa umsobho wato wafafata ngawo lonkhe lithempeli. Washisa emagede elithempeli, wabhidlita tindlu tebaphristi lebetisethempelini, wabese utsatsa nelilati legolide, litafula lesinkhwa sekubekwa embikwaJehova, nelutsi lwetibane lweligolide. Wabese unikela lithempeli laJehova kunkulunkulu wakhe Zeus wase-Olympus. Ngemuva kweminyaka lemibili, Judas Maccabaeus walibuyisela kaJuda lelidolobha kanye nalelithempeli. Lithempeli lanikelwa kabusha nga-Chislev 25, 165 B.C.E. ngemuva kwekutsi selingcwelisiwe, futsi loko kwenteka ngemuva kweminyaka lemitsatfu Antiochus ente lesento sakhe lesibi sekunikela ngelithempeli ku-Zeus. Iminikelo yekushiswa leya kuJehova yaphindze yentiwa kulelithempeli. Akukho ngalokucondzile emiBhalweni lephefumulelwe kutsi Jehova waniketa Judas Maccabaeus emandla futsi wamcondzisa kutsi alivusetele kabusha lithempeli. Kunaloko, Jehova wasebentisa emadvodza lachamuka kuletinye tive, njengaKhuresi wasePheresiya kutsi ente imisebenti letsite mayelana nekukhontwa kwaKhe. (Isa 45:1) Kunengcondvo-ke kuphetsa ngekutsi Jehova angasebentisa lomunye webantfu bakhe labatinikele kute aphumelelise intsandvo yakhe. ImiBhalo iyakhombisa kutsi lelithempeli bekufanele lichubeke likhona futsi lisebenta kute kugcwaliseke tiphrofetho letimayelna naMesiya, umsebenti wakhe, kanye nekunikelwa kwakhe. Futsi iminikelo lebeyentiwa ngemaLevi bekufanele ichubeke inikelwa kuze kufike sikhatsi lapho Mesiya abetowenta khona umnikelo lomkhulu, lokunikela ngemphilo yakhe ngenca yebantfu. (Dan 9:27; Joh 2:17; Heb 9:11-14) Balandzeli baKhristu bebangakayalwa kutsi bawente lomkhosi. (Col 2:16, 17) Noma kunjalo, kute lakubhalwe khona kutsi Jesu noma balandzeli bakhe batsi kubi kuwenta lomkhosi.

Kufundvwa KweliBhayibheli

(Johane 9:1-17) Njengobe abehamba, wabona lenye indvodza leyatalwa iyimphumphutse. 2 Bafundzi bakhe bambuta batsi: “Mfundzisi, ngubani lowona, ngiyo yini nobe batali bayo, kutsi ingaze italwe iyimphumphutse?” 3 Jesu watsi: “Lendvodza ayonanga, nebatali bayo nabo abonanga, kodvwa loku kwenteka khona bantfu batewubona imisebenti yaNkulunkulu. 4 Kufanele sente loko lokwemukelwa nguloyo longitfumile, kusesemini; ngobe busuku buyeta lapho kutawubate umuntfu longakhona kusebenta. 5 Mine ngikukhanya kwelive, yingci nje nangisesekhona lapha emhlabeni.” 6 Ngemuva kwekusho loko, wakhafulela phansi, wenta ludzaka, walunindza emehlweni alendvodza, 7 watsi kuyo: “Hamba uyewugeza echibini laseSilowama” (lokusho kutsi ‘Lokutfunyiwe’). Ngako yahamba yageza, yabuya seyibona. 8 Bomakhelwane nalabo lebebavame kuyibona icela batsi: “Lena akusiyo yini lendvodza lebeyihlale icela?” 9 Labanye bebatsi: “Ngiyo.” Labanye bona batsi: “Cha akusiyo, ifana nayo.” Lendvodza beyitsi: “Ngingiyo.” 10 Bayibuta batsi: “Pho emehlo akho avuleke njani?” 11 Yona yaphendvula yatsi: “Lendvodza lokutsiwa nguJesu yente ludzaka yalunindza emehlweni ami yatsi: ‘Yani eSilowama ufike ugeze.’ Ngihambile ngafike ngageza, ngase ngiyabona.” 12 Nabeva loku batsi: “Uphi?” Yona yatsi: “Angimati.” 13 Babese batsatsa lendvodza lebeyiyimphumphutse bayiyisa kubaFarisi. 14 Kwakulilanga leliSabatha ngesikhatsi Jesu enta ludzaka futsi avula emehlo alendvodza. 15 NebaFarisi bayibuta lendvodza kutsi emehlo ayo avuleke njani. Yona yatsi kubo: “Unindze emehlo ami ngeludzaka, ngageza, ngase ngiyabona.” 16 Labanye baFarisi batsi: “Lomuntfu akaveli kuNkulunkulu, ngobe akaligcini liSabatha.” Labanye batsi: “Kodvwa umuntfu losoni angatenta kanjani timangaliso letinjena?” Ngako behlukana ekhatsi. 17 Baphindze batsi kulendvodza: “Wena utsini, ngobe naku ukuvule emehlo?” Lendvodza yatsi: “Lomuntfu ungumphrofethi.”

OCTOBER 8-14

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 11-12

“Bani Nesihawu NjengaJesu”

(Johane 11:23-26) Jesu watsi: “Umnakenu utawuvuka.” 24 Mata watsi kuye: “Ngiyati kutsi utawuvuka ngelilanga lekugcina nasekuvuswa labafile.” 25 Jesu watsi: “Mine ngikuvuka nekuphila. Loyo lokholwa ngimi, ngisho nobe angafa, utawubuye avuke, 26 futsi wonkhe umuntfu lophilako, akholwe ngimi ngeke aze afe. Wena uyakukholwa yini loko?”

Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 11:24, 25 laku-nwtsty

Ngiyati kutsi utawuvuka: Mata bekacabanga kutsi Jesu ukhuluma ngekuvuka kwalabafile ngelilanga lekugcina. (Fundza liphuzu lelicwaningiwe laJoh 6:39.) Kukholwa kwakhe kulesindziso kwenta kutsi ehluke. Labanye baholi benkholo bangesikhatsi sakhe labebabitwa ngekutsi baSadusi bebatsi kute kuvuswa kwalabafile, nanobe lemfundziso ikhona emiBhalweni lephefumelelwe. (Dan 12:13; Mak 12:18) BaFarisi bona bebatsi umphefumulo awufi. Kepha Mata bekati kutsi Jesu bekafundzisa ngekuvuswa kwalabafile, futsi bekabavusile labanye lebebangakafi sikhatsi lesidze njengaLazaru.

Mine ngikuvuka nekuphila: Kufa nekuvuka kwaJesu kwavula litfuba lekutsi labafile baphindze baphile. Ngemuva kwekuvuswa kwaJesu, Jehova wamniketa emandla ekuvusa labafile newekuniketa bantfu kuphila lokuphakadze. (Fundza liphuzu lelicwaningiwe laJoh 5:26.) KuSem 1:18 Jesu watibita ngekutsi ‘ungulophilako’, ‘lonetikhiya tekufa neteliThuna.’ Ngako, Jesu uniketa labaphilako nalabafile litsemba. Wetsembisa kuvula emathuna futsi ente labafile baphindze baphile. Labanye batawuphila ezulwini babuse naye, futsi labanye batawuphila emhlabeni lomusha lotawubuswa nguhulumende wakhe wasezulwini.—Joh 5:28, 29; 2Ph 3:13.

(Johane 11:33-35) Ngesikhatsi Jesu abona Mariya nalamaJuda labehamba nawo bakhala, naye walila futsi wadzabuka, 34 watsi: “Nimbekephi?” Bona batsi kuye: “Nkhosi, kota utewubona.” 35 Ngako Jesu wakhala tinyembeti.

Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 11:33-35 laku-nwtsty

bakhala: Ngalokuvamile ligama lesiGriki lelitsi “kukhala” lisuke lisho kudzindza sililo. LiBhayibheli lisebentisa leligama nalichaza indlela Jesu lativa ngayo ngesikhatsi akhuluma ngekubhujiswa kweliJerusalema lobekuseta.—Luk 19:41.

walila futsi wadzabuka: Indlela lamagama lamabili esiGriki lahlanganiswe ngayo iveta imiva lejulile Jesu labekanayo. Sento sesiGriki lesihunyushwe ngekutsi “walila” (em·bri·maʹo·mai) sivame kusho imiva lejulile, kepha kulelivesi sichaza kutsi Jesu watsintseka kakhulu waze walila. Nalihunyushwe njengoba linjalo, ligama lesiGriki lelitsi “wadzabuka” (ta·rasʹso) lisho kuva buhlungu uze uchachatele. Lesinye sati sitsi kulelivesi, leligama lisho kuba “nebuhlungu nelusizi lokusuka ekujuleni kwenhlitiyo.” KuJoh 13:21, kuphindze kusetjentiswe lesento nakuchazwa indlela Jesu lativa ngayo nakacabanga ngekutsi bekatawutsengiswa nguJudasi.—Fundza liphuzu lelicwaningiwe laJoh 11:35.

wakhala tinyembeti: Leligama (da·kryʹo) lelisetjentiswe kulelivesi lisento lesisukela ebitweni lesiGriki lelisho “tinyembeti.” Lelibito lisetjentiswe kuLuk 7:38; Imi 20:19, 31; Heb 5:7; Sem 7:17; 21:4. Lelibito alivami kuchaza kukhala, kodvwa lichaza tinyembeti. EmiBhalweni yemaKhristu yesiGriki, lesento sesiGriki sivela kulelivesi kuphela, futsi asifani nalesisetjentiswe kuJoh 11:33 (fundza liphuzu lelicwaningiwe) nakuchazwa kulila kwaMariya nemaJuda. Jesu bekati kutsi utamvusa Lazaru, kepha kwamvisa buhlungu kakhulu kubona bangani bakhe labatsandzako baselusizini. Lutsandvo neluvelo lolusuka enhlitiyweni lwamenta wakhala tinyembeti. Lendzaba ikwenta kutsi Jesu uyabavela bantfu labafelwa tihlobo tabo ngenca yesono saAdamu.

(Johane 11:43, 44) Ngemuva kwekusho loku, wamemeta watsi: “Lazaro, phuma!” 44 Lomuntfu labefile waphuma, tinyawo netandla takhe kugigwe ngetindvwangu, nebuso bakhe buvalwe ngendvwangu. Jesu watsi kubo: “Mkhumuleni, nimyekele ahambe.”

Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Johane 11:49) Kodvwa lomunye wabo, lokutsiwa nguKhayafase, labengumphristi lophakeme ngalowo mnyaka, watsi kubo: “Nine anati lutfo,

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 11:49 leliku-nwtsty

umphristi lophakeme: Ngesikhatsi Israyeli asesesive lesitimele, umphristi lomkhulu bekaba kulesikhundla aze afe. (Nu 35:25) Kepha ngesikhatsi lelive seliphetfwe ngemaRoma, babusi labebabekwe nguhulumende waseRoma bebanemandla ekubeka nekususa noma ngubani esikhundleni sekuba ngumphristi lomkhulu. (Fundza Sandzisanchazo lesiku-nwtsty,“High priest.”) Khayafase naye bekabekwe kulesikhundla ngemaRoma, futsi njengoba bekalincusa lelinelikhono, waba kuso sikhatsi lesidze kwendlula labanye labake baba kuso ngaphambi kwakhe. Wabekwa esikhundleni cishe nga-18 C.E. futsi wachubeka kwaze kwaba bo-36 C.E. Ngesikhatsi Johane atsi Khayafase bekangumphristi lophakeme ngalowo mnyaka wa-33 C.E., kungenteka abechaza kutsi nangalomnyaka lobalulekile Jesu labulawa ngawo, Khayafase abesolo angumphristi lomkhulu.—Fundza i-sgd Incenye 16 kute ubone kutsi kungenteka beyikuphi indlu yaKhayafase.

(Johane 12:42) Labanyenti kubo, lokufaka ekhatsi nebabusi, bakholwa kuye, kodvwa ngenca yebaFarisi, bebangamvumi kuze bangacoshwa esinagogeni;

Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 12:42 laku-nwtsty

nebabusi: Kulelivesi, ligama lesiGriki lelihunyushwe ngekutsi “babusi” kungenteka lisho emalunga enkantolo lephakeme yemaJuda lebeyibitwa ngekutsi yi-Sanhedrin. Nikhodemu, lobekalilunga lalenkantolo, ubitwa ngaleligama lesiGriki kuJoh 3:1.—Fundza liphuzu lelicwaningiwe laJoh 3:1.

bangacoshwa esinagogeni: Noma “bangavinjelwa kungena esinagogeni.” Sichasiso sesiGriki lesitsi a·po·sy·naʹgo·gos sitfolakala kulelivesi nakuJoh 12:42 na-16:2 kuphela. Bantfu bebangadlelani nemuntfu locoshiwe esinagogeni, futsi bebambukela phansi. Umndeni wemuntfu longasadlelani nalamanye emaJuda bewuphatamiseka kutemnotfo. Nanobe emasinagoge bewakhelwe kufundzisa bantfu, bewaphindze abe tinkantolo lebetinemandla ekukhokha tigwebo nekucosha bantfu esinagogeni.—Fundza liphuzu lelicwaningiwe laMat 10:17.

Kufundvwa KweliBhayibheli

(Johane 12:35-50) Jesu wase utsi kubo: “Kukhanya kutawuba nani sikhashana. Ngako nibohamba nakusekhona kukhanya, kuze bumnyama bunganimbonyi; lohamba ebumnyameni akaboni kutsi uyaphi. 36 Kholwani kukhanya nanisenako, khona nitewuba ngemadvodzana ekukhanya.”Jesu washo letintfo wase uyahamba futsi wabhaca. 37 Nanobe abente timangaliso letinyenti embikwabo, abazange bamkholwe, 38 khona kutewugcwaliseka emavi emphrofethi Isaya latsi: “Jehova, ngubani lokholwe tintfo lesitivile? Bobani lababone emandla aJehova?” 39 Intfo leyabenta bangakholwa, nguleyo Isaya layisho nakatsi: 40 “Uphumphutsekise emehlo abo, wenta netinhlitiyo tabo taba lukhuni, kuze bangaboni ngemehlo abo, netinhlitiyo tabo tingacondzi futsi bangagucuki, kute mine ngibaphilise.” 41 Isaya washo letintfo ngaKhristu ngobe abeyibonile inkhatimulo yakhe, wase ukhuluma ngaye. 42 Labanyenti kubo, lokufaka ekhatsi nebabusi, bakholwa kuye, kodvwa ngenca yebaFarisi, bebangamvumi kuze bangacoshwa esinagogeni; 43 ngobe bebatsandza kudvunyiswa bantfu kwengca kudvunyiswa nguNkulunkulu.44 Jesu waphakamisa livi watsi: “Loyo lokholwa ngimi akakholwa kimi kuphela, kodvwa ukholwa naloyo longitfumile; 45 loyo longibonako ubona naloyo lowangitfuma. 46 Ngite njengekukhanya eveni, kuze kutsi nobe ngubani lokholwa ngimi angahlali ebumnyameni. 47 Nobe ngubani lova emavi ami kodvwa angawalaleli, angimehluleli; ngobe angiketeli kutekwehlulela live kodvwa ngitele kutelisindzisa. 48 Nobe ngubani longanginaki futsi angawalaleli emavi ami, unalotsite lotamehlulela. Livi lengilikhulumile ngilo lelitawumehlulela ngelilanga lekugcina; 49 ngobe angikakhulumi lokusuka kimi, kodvwa Babe longitfumile nguye longitjele kutsi ngikhulume ini. 50 Ngiyati nekutsi umtsetfo wakhe uholela ekuphileni lokuphakadze. Ngako tintfo lengitikhulumako ngitisho njengobe Babe angitjelile.”

OCTOBER 15-21

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 13-14

“Nginentele Sibonelo”

(Johane 13:5) Ngemuva kwaloko watsela emanti endishini wageza tinyawo tebafundzi, futsi watesula ngalelithawula labelibophe elukhalo.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 13:5 leliku-nwtsty

wageza tinyawo tebafundzi: Kubantfu basendvulo ka-Israyeli, tincabule bekuticatfulo letivamile. Betinetitsendze kanye netintsambo letigegeletela lunyawo, ngako tinyawo temuntfu lohambako betisheshe tingcoliswe lutfuli noma ludzaka lolusemgcwacweni nasemasimini. Ngako bekulisiko kutsi umuntfu akhumule tincabule takhe nakangena endlini, futsi umnikati welikhaya bekaciniseka kutsi tinyawo tetivakashi takhe tiyagezwa. LiBhayibheli likhuluma kanyenti ngalesento. (Ge 18:4, 5; 24:32; 1Sa 25:41; Luk 7:37, 38, 44) Nakageza tinyawo tebafundzi bakhe, Jesu wasebentisa lelisiko kute abafundzise sifundvo sekutfobeka nekunakekelana.

(Johane 13:12-14) Nakacedza kubageza tinyawo, asayigcokile nengubo yakhe yangetulu, futsi wahlala nasetafuleni, watsi kubo: “Niyakucondza yini loku lengikwente kini? 13 Naningibita nitsi: ‘Mfundzisi,’ nobe nitsi: ‘Nkhosi,’ futsi nisuke nicinisile ngobe nginguloko. 14 Ngako nangabe mine nanobe ngiyiNkhosi neMfundzisi, nginigeze tinyawo, nani kufanele nigezane tinyawo.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 13:12-14 leliku-nwtsty

kufanele: Noma “nibophekile.” Leligama lesiGriki livame kusetjentiswa etindzabeni tetimali, futsi lisho “kukweleta umuntfu.” (Mat 18:28, 30, 34; Luk 16:5, 7) Kulelivesi nakulamanye, lichaza kubopheka kutsi wente lokutsite.—1Jh 3:16; 4:11; 3Jh 8.

(Johane 13:15) Ngobe nginentele sibonelo, kute nani nente njengobe ngentile.

w99 3/1 31 ¶1

Umuntfu Lomkhulu Wenta Sento Sekutfobeka

Ngekugeza tinyawo tebafundzi bakhe, Jesu wasiniketa sifundvo lesibalulekile sekutfobeka. EmaKhristu akukafaneli acabange kutsi abaluleke kakhulu bese afuna labanye bawasebentele, noma afune tikhundla letisetulu. Kunaloko, kufanele alandzele sibonelo saJesu, ‘longazange etele kutewusetjentelwa, kodvwa wetela kutewuba yinceku nekunikela ngemphefumulo wakhe kutsi ube yinhlawulo yalabanyenti.’ (Matewu 20:28) Balandzeli baJesu kufanele babe nesifiso sekwentela labanye tento tekutfobeka.

Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Johane 14:6) Jesu wamphendvula watsi: “Mine ngiyindlela neliciniso nekuphila. Kute umuntfu lota kuBabe ngaphandle kwekutsi ete ngami.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 14:6 leliku-nwtsty

Mine ngiyindlela neliciniso nekuphila: Jesu uyindlela ngoba ngaye siyakhona kukhuluma naNkulunkulu ngemthantazo. Uphindze abe ‘yindlela’ yekutsi bantfu babuyiselane naNkulunkulu. (Joh 16:23; Rom 5:8) Jesu uliciniso ngoba bekakhuluma liciniso waphindze waphila ngalo. Wagcwalisa tiphrofetho lebetikhuluma ngendzima yakhe ekufezeni injongo yaNkulunkulu. (Joh 1:14; Sem 19:10) Letiphrofetho ‘taba ngu-Yebo [noma tagcwaliseka] ngaye.’ (2Ko 1:20) Jesu ukuphila ngoba ngenhlawulo yakhe, wavula litfuba lekutsi bantfu batfole “kuphila lokungukonakona,” lokukuphila lokuphakadze. (1Tm 6:12, 19; Efe 1:7; 1Jh 1:7) Utawuphindze abe ‘kuphila’ etigidzini tebantfu labatawuvuswa babe nelitsemba lekuphila phakadze ePharadisi.—Joh 5:28, 29.

(Johane 14:12) Ngicinisile, ngicinisile ngitsi kini: Loyo lokholwa ngimi utawukwenta lemisebenti lengiyentako, futsi utawukwenta imisebenti lemikhulu kunalena, ngobe mine ngiyahamba ngiya kuBabe.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 14:12 leliku-nwtsty

imisebenti lemikhulu kunalena: Jesu bekangasho kutsi imisebenti lesimangaliso bafundzi bakhe lebebatawuyenta beyitawuba mikhulu kwengca imisebenti yakhe. Kunaloko, ngekutfobeka bekavuma kutsi umsebenti wabo wekushumayela nekufundzisa bewutawuba mkhulu kunewakhe. Balandzeli bakhe bebatawushumayela indzawo lenkhulu, bafundzise bantfu labanyenti, futsi bashumayele nesikhatsi lesidze kwengca yena. Emavi aJesu ayakhombisa kutsi bekafuna balandzeli bakhe bachubeke nekuwenta lomsebenti.

Kufundvwa KweliBhayibheli

(Johane 13:1-17) Ngesizatfu sekutsi Jesu wati usengakefiki uMkhosi weliPhasika kutsi sikhatsi sakhe sekutsi esuke emhlabeni abuyele kuYise besesifikile, abebatsandzile labo lababakhe, futsi wabatsandza kwadzimate kwaba sekugcineni. 2 Kwakuchubeka sidlo sakusihlwa, futsi Develi abesavele akufakile enhlitiyweni yaJudasi Skariyothi, umsa waSimoni kutsi atsengise Jesu. 3 Ati kutsi uYise ubeke tonkhe tintfo etandleni takhe, nekutsi yena abevela kuNkulunkulu futsi abuyela kuye, 4 wasukuma etafuleni wakhumula ingubo yakhe yangetulu. Wase utsatsa lithawula, walibopha elukhalo. 5 Ngemuva kwaloko watsela emanti endishini wageza tinyawo tebafundzi, futsi watesula ngalelithawula labelibophe elukhalo. 6 Wefika kuSimoni Phetro, yena watsi: “Hawu Nkhosi, wena utawugeza tinyawo tami?” 7 Jesu wamphendvula watsi: “Kwanyalo awukucondzi loko lengikwentako, kodvwa utakucondza ngemuva kwesikhatsi.” 8 Phetro watsi kuye: “Ngeke utigeze tinyawo tami.” Jesu watsi: “Ngaphandle kwekutsi ngikugeze, kute intfo lotayihlanganyela nami.” 9 Simoni Phetro watsi kuye: “Nkhosi, ungangigezi tinyawo kuphela, kodvwa ngigeze netandla kanye nenhloko.” 10 Jesu watsi: “Loyo logezile akadzingi lutfo lolunye ngaphandle kwekugeza tinyawo, ngobe umtimba wakhe wonkhe usuke uhlantekile. Nine nihlantekile, kodvwa hhayi nonkhe.” 11 Loku wakusho ngobe abemati loyo lotamtsengisa. Kungako atsi: “Anikahlanteki nonkhe.” 12 Nakacedza kubageza tinyawo, asayigcokile nengubo yakhe yangetulu, futsi wahlala nasetafuleni, watsi kubo: “Niyakucondza yini loku lengikwente kini? 13 Naningibita nitsi: ‘Mfundzisi,’ nobe nitsi: ‘Nkhosi,’ futsi nisuke nicinisile ngobe nginguloko. 14 Ngako nangabe mine nanobe ngiyiNkhosi neMfundzisi, nginigeze tinyawo, nani kufanele nigezane tinyawo. 15 Ngobe nginentele sibonelo, kute nani nente njengobe ngentile. 16 Ngicinisile, ngicinisile ngitsi kini: Sisebenti asisikhulu kunenkhosi yaso, naloyo lotfunyiwe akasimkhulu kunaloyo lomtfumile. 17 Niyajabula nanitati letintfo futsi nitenta.

OCTOBER 22-28

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 15-17

‘Anisiyo Incenye Yelive’

(Johane 15:19) Kube beniyincenye yelive, live belitanitsandza ngobe nibalo. Kodvwa njengobe ningasiyo incenye yelive, futsi mine nginikhetsile kulo, kungako linitondza.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 15:19 leliku-nwtsty

live: Kulelivesi, ligama lesiGriki lelitsi koʹsmos lisho bonkhe bantfu labasemhlabeni labangasito tinceku taNkulunkulu, bantfu labangakalungi labate budlelwane naNkulunkulu. Kubabhali bemaVangeli nguJohane kuphela lositjela kutsi Jesu watsi balandzeli bakhe abasiyo incenye yalelive. Indzaba yekungabi yincenye yalelive ivela kabili emthandazweni waJesu wekugcina anebapostoli bakhe labetsembekile.—Joh 17:14, 16.

(Joh 15:21) Kodvwa batawukwenta tonkhe letintfo kini ngenca yelibito lami, ngobe abamati loyo longitfumile.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 15:21 leliku-nwtsty

ngenca yelibito lami: Ngaletinye tikhatsi eBhayibhelini “libito” limelela umnikati walo, loko ladvume ngako, kanye nesigaba sakhe. (Fundza liphuzu lelicwaningiwe laMat 6:9.) Libito laJesu liphindze limelele ligunya nesikhundla lasiniketwe nguBabe wakhe. (Mat 28:18; Flp 2:9, 10; Heb 1:3, 4) Kulelivesi, Jesu uchaza sizatfu sekutsi bantfu labaseveni bente tintfo letimbi kubalandzeli bakhe: abamati loyo lowamtfuma. Kwati Nkulunkulu bekutawubasita bacondze futsi bavume kutsi libito laJesu lishoni. (Imi 4:12) Loku bekutawufaka ekhatsi kwati sikhundla saJesu sekuba yiNkhosi lebekwe nguNkulunkulu, iNkhosi yemakhosi lokufanele bonkhe bantfu bayitfobele kute baphile.—Joh 17:3; Sem 19:11-16; catsanisa naHla 2:7-12.

(Joh 16:33) Letintfo nginitjele tona khona nitewuba nekuthula ngenca yami. Eveni nilusizi, kodvwa manini sibindzi! Mine ngilincobile live.”

it-1 516

Sibindzi

EmaKhristu adzinga sibindzi kute angangcoliswa tento nendlela yekucabanga yelive leliphambene naNkulunkulu, nekutsi ahlale atsembekile kuye nanobe live liwenyanya. Jesu watsi kubafundzi bakhe: “Eveni nilusizi, kodvwa manini sibindzi! Mine ngilincobile live.” (Joh 16:33) Indvodzana yaNkulunkulu ayizange yehlulwe ngemandla alelive, kepha yalincoba live ngekutsi ingafani nalo nganobe nguyiphi indlela. Sibonelo saJesu lesihle sekuncoba live, kanye nemiphumela lemihle yekuphila kwakhe ngekulunga ingasiniketa sibindzi lesisidzingako kute singangcoliswa live noma sibe yincenye yalo.—Joh 17:16.

Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Johane 17:21-23) kutsi bonkhe babe munye, njengobe nawe Babe umunye nami, nami ngimunye nawe, kuze nabo babe munye natsi, khona live litewukholwa kutsi wena wangitfuma. 22 Ngibanike inkhatimulo longinike yona, kuze nabo babe munye njengobe natsi simunye. 23 Mine ngimunye nabo futsi wena umunye nami, kuze nabo babe munye ngalokuphelele, khona live litewukwati kutsi wangitfuma nekutsi wabatsandza njengobe nami wangitsandza.

Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 17:21-23 laku-nwtsty

babe munye: Noma “babe nebunye.” Jesu wathantazela kutsi bafundzi bakhe mbamba “babe munye” futsi basebente ngekubambisana banemgomo munye, njengoba yena neyise “bamunye,” lokusho kutsi bayabambisana futsi bacabanga ngendlela lefanako. (Joh 17:22) Ku-1Ko 3:6-9, Pawula wabuchaza bunye lobusemkhatsini wemaKhristu lasebenta ngekubambisana nalabambisene naNkulunkulu.—Fundza 1Ko 3:8 nemaphuzu lacwaningiwe aJoh 10:30; 17:11.

babe munye ngalokuphelele: Noma “babe sebunyeni ngalokuphelele.” Kulelivesi, Jesu utsi bunye lobuphelele buhambisana nekutsandvwa nguBabe. Loku kuvumelana naKho 3:14 lotsi: “Lutsandvo . . . lusibopho lesiphelele sebunye.” Lobunye lobuphelele abusho kutsi bantfu batawuba nebuntfu lobufanako, ngoba wonkhe umuntfu unemakhono, tento, nanembeza lowehlukile kulabanye. Lobunye busho kutsi balandzeli baJesu banetinkholelo, timfundziso, nemsebenti labawenta ngekubambisana nangebunye.—Rom 15:5, 6; 1Ko 1:10; Efe 4:3; Flp 1:27.

(Joh 17:24) Babe, ngifuna kutsi labo longinike bona babe lapho nami ngikhona khona, kuze babone inkhatimulo lowanginika yona, ngobe wangitsandza live lisengekho.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 17:24 leliku-nwtsty

live lisengekho: Ligama lesiGriki lelihunyushwe ngekutsi “lisengekho” kulelivesi lihunyushwe ngekutsi “atetfwale” kuHeb 11:11 futsi lihambisana “nentalo.” Ngako, emavi latsi “live lisengekho” kungenteka asho ngesikhatsi Adamu na-Eva basengakabi nebantfwana. Jesu wahlobanisa Abela ‘nekusekelwa kwemhlaba,’ futsi kungenteka abesho kutsi Abela bekungumuntfu wekucala lobekangahlawulelwa, futsi awekucala kutsi libito lakhe ‘libhalwe emculwini wekuphila kusukela kwasekelwa umhlaba.’ (Luk 11:50, 51; Sem 17:8) Lamavi lakuJohane 17:24, Jesu lawasho nakathantaza kubabe wakhe, afakazela kutsi ngisho nangesikhatsi Adamu na-Eva basengakabi nebantfwana, Nkulunkulu wayitsandza iNdvodzana yakhe letelwe yodvwa.

Kufundvwa KweliBhayibheli

(Johane 17:1-14) Jesu wakhuluma letintfo, wase ubuka ezulwini, watsi: “Babe, sikhatsi sesifikile; khatimulisa indvodzana yakho kuze nayo itekukhatimulisa, 2 khona itewubanika kuphila lokuphakadze bonkhe labo loyinike bona, njengobe uyibeke ngetulu kwabo bonkhe bantfu. 3 Kukwati wena lokuphela kwaNkulunkulu weliciniso naloyo lowamtfuma, lokunguJesu Khristu, kuholela ekuphileni lokuphakadze. 4 Ngikukhatimulisile emhlabeni futsi ngiwucedzile umsebenti longinike wona kutsi ngiwente. 5 Ngako Babe ngikhatimulise, ungente ngibe seceleni kwakho, futsi ngibe nenkhatimulo lebenginayo live lisengekho.6 “Ngilente latiwa libito lakho kulabo lowanginika bona emhlabeni. Bebabakho, wanginika bona, futsi balilalele livi lakho. 7 Nyalo sebayati kutsi tonkhe tintfo longinike tona tivela kuwe; 8 ngobe ngibatjelile onkhe emavi longinike wona, bawemukele base bayati kutsi ngivela kuwe, futsi bakholwa kutsi ungitfumile. 9 Ngiyabacelela; angiceleli live, kodvwa ngicelela labo longinike bona ngobe bakho, 10 nako konkhe lenginako kwakho, nekwakho kwami, futsi ngikhatinyulisiwe kuko.11 “Mine angisekho eveni ngobe ngita kuwe, kodvwa bona baseseveni. Babe Longcwele, bavikele ngenca yelibito lakho longiphatsise lona, kute batewuba munye njengobe natsi simunye. 12 Ngibavikele ngesikhatsi ngisenabo ngenca yelibito lakho longiphatsise lona, futsi ngibalondvolotile, kute namunye kubo lolahlekile ngaphandle kwendvodzana yekubhujiswa, khona umbhalo utewugcwaliseka. 13 Kodvwa mine ngita kuwe, futsi ngikhuluma letintfo emhlabeni khona batewugcwala lenjabulo lenginayo. 14 Ngibanike livi lakho, kodvwa live libatondzile ngobe abasiyo incenye yalo, njengobe nami ngingesiyo incenye yelive.

OCTOBER 29–NOVEMBER 4

UMCEBO LOSEVINI LANKULUNKULU | JOHANE 18-19

“Jesu Wafakazela Liciniso”

(Johane 18:36) Jesu wamphendvula watsi: “Umbuso wami awusiyo incenye yalelive. Kube bewuyincenye yalo, balandzeli bami bebatangilwela khona ngingetunikelwa kumaJuda. Kodvwa-ke, umbuso wami awuveli kulelive.”

(Johane 18:37) Pilatu watsi kuye: “Manje-ke uyinkhosi yini?” Jesu watsi: “Sewuvele ushito kutsi ngiyinkhosi. Ngatalelwa kona loku, futsi ngetela loku emhlabeni, kutsi ngifakazele liciniso. Wonkhe umuntfu lophila ngeliciniso, uyalilalela livi lami.”

Emaphuzu lacwaningiwe aJoh 18:37 laku-nwtsty

ngifakazele liciniso: Njengoba lisetjentisiwe emiBhalweni yemaKhristu yesiGriki, ligama lesiGriki lelitsi “kufakazela liciniso” (mar·ty·reʹo) nalelitsi “kufakaza” (mar·ty·riʹa; marʹtys) anenchazelo lebanti. Omabili lamagama ayasetjentiswa nawufakazela liciniso ngalokwatiko, kepha angaphindze abe nemcondvo “wekumemetela; kucinisekisa; kukhulumela kahle.” Jesu akagcinana ngekukhuluma ngemaciniso labekawakholwa, kepha waphindze waphila ngendlela leyakhombisa kutsi tiphrofetho netetsembiso taBabe wakhe betiliciniso. (2Ko 1:20) Injongo yaNkulunkulu lemayelana neMbuso neNkhosi yawo lenguMesiya kwakhulunywa ngayo kusengaphambili. Konkhe kuphila kwaJesu kwasemhlabeni kuze kube ngulapho anikela ngekuphila kwakhe kwagcwalisa tonkhe tiphrofetho letimayelana naye, lokufaka ekhatsi titfunti, noma tibonelo, letitfolakala esivumelwaneni seMtsetfo. (Kho 2:16, 17; Heb 10:1) Ngemavi nangetento, singasho kutsi Jesu ‘wafakazela liciniso.’

liciniso: Jesu bekangakhulumi ngeliciniso lelivamile, kodvwa bekakhuluma ngeliciniso leliphatselene netinjongo taNkulunkulu. Injongo yaNkulunkulu ifaka ekhatsi kutsi Jesu, “indvodzana yaDavide,” abe nguMphristi Lophakeme neNkhosi yeMbuso waNkulunkulu. (Mat 1:1) Jesu wachaza kutsi sizatfu sakhe sekutsi ete emhlabeni, aphile khona, aphindze ente nemsebenti wakhe bekukutsi afakazele liciniso mayelana neMbuso. Netingilosi tamemetela umlayeto lofanako nasekatawutalwa nanasekatelwe Jesu eBhetlehema yaseJudiya, lidolobha lokwatalelwa kulo Davide.—Luk 1:32, 33; 2:10-14.

(Johane 18:38) Pilatu watsi kuye: “Liyini liciniso?”

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 18:38a leliku-nwtsty

Liyini liciniso?: Umbuto waPilatu bewusho liciniso lelivamile, hhayi “liciniso” Jesu bekasandza kukhuluma ngalo. (Joh 18:37) Kube bekungumbuto locotfo, asingabati kutsi Jesu bekatawuphendvula. Kodvwa kungenteka Pilatu wabuta lombuto angadzingi imphendvulo noma angakholwa, kube ngatsi utsi, “Liciniso? Yini loko? Kute intfo lenjalo!” Pilate akazange amele nemphendvulo, kepha wavele waphumela ngephandle kumaJuda.

Kufunisisa Umcebo EVini LaNkulunkulu

(Johane 19:30) Nasalemukele leliwayini, Jesu watsi: “Sekufezekile!” Ngemuva kwaloko wagebisa inhloko, wakhulula umoya wakhe.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 19:30 leliku-nwtsty

wakhulula umoya wakhe: Noma “wafa; wayekela kuphefumula.” Leligama lelitsi umoya (ngesiGriki, pneuʹma) lisho “umoya lowuphefumulako” noma “emandla ekuphila.” Loku kusekelwa ligama lesiGriki lelitsi ek·pneʹo (nalihunyushwe njengoba linjalo litsi, “kuphefumula”) kuMak 15:37 naLuk 23:46 (lihunyushwe ngekutsi “wafa” noma, lingahunyushwa ngekutsi “waphefumula kwekugcina,” njengoba emaphuzu lacwaningiwe alamavesi asho.) Labanye bacabanga kutsi kutsetjentiswa kweligama lesiGriki lelitsi “wakhulula” kutsi kutsi ngekutitsandzela, Jesu wayekela kuphila, njengoba konkhe besekufezekile. Ngekutitsandzela, ‘watfululela kuphila kwakhe ekufeni.”—Isa 53:12; Joh 10:11.

(Johane 19:31) Kuze letidvumbu tingahlali ngelilanga leliSabatha kuletingodvo lebetilenga kuto, njengobe bekuLilanga Lekulungiselela lomkhosi, (ngobe lelo Sabatha belilikhulu,) emaJuda acela kuPilatu kutsi tephulwe imilente bese tiyatsatfwa.

Liphuzu lelicwaningiwe laJoh 19:31 leliku-nwtsty

lelo Sabatha belilikhulu: Nisan 15, lobekulilanga lelingemva kweliPhasika, bekahlale alisabatha, kungakhatsaliseki kutsi unguliphi lilanga evikini. (Lev 23:5-7) Nangabe lelisabatha lelikhetsekile lihlangana neliSabatha lelivamile (lobekulilanga lesikhombisa evikini lemaJuda, lebelicala ngaLesihlanu ntsambama kuye elangeni langeMgcibelo ntsambama), beliba liSabatha ‘lelikhulu.’ Lilanga lekufa kwaJesu, lebelingaLesihlanu, lalandzelwa ngulelo sabatha. Kusukela nga-29 kuya ku-35 C.E., ngu-Nisan 14, 33 C.E. kuphela lowaba ngaLesihlanu. Lobufakazi bukhombisa kutsi Jesu wafa nga-Nisan 14, 33 C.E.

Kufundvwa KweliBhayibheli

(Johane 18:1-14) Nakacedza kusho letintfo, Jesu wesuka nebafundzi bakhe baya ensimini leyayingesheya kwesihosha saseKhidroni. 2 NaJudasi lowamtsengisa abeyati lendzawo, ngobe Jesu abevame kuhlangana kuyo nebafundzi bakhe. 3 Ngako Judasi wahamba nelibutfo lemasotja kanye nabogadzi lebebatfunywe baphristi labakhulu nebaFarisi, baya kulendzawo baphetse tidlwane, tibane netikhali. 4 Jesu abekwati konkhe lobekutakwenteka kuye, ngako wasondzela watsi kubo: “Nifuna bani?” 5 Bamphendvula batsi: “Sifuna Jesu waseNazaretha.” Watsi kubo: “Nginguye.” Judasi lowamtsengisa abeme kanye nabo. 6 Kodvwa ngesikhatsi Jesu atsi: “Nginguye,” bahlehla nyova futsi bawa. 7 Waphindze wababuta watsi: “Kantsi nifuna bani?” Bona batsi: “Sifuna Jesu waseNazaretha.” 8 Jesu wabaphendvula watsi: “Nginitjelile kutsi nginguye. Nangabe nifuna mine, bayekeleni laba.” 9 Loku kwenteka kuze kugcwaliseke loko labekushito nakatsi: “Kute ngisho namunye kulabo longinike bona lolahlekile.” 10 Simoni Phetro abephetse inkemba, ngako wayihoshula, washaya ngayo sisebenti semphristi lophakeme wasisusa indlebe yangesekudla. Libito lalesisebenti bekunguMalkhusi. 11 Kodvwa Jesu watsi kuPhetro: “Buyisela lenkemba esikhwameni sayo. Akukafaneli yini ngiyinatse lendzebe lengiyinikwe nguBabe?” 12 Emasotja, umkhuzeli wemphi, kanye nabogadzi bemaJuda bambamba Jesu, bambopha. 13 Bacale bamyisa ku-Anasi, ngobe abenguyisetala waKhayafase, labengumphristi lophakeme ngalowo mnyaka. 14 Khayafase nguye lowatjela emaJuda kutsi kufa kwemuntfu munye ngenca yabo bonkhe bantfu kutawubasita.

    Tincwadzi TesiSwati (2002-2025)
    Phuma
    Ngena
    • SiSwati
    • Share
    • Khetsa Lokufunako
    • Copyright © 2025 I-Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandzela Yekuyisebentisa
    • Kusetjentiswa Kwemininingwane Yakho
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Share